impeerium selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli , nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik. Poldud nõus, et sultan v vene tsaar on keiser. Läänes eelkõige Ladina impeeriumi pärand. Paavstivõim oli ühendav võim Euroopas. 8.saj lõpul tuli suur ilmalik võim Karl Suure näol ühendas suure osa germaani rahvaid ja lasi end 800. aastal end keisriks kroonida. Kui ta riik 10
Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika. Bütsantsi elanikkonna põhiosa moodustasid kreeklased, kes olid põliselanikeks Balkanil ja Väike-Aasias, kuid neid asus rohkesti ka Süüria ja Egiptuse suurtes linnades. Bütsantsi ametlikuks riigikeeleks oli kreeka keel. Bütsantsi territooriumil asus palju rikkaid ja rahvarohkeid linnu, mida läbisid nii maismaa kui ka mereteed. Neist olulisimad olid Konstantinoopol, mis asus mereteel Mustalt merelt Vahemerele. Konstantinoopolit läbis ka Euroopa ja Aasia vaheline maismaatee. Suured ja rikkad linnad olid veel Aleksandria, Antiookia, Nykomedia, Tyros, Tripolis jt. Suurelt jaolt oma soodsa asendi tõttu suutiski Bütsants püsima jääda, samal ajal kui Lääne-Rooma keisririik barbarite rünnakute all kokku varises. Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi
· Jeesuse sünniaasta · AD ,,Anno Domini" = Issanda aasta · Kristlik ajaarvamine 4.saj eKr - Enne 753 eKr Rooma linna tekkimine PÜHAD: · Palverännakud - Püha maa Jeruusalemm / Via Dolorosa = Kannatuste tee Jeesus läks Kolgata mäele, kus ta risti löödi Petlemm Jeesuse sünnikoht Naatsaret kasvas Jordani jõgi ristiti - Konstantinoopol (Püha Sofia katedraal) - Rooma Peetrus ja Paulus tapeti ning maeti seal - Lourdes Nägemused Neitsi Maarjast Haigustest vabanemine / Neitsi Maarja austamine - Santiago de Compostella Jaakobuse matmispaik · Usupühad - Jõulud Jeesuse sünd Petlemmas Advent · Ülestõusmispühad - Suur neljapäev - Suur reede
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. ...
· Osaliselt on säilinud Diocletianuse loss Illüürias (Dalmaatsia Horvaatias) Aadria mere rannikul · Loss asub tänapäeva Spliti linna juures · Diocletianus loobus ise vabatahtlikult troonist · Suuri ehitisi teeb ka keiser Constantinus I · Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde · Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all · Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr · Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar · See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle · Triumfikaart kaunistavad teiste võidukaarte reljeefid näitab, et rooma kunst käib alla XV Rooma skulptuur · Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist · Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
Teoste paremik läks loomulikult kuninga Versailles' lossi. Selle koolkonna peaesindaja on Francois Girardon (16281715) Pilet 9 1. Bütsantsi kunst Kunsti esimene õitseaeg oli 6. Sajandil keiser Justinianus I ajal, millal riigis ajutiselt saavutati sisemine tasakaal. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. See pakub suurrt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. -----*Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa ...
Kassaarid Volga-Bulgaaria aladel kauplemas. Kassaaride riik õitsema, juudid ja osavad kaupmehed, peagi võttis riik juudi usu üle. 9. sajandil Kassaaride riigis münte vermima. Kohtla küla ) hiljem KOhtlajärve linn) mündiaare, osadel müntidel ard al hasar ehk Kassaaride maa. Kassaarid ja juudid palkasid endale sõjaväe. Kassaaride riik võttis endale ka Krimmi, see väga soodne piirkond (sadamad!). Kassaarid arendasid orjakaubandust need, kes makse ei maksnud, müüdi maha. Konstantinoopol vene kroonikates Tsaarkraad. Olegil ehk tülid kauplemises ja 907 kogus suured väed (kroonikates, et 200 laeva, ühel 40 inimest). Ilmselt suured liialdused. Ründasid maismaa poolt oskuslikult, laevadele rattad alla ja sõitsid purjete lehvides Konstantinoopoli alla. Iga laev saanud 12 krivnat ja muid andameid, sõlmiti ka leping, et vene vürst võib müüa kui tahab. Vene kaupmees võib müüa 6 kuud ja suuda ja saunas käia, koju minekuks materjal anda, kui vaja. Piirangud
hipodroomil üle 30 000 inimese; ülestõus toimus raske maksukoormuse pärast, ka ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamise pärast Kirikulõhe 1054.a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast; paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades; paavst Leo IX ja patriarh Michael Cerularius heitsid teineteist kirikust välja Neljandas ristisõjas vallutati Konstantinoopol. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil riik taastada, kuid polnud enam nii tugev, süvenes majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast. Peavaenlased olid türklased, riigis olid ka sisevastuolud. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 29. mail 1453.a. 24.Frangi riigi kujunemine Keltide Gallia kestis 1.saj. keskpaigani eKr, lõpetas Caesari vallutus Gallia Rooma provintsina 1.saj. II pool eKr kuni 3.saj. pKr, Rooma-Gallia aeg, lõpetas frankide vallutus Merovingide Gallia 5.-8.saj.
