6. Jeesuse elu ja surma üle said otsustada kolm inimest: ülempreester Kaifas, endine ülempreester Hannas ja Pontius Pilatus. Kes neist kolmest oli Jeesuse surmas enim süüdi? 7. Mida kujutatakse piltidel, mis kannavad nime "Ecce homo!"? Mida see sõnapaar tähendab? 8. Caravaggio sama nime kandval õlimaalil on ainsaks segavaks elemendiks vasakul liialt domineeriv donaatori portree. Kes on donaator? 4. KOLGATA Jeesuse hukkamine toimus Kolgata-nimelisel künkal, mis asus Jeruusalemmast väljas linnamüüri taga. Nimetus Kolgata tähendab "pealuu" ning viitab sellele, et kõrgendik oli ümar ja taimestikust paljas. Johannes väidab, et Jeesus pidi ise oma risti kandma. Matteus mäletab seda episoodi hoopis teisiti. Tema evangeeliumis ei kanna Jeesus risti ise, seda teeb hoopis maalt Jeruusalemma tulnud mees nimega Siimon Küreneest. Loeme: Välja
(originaal on praegu Genovas), kuigi ehk liiga realistlik. Siin on Jeesuse ülakeha üleni paljastatud, piinaja hoiab käes riiet, mille ta kohe Kristuse õlgadele asetab. Tema huulilt võib välja lugeda pilget: "Kohe saab sinust juutide kuningas!" Ainsaks segavaks elemendiks on paremal liialt domineeriv donaatori2 portree. _____ 1 ecce loe: ´ektse 2 donaator kunstiteose annetaja või tellija; inimene, kes on andnud raha kunstiteose tellimiseks 4. KOLGATA Jeesuse hukkamine toimus Kolgata-nimelisel künkal, mis asus Jeruusalemmast väljas linnamüüri taga. Nimetus Kolgata tähendab "pealuu" ning viitab sellele, et kõrgendik oli ümar ja taimestikust paljas. Johannes väidab, et Jeesus pidi ise oma risti kandma. Matteus mäletab seda episoodi hoopis teisiti. Tema evangeeliumis ei kanna Jeesus risti ise, seda teeb hoopis maalt Jeruusalemma tulnud mees nimega Siimon Küreneest. Loeme: Välja minnes leidsid nad Kürenee mehe, nimega Siimon,
11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Arhitektuuris vertikaalne suunitlus, üles tarva poole pürgivus. Skulptuuris ümarplastika ja vabafiguurid. Looduslähedus, ornamentikas, plastikas ja maalis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimeste keha proportsioonid muutusid loomulikumaks, liigutused ja poosid õigemaks. Peatähelepanu keskendus inimese kujutamisel näole ja kätele 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? Ristiusuga seotud motiivid, kujutatakse Jeesus Kristust. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud? Nimeta 2 tuntumat maakirikut ja 2 linnakirikut Eestis. Milliseid kujutava kunsti teoseid on Karja kirikus Saaremaal? ühelöövilised kirikud, Lääne-Eestis, Saaremaal ja Põhja-Eesti lääneosas. Samasugused 3või 2 võlvikuga
Gooti kujutav kunst Gooti kujutav kunst on seotud kristlike teemadega. Tegelased ja sündmused valiti piiblist. Teemadeks olid: KRUTSIFIKS (ristilöödud Jeesuse kujutamine), MADONNA (ema Maarja koos oma poja Jeesusega), PIETA (Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega), KOLGATA GRUPP (laiendatud krutsifiks, kus ristilöödud Jeesus on oma jüngritega), MAARJA KUULUTUS ja KÜLASTUSGRUPP, PÜHA ÕHTUSÖÖMAAEG. Katkueelset aega peeti gooti ajastu kõrghetkeks, sest siis hakkasid üle pika aja tekkima portreeskulptuurid. Esialgu olid need suurtest annetajatest kirikutele (Uta ja Ekkehard). Erandiks oli ka ratsamonument väejuhist Bamburgis. Suursugune ja rahulik kunst muutus aga järsult pärast katku, kui kunst muutus tundelisemaks ning
TÖÖLEHT TEEMAL: RISTIUSU SÜND. VT. ÕPIK LK. 170-175, 183-187 ning esitlus Teras. Ülesanne: Leidke vastused järgmistele küsimustele: 1. Kuidas kujunes välja mõiste kristlus? Jeesuse tegevus ei meeldinud roomlastele, kuna ei oldud nõus kummardama nende jumalaid. Juudamaa asevalitseja Pontius Pilatus lasi Jeesuse vangistada. Jeesus mõisteti juudi preestrite survel surma- löödi risti Kolgata mäel. Jeesus oli tema pooldajate meelest messias(päästja) ehk christos- sellest ka nimi kristus. 2. Miks hakkas kristlus levima Rooma riigis? (3põhjust) *tegutsesid rändjutlustajad- veensid inimesi selles, et kristlus on hea *ei tehtud vahet rikaste ja vaeste vahel- inimestele meeldis võrdsus ühiskonnas ning seetõttu otsustati kristluse levitajaid toetada *kuulutati Jumalariiki kõigile- räägiti, et kristlus on hea ja seda tasub toetada ning piisava
