VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu...
jõul), seadus ehk õigus kui inimmõistuse kõrgem väljendus ,,Corpus Iuris Civilis", tsivilisatsioon ehs kord ja seaduslikkus ja luksus. Roomlaste idee isegi sõda on reguleeritud teatavate kindlate õigusprintsiipidea. Ka sõjal õiguslikud tagajärjed. Rooma riigi probleemid ehk miks Rooma riik lagunes 1) liiga suur, et koos hoida. Imperial overreach 4ndal sajandil toimus lõhenemine ja riik jagati 2ks pooleks, teiseks pealinnaks sai Konstantinoopol (Bütsants). Need riigipooled kasvasid järjest enam lahti. Ladina keel vs kreeka keel ja hellenistlik kultuur. Kreeka ortodoksi kirik vs Rooma katoliku kirik. Karl Suure kroon. Ida ja Lääne keisririigid Nelja maailmariigi idee läbi Prohvet Taanieli raamatu tõlgenduse. Millised on ajaloolised maailmariigid? Kindel oli, et Rooma riik on viimane maailmariik, mille hukkudes pidi saabuma maailma lõpp. Ja Rooma riik hukkuski 476ndal aastal....
partikulaarsetel kirikukogudel (sinoditel) või nende kogude poolt vastuvõetud otsuste baasil. Kirikukogud toimusid nii Idas kui Läänes, kuid olulisem roll oli idaprovintsides toimunud kogudel. - apostlik kirikukogu Jeruusalemmas (49), Antiookias (328). Esimesi Läänes toimunud kirikukogusid oli Serdika (343). Üks esimesi kaanonite kogumikke oli Antiookia piiskopi Melethiose koostatud kogumik 4. saj. Eriti olulised on esimesed 7 oikumeenilist kirikukogu: 1. Nikaia 325 2. 1. Konstantinoopol 381 3. Efesos 431 4. Chalkedon 451 5. 2. Konstantinoopol 553 6. 3. Konstantinoopol - 680-681 5/6 e. Trullo (Trullanum) 691 (toimumispaik Konstantinoopol) 7. 2. Nikaia - 787 Neid kirikukogusid (õigemini nende otsuseid) tunnistasid nii Lääne kui ka Ida kirik, vaidlusi kutsus Läänes esile Trullo kirikukogu. Kreeka-katoliku kirikule on viimane väga oluline allikas. 2.2. Lääne allikad
- Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused. Kokku 585 miljonit protestanti, nelipühilased 600 miljonit. Kõige rohkem kristlasi Euroopas, üle 500 milj, u sama palju Lõuna-Ameerikas. Ilmselt varsti kõige rohkem Aafrikas
ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka. IV ristisõda Innocentius III algatatud neljanda ristisõja (1202-04) eesmärk oli anda löök Egiptusele, kuid Veneetsia suunas ristisõdijad oma kaubanduskonkurendi Bütsantsi vastu. 1204 vallutati ja rüüstati Konstantinoopol, Balkani lõunaossa rajati Ladina keisririik. Konstantinoopoli vallutamise põhjused Bütsantsil kehtis kaubanduslik ülemvõim nii Mustal merel kui ka Vahemerel. Kuna Veneetisa ihkas saada endale Vahemere kaubanduse monopoli ning ka ristisõdijaid ahvatlesid Konstantinoopoli rikkused, võeti ette sõjaretk. Põhjuseks nimetati ka seda, et kreeka katoliku kirik ei allunud paavstile. V ristisõda taas Innocentius III poolt algatatud (1217-21) ristisõjas osalesid peamiselt Prantsuse
Resümee Juri Lotman ,,Sümboolsed ruumid" Geograafiline ruum vene keskaegsetes tekstides Meie arusaamine geograafilisest ruumist on üks viise inimmõistuse ruumkujutamisest. Keskaegses mõttemaailmas oli maapealne elu vastanduses taevase eluga. Maad kui geograafilist mõistet tajuti maapealse elu paigana ning see omandas järk-järgult usulise ja moraalse tähenduse: mõned maad olid pühad, teised patused. Liikumine geograafilises ruumis tähendas liikumist vertikaalsel usuliste ja moraalsete väärtuste teljel. Keskaegses kirjanduses on seepärast inimese teekonda põrgusse või paradiisi kujutatud geograafiliselt - üleval oli taevas ja allpool põrgu. Kuigi maapealset elu vastandati taevasega kui ajutine/igavene, puudus vastandus ruumilises mõttes. Moraalne väärtus ja kohaväärtus segunevad: paikadel on moraalne väärtus ning moraalil on kohalik tähendus. Seega iga liikumine geograafilises ruumis muutub usulises ja moraalses mõttes tähenduslikuks. ...
