Vereanalüüs · Vereanalüüs on kõige lihtsam ja informatiivsem uuringu liik: verd võetakse hommikul kas sõrmest või veenist. · Üldine vereanalüüs näitab, kuidas on lood hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. · Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu kõikide haiguste diagnoosimisel · Vereanalüüse võetakse tavaliselt veenist, lastelt enamasti sõrmest · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs , mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud
TTG Põhilised proovid vereanalüüsil (Kliiniline vereanalüüs) Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV Keskmine erütrotsüüdide näit MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse Veel erinevaid vereanalüüsi variante Erütrotsüütide settekiiruse uuring Kasutatakse põletikuliste haiguste diagnoosimiseks ja haiguskulu jälgimiseks CRV ehk C reaktiivse valgu test. See test on eriline sellepoolest et võimaldab mõne minuti
vereliblede arvu organismis. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt õgirakkude ja antikehade moodustamine. ·Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis. Erütrotsüütide ehk punaliblede eesmärk on tõhustada hapniku transporti kudedesse ehk tagada kudede ja organite normaalne varustatus hapnikuga. ·MCV Keskmine erütrotsüüdide näit. ·MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis. ·Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130). ·Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse. ·Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine. ·Trombokontsentraatide ülekannet tehakse vere- ja maksahaiguste, vähi, põletuste ja suure
Esialgu tekib CO2 , mis reageerib hõõguvate sütega, moodustades CO: C + O2 = CO2 ja CO2 + C = 2CO Generaatorigaas sisaldab CO, N2, CO2. Veegaas moodustub veeauru juhtimisel läbi hõõguva söekihi: C + H2O = CO + H2 Kui oleme keskkonnas, kus on vingugaasi, hingame me seda sisse ja hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi vingugaasi aktiivsus hemoglobiiniga ühinemisel on mitu korda suurem kui hapnikul ja ta ei lase hemoglobiini molekuli lahti. Side CO ja hemoglobiini vahel on püsiv. Kui juhtub nii, et hemoglobiin seob hapniku asemel vingugaasi, siis ei suuda hemoglobiin enamtäita temale määratud ülesannet siduda hapnikku. Ja seda 120 päeva, sest nii pikk on hemoglobiini ja punase verelible eluiga. Kui me jätkame elamist vingugaasirikkas keskkonnas, siis läheb funktsioonist välja ikka enam ja enam punaseid vereliblesid ja organismis tekib hapnikupuudus ning hapnikuvaegus kudedes põhjustab vähki.
hemoglobiini, leukotsüütide ning veresettega. In sanguis veritas est - veres on tõde 2 3 Iga haiglasse sattunud inimene kohtub peaaegu alati laborandiga - olgu siis traumapunktis või vastuvõtutoas ehk erakorralise meditsiini osakonnas (EMOs) -, kes võtab vereproovi. Tilgake patsiendi verd sisaldab inimese kohta väga palju informatsiooni: näitab hemoglobiini, valgete ja punaste vereliblede hulka, veresuhkru, kolesterooli taset jne. Vereproov kinnitab ka südamelihase infarkti või põletike esinemist organismis. Aga vereseerumist saab välja lugeda ka juba üsna algstaadiumis rasedust ja testida HIVd. (Viimase puhul kinnitab positiivse tulemuse korral diagnoosi Tallinnas asuv referentslabor.) Arst tellib vaid need analüüsid, mis aitavad kinnitada patsiendi kaebuste alusel tekkinud haiguspilti. Vereanalüüsi tulemusi kasutavad arstid peaaegu
rauamaaki (Põltsamaa lähedal), kuid tema rauasisaldus on väike ja rauda sellest ei toodeta. Küll on ta tuntud tänu oma kollasele värvile kollase rauaookrina ja kasutatakse maalrivärvide tootmiseks. Tuntud on rauapagu ehk sideriit (FeCO3), mis on helehalli kuni kollase värvusega maak, tema rauasisaldus on 30 - 40%. Püriiti (FeS) rauatootmisel ei kasutata, sest selles sisalduv väävel raskendab raua väljasulatamist. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus, mistõttu ta laseb end hästi sepistada ja valtsida. Raual on väga head magnetilised omadused. Rauamaagid Rauamaagid on looduslikud rauatoorained, maavarad
plastilisuse tõttu saab temast valmistada stanoili, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinatamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis. Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi nende konkreetseid funktsioone täpselt veel ei teata. Tina on seotud hemoglobiini sünteesiga. Tina osaleb ka lipiidide metabolismis.