kooriruumi põhjaseinal ja maagilised märgid võlvsiiludel. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Suurepärast elavat, lopsakat taimornamentikat võib näha lääne ja lõunaportaali kujunduses. Pihihoonet kooriruumist eraldava võidukaartepiilaritel on kaks väga maalilist ja ilmekat skulptuurigruppi. Põhjaküljel kujutatakse Püha Katariina, lõunaküljel Püha Nicholause lugusid. Ristiusu põhisõnum on ülilihtsalt, kuid haaravalt kokku võetud Kolgata reljeefil, mis tänapäeval paikneb lõunapoolse eeskoja seinal. Väga suurejooneliseks keskaegse kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14.sajandil loodud terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiir kujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal tornilääneküljel kolmkaar nissides asuvad poolfiguurid
apostlist see, kes ta 30 hõbeseekli eest reetis; Kristus suudeles andis ta kinnivõtjaile tema isiksusest märku. Juudas on reetlikkuse võrdkuju. 12 jüngrit - Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Leevia Matteus, Filippus, Bartolomeus, Toomas, Jakoobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kaanast, Juudas Iskariot 4 apostlit(evangelisti) - Matteus (ingel), Markus (tiibadega lõvi) Luukas ( tiibadega härg), Johannes (kotkas) Kolgata tee - kannatuste rada. Kristus hukati Kolgata mäel oma risti ise kandma - Jeesus pidi ise Kolgata mäele minnes kandma oma risti. Tähendab: täitma kõrgema poolt määratud rasket kohustust, kannatama kõiki elu katsumusi. mäejutluse põhilugu - Jeesus läks mäe otsa ja istus sinna maha, jüngrid kogunesid tema ümber. Jeesus ütles neile, et neid tema pärast kiusatakse ja laimatakse, aga see kõik tasutakse taevas. Ta rääkis, jüngrite õpetus on parem kui kirjatundjate ja variseride oma ja, et iga mes
Jeesust kinni võtta, Jeesuse juurde. Eelnevalt oli ta öeknud, et see keda ta suudleb ongi Jeesus ja et too tuleb kinni võtta. Nii tehtigi. Juudas läks Jeesuse juurde ja suudles teda. Jeesus võetigi kinni. Tänapäeval hea näoga käkikeeramine, reeturlik tegutsemisviis. · Juuda seeklid Juudale lubati Jeesuse äraandmise eest raha. Rahaks olid sel ajal seeklid. Juudale lubati kolmkümmend hõbetükki (seeklit). Juuda seeklid on must raha. · Kolgata tee Kui Jeesus oli kinni võetud viidi ta kohtukotta. Tema riided võeti ära ja ta riietati purpurmantlisse. Talle punuti kibuvitstest kroon, anti paremasse kätte pilliroog, heideti tema ette maha ning naerdi tema üle. Tema peale sülitati, ta peksti läbi ning talle joodeti sisse sapiga segatud viina. Peale seda sunniti teda oma risti kandma. Nad suundusid Kolgata mäele. Kolgata tee on üliraske ja kohati isegi võimatu ülesanne. · Oma risti ise kandma
Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis. · Kesk-Eesti maakirikud on suuremad (3-löövilised) ning ehitatud hiljem (14.-15. sajandil). Neist vanim on Ambla kirik (ehitatud 13. sajandi lõpus). Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel)
Ta õpetust pooldasid paljud. Temaga koos käis ringi 12 jüngrit. Juutide preestrid ja õpetlased olid tema õpetuse vastu. Jeesus Jeesuse ristilöömine Juudama asevalitsejale, Pontius Pilatusele ei meeldinud Jeesuse tegevus. U. 30 a. pKr läks Jeesus oma jüngritega Jeruusalemma (Juudama pealinn). Sinna jõudes võeti ta kinni. Pontius Pilatus mõistis Jeesuse surma. Jeesus löödi Kolgata mäel risti. Jeesuse ristilöömine Ristiusk ehk kristlus 3 Päeva peale Jeesuse ristilöömist läks ta keha kaduma. Seda peeti taassünniks ja aina rohkem inimesi hakkasid ristiusku uskuma. Jumalariiki maa peale ei tulnud. Hakati arvama, et jumalariik on hoopis taevane paradiis, kuhu saavad vaid tõelised kristlased (ristiusku uskuvad inimesed).