kutsuma. Seda tiitlit veel kasutuses pole, tõlgitakse keisriks. Tuleb kahe peaga kotka pitser ta ajal (kas Bütsantsi eeskuju? Või sümboolika Lääne-Euroopas?). Püha Jüri draakonit tapmas (Moskva vapi sümbol, pisikese mündi sõna kopika). Rubl- raiutud jupp (rubla teke). V mündid väga heas hinnas, seal tähtis vene hõbeda plastus (praktiliselt puhtast hõbedast, solgitud hõbe ei veni nii). Ivan III abielus Maria Borissovnaga. Maria suri 1467.a, samal ajal Konstantinoopol türklaste kätte langenud. Natu hiljem vallutasid teised Kreeka riigid. Üks Kreeka pagulastest oli, Zoe (Sophia) Pacaiologina, kes kasvas üles paavsti eeskoste all. Ka It ning paavstide pilk pöördus Vene alla. Moskva riigi ülesehituseks vaja ehitusmeistreid, palgati It-st. Moskvast paavste huvitas Türgi küss. Türklased sõjaliselt edukad. Katsed vastu punnida pole edukad. Avaneb võimalus, et kusagil Ida-Eur suur, võimas suurvürst Türgi vastane. Ja kes tooks
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus 1. tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust. 2. raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse. 3. ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord. Vastuolud lääne maailmaga 1. 1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks. Idakirikuks konstantinoopol. Lääne pool oli rooma paavst. 2. prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast. 3. hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest. Kultuur 1. Tähtis osa oli antiik kirjandusel. 2. kirja oskus oli laialt levinud. 3. 425 asustati esimene kõrgkool 4. populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad. 5. kirjutati ka maailma kroonikaid ehk kronograafiaid. 6
NIKOLAI Me oleme siis nagu Musta mere ääres. ÕDE VIRVE Kas olete Musta mere ääres olnud? NIKOLAI Korduvalt. ÕDE VIRVE Jah. NIKOLAI Must meri, ja ta on täiesti must meri. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Ma ei saa enam aru, mis see tähendab. NIKOLAI Must tähendab imelikku silitust su keha peal, mida sa ei tunnegi. ÕDE VIRVE Ah nii. NIKOLAI Vaat niii? ÕDE VIRVE Noh, imeline. NIKOLAI Ja vaata, mis sealt veel paistab. Bosporuse väin. Konstantinoopol. 37 ÕDE VIRVE Ei tahaks suga sinna minna. NIKOLAI Miks, ma ei usu sind? ÕDE VIRVE Miks? Ma alati pean peas rehkendama, kes sa oled, ma ei tunne sinuga end kunagi hästi. Paus NIKOLAI Ole hea, anna mulle neid komme sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Tüdruk ronib üles redeli peale NIKOLAI Noh, neid komme ÕDE VIRVE Milliseid? NIKOLAI Neid sealt ülevalt. ÕDE VIRVE Kus? NIKOLAI
· Hispaaniale kuulusid ka Aragonist sõltumatud Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. · 1492 vallutati Granada (araablaste võimupärand). · Maadeavastustega saadi hiigelvaldused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned: Varauusaegset Ida-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine. 1. Kagu-Euroopa kuulus türgi (Osmani) impeeriumi kossseisu: · 1453 vallutati Konstantinoopol · Vallutati suured alad Euroopa kaguosas tänapäeva Ungarini. 2. Poola: · Suurriik, millele allusid Leedu, Valgevene, suur osa Ukrainast. · Sagedased sõjad Venemaaga. 3. Rootsi: · Vabanes 1521.a. rahvaülestõusuga Taani võimu alt ja kuningaks sai Gustav I Vasa. 4. Liivi sõda (1558-1583) ülemvõimust Läänemerel: · Võitlust Liivimaa pärast alustas Venemaa, kes tõrjuti sealt välja.
