Tööpaberi peavad üldjuhul sisaldama järgnevat infot ja nende sisu ning vorm sõltuvad: 1. Need on väljakirjutused või koopiad kliendi tegevuse seisukohalt olulistest juriidilistest dokumentidest, lepingutest, protokollidest ja muudest taolistest dokumentidest. 2. Dokumendid mis näitavad organisatsiooni struktuuri, tegevuskohti, töötajate kohustuste ja õiguste jaotust. Materjalide valdkonnad: 1. Raamatupidamise siseeskiri, kontoplaan. Audiitori sooritatud raamatupidamis ja sisekontrolli süsteemi analüüs ja hinnangud. 2. Auditeerimislpaan. 3. Kasumiaruannete, bilansikirjete tulemused. 4. Viited sellele kes ja millal viis kontrolliprotseduurid läbi. 5. Tõendid selle kohta, et audiitor on tutvunud teiste osalejate tööga ja selle heaks kiitnud ehk aksepteerinud. 6. Materjalid, mis tõendavad suhtlemist kolmandate isikutega. 7. Audiitori ja kliendi vahelise kommunikatsiooni materjalid. 8
Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid on esitatud kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt kontode numeratsioonil aktivakontod algavad number ühega ja passivakontod number kahega, tulukontod algavad kolmega ja kulukontod neljaga. Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust. Ettevõtete kontoplaanid varieeruvad lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, kasutatavast raamatupidamise tarkvarast, juhtkonna vajadustest ja paljudest muudest teguritest. Kontoplaan on raamatupidamise sise-eeskirja koostisosa. Kinnitatud kontoplaani tuleb kasutada õigesti ja järjepidevalt. Kahekordne kirjendamine
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
kinnitamisel audiitori poolt märkus kulude kajastamisest valedel kasumiaruande kirjetel. Ettevõttes on kasutusel kasumiaruande skeem 2. Vesteldes ettevõtte finantsjuhiga selgus, et see skeem valiti, kuna kogu kontsernis on ühtne finantsarvestus ja aruandlus. See annab parema ülevaate firma põhitegevusega seotud tuludest ja kuludest seoses kulude funktsioonidega. Samuti on oluline juhtkonnale õige brutokasum. 27 Ettevõttes on kasutusel kontoplaan, kus on selgelt eristatud kontode grupid tulude ja kulude funktsioonide lõikes. Tabel 1. Kasumiaruande kontode vahemikud 30000 kuni 30999 Müügitulu 31000 kuni 31998 Müüdud kaupade kulu 40000 kuni 49999 Tootmiskulud 50000 kuni 59999 Turustuskulud 60000 kuni 69999 Üldhalduskulud 70000 kuni 75999 Muud äritulud ja muud ärikulud 80000 kuni 89999 Finantstulud ja -kulud 90000 kuni 99190 Tulumaks
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
Standardseadistused seega on olemas, kuigi mulle ehk meeldiks ise seadistada kõik algusest nö oma maitse järgi. Lõpuks sain bilansi kätte, kuid kahjuks oli see kuhugile keskele ära peidetud. Uue äriühingu loomise asjus kirjutasin meilitsi Eetasoftile. Senikaua tutvun ja üritan teha vastavad lausendid ja toimingud ette antud äriühingu põhjal. Kontoplaani, kui üles leida, saab siiski võrdlemisi lihtsalt muuta, seega pangakonto sai muudetud arveks krediidipangas. Kontoplaan on küllaltki detailirohke, mis iseloomustab väga hästi ka tervet programmi. Sissemakse või siis antud juhul osakapitali suurendamise lausendi tegemisel soovib programm saada väga detailseid andmeid seesuguses raamatupidamislikus keeles, kus minu teadmistest jääb paraku vajaka. Uskusin, et sain vajalikud read täidetud, kuid enterile vajutades sootuks programm sulges end. Kuidagimoodi sain sissemakse osakapitali tehtud, kuid ikka loobib hoiatust "automaatsesse
ajakohane. Koostasin ka kodus paralleelselt praktikaga raamatupidamise sise-eeskirjad, lähtudes Eesti Finantsaruandluse standartitest, raamatupidamise seadusest, riigi raamatupidamise üldeeskirjadest ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise toimkonna juhenditest. Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades on kajastatud: - Üldsätted - Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine - Kontoplaan - Rahaliste vahendite arvestus - Lühiajaliste nõuete arvestus - Varude arvestus - Põhivarade arvestus - Kohustuste arvestus - Tulude ja kulude arvestus - Varade ja arvelduste inventeerimine - Aruandlus Webshop Interior OÜ raamatupidmise sise-eeskirjad on seadusega kooskõlas koostatud, kuid viimaseid uuendusi, mis hakkasid kehtima 2016 a. ja 2017 a. raamatupidamis seadusega, ei olnud veel tehtud. Seaduse
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
mitte ainult kulud vaid ka tulud ja kasumid nende eest otseselt vastutavate üksuste juhtidega. 3 eeltingimust: 1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad 2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2
.......................................................................................................................... 9 2.4. Majandusaasta............................................................................................................. 9 3. VARADE ARVESTUS...................................................................................10 3.1 Varade inventuur ....................................................................................................... 11 3.2 Kontoplaan................................................................................................................. 12 3.3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................... 12 3.3.1 . Sularaha arvestus............................................................................................... 13 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel ................................................................................. 13 3
Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele.