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias Kristus. Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament, selles olevas neljas evangeeliumis. Evangeeliumide järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud. Igaüks pidi end kirja panema oma sünnilinnas. Joosep
Karja Katariina kirik Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Leisi vallas Linnaka külas. Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Alg...
Keskel sümboolne maaling talle kummardamisest. Vanem suri tiibaltari juures töötades. Jan lõpetas selle ja tema teised tööd. ,,MADONNA KANTSLER ROLIN'GA" "ARNOLFINI ABIELUPAAR" abielu pühadus, kujutab ennast väga väikesel peeglil kui abielu tunnistajana. · R. VAN DER WEYDEN vähem detailsust ja ruumilisust, rohkem tundelisust. Tegutsenud Burgundias maalikunstnikuna õukonnas. "KRISTUSE RISTILT VÕTMINE" dünaamiline ja emotsionaalne Kolgata grupp, jalge ees ema Maarja, Punases rüüs toetab Maarjat Johannes, Kristus on surnud. · HUGO VAN DER GOES "PORTINANI ALTAR" peenmaalitehnikas ja väga detailitäpne. Tekitas Firenzes sensatsiooni. Keskmine tahvel kujutab karjaste kummardamist. · H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. 3-osalised altarimaalid, vasakul pattu langemine ja Paradiisist
polegi nagu millegi nimel enam võidelda või millegi poole püüelda. Tundub, et inglise filosoofil Francis Baconil oli õigus, kui ta ütles, et võimatu on üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega. Abiellumise ajaks oli nendevaheline armastuse leek kustunud ning neil jäi aega mõelda oma tegude üle järele. Üha pingsam meenutamine muutis aga kunagised hellad tunded vihkamiseks. Seega, kogu vaev, mida Laurent ning Therese nägid, viis neid ainult hukatusse. Nende armastus oli nende Kolgata mägi, kõik raskused, mis neile peale surusid, said läbi mäe tippu jõudes, kus ootas neid ees vaid hukk. Tänapäeva armastuslugude ning Zola jutustuse sisu on sama, inimesed on valmis armastuse nimel võitlema, kuid mõni asi ei ole võitlust väärt. Armastus võib kergelt muutuda vihkamiseks vaid juhul, kui see armastus pole tõeline.
