Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon: Valguse difraktsioon- nähtus, kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varju piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Päikeseenergia ja taastuvenergia Kiviõli 2006 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on Päike? · Päikeseenergia · Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia Taastuvenergia on energia mi...
- Lahendus: eraldada külmkappidest freoonid, mitte kasutada freoonidega deodorante jne 2. Happevihmad - Põhjus: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid - Tagajärg: Kahjustuvad eelkõige okaspuud, kiireneb keemiline murenemine, veekogude vesi muutub happelisemaks, mullad muutuvad happelisemaks, mõjutavad inimeste tervist. - Lahendus: käia jala, autoga sõitmise asemel 3. Kasvuhooneefekt - Põhjus: kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne - Tagajärg: Mägedes asuvad liustikud hakkavad kergelt sulama, maailmamere veetase tõuseb, liigiline mitmekesisus, temperatuuri suured muutused - Lahendus: vähendada fossiilsete kütuste tarbimist 4. Sudu - Põhjus: tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid( tahm, suits) segunevad uduga
tema koostisosadeks vesinikuks ja hapnikuks. Vesinik aga on nii kerge, et olles vabanenud oma raskemast partnerist hapnikust, lendus kosmosesse. Veidi hapnikust sai ehk vesiniku aatomite mõjul eemale põrgatatud, aga suurem osa ühines kaljusel kuumal pinnal süsinikuga, tekitades süsihappegaasi, mis on teine võimas kasvuhooneefekti gaas. Kuigi ookeanid keesid tasapisi taevasse ja sealtki lendus aurukate aeglaselt minema, ei kadunud kasvuhooneefekt kuhugi. Aur asendus järjekindlalt suure hulga süsihappegaasiga. Siit võib järeldada, et Veenusel pole kunagi olnud võimalust tõeliselt jahtuda, sest ta pole oma taevas iialgi lahti saanud kasvuhoonegaaside tihedast kihist, olgu siis aurust või süsihappegaasist. Veenus on äärmuslik näide tihedast ja soojust isoleerivast atmosfäärist kui triiphoone efekti põhjusest. Ka tänapäeval transformeerub tema pinnani jõudev päikesevalgus
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude...
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
Füsa arvestus Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkel Vabalangemine liikumine raskusjõu mõjul, raskuskiirendus on 9,8 m/s2 Newtoni 1. seadus - Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni 2. seadus - Keha kiirendus, a, on võrdeline kehale mõjuva jõuga, F, ning pöördvõrdeline keha massiga, m. Newtoni 3. seadus - Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse kuid vastassuunalise jõuga -F Jõu liigid: Hõõrdejõud Elastsusjõud Normaaljõud Raskusjõud Mis on jõud? Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Kaal - Jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile Mehaaniline energia - Iseloomustab keha võimet teha tööd, koosneb kineetilisest ja potentsiaalsest energiast E võrdub Ek+Ep Töö ja võ...
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel),...
TAGAJÄRG · Maailma metsade pindala kahaneb iga minutiga 36 jalgpalliväljaku suuruse pindala võrra. · Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. · Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Näiteks saadakse Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest ligi pool kogu maailma ümarpuidust. · Kahaneb fotosünteesi toimumine ning seega hapniku tootmine. · Taime- ja loomaliikide hävimine. Metsades elutseb 50-90 % kõigist Maa liikidest (liigirikkaimad on troopilised vihmametsad 2/3 taimeliikidest ja koguni 80% putukaliikidest ning mida raiutakse aastas maha 170 000 km2). Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kah...
