Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll....
ta tõendaks oma isikut, volitust ja tema poolt üle anda soovitavate trükiste kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga, ning tõenduse puudumisel keelduda trükiste vastuvõtmisest. KUS TOHIB JA KUS EI TOHI TUBAKATOOTEID TARBIDA ? • TubS § 29 sätestab kohad, kus suitsetamine on keelatud. • Suitsetamine on keelatud: laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal; koolieelse lasteasutuse , lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte- ja projektlaagri ruumides ning nende piiratud maa-alal; apteegi ruumides; ettevõtte tootmis- ja laoruumis; kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis; toitlustusettevõttes, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ruumis; ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4...
Varava, 2003). Tervist edendav lasteaed ei ole kindlasti projektipõhine tegevus, vaid see on pidev kehalist, emotsionaalset, kõlbelist ja sotsiaalset arengut soodustav tegevus. 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest Tervisekasvatus lasteaias on koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas üldise õppe- ja kasvatustegevuse osa, kus lasteasutuse õpetaja arendab selle oma asutuse õppekavaks. Oma õppekava koostamine on oluline, kuna lapsed erinevad lasteaias õpitu poolest. Arengu- võime on seotud nii iga lapse individuaalsuse kui ka vanusega. Lisaks sõltub tervisekasvatuse korraldus reaalsetest tingimustest (Maser, Russak, 2003). Igas lasteaias on see väga erinev. Tervist edendavad lasteaiad peavad looma võimalikult palju õppimisvõimalusi, kus on...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö...
) Individuaalsus ongi see, mis teeb igast inimesest isiksuse ning õpetaja ülesandeks on individuaalsed iseärasused lapsest üles leida ning teda nende arendamisel suunata. 1.1 Lõimimine kui üldõpetuse alus J. Käisi järgi on üldõpetuse põhimõtteks siduda üksikuid valdkondi keskseks teemaks nii, et erinevatest tegevustest moodustuks ühtne tervik. Rahvusvahelises kirjanduses kasutatakse selle kohta mõistet integreerimine. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) mõistetakse integreerimist kui erinevate tegevusvaldkondade ja tegevuste omavahelist lõimimist. (Nugin, 2013) Õpetamine peab toimuma lapse individuaalse ja kollektiivi arengu ühtsust arvestades. Seega tuleb õpetust, nii nagu kitsamas mõttes kasvatustki, mõista kasvatuse ühe vormina ning mõlemad kasvatusvormid peavad teenima isiksuse arengu huve. (Liimets, 2001.)...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...
2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajaliselt töölepingu seaduse § 9 lõike 2 alusel ja lõpeb Tallinna ...asutuse nimi.......... töötaja ametinimetus... nimi....... tööleasumisel või tema töösuhte lõppemisel. Või tähtajalise lepingu korral kvalifikatsiooninõuetele mittevastava pedagoogi töölevõtmisel: 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajaliselt alates ...... kuni ....... koolieelse lasteasutuse seaduse § 22 lg 4² alusel. Käesolev leping lõpeb tähtaja möödumisel. Või 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajaliselt alates ..... kuni ...... põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7 alusel. Käesolev leping lõpeb tähtaja möödumisel. 1.3 Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega ....... kuud. Või 1.3 Töötaja töölevõtmisel ei rakendata katseaega. 2. Töö sisu 2.1 Töötaja asub tööle Tallinna ..asutuse nimi..... ...ametinimi.... ametikohale. 2...
Võib öelda, et seaduse kohaselt on Eestis teadvustatud andekust kui hariduslikku erivajadust. Samuti on määratletud, mil viisil andekust kooliõpilaste puhul välja selgitada. Vähem konkreetne on aga andekatele suunatud tegevuste pool, kuivõrd seaduse järgi otsustab kool individuaalse õppekava vm tegevuste rakendamise vajalikkuse. Seega seadusega reglementeeritud konkreetsed meetmed andekate arendamiseks puuduvad. Üldse pole andekust puudutatud koolieelse lasteasutuse seaduses. Andekate võimed hakkavad ennast tihti ilmutama aga just koolieelses eas, mistõttu on oluline, et andekate toetamine saaks alguse juba lasteaiast alates. Sama on tõdenud ka Sepp (2014) Eesti Ekspressile antud intervjuus, viidates õpetajate koolituse vajadusele: ,,Andekuse-alast koolitust peaks saama eriti just lasteaia- ja nooremate klasside õpetajad, sest nende teadlikkusest sõltub, kas leiame üles varjatud anded."...
§ 50. Nõustamiskomisjon (1) Maavanem moodustab nõustamiskomisjoni, mille ülesandeks on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks käesolevas seaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Asukohajärgse maavanema nõusolekul võib linnavalitsus moodustada linna nõustamiskomisjoni. (2) Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget. Nõustamiskomisjoni peavad kuuluma eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maa- või linnavalitsuse esindaja. (3) Haridusliku erivajadusega isiku kohta soovituste andmisel tugineb nõustamiskomisjon selle isiku kohta eelnevalt tehtud ja...
Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust sä...
Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid, samuti erinevad erivajaduste raskusastmed ning osadel juhtudel ka nende kombinatsioonid. Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks (Kõrgesaar, 2002)....
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil,...
5. Mida õppisite meedia -alastest õppefilmidest, mida nägite praktikumis? (2p) Lastele tuleks seletada meedia olemust, selle igat vormi. Lastele teema õpetamisel tuleb vägagi kasuks piltide kasutamine. Samuti ka see, et erinevate meediateemade käsitlemine, samuti ka uudistest rääkimine, on laste jaoks palju lihtsam juhul, kui tegemist on lastepäraste uudistega. Kasutatud allikad: Eesti Vabariigi Valitsus. (2008). Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 (06.01.2016) Vinter, K. (s.a). Väike laps, meedia ja meediakasvatus. Külastatud aadressil: http://www.teatoimeta.ee/Vaike_laps_meedia_ja_meediakasvat_5.htm (06.01.2016)...
3) sisaldada üleskutset selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena laps satub või võib sattuda ohtlikku olukorda; 4) sisaldada last hirmutavaid elemente; 5) ära kasutada lapse usaldust vanema, õpetaja või teiste isikute vastu; 6) sisaldada pöördumist lapse poole, millega teda otseselt või kaudselt kutsutakse üles nõudma teiselt isikult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist; 7) otseselt õhutada last iseseisvalt tehinguid tegema. (5) Reklaam on keelatud koolieelse lasteasutuse , põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumides. [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010] (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata reklaamile: 1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks; 2) lastele suunatud ürituste ja huvihariduses osalemise ning edasiõppimisvõimaluste kohta; 3) õppe- ja kasvatustöö välisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele. ASJAÕIGUSSEADUS § 48. Eseme mõiste...
SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
Perekool. (2013). Teema: Lastehoid vrs lasteaed. Kasutatud 27.04.2016 http://foorum.perekool.ee/teema/lastehoid-vrs-lasteaed/ 3. Kasutatud 27.04.2016 http://uudised.err.ee/v/eesti/a9668bcd-4418-46ae-9d73- e4e48bc20763 4. Kalso, I. (2015). Miks ma eelistan lasteaiale lastehoidu. Kasutatud 27.04.2016 http://opleht.ee/20595-miks-ma-eelistan-lasteaiale-lastehoidu/ 5. Riigikogu. (1999). Koolieelse lasteasutuse seadus. Kasutatud 27.04.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011006?leiaKehtiv 6. Unt, M., Krussel, S. (2004). Lastehoid eesti peredes. Kasutatud 27.04.2016 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lastehoid_eesti_ peredes_01.pdf 7. SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu. (2008). „Kuidas alustada lapsehoiuga?“ abimaterjal teenusepakkumisega alustajale. Kasutatud...
Tallinna Ülikool Eva Lootsar (1907-1987) Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik...
Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad...
Erinevate haridustasemete omavaheline koostöö toimub eelkõige nende otsustuste tegemisel, mis puudutavad: ● haridussüsteemi kui tervikut; ● haridussüsteemi arendamist; ● teabevahetust; ● eksamite korraldust; ● haridusuuringute arendamist; ● haridustöötajate koolitust ja täienduskoolitust; ● õppematerjalide baasi arendamist. Huvirühmade kaasamine haridusprobleemide lahendamisse toimub eelkõige erinevate esindajate kogude kaudu. Koolieelse lasteasutuse ning kooli tasandil toimub huvirühmade koostöö eeskätt kodu ja lasteaia/kooli koostöö kaudu Kohaliku omavalitsuse esindaja hoolekogus osalemine annab kogule omaniku ning piirkondliku huvi vaatepunkti. Muude ülesannete hulgas arutab hoolekogu läbi lasteaia või kooli arengukavad ja annab neile hinnangu, lähtudes antud piirkonna elanike huvidest ning piirkonna sotsiaalse ja kultuurilise arengu sihtidest. Kooli hoolekogusse võivad olla valitud ka gümnaasiumiõpilased....
09.2014–17.12.2014) Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….3 1. LIIKUMINE JA LAPSE ARENG……………………………………….....5 2. SPORDIÜRITUSE PLAAN……………………………………………….7 KOKKUVÕTE………………………………………………………………..28 KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………...29 SISSEJUHATUS Liikumine on lapsele väga omane eneseväljendusviis ning füsioloogiliselt loomulik ja lõbus tegevus. Laps sünnib tema jaoks juba valmis maailma. Sünnimomendist saab alguse tema kui isiksuse areng nii füsioloogilisel, emotsionaalsel, sotsiaalsel kui ka intellektuaalsel tasandil. Last tema arengus mõjutavad koolieelsel perioodil paralle...