elamine ja sisustus olid vastavalt luksuslikud. Suviti käidi suvitamas ning ka välismaal, kus isa äriasju ajas. Ullo isal oli üldse palju jõukaid ja tähtsaid tuttavaid. Peagi hakkas Ullo isa aga tihti kodust ära olema, ka öösiti seda seletas Ullo ema ärireisidel viibimisega, kuid tegelikult oli see hoopis teise naise pärast. Ta oli Marie Fredriksen, kes oli isegi abielus (Marie ja Eduard jäid kokku viimase surmani). Sandra ja Eduardi abielu hakkaski karile jooksma ning sellest sai aru ka juba Ullo. Varsti koliti kolmetoalisse korterisse, siis oli isa veel nendega. Veelgi hiljem kahetoalisse, kuid sinna isa ei tulnud. Peagi pidid nad praktiliselt kogu mööbli isast jäänud võlgade katteks müüma. Ullo ja ema kolisd järjest viletsamatesse korteritesse. Siis Ullo haigestus kõrvapõletikku ning pidi minema operatsioonile, kus ta kõrvakoopast mäda välja lasti.
end tappa, nüüd tegi seda tema tütar. Ema küll üritas relva peita, kuid ta oli selle leidnud. Tuleb välja ,et Isebelil oli probleeme isast lahti laskmisega ja tema surmaga leppimisega, ta oli raske iseloomuga ja temaga oli pidevalt probleeme. Ema kartis, et tema on tütre surmas süüdi, sest ka nemad olid sel päeval tülitsenud. Ptk.11. Justus kõnnib ringi nagu zombi, kõikides vanades kohtades, kus Isebeliga käisid varem. Ta mõtiskleb ,kas oleks pidanud talle järele jooksma , oleks ehk saanud teda peatada. Kodus kohtub vana ehitusmeistriga, räägivad Isebellist. Justusel tekib tunne, et peab ühe vana tuttava üles otsima, politsei uurija Märt Saani, joovad õlu ja räägivad Isebellist. Varjab oma käe haavu, kuid teab ,et inspektor kahtlustab teda millegi varjamises. Lahkudes meenuvad talle kunagised armukesed, naistuttavad. Mõtleb , et mõni naine tahab ikka temaga magada, ajab segast juttu koguaeg endamisi. Otsib kunagist armsamat Lydiat, kes
hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori leidmisel kasutatakse aga jooksma perioodi kaubakoguseid. 39. Loomuliku töötuse määr näitab: töötuse minimaalset taset ja võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga. töötuse taset näitab: töötuse määr, mis on töötute ja tööjõu arvu suhe % hõivetaset näitab: hõivemäär, mis on hõivatute ja tööealiste inimeste arvu suhe % 40. MJAU!
Tähtajalist lepingut saab ka poolte kokkuleppel pikendada ning alates teisest pikendamisest muutub tööleping tähtajatuks. Tähtajaline tööleping võib olla sõlmitud kuni viieks aastaks. Miinimumi ei ole. Kui töölepingus pole märgitud kas leping on tähtajaline või tähtajatu, siis on tegemist tähtajatu lepinguga. 2.6 Tööle asumise aeg Töötaja tegelik tööle asumise aeg peab olema töölepingus märgitud, sest alates märgitud kuupäevast hakkab jooksma tööstaaz. Sellest kuupäevast alates on töötajal olemas kõik õigused ja kohustused tööandja juures. 2.7 Katseaeg Katseaeg või bolla maksimaalselt kuni 4 kuud. Selle aja jooksul tehakse kindlaks, kas töötajal on olemas vajalikud oskused ning teadmised antud töökoha jaoks ning kas tema tervis peab vastu. Katseaja kestus ja lõppemise kuupäev peab olema töölepingus kirjas. 2 2
hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi- Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8. Iseloomusta poolakate võimu Lõuna-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)? Mõisnike õigusi kärbiti. Huvi taastada katoliiklus. Maad jaotati vojevoodkondadeks ( Pärnu, Tartu) 9. jesuiidid - on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed. Ordu asutati 27. septembril 1540. Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa.