ETTEVÕTTEMAJANDUSE EKSAM Ettevõte kui ettevõtte- majandusteaduse objekt Ettevõte plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. See on turgude kaudu seotud teiste majandusüksustega ning maksukohustuse kaudu riigi ja omavalitsusega. ...
SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE 23.01.2014 10.03.2010 audiitortegevuse seadus Sisekontrolli süsteem (toimib igas EV-s) igasse organisatsiooni sisse kodeeritud, võiks koosneda kolmest komponendist: 1) Käsuliin ehk administratiivne liin liigub ülevalt alla (juhist madalamate töötajateni) 2) Tagasiside algab madalamast tasemest ja liigub üles välja 3) Horisontaalliin üksuste ja töötajate vahelised sidemed, suhted jne. Käsuliin töötab üldjuhul hästi. Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille a...
määramiseks läbiviidavate inventuuride tähtajad ja vastutajad. Aruannete koostamise kord: määratakse ära raamatupidamise aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad. Dokumentide grupeerimine: määratakse ära ettevõtte dokumentide süstematiseerimine. Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM komandeering, lähetus; AVA arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste
määramiseks läbiviidavate inventuuride tähtajad ja vastutajad. Aruannete koostamise kord: määratakse ära raamatupidamise aruannete koostamise ja esitamise kord ning tähtajad. Dokumentide grupeerimine: määratakse ära ettevõtte dokumentide süstematiseerimine. Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM komandeering, lähetus; AVA arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste
Auditeerimine 08.10.10 Raamatupidamise aruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgnevatest põhiprintsiipidest, mis lähtuvad rahvusvahelise arvestuse ja aruandluse üldtunnustatud põhitunnustest ja raamatupidamise heast tavast. 1) Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja muude isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal pole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Kui raamatupidamisaruanne pole koostatud antud printsiibist lähtuvalt, tuleb aruandes ära näidata rakendatud arvestusprintsiip. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruandes avalikustatav info peab olema esita...
vajadusest juhendada, koordineerida ja kontrollida vandeaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikute tööd Kutsetegevuse dokumendid peavad sisaldama: · klienditegevust iseloomustavate juriidiliste dokumentide, lepingute, protokollide, üldkoosolekute jmt dokumentide koopiaid või väljakirjutusi. · Info kliendi, organisatsiooni, tegevuskohtade ja töötajate õiguste ja kohustuste kohta. · Koopia raamatupidamise sise-eeskirjast, kontoplaan ja raamatupidamissüsteemi ja sisekontrolli süsteemi tõhususe analüüsid ja hinnangud. · Audiitorteenuse osutamise plaan · Kasumiaruande ja bilansi kirjete kontrolli tulemus · Viited sellele, kes ja millal on kontrolli protseduure teostanud · Viited sellele, et audiitorettevõtja on tutvunud vandeaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikute tööga ja aktsepteerib tulemusi
eur. s. 20.11.2012 2012 .a. Allkiri A1056789 saaja isikut tõendava dokumendi number, väljaandmise koht ja kuupäev Kassapidaja: © 2014. Janek Keskküla 9 Raamatupidamise kontoplaan (RPS § 8) Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Konto Nimetus Kontoklass 1010 Kassa Varad Aktiva 1020 Swedbank Varad Aktiva 1210 Ostjate tasumata summad Varad Aktiva
2. toiming kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 3. toiming saadi pangast laenu, raha laekus arvelduskontole. 4. toiming maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. Majanduslike tehingute tulemusena toimuvaid bilansikirjete muutusi arvestatakse raamatupidamiskontodel. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele toimub majandustehingute kirjendamine raamatupidamiskohustuslase poolt kontodel ja selleks koostab ta kontoplaani. Kontoplaan koosneb kontode nimetusest ja kontonumbritest, mis on süstematiseeritud, annab võimaluse saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Standardiseeritud kontoplaani ei ole (va avaliku halduse üksused). Majandusüksus võib avada ning kasutada piiramatut arvu kontosid. Kontode hulk peaks olema majandusüksuse seisukohalt optimaalne. Kontode nimetused ei pea ühtima vastavate bilansikirjete nimetustega sest analüütiliste
· arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises; · aruannete koostamise korda. Sise-eeskirjade juurde kuuluvad täiendatud ja täpsustatud maksuseadused ja nende rakendusjuhendid. Sise-eeskirju korrigeeritakse juhul, kui tehakse muudatusi maksuseadustes ja nende rakendusjuhendites, tootmise ümberkorraldamisel, analüüsi vajadustest lähtuvalt või mõnel muul põhjusel. Raamatupidamise sise- eeskirjad, samuti muudatused siseeeskirjades kinnitatakse ettevõtte juhtkonna poolt. 4.4 Kontoplaan Majandustehingute kirjendamiseks koostab raamatupidamiskohustuslane kontode loetelu - kontoplaani, vastavalt oma ettevõtte spetsiifilistele vajadustele. Kontod on seotud omavahel kahekordse kirjendamisega (korrespondeerivusega). Kontoplaani koostamine bilansiprintsiibist lähtudes on soovitusliku iseloomuga. Bilansiprintsiibilise kontoplaani põhimõtteks on kehtiva bilansi- ja kasumiaruande skeemi kirjete alusel sünteetiliste ja analüütiliste kontode moodustamine.