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
energia tootmist ning kasutada loodussõbralikumaid meetmeid, nagu näiteks tuule- või päikeseenergiat. Muret tekitab ka liigne metsaraie. Selle tulemusena jäävad paljud loomad ilma oma elupaigast. Elupaiga kaotanud loom ei pruugi aga kohaneda uue elukohaga või ei pruugi ta üldse uut elukohta omale leida. Tänu viimasele aspektile ta sureb. Selle tulemusel võivad aga osad liigid välja surra. Mets on kasvuhoonegaaside sidujaks ning liigse metsaraie tõttu suureneb ka kasvuhooneefekt ja väheneb hapniku sisaldus õhus. Selle probleemi parandamiseks tuleks metsa raiet piirata ja istuda juurde rohkem uusi taimi ja puid. Nende probleemide lahendamiseks on kasutusele võetud keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva arengu tõekspidamiste alusel: tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning majanduse arengutaset arvestades
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel tempera...
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Atmosfäär · Atmosfäär,mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist,kloorist,metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite tagajärjel muutunud. · Atmosfäär koosneb: 77%lämmastikust,21%hapnikust,argoonist,süsinikdioksiidi ja vee lisandist. · Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima. KuuMaa kaaslane · Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit
Kuigi nõukogude liit oli alguses kosmosetehnika arengus eespool ja saatis kosmosesse esimese inimese, ning esimese naiskosmonaudi, siis USA saatis mehe kuule ja peale seda pole nad oma juhtpositsiooni kosmoseavastamises käest ära andnud. 3) Too välja kõige olulisemad kekskonnaprobleemid tänapäeva maailmas, näide, iseloomustus, globaliseerumine. Kõige olusisem on õhu saastatus, mille tagajärjel tekib kasvuhooneefekt, ja siis sulavad poolused üles kuna kliima soojeneb, madalamad alad ujutatakse üle, see kõik on autode, tehaste ja maavarade põletamise tagajärjel tekkinud. Ja see on väga paha! PTK32b 1) Kirjelda millised muutused ja uuendused toimusid inimeste elus ja olmes II MS järel. Kuna tehnika ja teadus arenesid päris kiiresti, siis muutus inimeste elu. Inimeste ostuvõime kasvas üsna kiiresti, ning see soodustas massilise tarbimise tekkimist,
Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu tekkimine On esitatud 3 hüpoteesi: 1 .Maa ja Kuu moodustusid korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest. 2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasl...
Keemia iseseisev töö 1. Mis on õhu koostis? Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi 2. Millised saasteained tekivad kütuste põlemisel? Süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, väävel, mineraalosa(haruldased ja radioaktiivsed elemendid) 3. Nimeta kolm oksiidi, mis põhjustavad happevihma. SO2;SO3;NO2 4. Millised happed esinevad happevihmas? H2SO3; H2SO4 ; HNO3+HNO2 5. Nimeta tööstuslikud heitained. Lisaks kütuste põletamisele tekivad tehnoloogilistes protsessides sõltuvalt toorainest, tehnoloogiast jm. Teguritest väga erineva iseloomuga heitaineid, mis satuvad õhku, pinnasesse ja vette. Õhku satub metallurgiatehasest SO2, tsemendi tootmisel metallioksiide, karbonaate, SiO2, kütuste töötlemisest tahma ning mitmesuguseidgaasilisi ja tahkeid süsivesin...