mil last vaadelda, sest õhtul on lapsed enamjaolt juba väsinumad ning jonnakamad, kuid kahjuks ei leidnud varasemat aega. Vaatlusaluseks oli aastane tädipoeg, kelle nimi on Enrik. Vaatlusest võtsid osa veel Enriku vanaema, ema, suurem nelja aastane vend ning onu. Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi, õhupall käes, ise rõõmsa ja uudishimuliku näoga. Suur vend hakkab teise toa otsast tema poole jooksma ning see järel püüab Enrik põgeneda. Teepeale jääb kamin, mille möödudes ta hõikas valjult ,,ei-ei'' ja näitab käega kamina poole. Vanemad on varasemalt lapsele öelnud, et kamina juurde ei või minna ning kui laps on selle poole lähenenud, siis on vanemad hõiganud ,,ei-ei''. Laps pole tegelikult veel teadlik, et kamin on kuum ja seda puudutades võib kõrvetada saada, vanemad pole lasknud sel juhtuda, aga ta mäletab sõna ,,ei'' tähendust.
programmeerimistehnikaid, et kasutada ära superarvutite kiirust. Baaskeel superarvutite jaoks on üldiselt Fortran või C, kasutades spetsiaalseid teeke, et jagada infot sõlmede vahel. Kõige tavalisemal juhul, keskkonnad nagu PVM ja MPI, olid kasutuses lõdvalt ühendatud klastrite vahel ja OpenMP tihedalt koordineeritud jagatud mäluga masinates. Märkimisväärseid jõupingutusi on vaja teha, et optimeerida probleem antud ühenduste iseloomu jaoks, millel masin jooksma hakkab. Eesmärk on hoida ära võimalus, et mõni protsessor kulutab aega andmetele teistest sõlmedest. Uued massiivselt paralleelsed GPGPU'd (GPGPU General-Purpose Computing on Graphics Processing Unit) omavad sadasid protsessorituumi ja on programmeeritud kasutades programmeerimismudeleid nagu CUDA ja OpenCL. 8 5. Kiireimad superarvutid 5.1 Kuidas superarvutite kiirust mõõdetakse
Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Tingitud regleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 1936). Tema käsitletud reflekse hakati nimetama klassikalisteks tingitud refleksideks. (3: 89) Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks. Kui koera toitja tuli söögiga, hakkas koeral koheselt sülg jooksma. Kui nüüd esitada koerale mingi neutraalne stiimul ja koheselt ka sööki näidata, siis koer hakkab tulevikus seostama seda neutraalset stiimulit söögiga ja tulevikus hakkab koeral sülg jooksma ka kella helina tõttu. (3: 89-90) 1.2.1.1 Ivan Pavlov (1849-1936) Ivan Pavlov (vt. joonist 1)oli vene füsioloog. Ta sündis 1849 aastal Rjasanis. 1879. aastal sai ta doktorikraadi Peterburi ülikoolis. 1890. aastatel viis Pavlov läbi katseid
Sooritus paraneb pidevalt, s.t. ülesandeks on õpetada lihaseid vahelduvalt pingutama ja lõdvestama. Õpetatakse tunnetama ja harjutusi tehes kasutab laps mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kasutama kere raskust ja hoogu. Arendatakse lihastunnetust ning valmistatakse ette lihaseid, kõõluseid kätt. 6-7 aastane on võimeline viskama palli kaugemale, jooksma kiiremini ja hüppama ning nende vahelisi sidemeid painduvus-venitusharjutusteks ning järskudeks liigutusteks;2. koordineeritult. Jõuharjutused – eesmärk arendada lihaste jõudu ja töövõimet. Lihaste jõu arendamiseks 4. MILLISTEST TEGEVUSTEST KOOSNEB LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU? liikumisalased
Popi lähenes voodile. Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända. Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna järgi nägi. Kuid see oli ometi paljas kujutlus ja pettus. Ja Popi tuli jälle kurvalt eestuppa. Päike paistis läbi pudelipõhja-taoliste ruutude. Huhuu puuri ümber värises kuldne tolm. Oli vaikne. Varblased ei siristanud enam. Ja -- korraga tundus Popil õudne. Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, nagu üksijäetud laps. Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus vahetevahel tasakesi ja väristas nahka piha ümber, nagu oleks tal külm olnud. 2 Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud
Popi lähenes voodile. Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända. Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna järgi nägi. Kuid see oli ometi paljas kujutlus ja pettus. Ja Popi tuli jälle kurvalt eestuppa. Päike paistis läbi pudelipõhja-taoliste ruutude. Huhuu puuri ümber värises kuldne tolm. Oli vaikne. Varblased ei siristanud enam. Ja — korraga tundus Popil õudne. Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, nagu üksijäetud laps. Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? Siis istus ta madratsile, tõmbas hänna enese ümber, kuulatas, nuuksus vahetevahel tasakesi ja väristas nahka piha ümber, nagu oleks tal külm olnud. 2 Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud. Päike pöördus teisele
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esi...