aastal Türgi-vastase Püha Liigaga liitunud Venemaa. Juba 1696 õnnestus venelastel vallutada Doni suudmes asunud Aasovi kindlus (aastateks 171139 tagasi Türgile). Olulisemat edu saavutasid venelased alles 18. saj. teisel poolel, mil kahe sõja (176874, 178792) tulemusel õnnestus hõivata Türgi ja tema Krimmi vasallkhaaniriigi valdused Musta mere põhjarannikul Bugist läänes Kubani jõeni idas. Katariina II soov vallutada Konstantinoopol ja viia Venemaa piir Vahemereni oli juba käeulatuses, kuid jäi siiski teostumata. Türgilt tagasivõetud alade koloniseerimine. 18. saj. algas türklastelt tagasivõidetud aladel ulatuslik saksa kolonisatsioon, mis pani aluse osalt tänini säilinud saksa vähemusele Kagu-Euroopa maades. Suur osa kolonistidest olid protestandid, keda katoliku Austrias taga kiusati. Saksa kolonisatsioon kujunes Ungaris Doonau ja Balatoni vahelisel alal, Serbia põhjaosas (Vojevodina), tänapäeva
siiski ei õnnestunud. Pärast teda sai keisriks Constantinus I (Constantinus Suur), kes jätkas eelkäija reforme. Kaks Constantinuse tähtsamat tegu on: Kristliku usu seaduslikuks muutmine aastal 313pKr (Ristiusk muutus teiste uskudega võrdseks), sai tähele panna, et ta ise ka eelistas ristusku. Teine tähtis asi tema juures on see, et ta lõi Rooma riigile teise pealinna, mille nimeks sai Byzantion, mis aastal 330 sai enda nimeks Konstantinoopol, Byzantioni järgi sai nime ka Ida- Rooma keisririik e Bütsants. Pärast Constantinuse surma muutus riigis see, et riigi ida ja lääne osa valitsesid erinevad keisrid. Oluline on teada, et keiser Theodosius I enne oma surma aastal 395 muutis ristiusu ametlikuks usuks ja ida ning lääne keisririigid jagunesid lõplikult. Suur rahvasterändamine oli pikaajaline protsess ja ei olnud Rooma riigi hävimise ainus põhjus, põhjused olid riigisisesed ja said alguse 2saj pKr. Võib rääkida
Väljastas 1229. aastal bulla, millega anti kirikule õigus võtta kasutusele skandinaavlaste pühad hiied. 1231. aastal asutas ta Prantsusmaal kataritega võitlemiseks inkvisitsiooni (inquisito e uurimine). x Innocentius IV Oli paavst aastail 1243 1254. Oli seitsmenda ristiretke algataja 1245. aastal. Martinus IV Oli paavst aastatel 1281- 1285. Tunnustas Sitsiilia kuningas Charles'i plaani korraldada aprillis 1283 ristisõda Bütsantsi vastu, et vallutada Konstantinoopol. Coelestinus V Oli paavst juulist detsembrini aastal 1294. 85-aastasena oli ta ning on siiamaani ajaloos vanim paavstiks määratud mees. Bonifatius VIII - Avignoni paavst aastatel 1294 1303. Võttis oma võimutäiuse sümbolina kasutusele tiaara ehk kolmekordse krooni, mis pidi väljendama paavsti kolmsekordset võimu juuras e õiguses, diplomaatias ning finantsmajanduses. ,,Kiriku tsentraliseerimine" Legaadid, nuntsiused ja kollektorid - Nuntsius paavsti diplomaatilised esindajad
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
proportsioonid). Tunnetab maailma enda joonistatud proportsioonide kaudu. Maailmaruumil pole keskpunkti, maa pole selle kese, maa liigub. Universumil pole piire - tung lõpmatusse. Samas rõhutab erinevust ja individuaalsust. RENESSANSS Prantsuse keelest, tähendab "uuestisünd." Üleminek keskajalt uusajale. Ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg. Eksperimenteerimine, poovimine. Antiigiideaalid. Äärmine uudishimu. Rida leiutisi, avastusi. 1453 langes Konstantinoopol - suur hulk põgenikke idast (N: El Greco). Maadeavastused tänu kompassile, trükikunst. 1492 avastati Ameerika, Magalhaesi reis. Saadi teada, et maakera on ümmargune. Võeti kasutusele Gutenbergi trükipress, mida kasutati nii headele kui halbadele tekstidele. 15.saj. lõpul oli juba igas suuremas keskuses oma trükikoda. Kasvas lugemisoskus, teadmiste levik. Piibel jõuab rahva sekka. Tekivad rahvuslike kirjakeeled, teaduskeeleks on ladina keel. 9 Teleskoop