väävliphenditest fossilsete kütuste põlemisest; kahju taimestikule; kuna lehtpuud võivad uued lehed kasvatada kohe on kahju väiksem, kui okaspuudele 9. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. suits+udu; ,,Londoni sudu". Nagu happevihm aga madalal linna kohal(18-19saj); ,,Los Angelesi sudu" tekib kui õhus palju lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise oäikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust, selle tulemusena kesmine temp. tõuseb; jaotatakse: kiirguslikult aktiivsed gaasid(CO2, O3,N2O, veeaur), keemiliselt aktiivsed gaasid(CO,NO) oma keem. Akt. Tõttu suurnenevad kiirg. Akt. Gaaside tähtsus
väiksem, kui okaspuudele 9. Londoni ja Los Angelesi sudu, nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas. suits+udu; „Londoni sudu“. Nagu happevihm aga madalal linna kohal(1819saj); „Los Angelesi sudu“ tekib kui õhus palju lämmastikuühendeid ja süsivesinikke (tuulevaikne ilm päike paistab) 10. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise oäikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust, selle tulemusena kesmine temp. tõuseb; jaotatakse: kiirguslikult aktiivsed gaasid
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
Mussoonid – Sesoonsed tuuled, mis mandrite äärealadel puhuvad suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa paduvihmu ning talvel mandrilt ookeanile, tuues kaasa kuiva ilma. Tekivad mandri ja ookeani erineva kiirusega soojenemisest ja jahtumisest, mistõttu kõrg- ja madalrõhualad mandri ja ookeani kohal suvel ja talvel vahelduvad. Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid (kokku üle 40), mis neelavad soojuskiirgust. Peamisteks on veeaur, CO2, CH4, N2O Kasvuhooneefekt – temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Osoonikiht – maapinnast 10 – 50 km kõrgusel paiknev osoonist (O3) koosnev kiht,
· Heterotroofne organism organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained toidust saadud valmis orgaanilisi ühendeid lagundades. · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Kantserogeenne aine aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket. · Karjatusahel toiduahela üks põhitüüp, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. · Kasvuhooneefekt nähtus, kus Maalt peegelduv pikalaineline soojuskiirgus ei pääse läbi atmosfääri või kasvuhoonegaaside ja peegeldub tagasi Maale, võimendades pinna soojenemist. · Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni. · Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal.
Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal, nii nagu me seda tunneme, oleks võimatu. Kasvuhooneefekti tegevus oleneb õhu süsinikdioksiidi- ja tolmusisaldusest. Väike kogus süsinikdioksiidi on atmosfääris kogu aeg. Kasvuhooneefekt tõstab Maa pinnatemperatuuri umbes 35 kraadi võrra Maa on jagatud mitmeteks kihtideks, mis erinevad üksteisest keemilise ja seismilise omaduste poolest (sügavus km-tes) : 0 - 40 Maakoor 10 - 400 Vahevöö ülaosa 400 - 650 Üleminekuvöö ehk siirdetuum 650 - 2700 Vahevöö ülaosa 2700 - 2890 D´´ kiht ( mõnikord lisatud vahevöö ülaosale ) 2890 - 5150 Välimine tuum 5150 - 6378 Sisemine tuum Suurem osa maa massist on koondunud vahevöösse, enamik ülejäänust tuuma. atmosfäär = 0
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks
Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus e atmosfääri üldine
Tuule kesmine kiirus on umbes 300 400 meetrit sekundis. Temperatuur Veenuse pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenuse atmosfääri rõhk on 9 MPa. Maal on umbes selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Kokku umbes 0,1% on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenuse pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus Maaga sarnane. Veenus on üldiselt tasane. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit, suurim kõrgustevahe Maal on 20 kilomeetrit. Madalamad alad ehk ookeanid vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Veenuse põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner.
Sünteetilised materjalid peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga suurenemist on põhjustanud ka Maa ''kopsude'' troopiliste vihmametsade massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase CO. See tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. SO ja NO - need muudavad sademed happesademeteks ning need on väga ohtlikud. Ka tolm, mis tekib inimtegevuse tagajärjel, saastab oluliselt atmosfääri, rikub osoonikihti
suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Kasvuhooneefekt on looduslikprotsesss, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevustest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks
) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O. Liigne osoon troposfääri alumistes kihtides kahjulik. Tekivad limaskestade ärritused, kahjustab taimi ja loomi. Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades. 15. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. 16. Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed. 17. Vaata üle ka TV ül.-d.