Mõttekriips Mõttekriips pannakse: Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette. nt. Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema. Rindlauses osalause esiletõstuks. nt. Kõik rannaküla inimesed töötasid hommikust õhtuni - keegi ei saanud selle eest tänugi. Pikema kiilu eraldamiseks muust lausest, eriti kui kiilus juba on teisi kirjavahemärke. nt. Rasvane lest kuivatati ja see oli - veel praegugi hakkab suu vett jooksma! - tõeline maiuspala. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast. nt. Viimase ülesande lahendas valesti isegi Toomas - meie parim matemaatik. Sõnade ette, mis peab mõjuma üllatavana, ootamatuna. nt. Uks lendas lahti ja sisse kargas - suur koer. Lausekatkestuse tähistuseks. Sõna kuni asenduseks. nt. lk-d 19 -36. Rinnastatud täiendite vahele, kui tegemist on vahemaadega. nt. Tallinna - Peterburi rong
Jälle aeg virgutuseks: vaata videost “Töö istuvas asendis” järgmine harjutus “Kallista ennast” (1:50- 2:25). 3) Täida ära õpistiilide kohta käivad küsimustikud ja lae ka need vastused TERAsse. Aeg virgutuseks: vaata videost “ Töö istuvas asendis” järgmine harjutus “Põdra maja” (2:26-3:44). Ja väike lõuna (ära unusta see märkida toitumispüramiidi). 4) Leia sõber või pereliige, kellega koos kõndima või jooksma minna. Pilt koos sõbra ja teekonnaga lae jällegi TERAsse. Vaata veelkord oma toidupüramiidi ja saada ära sooritatud ülesannete vastused. 1. Ülesanne. Toidupüramiid 1.1 Tutvu soovitusliku toidupüramiidi ja selle jaotusega (Joonis 1). Joonis 1. Soovituslik toidupüramiid. Allikas: https://www.taskutark.ee/m/toitu-tervislikult/ 1.2 Koosta oma isiklik toidupüramiid (Joonis 2), määra koguseliselt oma ühe päeva toidupüramiidi koostis –
seda teinud terve ülejäänud päeva, kuid klassiõde ulatas mulle vahetunniajal hambapastatuubi. Ma olen talle igavesti tänulik selle teene eest. Vandusin mõtteis, et järgmisel põlvkonnal tuleb ristimine kaheksa korda hullem. Enne eelviimast tundi kogunesime spordisaali, kus pidid toimuma rebastele mõeldud võistlused. Igaüks pidi keerutama seitse korda ümber enda telje, seejärel anti talle toores kala, mille ta pidi otsapidi suhu panema ning ringi jooksma. Sellega sai teine päev otsa. Kolmas päev. See päev oli neist kõigist kõige jubedam. Mõni jäi isegi koju kuna kartis tõele näkku vaadata, et täna saab temast lõpuks täisväärtuslik gümnasist. Hommikul vara pandi meid mängima üht mängu, kus pidime moodustama ringi ning seisma poiss- tüdruk-poiss-tüdruk. Kolmele anti pihku muna ja mängu alguses pidime panema selle siis suhu ning andma suust-suhu enda seisvale isikule. See oli päris alandav. Ma mäletan
Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte
Tervisliku eluviisiga alustamine Maailmas elab sadu tuhaneid, isegi miljoneid inimesi, kelle elustiil ei ole väga mitmekülge. Erinevad kultuuride erinevused ja kasvatustehnikad on inimese elustiili kujunemise juures äärmiselt olulise tähtsusega. Liikumise vajadus ja mõjud on individuaalsed. Lapseeas ja noorena vajame liikumist lihaste, luude ja liikumisoskuste arendamiseks ja säilitamiseks Vanemas eas oleme aga õnnelikud, et otsustasime olla terved ja et liigume endiselt kui noored. On aga inimesi, kelle jaoks ei ole tervislik eluviis uus nähtus, nad tegelevad spordiga teadlikult iga päev ning tunnevad sellest rõõmu, sest selline eluviis on nende jaoks loomulik samamoodi, nagu seda on ka hingamine ja söömine, joomine. Kuid on ka grupp inimesi, kelle jaoks on spordiga alustamine või tegelemine väga võõras, suisa tundmatu, siis sellisel juhul pigem loobutakse. On tõestatud, et füüsiliselt passiivsete ...
Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult. Lõpuks Leemetil õnnestus Pärtlit näha ning ussisõnadega ta enda juurde meelitada, kuid ega nad väga hästi läbi ei saanud ning lõpuks pidi Leemet metsa ära jooksma. Leemetit võis kõiges viimaseks pidada, kuna ta oli ju ikkagi viimane mees, kes ussisõnu oskas ning onu Vootele arvas, et Leemet saab neid ka oma lastele õpetada. Leemet oli ju ka ainus mees perekonnas ning seega pidi ta ka Salme ja Mõmmi asju korda ajama, et need lahku ei läheks. Leemetile ei meeldinud kuulda, et ta ainus mees peres on, aga ema heameeleks pidi ta seda kuulama. Leemet oli ju siiski viimane mees, kes elas metsas, sest tema ju polnud äraandja. Ta ei tahtnud külasse
lapsed ning trooni Iokaste vennale Kreonile ning läks Teebast ära. Ülejäänud elu veetis Oidipus tundmatu karjusena. Orpheus ja Eurydike / Orpehuse eksirännakud Orpheus oli laulik, kelle laul lummas kõiki inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule laulma ning ihkas Eurydiket tagasi maa peale. Ta mõtles, et peaks minema allilma ja paluma sealsetel jumalatel Eurydike tagasi inimeste hulka lasta. Ja nii ta tegigi kõik takistused, mis teel allilma tulid, suutis Orpheus vältida enda lauluga. Ka näiteks kolmepealine koletis andis armu ja surnute vedaja Charon ei visanud Orpheust paadist välja
Peale poegade pesast lahkumist hulguvad sootihased pesakonniti ringi ja ühinevad ajuti teiste tihaste segasalkadega. METSKIUR Metskiur on väike varblasesuurune, aga viimasest sihvakam lind. Tema ülapool on pruun tumeda mustriga, alapool hele, tumedate triipudega. Erinevalt teistest kiurudest on metskiurul tugevasti kõverdunud tagavarba küünis. Saba on tal nõrga väljalõikega. Kuna ta on rändlind ja saabub meile kui kaskedel mahl parajasti jooksma hakkab, siis tuntakse vanarahva hulgas teda sageli ka mahlalinnu nime all. Levinud on metskiur kogu Euroopas ja Aasias, Eestiski on ta üldlevinud ja arvukas metsaelanik. Oma elupaigaks sobivad talle erinevad maastikud: hõredad puistud, metsaservad, sood puude ja põõsastega, rabad, raiesmikud. Askeldamas võime teda näha nii maapinnal kui puude otsas. Metskiuru toidulaud on maapinnal: väledalt joostes otsib ta mitmesuguseid putukaid. Et ta
Efektiivse inimese 7 harjumust Olen kindle et nii mõnigi on lugenud mitmeid raamatuid mis räägivad sellest, kuidas olla efetiivsem, kuidas olla parem suhetes, oma rahaasjades jne. Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS. Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed, Ehk tunneb keegi ennst mõne lause juures ära. …..loe slaidilt. Reaktiivne inimene tahab ennast kogu vastutusest vab...
Märgates oma üliõpilaste võimetes suuri erinevusi muusikalise kuulmise ja rütmitunde vahel, eraldab ta õpetamise tervikust ühe komponendi - RÜTMI. Rütmitunne on arendatav absoluutselt kõikidel. Just nõrgalt arenenud rütmitunne oli takistuseks väga hea muusikalise kuulmisega üliõpilastel solfedzoharjutuste laulmisel. Et viia muusika rütm üliõpilaste tähelepanu keskpunkti, hakkas ta kasutama selleks liikumise abi. Ta pani oma üliõpilased kõndima, jooksma, painutama, kätega suuri liigutusi tegema, võitlema nähtamatute takistustega jne. Liikumist reguleerib muusika! Uue meetodi rakendamisel saadud tulemused olid ka E.J.Dalcrozele enesele üllatuseks! Harjutused ei aidanud üksnes omandada rütmi seaduspärasusi, vaid mõjusid ka väga soodsalt närvisüsteemile. Seoses sellega, hakkasid E.J.Dalcroze süsteemi vastu huvi tundma mitte ainult muusikaõpetajad, vaid ka arstid - neuroloogid, psühholoogid jne.