Jeesus käskis ka vaenlasi armastada ja nende eest palvetada. *Saalomonlik otsus Ootamatu, kuid tark ja õiglane otsus *Kolgata tee Mägi kuhu Jeesus Kristus pidi minema rist kaelas ja kus ta risti löödi ning suri. *Juuda seeklid Juudas Iskariot, Uues Testamendis Jeesuse Kristuse 12 apostlit see, kes ta 30 hõbeseekli eest reetis; Kristust suudeldes andis ta kinnivõtjaile tema isiksusest märku. Juudas on reetlikkuse võrdkuju. *Oma risti ise kandma Jeesus pidi ise Kolgata mäele minnes kandma oma risti. Tähendab: täitma kõrgema poolt määratud rasket kohustust, kannatama kõiki elu katsumusi *Oma käsi puhtaks pesema Kui Pilaatus nägi, et kära läks aina suuremaks, siis võttis ta ämbrist vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete! See on tänapäeval: mitte süüd enda peale võtma. Halastaja Saamari mees Laatsaruse äratamine lugu rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Eluaeg on vaene
Taanieli raamat Vanas Testamendis. Saalomonlik otsus- väga tark otsus, see tuleneb sellest et saalomon palus jumalalt tarkust kui ta Iisraeli kuningaks sai ja ükskord tulid tema juurde kaks naist kes vaidlesid kumb on lapse ema ja siis saalomon ütles ei laps tuleb pooleks raiuda ja mõlemale pool anda ( ta ei mõelnud nii teha)ja siis ütles õige ema ei andke teisele aga ärge raiuge. *kolgata tee- kannatuste rada. Kristus hukati Kolgata mäel *juuda seeklid- rahaühik *oma käsi puhtaks pesema- end süüst vabastama, Pilaatus pesi oma käed Jeesuse verest puhtaks Halastaja Samaarja mees- Ükskord läks üks inimene Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja ta jäi röövlite küüsi, kes talle hoope andsid ja ta paljaks riisusid ja jätsid ta teele surema. Preester läks mööda ja ei teinud temast välja nõndasamuti leviit. Lõpuks tuli Samaaria mees, kes haavatut nähes sidus ta haavad kinni ja tohterdas teda ja viis
Konrad Mägi Elukäik Sündis: 1 november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud: 15 august 1925 Tartu, Eesti Rahvus: eestlane Tegevusala:maal, joonistamine Kunstivool: ekspressionism Tuntud teoseid:Madonna (19231924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891.aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai 18991901 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Elukäik Ta harrastas ka samal ajal innukalt näitekunsti,viiulimängu ja mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas 19031905 vabakuulajana Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis. Keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modellerumisele. Elukäik Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 190...
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 1925 Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi ...
kaitsepühaku Margareta figuuri. Tagaplaanil avaneb vaade pruudivoodile, mille peatsis ripub hari - puhtuse sümbol. Peegel näitab sündmuse tunnistajate - kolme inimese - juuresolekut. Seinale, roosikrantsi kohale, ongi kunstnik kirjutanud oma nime: "Jan van Eyck oli siin, 1434". Roosikrants vagaduse tunnusena ripub peegli kõrval. Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Aknal seisab õun - kiusatuse võrdkuju. Koer on traditsiooniline truuduse sümbol. Laes ripub vasklühter üksiku põleva küünlaga. Sageli tõlgendatakse seda pulmaküünlana, mis vastabiellunute kodus tavakohaselt süüdati. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob. Giorgione (Giorgio Barbarelli da Castelfranco)(1477 -1510) "Uinuv Venus" 1.Töömõõtmed: 108,5 x 175 cm 2
9. Mitmed ajaloolased on arvanud, et Jeesus oli kirjaoskamatu. Milline vastloetud teksti lause tõestab, et Jeesus tundis kirja? 10. Kes oli Sebedeuse poegade isa? Kes olid Sebedeuse pojad? 11. Sebedeuse poegade ema Saloome soovis oma hoole eest Jeesuselt üht teenet. Millist? 12. Kuidas Jeesus Sebedeuse pojad teiste jüngritega ära lepitas? 5. KOLM MAARJAT RISTIPUU ALL Mantegna. Kolgata (detail). Louvre Kui Jeesus reede pärastlõunal Kolgata mäel risti löödi, olid kõik jüngrid peale alaealise Johannese laiali jooksnud. Aga truud galilealannad, kes olid talle Jeruusalemma järgnenud ja kogu aeg tema eest hoolt kandnud, ei jätnud teda maha. Johannes ütleb oma evangeeliumis nii: Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, kes oli Kloopase naine ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 186 p 178 p, arvestatud 1) Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (10 p) 10 p aula, harjus, karikatuur, kirkus, kriis, kümnis, maotu, punkarlus, valjus, 3 õilis Vastused: aula <7>, .aula <8> - 2/3. välde; harjus - 2. välde; karika.tuur 3. välde; .kirkus 3. välde; kriis 3. välde; .kümnis <12 ja 13:-e> 3. välde; .maotu <8> 3. välde; (.)punkarlus <12:-e> - 2. / 3. välde .valjus <12 ja 13:-e> - 3. välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis märksõnas padi <1...