kuuluvad vastsekiinlasele Zenillia pullata (Diptera: Tachinidae) Samasse sugukonda kuuluva Gymnosoma sp. munad on ligi 2000 korda suuremad Vastsekiinlased arenevad siseparasiitidena nii putukatel kui imetajatel Kõige sügavamal vee all elav putukas Surusääse Sergentia koschowi (Diptera: Chironomidae) vastsed elavad Baikali järves 1360 m sügavusel See on võimalik, sest vastsete hemolümfis sisaldub hemoglobiini, mis talletab hapnikku Hemoglobiini leidubki putukatest ainult üksikute surusääsklaste hemolümfis Arvatakse, et selle rekordi võiks purustada vaid mõni senitundmatu putukaliik samast järvest Kõige kuumataluvam putukas Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas (Cataglyphis bicolor) (Hymenoptera:Formicidae) säilitab bioloogilise aktiivsuse ligikaudu kuni 55 °C juures Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 3545 °C juba maa alla, siis rekordiomanik muutub just siis aktiivseks ning suundub toiduotsingule
Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum. Hemoglobiini tõttu on punane vererakk punast värvi. Valge vererakk ehk LEUKOTSÜÜT on tuumaga, aga värv puudub. Ta ülesandeks on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Õgirakud tungivad läbi vereooneseina ja hävitavad kehasse sattunud bakterid. Seal tekib punetus ja tõuseb temperatuur, tekib põletik. Kui tekib põletik, siis leukotsüütide arv suureneb. Vereliistakud ehk TROMBOTSÜÜT on kõige väiksem vererakk. Neil puudub tuum. See on vajalikuks vere hüübimiseks
hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx
Veri Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes ja koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on kolme põhitüüpi: a) punased vererakud ehk erütrotsüüdid b) valged vererakud ehk leukotsüüdid c) vereliistakud ehk trombotsüüdid Hemoglobiini (valk, mis seob ja transpordib O2-te) sisaldavate erütrotsüütide põhiülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse. Erütrotsüüdid on elastsed rakud, mis liiguvad ka kõige peenemates veresoontes. Leukotsüüdid kaitsevad organismi mitmesuguste haigustekitajate eest. Trombotsüüdid osalevad vere hüübimises ja on vajalikud ka vere hüübimiseks. Kõige rohkem on veres erütrotsüüte (u. 5 mln), vereliistakuid e. trombotsüüte on vähem (200 000 - 300 000) ja veel vähem on leukotsüüte (5000-8000). Vere iseloomustamiseks kasutatakse mitmeid vererühmade süsteeme, millest levinumad on AB0süsteem j...
Omandatud juhtudel ravitakse seda põhjustanud haigust/traumat. Värvipimedust saab diagnoosida vastavate jooniste/piltide alusel. Piltidel on segatud erinevaid värve ning moodustatud neist teatud kujundid, mida normaalse nägemisvõimega inimene suudab eristada. Olenevalt sellest, milliste värvide kombinatsioonidest isik kujundit üles ei leia, määrataksegi värvipimeduse alatüüp. Porfüüria Porfüüriad on pärilike haiguste grupp, mille puhul esinevad hemoglobiini tootmise häired ning teatud ainete kuhjumine organismi. Porfüüria puhul on tegemist toksiliste vaheainete kuhjumisega organismis, mis eelkõige kahjustavad nahka ja närvisüsteemi. Klassikaline ägeda porfüüria atakk algab tavaliselt tugevate valuhoogudega kõhus, millele võivad järgneda oksendamine ning kõhukinnisus. Ilmneda võivad ka käte ja jalgade tundlikkusehäired, südamekloppimine, nõrkus ning lihasvalud.
VALGUD 9.A VALGUD Valgud on looduslikud polümeerid nagu tärklis ja tsellulooski. Nad on elusorganismides kõige tähtsamad ning keemiliselt keerukad ühendid. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. VALKUDE EHITUS Valkude pikad molekulid koosnevad erinevate aminohapete jääkidest. Aminohape on karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma. VALKUDE JAGUMINE · Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Nt munavalge · Liitvalgud koosnevad valgulisest osast ja mittevalgulisest osast. Nt valk + gklükoos = glükoproteiin Nt valk + nukleiinhape = nukleoproteiin VALKUDE STRUKTUURID Kiulised Neist koosnevad karvad, küüned, sarved, sõrad, lihased ja sidekude. Need ei lahustu vees. Päsma(puntra)taolised Kõik ülejää...
Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tuum Vere hüübimine: - kaitse verekaotuse eest - tingim. K-vitamiin, Ca-soolad
majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Pronksesemed Eestis üks kuulsamatest pronksist valmistatud skulptuuridest Eesti alalt leitud pronksehted Huvitavaid fakte tinast Horoskoobi järgi on Jäärale sobivaim metall tina Ta on teiste metallide seast hästi ära tuntav , sest tina krigiseb painutamisel Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis . Peetakse vajalikuks , kuid täpseid funktsioone ei teata , aga on seotud hemoglobiini sünteesiga Mis on tinakatk ? Tinakatk on nähtus , kus tina muutub madalal temperatuuril halliks pulbriks . Vana-aasta õhtutel valatakse tinaga õnne . Selleks visatakse tinajupp keevasse vette , kus tina võtab kuju . Saadud kuju järgi ennustatakse uue aasta edu ja õnne . Aitäh kuulajatele !