ümbrikupalgad. Varimajanduse osakaalu vähendamiseks on alanud aastal olulisel kohal töötamise registri loomine ja muutused käibemaksu kontrolli süsteemis. Käibemaksupettuste tõkestamisel on kõrgendatud tähelepanu all kütusesektor, aga ka vanametalli ning kinnisvarasektor. Juba juunis rakendub Eestis uus töötajate register, kust inimene saab kohe vaadata, kas tööandja on ta ära registreerinud, et kas hakkab jooksma sotsiaalmaks, tulumaks jne. Aasta- pooleteise pärast, kui me süsteemi edasi arendame, saab iga inimene vaadata ka seda, palju tema pealt on makse makstud. Marek Helmi sõnul aitab maksuvõlgnike vastu võitlemisel ka loodetavasti 1. juulist jõustuv seadusemuudatus, mis on kokku pandud koostöös rahandusministeeriumiga, mis annab maksu- ja tolliametile õiguse rakendada ettevõtluskeelu. Kui räägime käibemaksupettustest, oleks abi ehk sellest, kui teatud valdkondades või äsja
staadionijooks toimus võidu peale. Kaudseid andmeid antiikatleetide jooksukiiruste kohta siiski on. Nii on ajalooürikutest leitud, et 632 a. Ekr. toimunud olümpiamängude staadionijooksu võitja, karjus Polimnestor Mileetosest, olnud nii kiirejalgne, et püüdnud joostes kinni metsjänese. Metsjänese jooksukiiruseks loetakse ca 14m/s. Tänapäeva sprinterite suurimaks jooksukiiruseks on registreeritud 10,21 m/s. Arvutuste kohaselt võis Polimnestor niisiis olla võimeline jooksma 100 m ca 8 sekundiga ja edestama praegusi tippsprintereid ligi paarikümne meetriga. Need on muidugi oletused. Võib siiski arvata, et tsivilisatsiooni jahtuv, üha väheneb liikumisaktiivsus, mis algab juba lapsepõlvest, pole tänapäeva inimeste jooksuoskuse ja -kiiruse arengule kasuks tulnud. Kasutatud kirjandus: http://209.85.229.132/search? q=cache:CYHjSmwQuOEJ:fatman.planet.ee/Kooli%2520stuff/ %255Bkehkasv %255D_kiirjooks.doc+kiirjooks&cd=13&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=fi refox-a
pidama ja pärast seda Trahvi seaduse 79, kutsunud ligidalt 130 ja 296-mas käsus talopoegi Habbaja ja (1857 a.) - peab ta 10 Harmi vallast, väe kord 100 mehe läbi vasta hakkama. Kui kadalippu jooksma ja 2-sel Jaani-kuu sellepärast, et temal pääval talopojad ni mitmekordset süüd endid Mahtra-möisa on, ning et tema kurja kokkukogusid, siis tegude läbi ni suur Ado Andrei oli kahjo sündinud,
XFS, omab ta eelist, mis lubab ext2-e failisüsteemid vormindada ext3-e ilma varukoopiat tegemata. ext3 tõi peamiste muudatustena sisse selle, et failisüsteemi suurust on võimalik töö käigus muuta ning samuti ka ka journal süsteemi, mis logib üles kõik vajalikud muudatused, enne kui asutakse nende rakendamise kallale reaalse failisüsteemi puhul. See oli ext2-e üheks suureks probleemiks, et voolukatkestus võis failisüsteemi suuri probleeme tekitada. Kui süsteem peakski kokku jooksma, siis süsteemi taastudes vaadatakse üle loodud protsessid ning viiakse need lõpuni. Näiteks faili kustutamiseks tuleb teha kaks toimingut, muuta kausta faili ning teha ka muudatusi inode'i puhul. Kui aga vool peaks vahepeal katkema, siis ilma journal süsteemita võib kumbki toiming tegemata jääda ning see põhjustab süsteemi töös vigu. Peamisteks puudusteks võib nimetada seda, et kuna süsteem on peamiselt loodud ühilduma eelkäija
Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused.
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses · Monks salad...
· Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik ja sõjaline vastasseis USA ja NKLi vahel.Propagandistlik vastasseis- üksteise mustamine. Majanduslik- olla teistest parem.
sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Inimesed on pinevil. Olukord jõuab haripunkti, kui varumisvolinikust Eesneri Eedi oma käega tahab peksumasinat käima panna. Viies tants tegevus toimub 1954. aastal. Viies tants toimub ajal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas, elu on hakanud rööbastesse jooksma. Kui kogu romaani vältel valmistub keegi lahkuma, siis selles tantsus annab juhttooni saabumine Taavet Aniluik, üks kahest peategelasest oli küüditatud Siberisse ja tuleb nüüd tagasi kodukohta. Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast
,,Tõde ja õigus I" Alar Viherpuu E-32 A.H.Tammsaare Võitlus maaga Vargamäel olid mäed ja sood, ning madalad hooned. Mägedel olid põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Tee koduni oli neid üldiselt soine ja pehme, kraavid olid ummistunud, ning vesi ei pääsenud õieti jooksma. Vargamäe põllulapid olid söötijäänud, hooned oli osaliselt lagunenud, ning need vajasid remonti. Vargamäe krunt oli suuremosa, kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli enamasti kas rabaserv, soopealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, kus lainetas veel elus vesi, nii et ainult paiguti talle ligi pääses. Kevadeti suurvetega ja sügisvihmadega pidi seal otse kui järvepealne olema. Aruheinamaad oli seal vaid väike lapike. Natuke Vargamäest eemal oli ka suurem metsaheinamaa, ning seal pidi isegi hea metsatü...
Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii suured soovid oma ja oma laste tuleviku kohal, siis Krõõt pidi peaaegu kõigega koduses majapidamises üksi hakkama saama. Isegi kui neil oli keegi naissoost abiks võetud, polnud tol aega aidata. Andres vajas kõiki kätepaare põldudele heina koristama või midagi muud kergemat tegema. Ja ka Krõõdal pidi nendeks töödeks aega jääma. Seega pigi ta pidevalt jooksma erinevate toimetuste vahel ning Andresele jäi tihti mulje nagu ei teeks ta naine piisavalt. · Kuidas jagunes töökoorem? Missugused tõsiasjad saavad Andresel selgeks alles pärast Krõõda surma (meenutage Andrese käitumist ja mõtisklusi Krõõda surmapäeval, XVII ptk; kõnelust Mariga Krõõdast, XXIX ptk)? Töökoorem jagunes tavaliselt nõnda, et Andres tegi suurema osa raskest füüsilisest tööst ise ära
Kell võis kaheksa ringis olla ja kella kaheksa ajal pidin mina uue lauda juures Sassi ja Pauliga kokku saama. Me käime seal teises brigaadis peete harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures. Siis tuli Sass ka ja velskri Eeri oli tal sabas. Igal pool, kus meie Sassiga käime, on Eeri ka platsis. Ta hakkas juba enne kooli meie järel käima. Sass tahtis temaga pahandamagi hakata, aga mina läksin vahele ja ütlesin: "Las poisike olla, las käib." Läksime igaüks põllu peal oma vao juurde. Aga võidu harvendada me nüüd enam ei viitsi. Alguses oli sellega igavene tegu
30. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva 31. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõnigi olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib 32. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida 33. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta 34. Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii 35. Oskus meeldida on tegelikult oskus petta 36. Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma 37. Elu on raske. Millega võrreldes? 38. Asjad, mida keegi meilt kunagi võtta ei saa, on pisarad ja naer 39. Hea uni ei saa alata enne, kui halb uni möödas on 40. Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale 41. Truudus pole armastuse vaid iseloomu tugevuse tunnus 42. Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob 43. Armastus on ainuke vara, mis kasvab kui teda jagada 44. Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad 45
ERNI d9 / 2011 Märka ja pane kirja, mida Johannes Barbarus oma ajastu kirjanduses ja kultuuris nägi. Probleemid ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Johannes Barbarus Meie kirjandusloomingulik staatus quo Johannes Barbarus leiab, et kirjandust on ajalehtedes vähe kajastatud, selle asemel on seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks...
väljuda · Liigu võimalikult madalal, roomates või kummargil, sest suits tõuseb alati ülespoole ja seal on kuumus mitmeid kordi suurem · Kaitseks kuumuse eest võta ümber märg tekk või mõni muu suurem riietusese · Kui Sul ei õnnestu väljuda, siis anna endast kõigil võimalikel viisidel märku. Mitte mingil juhul ära poe peitu kappi või kuhugile nurka. Sealt on Sind väga raske kuulda ja leida · Ära hakka jooksma, kui Su riided süttivad, joostes tuli suureneb. Leegid tuleb lämmatada teki või mõne muu suurema riidega. Kustutamist alusta pea poolt
Kergejõustik Eestis 21.sajandil Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud, kuid ometigi väärib seegi mainimist. Jooksmine Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000.