2.Mulla lähtekivimiks on murenenud kivimite osakesed ehk kui kivim mureneb, siis selle osakestest hakkab tekkima uus mudel. 4.Eesti mullad on suhteliselt noored, kuna siin oli hiljuti jääaeg ja mullad ei saanud areneda. 1. Füüsikaline murenemine e. Rabenemine toimub kivimiosakeste t0 kõikumisest(kokkutõmbumisest ja soojuspaisumisest)Ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, nt kõrbes.Keemiline koostis ei muutu.3.Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees tekib füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside keeruka koosmõju tulemusena. Mulla mineraalosa materjal mureneb mehaanilise ja keemilise mõju tagajärjel. Kuumas ja niiskes kliimas on keemiline murenemine tunduvalt intensiivsem kui kuivas ja jahedas kliimas. Viimasel juhul prevaleerib mehaaniline murenemine. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, eeskätt taimed, seened ja b...
sademetega madalam. 14. HETEROTROOFNE ORGANISM on organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad, inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened ja enamik baktereid. 15. HÜDROSFÄÄR ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 16. KANTSEROGEENNE AINE on vähkitekitav aine. 17. KARJATUSAHEL on toiduahel, mis saab alguse rohelisest taimest (edasi: taimtoiduline loom ja kiskjad). 18. KASVUHOONEEFEKT on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 19. KATABOLISM on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20. KEMOSÜNTEETILINE BAKTER on mikroorganism, kes saab energiat keemiliste sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21
kaugusele. 8) Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365W/m2. 9) Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär 10) Mis on kasvuhooneefekt, millal see tekkis? Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust.
Kuigi kvootide väärtus on kõvasti langenud, ei tohiks Eesti seetõttu loobuma investeeringutest keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks, vaid leidma uusi rahastusvõimalusi, et näidata eeskuju ka järeltulevatele põlvedele. 10 Kasutatud allikate loetelu 1.Kasvuhoonegaasid ja Eesti osa kliimamuutsuses [WWW materjal] http://www.roheline.ee/content/view/281/7 (viimati vaadatud 3.02.2012) 2.Velbri, K. (2009) Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid [WWW materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid (viimati vaadatud 3.02.2012) 3. Eesti säilitas suured kasvuhoonegaaside saastekvoodid ja lõi pretsedendi tesitele [WWW materjal] http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-6040/Eesti-s%C3%A4ilitas-suured- kasvuhoonegaaside-saastekvoodid-ja-l%C3%B5i-pretsedendi-teistele (viimati vaadatud 3.02.2012) 4
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel oo...
Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele. See on nn. tuumatalve efekt. Samas on meile teada, et pilvkate takistab maapinna jahtumist öösel ning sama efekt peaks olema ka aerosoolidel. Aerosoolid käituvad atmosfääris kondensatsioonituumakestena, mille ümber kogunevad pilvedes tekkivad vihmapiisad. Seega peaks suurenenud aerosoolide kontsentratsioon tooma kaasa tihedamad vihmasajud. Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne.
TERMOSFÄÄR: - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks temp tõuseb Osooni hävitavad: - floori- ja klooriühendid - freoonid Neid emiteerivad: - külmkapid, külmutusseadmed - suruõhuballoonid - plastpakendid ATMOSFÄÄRI TÄHTSUS: - tagab elu võimalikkuse maal hingamine, põlemine hapnik, fotosüntees On elukeskkond linnud, putukad, eosed Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri looduslik kasvuhooneefekt vähendab ööpäevaseid temperatuurikõikumisi süsihappegaas Kaitseb maad: 1) kosmiliste taevakehade eest 2) uv-kiirguse eest Lämmastikuvaru vajalik taimekasvuks
Carl Wilhelm Scheele (1742- 1786) - rootsi väljapaistvamaid keemikuid. Väga erudeeritud, kuigi ilma kõrghariduseta. Töötas peam. apteekides, kus sisustas keemialaboreid. Sai O2 (“tuliõhk”) enne Priestley’d (mitmel erineval viisil) ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides, ei loobunud siiski flogistoniteooriast. Üks kõigi aegade viljakamaid ja intuitiivsemaid keemikuid. Avastas kloori (1774), sai ühena esimestest N2, P4, Mo (1778). Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. A.H. Compton, 1933: “Comptoni efekt” - Valguskvantide hajumisel elektronide toimel suureneb kvantide lainepikkus; see suurenemine ei sõltu esialgsest lainepikkusest ning on määratud ainult nurgaga, mille võrra valgus kõrvale kaldub. - Seega vastab igale hajumisnurgale vaid 1 lain...