1. Võimaldama hinnata kliendi tegevust lähtuvalt erinevatest juriidilistest dokumentidest tema tegevuse kohta, lepingutest, protokollidest, dokumentidest, põhikirjast, olulisematest ostu- müügi ja rendilepingutest, koosoleku protokollidest jne. 2. Kliendi organisatsiooniline struktuur, tegutsemiskohad, töötajate ja struktuuriüksuste õigused ja kohustused ja peamised alluvusliinid. Olulised tööpaberid: Raamatupidamissise-eeskiri, kontoplaan ning nende alusel koostatud raamatupidamissüsteem ja sisekontrollo kvaliteedianalüüs ja hinnangud. Auditeerimisplaan Kasumiaruande, bilansi ja rahavoogudearuande analüüsi tulemused. Viited selle kus ja millal on varem kontrolliprotseduure läbi viidud. Märkused selle kohta, kas vastav audiitor on tutvunud teiste auditis osalenute tööga ja on selle positiivseks hinnanud.
1. Võimaldama hinnata kliendi tegevust lähtuvalt erinevatest juriidilistest dokumentidest tema tegevuse kohta, lepingutest, protokollidest, dokumentidest, põhikirjast, olulisematest ostu- müügi ja rendilepingutest, koosoleku protokollidest jne. 2. Kliendi organisatsiooniline struktuur, tegutsemiskohad, töötajate ja struktuuriüksuste õigused ja kohustused ja peamised alluvusliinid. Olulised tööpaberid: · Raamatupidamissise-eeskiri, kontoplaan ning nende alusel koostatud raamatupidamissüsteem ja sisekontrollo kvaliteedianalüüs ja hinnangud. · Auditeerimisplaan · Kasumiaruande, bilansi ja rahavoogudearuande analüüsi tulemused. · Viited selle kus ja millal on varem kontrolliprotseduure läbi viidud. · Märkused selle kohta, kas vastav audiitor on tutvunud teiste auditis osalenute tööga ja on selle positiivseks hinnanud.
1. Võimaldama hinnata kliendi tegevust lähtuvalt erinevatest juriidilistest dokumentidest tema tegevuse kohta, lepingutest, protokollidest, dokumentidest, põhikirjast, olulisematest ostu- müügi ja rendilepingutest, koosoleku protokollidest jne. 2. Kliendi organisatsiooniline struktuur, tegutsemiskohad, töötajate ja struktuuriüksuste õigused ja kohustused ja peamised alluvusliinid. Olulised tööpaberid: · Raamatupidamissise-eeskiri, kontoplaan ning nende alusel koostatud raamatupidamissüsteem ja sisekontrollo kvaliteedianalüüs ja hinnangud. · Auditeerimisplaan · Kasumiaruande, bilansi ja rahavoogudearuande analüüsi tulemused. · Viited selle kus ja millal on varem kontrolliprotseduure läbi viidud. · Märkused selle kohta, kas vastav audiitor on tutvunud teiste auditis osalenute tööga ja on selle positiivseks hinnanud.
Projektide juhtimine Piirangute Teooriat kasutades Koolituse konspekt Selle materjali edastamine kolmandatele pooltele on keelatud vastavalt A.Y.Goldratt Baltic OÜ ja IT Kolledži vahelise lepinguga. A.Y.Goldratt Baltic OÜ Margus Püüa IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus Piirangute teooriasse ...................................................................................................................... 4 Analüüsi tehnikad ...........................................................................................
Raamatupidamiskohuslane peab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning säilitama raamatupidamise dokumente 7 aastat. Majandustehinguid tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites algdokumentide (müügiarve, ostuarve, palgaarvestusleht, maksekorraldus jne) või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel vastavalt kontoplaanile. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. 6. Majandusaasta aruanne EV Raamatupidamisseaduse § 14 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb: raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ning see ühtib kalendriaastaga, kui raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti
Vastutuspõhise arvestuse lähtepunktiks on majandusüksuse struktuur, kus on selgelt eristatud erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve kusjuures iga vastustuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusüksuse raamatupidamise kontoplaan peab olem ülesehitatud sellisena, et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja ( toote, tootegrupi) otsekulud kantakse enamasti otse kulukandjale, probleeme ei teki. Probleemid, millele keskendatakse tähelepanu on seotud kulukandjatele kaudkulude jaotamise aluste väljatöötamisega. Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamisel selleks, et jaotada kaudkulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