kus Linda kukub Tanelile sülle. Aga tekib väike eksitus. Hoopis Maria kukub Tanelile sülle ja Priit näeb seda ning tal tuleb meelde, et Linda kukub kohe lavalt ning ta püüdis ise Linda kinni. Nüüd on Linda armunud Priitu ja Tanel Mariasse. Lugu on segi paisatud. Õiges filmis oleks pidanud olema rivaalitsev tants aga nüüd seisavad kõik paigal ja ei tea mida edasi teha. Maria ja Priit väljuvad kohvikust ning hakkavad arutama selle üle mida edasi teha ja kuidas lugu uuesti jooksma panna. Maria küsib midagi ning seejärel jooksevad nad mööda randa ning otsivad hullu teadlase majakat. Seal räägib Priit kuidas päris filmis kõik on. Nad kuulevad mida Dr. T ja Lesli räägivad. Nad lahkuvad majakast ja suunduvad tagasi kohviku juurde. Seal tuleb vastu Linda ja kutsub Priidu randa jalutama. Maria läheb Taneli juurde, et aru saada kuidas Linda ja Tanel kokku viia. Algab laul „ Meant to be”( selles laulus proovivad Maria ja Priit Linda ja Taneli kokku viia aga see
Esimene tüli, mis Andrese ja Pearu vahel tekib, on seoses kraaviga, mida Andres Pearu maale tahab kaevata, et vesi kraavi voolaks ja maa kuivemaks ning viljakamaks muutuks. Vaidluste tulemusena kaevatakse kraav Pearu soovil ainult viimase maa peale. Naabrid tülitsevad veel laenatud regede, teineteise akende all kükitavate koerte, loomade, sulaste ja palju muu pärast. Üks oluline sündmus teoses on see, et Pearu otsustab naabri aia ära lõhkuda, et sead pääseksid tema maa peale jooksma, ja seda ainult selle pärast, et oleks, mille pärast tülitseda. Sigasid läheb tagasi kutsuma Krõõt, kes oma Pearu sõnul ,,heleda jaalega" (heleda häälega) nii ilusasti sigasid hüüab, et Pearu aia lõhkumise hoopis järgi jätab kas seda siis austusest teisepere perenaise vastu või häbist oma teo ees. Seda sündmust tuletab Pearu ikka ja ikka purjus peaga hiljemalt meelde. Veel üks tüli tekib Andrese karjapoisi Mardiga, kes üritab Pearul kiusuga kraavile ehitatud tammisid
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses · Monks saladuslik mees, ke...
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei. saanud astuda: mosaiik- Varblased ei siristanud enam. Ja - korraga tundus Popil õudne. ustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, ja taevakaartidega. nagu üksijäetud laps. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? purpurkuubi
teadvuses. klassikaline tingimine Õppimine tingimise teel. Siin vaatleme õppimist klassikalise tingimise kaudu . Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppisimise tulemusel. Avastas vene füsioloog. Tunnustades tema tööd hakkati nimetama tema käsitletud refelksi klassikaliseks. Näiteks uuris kuidas kujuneb koaeral tingitud süljerefleks. Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant(toitja) ruumi tuli. Sellist nähtust nimetatakse klassikaliseks tingimiseks. Tuues toitu koerale koos kellaga, hakkas tal sülg jooksma, ning hiljem kella kuuldes(stiimulit) hakkas koeral automaatselt sülg jooksma. ÕPPIMISE MEETOD TÄHENDAB UUE STIIMULI OMANDAMIST. Näiteks kui kella helisedes toitu ei tule, siis ei kutsu varsti enam koeral süljheeritust esile. BEEBI KATSETUS (tehti müra kui näidati rotti, hiljem hakkas kartma isegi kõiki karvaseid loomi)
5. Lisasin 200µl pesupuhvrit ja jalle fuugisin 30 sek x2 korda, et olla kindel, DNA on puhas. 6. DNA elueerimiseks kasutasime MQ vett, mille pH oli > 6.0 (teisel juhul, DNA võib kahjustuda). Panin 10µl MQ vett peale ja fuugisin 1 min jooksul. DNA vabanes ränioksiidist ja sai kogumistopsiku sisse. 7. Kontrollin, kas eluaat sisaldab minu DNA lõiku, või puhastamise jooksul tekkisid vead: segasin kokku 1,8 µl DNA värvi, µl MQ H2O ja µl eluaati, ning panin jooksma kontrollgeelile (kokku on 10,8 µl). Kontrollgeeli pilt näitas õige bändi olemasolu, sellega saan järeldada, et
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Siin oli kõike hunnikusse kuhjatud, nii et sammu ei. saanud astuda: mosaiik- Varblased ei siristanud enam. Ja - korraga tundus Popil õudne. ustega kappe, nahktoole ja vanu kellasid, mis näitasid tunde, päevi ja kuid, maa- Ta hakkas kärsitult tuba mööda edasi-tagasi jooksma, ühtesoodu nuuksudes, ja taevakaartidega. nagu üksijäetud laps. Siin oli spinette, kitarre ja noodipulte, raudkaantega muistseid raamatuid, Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole kiivreid ja mõõku, klaasist ja metallist peegleid, vaipu, patju ja kuld- ning iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on? purpurkuubi
JASS (on ennast metsa ära peitnud ja heidutab sealt). Õhõi, õhõi, soend, soend, libahunt! Silmad põlevad peas kui tulerattad! Kõik kohkuvad ja löövad lahku; lapsed jooksevad tõrva-püti alla kokku. 15 EPP. Mis rumal jutt ja lori see on! Ära rikuvad inimeste tuju! Jaaniõhtul ei ole nüüd paremat! Poisid, pistke jaanik põlema! Tulge, tüdrukud, hakkame nukku jooksma, et kord otsa peale saame! Tulge! VANEM INIMENE. Ära rikuvad tuju jah! TÜDRUKUD (läbisegi). 1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah! Mis meil ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina etteotsa! EPP {edvistades). Mina nüüd veel! POISID {läbisegi). 1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on hea lauluhääl! 4) Epp seda asja oskab! EPP- Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame peale! Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema!...