Varakristlik arhitektuur moodustab silla antiikarhitektuuri ja keskaegse arhitektuuri vahel, siit ammutab ideid ka bütsantsi ehituskunst. 35 BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants e. Ida-Rooma riik sai alguse 395.a., kui Rooma impeerium jagunes Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi koosseisu kuulusid Balkani poolsaar, Ees-Aasia ja 4.-7.sajandini ka Põhja-Aafrika. Pealinn oli Konstantinoopol, mille Constantinus Suur 4.saj. laskis rajada iidse kreeka koloonia Byzantioni kohale, selle nimest sai hiljem riigi nimetus. Suurima võimsuse saavutas Bütsants keiser Justinianuse valitsemisajal 6.sajandil. Orjanduslik kord asendus feodaalkorraga 7.-11.saj. Oma eksisteerimise ajal võitles Bütsants araablaste, pärslaste, slaavlaste ja eurooplaste rünnakute vastu: 7.saj. vallutasid araablased Süüria, Palestiina ja Põhja-Aafrika, 11.saj
1.2.3 VÄLISPOLIITKA 20. sajandi alguses valmistuti sõjaks. Bismarci ajal huvituti euroopast, nüüd võeti kurs maailma poliitikale. Trang nach Osten [tung itta] - Saksamaa välispoliitiline põhimõtte pikka aega. Wilhelm II ütles, et Saksamaa tulevik on merel. Asuti ehitama tugevat sõjalaevastikku. Admiraliks ehk mereministriks sai Alfred Tirpitz. 1882 Kolmikliit - leping Saksamaa Itaalia ja Austria-Ungari vahel. 1898 - Wilhelm II tegi uhke merereisi idamaadesse (Damaskus, Konstantinoopol, Jeruusalem jne). Teatas, et on kõigi muhameedlaste hea sõber. 1903 - Saksamaa ja Türgi vaheline lepping BBB (Berliin-Bosporus-Bagdad) raudtee liini rajamise kohta. 1.3 PRANTUSMAA Esimene vabariik 1790-1804. 2 Teine vabariik 1848-1852. Kolmas vabariik 1875. aastast. 1.3.1 MAJANDUS Arengutempo oli aeglustunud, seda eriti vanades tööstusharudes. Prantsusmaale olid tekkinud konkurendid siidi ja veini tootmises
3. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. 4. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Vallandusid maine individualism ja saamahimu, tuues kaasa sügava moraalikriisi. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. 5. Suurmeeste kujunemine Michelangelo, Leonardo da Vinci. Renessansi suurkujud olid andekad mitmel alal. 6. Feodalismivastane võitlus. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases
· ühte moodi mõtlevad juristid ühtne õigus · ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · legitimeerib ennast seaduseandjaks Justinianus loob õhtumaise valitseja ideaalkuju: edukas väejuht, seaduseandja ja linna rajaja. CIC loomine: 528-534- loomist juhtis Tribonianus, kes oli keisri kõrgeim ametnik. Lisaks oli 4 õigusteaduse professorit (Beiruti & Konstantinoopoli õiguskoolid. Beiruti oli ehtsa Rooma vaimu kandja; Konstantinoopol oli avatud hellenismile ja kristluse mõjule) ning 11 advokaati. Komisjoni kooseis loomise käigus vaheldus, räägitakse ka erinevatest komisjonidest. Varem arvati, et Tribonianus rikkus selle ehtsa Rooma õiguse ära. Kuid nüüd on need vaated muutunud leebemaks: teda väärtustatakse, peetakse heaks ja targaks seaduseandjaks. CIC koosneb: (Justinianuse arvates 3 osast): 1.Institutiones: põhiallikaks on Gaiuse ,,Institutiones" (Gaiuse ,,Institutiones" on terviktekstidena
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
