Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. Suure populaarsuse võitsid pühakute elulood ehk hagiograafiad. Ajalooteadust esindasid varakeskahal maailmakroonikad ehk kronograafiad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Riigile andis esimese ettekujutus Põhjamaadest bütstantsi rännumees Laskaris Kananos, kelle ühes teoses on kirjeldatud ka Eestit. 9. sajandil võeti riigis kasutusele Kyrillose ja Methodiose poolt slaavi tähestik. Bütsantsi riigi lõpp oli 29. mail 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte meeleheitliku vastupanu tulemusena.
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks. Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst
riismed. Pierre ise põgenes ning kõik sõdijad hävitati. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. Esimene ristisõda 1096 – 1099 Eesmärgiks moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Ristiusu levitajate teekond kulges järgmiselt: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Jeruusalemm vallutati 1099 ja rajati Jeruusalemma Kuningriik. Teine ristisõda 1147-1149 Sõda kuulutati välja 1145. aastal, kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad võtsid ette sõjaretke Pühale Maale. Euroopa valitsejad hakkasid lääneslaavlaseid ehk vendi ristima
Ristisõdijad juhatasid Saksa-Rooma keiser Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Aastatel 1202-1204 toimus neljas ristisõda. Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Venteetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutavad 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Aastal 1212 toimus laste ristisõda Umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha ja et siis Jumal aitab neil Kristuse püha haua tagasi võita.
- keisrile allusid ka riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad - Bütsantsi õukond väga luksuslik - mõjukatel õukondlastel suur tähtsus, sagedased paleepöörded (107-st keisrist 65, kas mõrvati, sandistati või mungaks, lahingutes sureb 8, loomulikku surma vaid 34) 5. Talupojad -talupojad isiklikult vabad -maksukoormus toob kaas talupoegade olukorra halvenemise, laostumine 11. sajandil - sõjaväe nõrgenemine 6. Linnaelu, kaubandus, käsitöö - Konstantinoopol püsib ka sissetungidest hoolimata rikkana ja võimsana - kaubavahetus idamaadega- suur tulu - kaubavahetus lisaks idamaadele ka idasaavlastega - kaupmehed ja käsitöölised koonduvad kolleegiumitesse (äri-ja ametiühingud) - riik reguleerib nende tegevust, hinnapoliitikat - käsitöölised tegutsevad väikeettevõtjatena, ei ole väga rikkad - kaupmeeste jõukuse tase erinev 7. Kirik ja usuelu - kirik keisrivõimu kontrolli all
Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Diocletianuse valitsemisaeg aastatel 284-305 tõi ajutise stabilisatsiooni, mis ei suutnud aga senist elukorraldust enam päästa. Alates umbes aastast 300 pKr hakkasid keisririigi rahvastikku laastama katk ja nälg, samas kui kaubandust ja riigi rikkust kahandasid kõrged maksud ja halb valitsus. Ilmnes, et impeeriumi ja tugevat keisrivõimu saab säilitada vaid riiki kaheks jaotades. Pööre sai alguse 330. aastal kui Konstantinoopol nimetati uueks pealinnaks. Pärast 370. aastat tungisid Lääne-Roomasse ja rüüstasid seda üksteise järel germaani hõimude gootide, sakside ja frankide lained. 395. aastal pKr jaotas keiser Theodosius riigi lõplikult kaheks: Ida-rooma Keisririik (Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma keisririik (Rooma). Impeeriumi sisevastolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad. Seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit, keda olid liikvele lükanud rahvaarvu kasv ja ilmastu jahenemine. Alates 4
Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus. Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele. Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12. Sajandil, need olid professionaalsete sõjameeste organisatsioonid, kelle eesmärgiks oli võitlus muhameedlaste vastu. Nad ei sõltunud ilmalikest valitsejatest ja tegutsesid iseseisvalt. 1054 Suur skisma e ristiusu kiriku lõhenemine juhtus sellepärast, et kaks usukeskust (Konstantinoopol ja Rooma) ei suutnud üksteisele alluda, just Rooma tahtis, et Konstantinoopol talle alluks, kuid Konstantinoopol ei olnud sellega nõus. Nad panid üksteist kirikuvande alla ja tekkisid õigeusu ja katoliku kirikud. Õigeusu kirikus kasutatakse hapendatud leiba, ei kasutata orelit, Kolmainsus väljendub erinevalt. Gregorius Suur asutas Sitsiilia maaaladele kuus kloostrit ja asus ka ise mungana elama. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks ja kirjutas temast eluloo. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud
kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulise...