(Plutarchos; Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Hellenistlike ja idamaiste kultuste levik: Isis, Mithras. 4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich
7. BÜTSANTSI IMPEERIUM JA DIPLOMAATIA ; ISLAMI TEKE JA LEVIK 7.1 Bütsantsi impeerium Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja. Keisrivõimu soosingul hakkas kirik üle võtma riigi funktsioone, kandes hoolt vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Piiskoppidest said kõrgemad kohtumõistjad oma diötseesis. 5 Pühad tekstid
Kristuse kirik palverännakud (Jeruusalemm, taastulekust) mormoonid, Kannatuste tee, Kolgata Mägi, algselt kreeka jehoova Petlemm, Naatsaret, keeles tunnistajad) Konstantinoopol, Rooma, Lourdes, Santiago de Compostella) Islam 1,3 mld Prohvet Umma -> Meka, Moee Palverännak Mekasse (püütakse Prohvetite Koraan Moee Muhamed, sunniidid, iiidid, (palvemaja, puudutada Kaaba templi musta kivi), tähtsus; koosneb 114
Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. Bagdad (Iraak) – teede lõikumispunkt, mis hiljem oli sõjaleeriks ning seal oli palju kulda. Õitsevad aiad, puud ja purskkaevud, viljapuud, paraadväljakud. Angkor - maailma rahvarohkeimaid kohti, suure veekogu ääres – hiiglaslik kanalite võrgustik, india ja hiina vahel
o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud Läänemaadega võrreldes ei pandud niivõrd rõhku plastilisusele ja tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust · 9. sajand teine õitseaeg o viiskuppelkirik b) Makedoonia ja Palaiologoste dünastia ajajärk. 3. Rahvasterändamine ja merovingid.
Ptolemaios; Galenos). Markus Aurelius. 3. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. Diocletianus (284-305): tema valitsusaeg tähistas segadusteaja lõppu ja dominaadi algust. Dominus= isand edaspidi pöörduti nii keisri poole. Kogu võimutäius keisrile, senat kaotas mõju. Impeerium jagati 12 diötseesiks, Itaalia ja Rooma kaotasid tähtsuse. Sõjavägi suurenes 60 leegionile, suniviisiline värbamine + palgasõdurid germaanlased. Sellest tulenes maksukoormuse kasv ja tugevam riigikontroll
See näitab kristluse loomust,: ütleb palju rohkem neile kes teda usuvad. Sellest ajast saab alguse ka sümbolism. Bütsants 330 on aasta, mil Rooma riik järjepidevalt nõrgenenud ja otsitakse rooma riigile uus pealinn. Sellel aastal tahetakse ehitada Roomale väärilist pealinn, alguses nimetataksegi seda Uus-Roomaks. Samuti sellel aastal kuulutatakse uueks pealinnakaks linn, mis praegusel ajal kannab nime Istanbul, kuid tol ajal oli Konstantinoopol. Seda linna mõjutab idamaade toretsus ja kristlik maailmavaade. Kirik ühendatakse ka keisri võimu alla. Nad ehitavad alguses pea kõigest, mis selleks ajaks olemas on välja arvatud Rooma betoon, sest see vajas palju tööd ja bütsantis olid vabad talupojad, keda ei saadud nii palju ära kasutada, kui rooma orje. 12 Hästi oluline kirikuhoone on Hagia Sofia, mis on Püha tarkuse kirik, mis ühendab Rooma Basiilikat ja Pantheoni kuplit
Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. Kagu-Euroopas võib keskajaks pidada ilmselt perioodi 395 (Ida-Rooma riigi teke) 1453 (Ida-Rooma riigi hukk)