Kvarts – SiO2, klaasi tootmine 10.Keskkonnaprobleeemid mittemetallide seisukohalt, mis põhjustab, tagajärjed Osoonikihi hõrenemine – freoonid hävitavad osooni, tagajärjeks osooniaugud – maakeral rohkem UV-kiirgust - nahavähk Happevihmad – ühku paisatud vääveldioksiid oksüdeerub teiste õhus olevate ainetega väävelhappeks, happevimad hävitavad taimestikku Veekogude eutrofeerumine – üleväetamine, järved kasvavad kinni (lämmastikväetised, SO3, kasvuhooneefekt – põhjustatud erinevatest gaasidest, tagajärjeks kliima soojenemine 11.Ammoniaagi omadused ja kindlakstegemine NH3 – lõhnav, värviline gaas, õhust 2x kergem, väikeses koguses turgutav – NH 3 * H2O – nuuskpiiritus, polaarne – lahustub hästi vees, nõrk alus, koguda saab ammooniumkloriidi (NH4Cl) kuumutamisel 12.Võrdle Konts. H2SO4 Lahj. H2SO4 Pruun, õlijas Vedel
Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja ühtlasemalt jaotunud. Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate temperatuuri tõttu
LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim ...
osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust ● kiirgusbilanss - Maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe ● kasvuhoonegaas – atmosfääris olevad gaasid – veeaur, süsihappegaas (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), osoon (O3) jm–, mis lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni) ● lõunapöörijoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5° S), kus Päike on
1. Tehnoloogilised murrangud: I Itaalias varaindustriaalne tekkisid pangad,börsid,uued loomatõud,taimesordid,kellad,trykikunst IISuurbritanniashilisindustriaalneaurumasin,vedur,kivisöe laialdane tarbimine,vabrikutööstuse levik III Euroopas hilisindustriaalne teras,nafta,bensiin,auto,telefoniside,raadio,lennukid IV - postindustriaalne tuumatehnika,kosmose tehnika arvutite ilmumine 2.Riigi arengutaseme näitajad a)Millised majanduslikud näitajad? Sisemine kogutoodang - SKT aastajooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus(arvestataxe ainult lõpptoodangut) Rahvuslik kogutoodang - RKT aastajooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade teenuste kogusumma,millele on juurde arvestatud eksportdi ja impordi saldo. Ostujõu pariteet erinevate riikide kaupade võrdlemine dollarites. 1.Madala sissetulekuga riigid RKT 785$ 2.Keskmise sissetulekuga riigid RKT 10000$ 3.Kõrge sissetuleku...
14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest orgaanilisi ühendeid. 22
Sellest alates on suurim kooskõla leitud süsihappegaasi kasvava tasemega. MEIE MAAILMA valitseb Päike. Selle eluandev energia Maad soojendabki ning kahtlemata mõjutab ilmastikku. Igale maapinna ruutmeetrile langeb umbes kolme sajavatise pirniga võrdne energia. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine globaalne temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. On teada, et Päikese aktiivsus muutub, nii et iga 11 aasta järel on see oma tipus – nii nagu see oli aastal 2000. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Kuid päikesekiirgus muutub vaid tühise 0,1 protsendi võrra. Kas saab nii pisike muutus põhjustada märgatavaid muutusi ilmastikus? Miski peab seda võimendama.
13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust. 20. Katabolism - lagundav ainevahetus 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 22. Kliimaks - püsiv 23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