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed
Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants langes 1453. aastal langes, kui riigi pealinn Konstantinoopol vallutati Osmanite riigi poolt. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsantsi territoorium 6.saj: Balkani poolsaar, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika põhjarannik ehk Egiptuse põhjarannik, Kaananimaa ehk Vahemere idarannik, osa Taga-Kaukaasiast ehk Musta mere kaguosa, Krimmi poolsaare lõunaosa, Siinai poolsaar, Vahemere idaosa saared. See oli tekkinud Bütsantsi tuumikala. Bütsants jäi püsima, sest: - soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed
Egiptuse, Küprose ja Kreeta, rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit. Araablasi võideti raskustega, tugevdati sõjaväge jm. *Türklased-seldzukid -11. saj alistanud suurema osa islamimaadest, tungisid Väike- Aasiasse. 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja türgi keel. *Ristisõjad Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu. 1204. a vallutati Konstantinoopol Lääne-Eur vägede poolt, Bütsants lääne feodaalide võimuses. 1261. a taastas Bütsantsi keiser oma võimu, mitte aga hiilgust. *Türgi riik -14. saj tugevnes Osmani dünastia all. Osmanid laiendasid oma võimu Väike- Aasiast ka Balkani ps, piirasid Konstantinoopoli. ! 1253. a vallutati Konsta ja Bütsantsi riigile tuli LÕPP. Riigikorraldus · Keiser e basileus piiramatu võimuga. Pidas end kogu Rooma impeeriumi valitsejaks.
algasid barbarite (peamiselt germaani hõimude) sissetungid, siis selgus, et sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol (praegune Istanbul). Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne-Roomat erinevad keisrid. - 361-363 a p Kr keiser Julianuse valitsemine. Tema tegi katse antiiktraditsioone ja vana korda taastada. Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395). - 395 p Kr pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium
Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Välisilme kujundavad rohked piilarid, kuplid ja neid toestavad monumentaalsed ilustusteta kandeseinad ja tugipiilarid. Piilar on mitteantiikses stiilis harilikult kandiline tugipost, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi. Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve.
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suur...
Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. Bütsantsi vallutamine. Diocletianuse surm 330. a. Rooma pealinnaks sai 1492. a. Kolumbus jõuab Ameerikasse. Konstantinoopol
Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine
1202. aasta kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol. Minu arvates tegid prantslased ja sakslased kaupmeestega hea tehingu. Neil tõenäoliselt puudusid muud võimalused hästi üle meretee saada ning samas selle kokkuleppega kindlustasid nad endale seljataguse. Lõhuti rohkem, kui suudeti kaasa tuua. Ei halastatud isegi kloostritele, kirikutele ja raamatukogudele. Pärast ristisõdijate võitu Zara üle leidis aset kohtumine, mis sündmustele taas uue suuna andis. Ristisõdijate leeri ilmus 1195
· 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus. See sõnastati nn apostelliku usutunnistusena. · Hereesiad väärõpetused, vähemusse jäänud seisukohad. · Ariaanlus piiskop Ariuse õpetus. Väitsid, et kuna Kristus kui Poeg on Isa
Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu.Rooma rahu lagunemist kiirendas Caracalla edikt 212. aastast, mis tekitas edaspidise kultuuride kokkupõrget ning senisest elavamat vastastikulist mõjutamist ning andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust:
Rooma Rooma tõus suurriigiks · Vallutussõjad I Puunia sõda (264-241 eKr) II Puunia sõda (216-201 eKr) Kartaago sõda (al. II saj. keskpaik 146 eKr) · Sõjavägi Kuni II sajandini kasutati maakaitseväe põhimõtet Alates Puunia sõdadest tugevdati sõjaväelaevastikku Julius Caesar (100-44 eKr) · Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik · Vallutas Galllia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada · 49. aastal eKr alustas kodusõda ja kuulutas end diktaatoriks · Mõrvati 44. aastal eKr. · Ta võttis vastu Juliuse kalendri Keisrivõimu kehtestamine · Augustus oli esimene Rooma keiser · Valitses autokraadina kuni 40 aastat, kuid säilitas vabariigi vormid · Lõpetas kodusõjad ja tõi Rooma riigile rahu · Augustuse valitsemisaega peetakse Rooma impeeriumi kulminatsiooniks. Rooma idaprovitnsid j...