Konrad Wilhelm Mägi Eluloolisi fakte Eluloost üksikasjalikumalt Loomingu iseloomustus Pildid Eluloolisi fakte Konrad Mägi sündis 1.novembril 1878 Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena, ta oli maalikunstnik ning pedagoog 1903-1905 Õppis Peterburis Stieglitzi kunstööstuskoolis vabakuulajana Armandus Adamsoni puunikerdusklassis 1906 "Maalis Ahvenamaali" 1910-1912 Pariisis õppis eraakadeemiates. Esines Sõltumatute Salongi näitusel 1913-1914 Maalis Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 1914-1919 Elas Tartus, maalis Kesk- ja Lõuna-Eestis 1918 Asutati kunstühing Pallas. Pallase abijuhataja, hiljem asutati Pallase kunstikool, kus ta oli direktor. 1925 Suri augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule Elukäik Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, s...
2. Uurige palun täpsemalt veel ühte Jan van Eycki maali! Kuidas suhtub kunstnik detailidesse? – Kunstik suhtub detailidesse väga tähtsalt, paljud asjad ja taust on väga detailsed ja reaalsed. Millele pöörab ta enam tähelepanu? - Asjad/esemed ja taust on rohkem detailsemad, kui inimeste näod. Riietel samuti detaile palju. Milline on maali formaat? – 82 × 60cm 3. Johannes de Eyck Mitu inimest on tegelikult ruumis? – 4 inimest Millest jutustab peegli raam? – Kristuse teekonda Kolgata mäele 4. PIETER BRUEGHEL VANEM Uurige nüüd terasemalt Pieter Brueghel vanema maale! Millise sõnumi edastab kunstnik järgmise maaliga? – Pimedad liikusid salkadena. Rivi ees oli inimene, kes isegi oli kehva nägemisega. Kui üks kukkus, kukkusid ka kõik teised (doomino effekt) Milliseid erinevaid tegevusi leiad maalilt? – Minnakse jahile, küpsetatakse liha, uisutatakse, linnud lendavad Kes on Ikaros? Kus on Ikaros? – Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg
KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal). · Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kiri...
palju erinevusid. Tema tähendus teoses- Jesua oli inimene, kes kujutas endast headust ja kannatlikkust, kuid võimud seda ei aksepteerinud ning seetõttu määrati ta ka hukule. Suhted Pontius Pilatusega- Pontius oli Jesuasse kiindunud, kuid tal ei õnnestunud teda päästa. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel. 7. .Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus.
Suur reede Mis tähtpäev on suur reede? ❖ suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel ❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia
Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel. Viimasel on iseseisev katus ja ehitus saab valguse valgmikus asuvate akende kaudu.
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kes...
omamoodi tunnistus toimunud abielusõlmimisest. Giovanna punased kingad on voodi juures, Giovanni kingad lähemal välismaailmale. Toona usuti, et palja jalaga maa peale astumine tagab viljakuse. Koer Koer lisab võluvat ja kerglast meeleolu muidu pidulikult rangele maalile. Koerad sümboliseerivad sageli portreedel truudust ja maist armastust. Peegel Peegli ümber on kujutatud kümmet neljateistkümnest peatusest Kristuse teekonnal Kolgata mäele. Nende maalil olek viib mõtte sellele, et pildi interpreteerimine peaks olema kristlik ja vaimne ning traditsioone austav ja faktitruu. Arvestades kaht peeglist paistvat inimest, on arvatud, et maal ongi tegelikult Arnolfini abielu tunnistav sedusakt. 15. sajandil oli abielu ainus kristlik sakrament, mis ei nõudnud preestri kohalolu. Seda võis sõlmida ka eraviisiliselt kahe tunnistaja juuresolekul. Käed
Sisukord Konrad Mägi lk. 3 Elulugu lk. 4 Looming lk. 5 Kasutatud kirjandus lk. 8 2 Konrad Vilhelm Mägi (1878 1925) 3 Elulugu Kondrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Tartumaa Hellenurme mõisas ja suri 15. augustil aastal 1925 Tartus. Ta sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Konrad Mägi õppis aastatel 1888-1889 Uderna ministeerimuikoolis, seejärel Tartu Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 1899- 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Enne seda oli ta mööblitehases puunikerdust õppinud. Edasised õpingud toimusid aastatel 1903-1905 Peterburis parun Stieglitzi kunsttööstuskoolis vabakuulajana. Eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel jätkas Mägi õpinguid puunikerduse ja modelleerimise aladel. Konrad Mägi võttis osa õpil...