tõlkija, looming väljendab ungari valgustusaja mõtete ja stiilide mitmekesisust ta ei osanud kirjanduselus kohaneda, ainult debrecenlase Mihály Fazekasiga oli tal sõbralik suhe, pühendas talle luuletuse: suur osa tema klassitsistlikest luuletustest kasvas välja kooli õppeharjutusülesannetest, hiljem lisas ta filosoofilise sisu sündisid ungari valgustusaja parimad klassitsistlikud luuletused Õhtu looduse kirjeldus ja inimeste egoistliku omamisinstinkti üle arutlemine Konstantinoopol sentimentalsetes luuletustes kirjutas maailmast ja ühiskonnast välja tõrjutud või sealt vabatahtlikult lahkunud inimese saatusest, üksindusest taustaks on tihti looduse kirjeldamine *on koomiliste eeposte esimene esindaja ungari kirjanduses enne Sándor Petfit ja János Aranyit. esimene koomiline eepos oli Konnade ja hiirte võitlus . daamide triumf vastlapäeval *mõju : tema kaasaegsed ei hinnanud veel tema luulet kõrgelt, hiljem ka romantismi
eksamineeriti saadikut. Enne saadiku saatmist läbirääkimised. Sellest alates riigi välissaatkond riigi poolt kinni makstud. Muud välispoliitilised mõjutamised: (religioossete arusaamadega määratletud mõjusfäär) - Ristimine äärmiselt oluline: aastal 600 mingi ladina keelelt üle kreeka keelele (sisuliselt asjaajamiskeel juba varem) ja muudeti ära tiitlid (nt imperaator → basileus). Basileus oli ka ristiisa. - Tiitlid: jagati päris palju - Konstantinoopol soosis väga seda, et ümbritsevate riikide-hõimude eliidi (India ülikute) lapsed tuleksid Konstantinoopolisse, haridus + kreeka keel. - Naised + abielu, Konstantinoopoli valitseja lähisugulased jagati abikaasadeks välja. 5) Reeglid – basileus oli teistest üle. Keegi ei tohi teise ... olla. Keegi saatis krooni Konstantinoopolisse tagasi. Konstantinoopol suhtus vaenulikult teistesse, aga sõdida ei armastanud. Islam 1) Piirid – erinevatel aegadel erinevad
vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna: Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem. Bagdad (Iraak) – teede lõikumispunkt, mis hiljem oli sõjaleeriks ning seal oli palju kulda. Õitsevad aiad, puud ja purskkaevud, viljapuud, paraadväljakud. Angkor - maailma rahvarohkeimaid kohti, suure veekogu ääres – hiiglaslik kanalite võrgustik, india ja hiina vahel
–lõplik (- eesmärk) - terviklik mõte Keeleuniversaalid- Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid: asjad, nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks. Renessanssi ajal sünnib modernne maailma, langeb Konstantinoopol ja avastatakse Ameerika. Kreeka ja ladina keelele lisaks hakatakse tegelema ka heebrea keelega, mis oli esimeseks kokkupuuteks mitte-indoeuroopa keelega. Levis ka araabia keele oskus mingil määral. Tekkisid esimesed hispaania ja itaalia keele grammatikad, samas ka prantsuse, inglise ja poola grammatikad. Ilmusid ka mõned indiaanikeele grammatikad. Esimene romaani keelte tõhusam uurimus tuli 14.saj Dantelt, kes rõhutas lapsepõlve
Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist võimu. Siiski paistavad silma näiteks Viktor I ja paavst Kallistos, kes püüdsid paavsti kõrgemat positsiooni juurutada, Viktor I püüdis Lähis-Ida kogudusi sundima ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel konkureerima, Rooma ei soovinud oma autoriteedist loobuda. Näiteks pidas Rooma Nikaia otsuste järel maha mitu sinodit. 342. aastal toimunud Serdica sinodil segati Nikaia otsused Serdica omadega ning kujundati õpetus ümber nii, nagu ise paremaks peeti. Roomale said iseloomulikuks tihedalt toimuvad sinodid, mis vastandusid kohati nii oikumeenilistele kirikukogudele ning tegelikult ei suudetud ka kogudusesiseselt paljudes küsimustes ühele meelele jõuda.