1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"?1469Giovanni Andrea,(Paavst Paulus II raamatukoguhoidja) 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks?Algus Rooma pealinnaks Konstantinoopol, Rooma riik jagati ida ja lääne impeeriumiks, Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpp Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5
Küsimused lk 161 1. Linnade kiire arengu ja arvukuse kasvu põhjustas Euroopas: kauplejate ja käsitööliste koondumine linnadesse, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku. Linnade suurenemisele aitas kaasa ka nende asukoht, paljud linnad paiknesid kas suurtel kaubateedel või olid ajalooliselt ja traditsiooniliselt suured N: Rooma, Marseille, Konstantinoopol 2. Korporatiivsed ühendused mõjutasid linna valitsemist tootmise ja kvaliteedi kontrollimisega, seades ka toodete hindu ning tavaliselt keelasid toota nendel kes ei kuulunud mõnda linna ühingusse. Ühingud raskendasid ka uutele linnaelanikele kodakondsuse andmist. 3. Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda
Ordurüütlitel oli ka ristimärk kuskil. Ordurüütlid olid reeglina ka mungad. *Ristisõjad tõid endaga kaasa positiivset: ristiusk laienes, kauplemine idamaadega elavnes, kristlik kultuur segunes idamaise kultuuriga. Negatiivset: linnasid rüüstati, süütuid inimesi tapeti ja pühamaa jäi ikkagi moslemitele (ei saadud tagasi). 6. HUMANISM JA RENESSANSS. MAADEAVASTUSED. *Uusaaja alguseks peetakse 1453 aastat, kui lagunes Konstantinoopol, 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika ja aastat 1517, kui algas Saksamaal reformatsioon. *Uusaja lõpuks peetakse tavaliselt esimest maailmasõda, mis oli aastatel 1914-1918. *Uusajale on iseloomulik kapitalismi areng, valgustus (teadus arenes, keskajal oli piiblipõhine elutegevus), revolutsioon, rahvuslik liikumine milleläbi saadi sõnaõigust (keskajal usklik liikumine) ja parlamendismi areng (keskajal oli kuningas). *Humanismi keskpunktis oli inimene. Inimene oli olulisem kui jumal
Kerly Saarkoppel 10A Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik.
· Valitsusvorm: Monarhia · Pealinn: Adrianoopol (1365-1453), Kostantinoopol (1453-1923) Lipp Vapp Riigi kujunemine · Osmanite riigi sünniajaks loetakse 1299. aastat, mil Osman I kuulutas end Seldzukkide riigi valitsejaks. · Hiilgeaegadel hõlmas riik suure osa Kagu- Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, ulatudes Gibraltari väinast Kaspia mere ning Pärsia laheni. · Osmanite riigi pealinnaks sai Konstantinoopol (Ýstanbul), mille Osmanid vallutasid 1453. aastal. Valitsemine · Osmanite riigi valitsejad kandsid 1383. aastast sultani tiitlit, Osmanite riigi esimesed valitsejad kandsid bei tiitlit. · Esimesena kuulutas end sultaniks Murad I. · 1922. aastal lõppes sultanite võim ja Türgi iseseisvussõja järel kuulutati 1923. aastal välja praegune Türgi Vabariik. Haarem · Teine võimas institutsioon Osmanite riigivalitsemises oli haarem.
○ Ka rooma kirjandust ja ajalugu ● Nii poegade kui tütarte kasvatamine perekonna teha ● Kreeka eeskujud rahvapärastes naljamängudes ● Kreeka komöödia ● Likvideeriti koor ● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke ● Teke Palestiinas ● 5 peapiiskopkonda ○ Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol ● Kristlaste tagakiusamine ● 313 kuulutati ristiusk vabaks ● 381 kuulutatakse ristiusk riigiususks ○ Võeti vastu, et teha karjääri riigimehena ● Peetrus ja Paulus Lääne-Rooma ● Rooma impeerium nii suur, et ei tasunud majanduslikult ära ○ Inflatsioon ○ Tõsteti makse ○ Kaubad kallinesid ○ Suurem kihistumine, rohkem vaeseid, koliti maale ○ Epideemiad
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee. On kupliga kaetud nelinurkne piklik hoone, seinu katsid mosaiigid, seinamaalingud, sisekujundus rangelt pidulik.
· tugevnes · kaubandussidemed naturaalmajandus ulatusid Indiani, · kaubandus liikus mere Hiinani, idaslaavlasteni kaudu ja soomeugrilasteni · linnad hääbusid, · kaubandus liiku mere tekkisid uued alles ix kaudu sajandil · konstantinoopol püsis suurlinnana
RISTISÕJAD PÜHALE MAALE iter in Terram sanctam Eva-Lotta Künnap Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Kristlased uskusid, et sõda uskmatutega on püha ja eriti Ristisõdade ajaks loetakse tähtsaks loeti selle maa ajajärku 1096-1270(1291) vallutamist, kus Kristus oli olnud. "Hommikumaal elavate vendade", s.t. idakristlaste päästmise üritusena. Need, kes annavad Pühale Maale sõttaminekuks tõotusvande, ootab mitte ainult õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanu...
-Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5. Sajandil Lääne-Rooma riik hävineb, Ida-Rooma aladel tekib Bütsantsi riik, mille keskuseks on Kreeka ja Väike-Aasia lääne rannik, pealinn Konstantinoopol · Usuks õigeusk Ortodoksia · Bütsantsi kultuur sai mõjutusi idapoolsetelt aladelt · Valitses keiser · Konstantinoopolis asub Bütsantsi tähtsaim mälestusmärk HAGIA SOPHIA KATEDRAAL · Õigeusk eelistab tsentraal ehitisi · Kirikuid kaunistati seinamaalide ja mosaiikidega (Värvilisest klaasist mördi sisse) Vanavene kunst · 9,10 sajandil loodi esimene Ida slaavlaste riik, mille keskuseks sai Kiiev
395-ndal aastal jagunes Rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol. Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad
ristisõja III ristisõda (1189- 1192) · juhid Saladin, Richard Lõvisüda ja Friedrich I Barbarossa (uppus enne Palestiinasse jõudmist) · Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see
BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous,...
Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit. 1054 a Skisma ( ida ja lääne-kiriku suur tüli ). Põhjus: erinevad jumalateenistused piiblitõlgendamisel .
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser kä...
KRISTLUS ROOMA RIIGIS Levis rändjutlustajate kaudu, kristust algul ei sallitud(ainult üks jumal). Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe sektina. HILINE ROOMA KEISRIRIIK: SÕJAVÄE BARBARISSEERUMINE, RIIGI JAGUNEMINE, KRISTLUSE LEGALISEERIMINE 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks. Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused: Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a Ida- ja Lääne-Rooma. Ida-Rooma keskus oli Konstantinoopol, Lääne-Rooma keskusteks olid Milaano ja Ravenna.
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga), *miniatuurid, initsiaal (esitäht) Codex Purpurous, ...
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Keskaja algus Keskaja lõpp 313.a-Constantinus kuulutas välja 1453.a-Konstantinoopoli vallutamine usuvabaduse, mis tähendas Kristluse türklaste poolt, mil lakkas olemast Ida- legaliseerimist. Rooma. 330.a- Constantinus rajas impeeriumile uue1492.a- Ameerika avastamine Kolumbuse pelinna Konstantinoopol. poolt, mil eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud kolooniavallutused. 395.a- Constantinus pärandas riigi oma 1517.a- usupuhastuse või reformatsiooni kahele pojale, mis jagas Rooma impeeriumi algus Saksamaal, mil lõppes Lääne-Euroopa kaheks. senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 476
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14
Kuressaare Gümnaasium I ristisõda - tagajärjed, õnnestumised ja ebaõnnestumised Arutlus Kuressaare 2008 I ristisõda Esimene ristisõda toimus aastatel 1096-1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, moslemid, feodaalid ja seldzukid. Sõda kuulutati välja 1095. aastal Urbanus II poolt. Sõja eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt ning ülemaailmse paavstiriigi loomine. Alates 1096. aastas hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Sel aastal moodustati Euroopas ka 4 armeed: 2 Prantsusmaal, 1 Madalmaades ja üks Põhja-Saksamaal. Sõdijaid, kelle tulekust Urbanus Aleksiosele teatas, oli tulemas ligikaudu 300 000. Ligikaudu 40 000 kristlikku sõdalast koondus kuue tähtsama üliku lipu a...
Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad
3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha. Firenze-Renessanssi hall, rikas linnriik, kauba-ja äriteede ristumis kohal,suured pangad,käsitööliste tsumftid. 1348-Katkuepideemia 1440-Göteborgi trükikunst 1452-langeb Bütsantsi pealinn Konstantinoopol türklastele. 15 ja 16 sajandi vahetusel leiutab Veneetsia trükkal Petrucci uue Nooditrüki tehnika. Ars nova-Uus kunst 1320-1380, looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2- ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine.
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja
Reformatsiooni tulemus: (18.saj) · Katoliiklus Prantsusmaal, Hispaania, Iirimaa, Lõuna-Saksamaa · Luterlus Soome, Eesti, Rootsi, Põhja-Saksmaa · Õigeusk Venemaa · Islam Egiptus, Serbia, Türgi · Anglikaani Inglismaa Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, alates inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjamate sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