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kursi Küla Autor: Riini Kose 10b Juhendaja: Kaie Konsap Tartu 2014 Sisukord 1. Koha lugu........................................................................................................................3 2. Põhikaart.........................................................................................................................5 3. Kultuurimälestised..........................................................................................................6 4. Kaitstavad loodusobjektid...............................................................................................7 5. Verstakaart...........................................................
tegevus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. tuleb hoolt kanda hinge mitte keha vajaduste eest 30. pKr Jeesus saabus oma pooldajatega Jeruusalemma, juudi Eremiidid(kõrbeelanik) ja mungad (üksiklane) sügavalt usklikud preestrid lasid ta vangistada ja Juudamaa prokuraator Pontius asusid impeeriumi äärealadele, kõrbetesse, mägedesse, sest Pilatus mõistis ta surma (löödi Kolgata mäel risti) eemaletõmbumine vastas askeetlikele ideaalidele Jeesuse õpetuse levik pärast tema surma: pooldajad uskusid, et Kloostrite teke ermeiitide ja munkade kogukond, kus eraldunud kolmandal päeval pärast hukkamist oli ta end ilmutanud, taevasse elasid kindlaks määratud ja kirja pandud eeskirjade järgi, tekkisid tõusnud ja uuesti jumalariigi saabumist kuulutanud
Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. · Tema õpetus leidis pooldajaid vaeste hulgas ja põhjustas juudi preestrite ja ülikute rahulolematust. Preestrid nägid Jeesuse õpetuses taganemist Moosese seadustest ja messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi ülemkihi tungival nõudel laskis Juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes aastal 30 Jeesuse Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel hukata ristilöömise läbi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi. Jeesuse pooldajate meelest oli just tema oodatud messias ehk kreeka keeles christos (salvitu) - Kristus. · Jeesuse elu on kirja pandud Piibli teises osas, mille nimeks on Uus Testament, selles olevas neljas evangeeliumis. Evangeeliumite järgi sündis Jeesus ajal, mil keiser Augustus käskis esimest korda üles kirjutada kõik impeeriumi elanikud
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsio...
Piibli mõisted A ja O alfa ja oomega, algus ja ots Abrakadabra - on amulettidel kasutatav sõna haiguste ja muu kurja ärahoidmiseks. Sõna tähtedest moodustati kolmnurk, mis kujutab haiguse kadumist. Ahasveros (igavene juut) - Igavene Juut on kristliku legendi järgi Jeruusalemma kingsepp Ahasveerus, kes ei lubanud Jeesusel Kolgata teel oma maja ees puhata ja peab selle eest karistuseks maailma lõpuni ringi rändama. Andma keisrile, mis keisri kohus - Siis ta ütles neile: Andke siis keisrile, mis keisri kohus, ja Jumalale, mis Jumala kohus on. Rühm varisere, kes püüdis Jeesust seaduseteotusele ärgitada, küsis temalt, kas on tarvis maksta maksu Rooma keisrile. Kui ta oleks öelnud ei, siis oleks see olnud vastuhakk võimudele, kui jah, siis oleks tegu olnud lugupidamatusavaldusega Iisraeli vabadusvõistlejatele
III püha 27.dets 6.jaanuar: Jeesus ristitakse täiskasvanuks Kolmekuningapäev (3 idamaa kuningat tulevad jeesusöast vaatama) 21.dets- toomapäev ,algab jõuludeks ette valmistumine Vastlapäev-noore kuu veebruari I teisipäev , viimane lihasöömispäev Järgmine päev- kolmapäev-tuhapäev- algab 40 päevane paast. Palmipuude püha nädal enne(vaikne nädal) paastu lõppu E,T,K,N(püha õhtusöömaaeg-selles pärit armulaud, jeesus jüngritega jeruusalemmas)R(jeesus viiakse kolgata mäele hukkamisele ,ristilöömine)L,P(vaikne päev , ülestõusmispüha) Jeesus ilmutab end esimesena jünger peetrusele. Peale ülestõusmispüha on jeesus 40 päeva maa peal. Järgneb taevasseminemise püha. 10 päeva pärast nelipüha(nn. nelipüha imejüngritest saavad apostlid , kes mõistavad nüüd kõiki keeli ning hakkavad usku kuulutama . Jõulud- jeesuse sündimise pühad. 1.advendiga algab ristiusu kalender tuhakolmapäev paastu algus