linna enda käes 57 aastat lin ei toibunud. Konst vallutati tagasi Michael VIII Palaialogos (1259 – 1282) 1261 aastal pooljuhuslikult. Eufooria oli ajutine pealinna ümberkolimine oli kulukas, kusjuures pidi linna uuesti ülesehitama. Rünnakud Büts vastu järjest suurenesid kasvas rahva antipaatia Micaheli vastu. Büts edasine saatus oli kuulsusetu. 15 saj keskpaigas elas Konst ca 25 – 40 tuhat inimest. Sisuliselt BÜTSANTS = KONSTANTINOOPOL. Mehmed I ei tundnud büts keisri ees mingit aukartust. 1396 Porporose kaldal ehitas Mehmed I kindluse ja ka bütsantsi alale kindluse. Osmanid vallutasid büts viimane kantsi Konst 1453. BÜTSANTSI KULTUUR 1) V- Kreeka ja V- Rooma tedmiste säilitamine ja süstematiseerimine – kuni Rsde alguseni oli Eur kaotanud oma sideme ajalooga. Tingitud sellest, et 6-7 saj jooksul eur kõrgtsivilisatsioon puudus. V – Kreeka ja V- Rooma tarkused säilinud B raamatukogudes
Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis
hoopis pesevad ja kammivad end lausa iga päev ja vahetavad liiga sageli riideid! · Laias laastus kolme rühma (vastavalt tänapäeva): Norra ala viikingid (suurem huvi Sotimaa vastu, jõudsid ka kaugemale Island, Gröönima, Ameerika), Taani ala viikingid (Inglismaa, Lääne-Euroopa, Jeerusalemma jõudsid välja), Rootsi ala viikingid (suurem huvi ida suunas: Venemaa jõeteede kasutamine Konstantinoopol, Kaspia) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Laialdane kaubanduse roll tähtis osa käsitöölistel. Tänu sellisele tegevusele tekkisid Põhja-Euroopas linnad. Esmalt eellinnalised asulad paigad, kus toimusid kindlad turupäevad (n Birka Rootsis, Århus Taanis muldvall + puust kaitserajatised, tänavatevõrk, sakilised müürid et piiluda) · Viikingite laevad Sõjalaevad - I korralik laevatüüp Läänemerel, mis võimaldab teha
justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja värvained, sest neid on lihtne transportida. 14. saj oli suurim laevastik Veneetsial, aga selle tonnaaz jäi ikkagi alla Titanicu omale. Tähtsad sadamad on Barcelona, Provance Vahemere ääres ja Madalmaade linnad nt Brügge ja Antverpen Põhja-Euroopas (mis ei asu mere ääres vaid jõgede suuetes)
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
Otsustav ei olnud kohtu langetatud otsus, sest kohus ainult kinnitas, kumb pooltest tõele lähemal ja millist tunnistuse saamise vahendit kasutada. Kohtuniku ainsaks ülesandeks oli valvata tõendite saamise välist vormi. Vt juurde lk. 119-127 13. Rooma Õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid, Postglosaatorid, Humanistid. 4 saj aastal 395 jaguneb Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma õigus taas. Hakati uurima Justinianuse kodifikatsioone. Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. Nende järgi tekkis koolkond glossaatorid.