oimetu - teadvuseta, meelemärkuseta pronoomen - asesõna ooper - muusikaline lavateos psühholoogia - hingelaad, hingeelu; teadus, operett - lõbusa sisuga muusikaline lavateos mis uurib psüühikat (hingeelu) orb - vanemateta laps publitseerima - trükis avaldama ordu - munkade või rüütlite ühing pupill - silmaava, silmatera orienteeruma - asukohta kindlaks määrama putku panema - ära jooksma päitsed - hobusele pähe pandav juhtimis- või pärdik - ahv pärm kergitusaine P paavst - roomakatoliku kiriku kõrgeim pea R paisjärv - vooluvete paisutamisest tekkinud rafineerima - kõrvalistest lisanditest puhastama järv reaalsustaju - tegelikkuse tunnetus
Jõudes sinna, laps süles, näeb Krõõt, et juba suur tükk aeda on maha lõhutud ja nende sead on naabri rukkis. Krõõda rahuliku arupärimise peale ei tõuse Pearu käsi enam aeda lõhkuma ja ei oska ta ka oma hullu tempu kuidagi selgitada. Pearu on juba ise valmis sigu rukkist välja ajama, kuid Krõõt tema abi ei vaja ta kutsub oma hüüuga sigu, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka kõrtsis olles ja purjus peaga Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja et naabrimees on kiusu pärast kraavile tammi ette teinud. Andres küll käib ja riidleb Pearuga, kuid viimane ei tee teda kuulmagi. Kui Andres kirvega tammile jõuab, et see eest lõhkuda, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees leiab Mardi seda lõhkumas. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma
Samal ajal tuli kurnatõrre põhja teha filter (soova) ja panna keema humalad. Filtri tegemiseks asetati tõrre põhja kasest või tammest hambulised pulgad, et vedelik saaks vabalt voolata. Neile pandi kuumas vees pestud rukkiõlgi või kadakaoksi. Soova tegemine nõudis hoolt ja tähelepanu. Lohakas töö võis põhjustada ummistumise ja siis ei aidanud muu nõu, kui linnased tõrrest välja tõsta ja uus filter teha. Ühe pärimuse kohaselt pidavat virre jälle jooksma hakkama, kui naga seljas kolm korda ümber sauna joosta. Kui meski oli paar tundi haudunud, hakati seda kurnama. Segu tõsteti kurnatõrde, lasti läbi soova voolata ja tõsteti tagasi vahepeal puhtaks pestud käimatõrde. Humalad Eestlased arvasid, et kui humalaid keeta vankriratastest tehtud tulel, siis hakkab ka õlle joojatel pea ratta moodi ringi käima, st hakkab hästi pähe. Humal ongi kõige tuntumaks maitsetaimeks õlles
hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000.
Kuni 5 mm praod võib pahteldada linaõlikitiga. NB! Kitti ei või kasutada pinnapealse pahtlina. Pilt 8. Parandusplomm PANE TÄHELE! Kasutada sama puiduliiki: männipuidust aken parandada männipuiduga. Võimalusel kasutada parandustükkide valmistamiseks samasuguse süü ja tihedusega puitu. Üldjuhul on aknad valmistatud tihedast puidust. Võimalusel kasutada vana puitu - see on kuivanud ja ei mängi nii, nagu uus puit. Parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga. 3.2. Lihvimine Lihvi puitu pikisuunas. Kõige sobivamad on lihvpaberid nr. 60-80. Pind ei tohi jääda liiga sile. Krobedale pinnale nakkub värv paremini. 5. VIIMISTLUSTÖÖD 4.1. Kruntimine Kruntida tuleb, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