TL nr 3: Loomastiil-Millisel kunstialal kasutati kärgsulatust- ja filigraantehnikat? Kasutatakse ehete, mõõkade ja muude tarbeesemete kaunistamisel. Karolingide aja- ja gooti kunstistiil.- gooti terav kaar, basiilika sarnasus, ehitatud kirikuteks.- Arhidektuur Acheni lossikabelinäitel. Areneb ja sünnib uuesti Rooma aegne ehituskunst. Kirikutüübiks Basiilika, põhiplaanilt tsentraalehitis. Võimsad ümarkaared, paksud müürid, väiksed aknad. Nelitistornid ja ka läänetornid. Kirjelda Basiilikat- Kesklööv, külglööv, empoorid, valgmik, peaportaal, läänetorn, transept e. põiki hööng, nelitis, koor, apsiip, kooriümbriskäik, kabelitebärg. Bütsantsi kunst kuulsamad ehitised- Hagija Sophia kirik, San Vitale kirik RAVENNASSE, IKONOKLASTID e. pildihävitajad, IKONOTUULID e. pildipooldajad ( saavad uuesti võimule). Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, põhiplaaniks kautati, kas Kreeka risti, ruutu, võrdkülgset hulknurka. Tüübilt Basiilikad. B...
külmetusele/külmetusega; nõudlus jäätise järele/jäätisele; see loom sarnaneb kassile/kassiga 14. Mida tähendavad järgmised ütlused? (3 p) 3 p lahkus esivanemate jahimaale- suri naine on viimase veerandi peal- õige varsti sünnitamas ajab kuradit peltsebuliga välja- asendab ühe halva veel halvemaga 15. Mida tähendavad need piltlikud väljendid? (3 p) 3 p Gordioni sõlm-lahendamatuna näiv probleem Kolgata tee -raske teekond Augeiase tallid- lohakusest tekkinud korralagedus
Seda kõike suutis ta 3 päevaga. Neljandal ja viiendal päeval lõi ta ka loomad. Kuuendal päeval tegi ta inimese oma näo järgi. Esimesteks inimesteks olid Aadam ja Eeva, kes elasid Eeden aias. Oma käsi puhtaks pesema Kui Pilaatus nägi, et kära läks aina suuremaks, siis võttis ta ämbrist vett ja pesi oma käsi rahva nähes ning ütles: "Ma olen süüta selle verest! Küll te näete! See on tänapäeval: mitte süüd enda peale võtma. Oma risti ise kandma - Jeesus pidi ise Kolgata mäele minnes kandma oma risti. Tähendab: täitma kõrgema poolt määratud rasket kohustust, kannatama kõiki elu katsumusi. Meie isa palve: Meie isa, kes sa oled taevas, Pühitsetud olgu sinu nimi, Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal, Meie igapäevast leiba anna tänapäev, Ja anna andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele, Ja ära saada meid kiusatusse Vaid päästa meid kurjast, Sest sinu on riik ja vägi ja au igavesti
TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM Anastassia Volkova 11 klass ESSE TEEMAGA „Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“ Õpetaja: Anne-Ly Raid 2017 Tallinn Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis levis avangardism ja realismilähedane isikupära soosiv kunst. Avangard on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Sel ajal hakkas ka kujunema Eesti Rahvuslik kunstielu, kuid sellest ajast saati on imetlusväärselt kiiresti arenetud. Asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli peamine kujundav kunsti õppeasutus. Talli...
armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama. Selline õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtide seas, kes tahtsid paradiisi jõuda ning saavutada surmajärgset õndsust. Loomulikult nähti selles Moosese õpetuse eiramist ning Jeesus löödi risti Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel umes aastal 30 juuda prokuraator Pontius Pilatuse käsul. Jeesuse hukkamine ainult suurendas tema kuulutuste uskumist ning tema pooldajate arvate oli just Jeesus Vana Testamendi ettekuulutatud messias ehk Kristus. Juba varsti hakati teda pidama Jumala pojaks, kuna toimus ülestõusmise ime. Jeesuse jumalariigi sõnumil oli võrreldes juutide messiaootusega hoopis laialdasem tähendus. Jeesus ei soovinud vaid Iisreali riigi hiilguse taastamist, vaid tahtis, et üle kogu maa
süüdimõistetu sel ajal vabaks. Ta oleks tahtnud Jesua enda juurde jätta, sest temaga oli huvitav rääkida, kuid tema positsioon ja rahva tahe ei lubanud seda, sest vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina ning ta oli liiga arg, et teisiti käituda. Jesua mõisteti surma, sest ta kuulutas alternatiivset usku Rooma riigi poolt seadustatule ning ta rääkis võimust ning tõe ja õiguse riigist. Seepärast sattus ta ühiskonna põlu alla ning ta hukati Kolgata mäel. 7.Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus.