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
impeerium selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli , nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand. Paavstivõim oli ühendav võim Euroopas. 8.saj lõpul tuli suur ilmalik võim Karl Suure näol ühendas suure osa germaani rahvaid ja lasi end 800. aastal end keisriks kroonida. Kui ta riik 10
Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike-Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel. Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi
· Jeesuse sünniaasta · AD ,,Anno Domini" = Issanda aasta · Kristlik ajaarvamine 4.saj eKr - Enne 753 eKr Rooma linna tekkimine PÜHAD: · Palverännakud - Püha maa Jeruusalemm / Via Dolorosa = Kannatuste tee Jeesus läks Kolgata mäele, kus ta risti löödi Petlemm Jeesuse sünnikoht Naatsaret kasvas Jordani jõgi ristiti - Konstantinoopol (Püha Sofia katedraal) - Rooma Peetrus ja Paulus tapeti ning maeti seal - Lourdes Nägemused Neitsi Maarjast Haigustest vabanemine / Neitsi Maarja austamine - Santiago de Compostella Jaakobuse matmispaik · Usupühad - Jõulud Jeesuse sünd Petlemmas Advent · Ülestõusmispühad - Suur neljapäev - Suur reede
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. ...
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Kassaarid Volga-Bulgaaria aladel kauplemas. Kassaaride riik õitsema, juudid ja osavad kaupmehed, peagi võttis riik juudi usu üle. 9. sajandil Kassaaride riigis münte vermima. Kohtla küla ) hiljem KOhtlajärve linn) mündiaare, osadel müntidel ard al hasar ehk Kassaaride maa. Kassaarid ja juudid palkasid endale sõjaväe. Kassaaride riik võttis endale ka Krimmi, see väga soodne piirkond (sadamad!). Kassaarid arendasid orjakaubandust need, kes makse ei maksnud, müüdi maha. Konstantinoopol vene kroonikates Tsaarkraad. Olegil ehk tülid kauplemises ja 907 kogus suured väed (kroonikates, et 200 laeva, ühel 40 inimest). Ilmselt suured liialdused. Ründasid maismaa poolt oskuslikult, laevadele rattad alla ja sõitsid purjete lehvides Konstantinoopoli alla. Iga laev saanud 12 krivnat ja muid andameid, sõlmiti ka leping, et vene vürst võib müüa kui tahab. Vene kaupmees võib müüa 6 kuud ja suuda ja saunas käia, koju minekuks materjal anda, kui vaja. Piirangud
kutsuma. Seda tiitlit veel kasutuses pole, tõlgitakse keisriks. Tuleb kahe peaga kotka pitser ta ajal (kas Bütsantsi eeskuju? Või sümboolika Lääne-Euroopas?). Püha Jüri draakonit tapmas (Moskva vapi sümbol, pisikese mündi sõna kopika). Rubl- raiutud jupp (rubla teke). V mündid väga heas hinnas, seal tähtis vene hõbeda plastus (praktiliselt puhtast hõbedast, solgitud hõbe ei veni nii). Ivan III abielus Maria Borissovnaga. Maria suri 1467.a, samal ajal Konstantinoopol türklaste kätte langenud. Natu hiljem vallutasid teised Kreeka riigid. Üks Kreeka pagulastest oli, Zoe (Sophia) Pacaiologina, kes kasvas üles paavsti eeskoste all. Ka It ning paavstide pilk pöördus Vene alla. Moskva riigi ülesehituseks vaja ehitusmeistreid, palgati It-st. Moskvast paavste huvitas Türgi küss. Türklased sõjaliselt edukad. Katsed vastu punnida pole edukad. Avaneb võimalus, et kusagil Ida-Eur suur, võimas suurvürst Türgi vastane. Ja kes tooks
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
aastal Türgi-vastase Püha Liigaga liitunud Venemaa. Juba 1696 õnnestus venelastel vallutada Doni suudmes asunud Aasovi kindlus (aastateks 171139 tagasi Türgile). Olulisemat edu saavutasid venelased alles 18. saj. teisel poolel, mil kahe sõja (176874, 178792) tulemusel õnnestus hõivata Türgi ja tema Krimmi vasallkhaaniriigi valdused Musta mere põhjarannikul Bugist läänes Kubani jõeni idas. Katariina II soov vallutada Konstantinoopol ja viia Venemaa piir Vahemereni oli juba käeulatuses, kuid jäi siiski teostumata. Türgilt tagasivõetud alade koloniseerimine. 18. saj. algas türklastelt tagasivõidetud aladel ulatuslik saksa kolonisatsioon, mis pani aluse osalt tänini säilinud saksa vähemusele Kagu-Euroopa maades. Suur osa kolonistidest olid protestandid, keda katoliku Austrias taga kiusati. Saksa kolonisatsioon kujunes Ungaris Doonau ja Balatoni vahelisel alal, Serbia põhjaosas (Vojevodina), tänapäeva
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
Väljastas 1229. aastal bulla, millega anti kirikule õigus võtta kasutusele skandinaavlaste pühad hiied. 1231. aastal asutas ta Prantsusmaal kataritega võitlemiseks inkvisitsiooni (inquisito e uurimine). x Innocentius IV Oli paavst aastail 1243 1254. Oli seitsmenda ristiretke algataja 1245. aastal. Martinus IV Oli paavst aastatel 1281- 1285. Tunnustas Sitsiilia kuningas Charles'i plaani korraldada aprillis 1283 ristisõda Bütsantsi vastu, et vallutada Konstantinoopol. Coelestinus V Oli paavst juulist detsembrini aastal 1294. 85-aastasena oli ta ning on siiamaani ajaloos vanim paavstiks määratud mees. Bonifatius VIII - Avignoni paavst aastatel 1294 1303. Võttis oma võimutäiuse sümbolina kasutusele tiaara ehk kolmekordse krooni, mis pidi väljendama paavsti kolmsekordset võimu juuras e õiguses, diplomaatias ning finantsmajanduses. ,,Kiriku tsentraliseerimine" Legaadid, nuntsiused ja kollektorid - Nuntsius paavsti diplomaatilised esindajad
Varakristlik arhitektuur moodustab silla antiikarhitektuuri ja keskaegse arhitektuuri vahel, siit ammutab ideid ka bütsantsi ehituskunst. 35 BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants e. Ida-Rooma riik sai alguse 395.a., kui Rooma impeerium jagunes Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi koosseisu kuulusid Balkani poolsaar, Ees-Aasia ja 4.-7.sajandini ka Põhja-Aafrika. Pealinn oli Konstantinoopol, mille Constantinus Suur 4.saj. laskis rajada iidse kreeka koloonia Byzantioni kohale, selle nimest sai hiljem riigi nimetus. Suurima võimsuse saavutas Bütsants keiser Justinianuse valitsemisajal 6.sajandil. Orjanduslik kord asendus feodaalkorraga 7.-11.saj. Oma eksisteerimise ajal võitles Bütsants araablaste, pärslaste, slaavlaste ja eurooplaste rünnakute vastu: 7.saj. vallutasid araablased Süüria, Palestiina ja Põhja-Aafrika, 11.saj
· ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · legitimeerib ennast seaduseandjaks Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja. CIC loomine: 528-534- loomist juhtis Tribonianus, kes oli keisri kõrgeim ametnik. Lisaks oli 4 õigusteaduse professorit (Beiruti & Konstantinoopoli õiguskoolid. Beiruti oli ehtsa Rooma vaimu kandja; Konstantinoopol oli avatud hellenismile ja kristluse mõjule) ning 11 advokaati. Komisjoni kooseis loomise käigus vaheldus, räägitakse ka erinevatest komisjonidest. Varem arvati, et Tribonianus rikkus selle ehtsa Rooma õiguse ära. Kuid nüüd on need vaated muutunud leebemaks: teda väärtustatakse, peetakse heaks ja targaks seaduseandjaks. CIC koosneb: (Justinianuse arvates 3 osast): 1.Institutiones: põhiallikaks on Gaiuse ,,Institutiones" (Gaiuse ,,Institutiones" on terviktekstidena
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