joovad. Armunud lahkuvad sellest maailmast, minnes nö ,,rahu" maale, kus pakuvad neile hea elu, kehad jäävad keldrisse. Pontius Pilatuse lugu: (3 juttu jätkavad üksteist) Wolandi jutt: Pilatus ja Jesua kohtusid. Jesua mõisteti surma rahva pool, teda oleks päästnud veel ainult ülempreestri ostus, aga ei. Pilatus oli Jesua poolt, sest ta oli kogenud Jesua imetegu. Ivani unenägu: Jesua ja 2 teist kurjategijat viidi Kolgata mäele ristilöömisele. Leevi Matteus oli ainuke publik. Ta lõikas pärast surnute nöörid läbi ja võttis Jesua keha kaas, et seda matta. Meistri raamat: Oli äikesetorm, Pilatusel oli halb tunne, et Jesua tappa lasi. Ta üritas seda heastada, lastes oma abilisel Juudast kaitsta, sest teda taheti tappa. Tegelt aga tapeti ta Pilatuse käsul. Selle teoga jõudis ta Leevi Matteusest ette.
enamasti olid kirikud ühelöövilised. Näited: 1) Haapsalu kirik(ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp) 2) Pühavaimu kirik Tallinnas(erandlikult kahelöövilise pikihoonega) 3) Toomkirik Tartus(keskaegses sakraararhidektuuri stiilis) 16. Kirjelda eesti keskaegset kujutavat kunsti? Millises Saaremaa kirikus leiduvad eriti silmapaistvad skulptuurid ja maalid? Kirjelda Kolgata reljeefi, kus asub, aeg? Kuni 15.sajandini levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud sakraararhidektuuris gooti stiili konstruktsiooni aga täies ulatuses,mistõttu kirikute aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Eriti silmapaistvad skulptuurid ja maalid on Saaremaal Karja kirikus. Karja kirku lõunaeeskoja ukse kohal asub 'Kolgata' reljeef
aknast paistva tüübini, kellest on näha vaid tömbid kingad ja lai istmik. Pilatus moondub ,,pilaatluseks" - sõnake, mille leiutab kriitik Lavrovits Meistri hukutamise kampaania käigus ning mis iseloomustab (nagu Lavrovits arvab) just Meistrit (nagu Jesua saab Jersalaimis ,,ametliku" nimetuse ,,röövel ja mässaja") -- tegelikult aga toob Lavrovits, ise seda teadmata, kuuldavale prohvetikuulutuse iseenda ja oma maailma kohta. · Jeesuse elu, Kolgata tee ja hukkamine motiivid madaldatuna Varieteeteatris (konferansjee elluäratamine, narsaanipudeli sildid muutuvad rahaks, mille eest osteti puhvetis veini (vee veiniks muutmine), rahvamassi tunglemine, et näha vaatemängu /Jeesuse ristilöömist). Jesua hukkamise paik Kolgata (tlk ,,paljas") mägi sabati toimumiskoht (,,Öö Lagedal mäel"); Epiloogis lugu kassist, kes lipsuga
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar. Puudusid transept, kabelite pärg ja tugikaared. 16.EESTI KUJUT K: Seinamaalikunst. Valjala-ümarkaareline lääneportaal, romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Karja kirik-maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal, 14sj. 17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke. Tähtsaim toodang tiibaltarid. Surmatants-Notke, 7.5m pikk, elu kalduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema,surma ees on kõik võrdsed, peenmaalitehnika.15.saj lõpp.Tallinnas Niguliste kiriku Antoniuse kabelis. 18.ITAALIA MAAL 15.SAJ: Õpitakse tundma inimese keha ja seda loomulikult kujutama, järgneb arhitektuuri kujutamine maali taustal,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