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Kõhus jääb ruumi aina vähemaks, mis põhjustab ebamugavust nii lapsele kui emale. On viimane aeg jääda sünnituspuhkusele, kui seda pole veel juhtunud. Kasulik on kokku pakkida haiglakott. Vere hulk suureneb raseduse lõpuks 25-40% võrra. Veremahu muutuste tõttu suureneb südame minutimaht. Südame minutimaht on maksimaalne 32.-34. nädalal ja jääb selliseks kuni sünnituseni. Koos veremahu suurenemisega suureneb ka punaliblede e. erütrotsüütide ja hemoglobiini hulk, aktiveerub vereloome. Kaheksandal nädalal kaalub loode umbes 2,5 kilogrammi. Kasutatud allikad: http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/naistenouandla/rasedusaegsedvaevused/14-rasedusaegsed- muutused-naise-organismis http://www.eeva.ee/naise-muutumine-l%C3%A4bi-%C3%BCheksa-raseduskuu http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/raseduskalender/
Bioloogia Vereringeelundkond ja südame ehitus Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Ini...
Raud on raskmetall (tihedus 7,87 g/cm³), kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga (temperatuurid vastavalt 1535 ºC ja 2750 ºC) ning ta tõmbub magneti külge ja on magnetiseeritav. Keemilised omadused: 1) Reageerimine hapnikuga 2Fe + 3O2 2Fe2O3 2) Reageerimine veega 2Fe + 3H2O Fe2O3 + 3H2 3) Reageerimine happega 2Fe + 3H2SO4 Fe2(SO4)3 + 3H2 4) Reageerimine soolaga 8Fe + Pb(NO3)4 4Fe2(NO)3 + Pb Organismis leidumine, toime: Raud on vajalik punastes verelibledes leiduva hemoglobiini sünteesiks. Et sissehingatud hapnik seostub kopsudes hemoglobiiniga, millega ta kudedesse transporditakse, ongi suuresti raua teene. Raud tagab rakkude hingamise. Raud on vajalik ja kahjutu vaid siis, kui ta on seotud valkudega. Kasutatud materjalid: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Microsoft%20Word%20Viewer%20-%20RAUD%203.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-11-1.htm http://www.toitumine.ee/raud/ http://www.miksike
Väävel-kokkuvõte Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16. VI A rühmas ehk kalkogeenid. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on −2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed −2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Aatomi väliskihil on 6 elektroni.Võib siduda kuni 2 elektroni saades miinimum oksüdatsiooni astmeks -II.Võib loovutada 6 elektroni saades maksimum oks.astmeks VI. Elektronskeem S:+16|2)8)6) Keemilised omadused Oksüdeerija Madalaima oks.astmega ühendid ei saa olla oksüdeerijad.kui oks.aste on 0,siis oksüdeerib metalle ja vesinikku.kui oks.aste on kõrgeim ehk VI,siis ta on tugev oksüdeerija. Süütab näiteks puupilpa C0 + 2 SVIO3 = CIVO2 + 2SIVO2 Redutseerija Oks.aste on -II siis ta põleb ja on redutseerija.oks.aste on 0 ,siis väävel põ...
Noortel inimestel on normaalseks vererõhuks 115-130/70-80mm elavhõbedasammast. Kõrgemaks-Treening Madalamaks-Eelnevad haigused, külmetus, liigne kohvi tarvitamine, vähene treening. 13. Millised muutused toimuvad inimese südames ja veresoonkonnas pikemaajalise treeningu korral? Mida treenitum organism on, seda väiksem on kehalise pingutuse korral südamelöökide arv, sest süda suudab minutis lihtsalt rohkem verd vereringlusesse paisata. 14. Miks on kehtestatud kestvusspordialadel hemoglobiini piirmäärad? Sest mida rohkem on su veres hemoglobiini, seda suurem on organismi töövõime. Ja kui seda on liiga palju, siis tähendab, et sportlane on kasutanud kas dopingut või lasknud uut värkset verd juurde "tankida". 15. Mis on haigus ja millised on peamised haigustekitajad ja põhjused? Mida tähendab organismi stressiseidund ja kuidas see on seotud haigusega. Haigus on organismi elutegevuse häirumine. Haigustekitajad ja põhjused: 1) füüsikalised 2) keemilised
Füsioloogiline lahus 0,9%lahus Naatriumkloriid võib kasutada ka vereasemel kui on kriitiline seis Liigne sool tõstab vererõhku. 0,9% ne NaCl lahus on füsioloogiline lahus Ca-ioonid: luude tugevus D-vitamiin vajalik kaltsiumi ioonid saaksid minna luude rakkudesse, lapseeas on vajalik sest luud ei ole veel luustunud. Amooniumioonid valkude laguproduktina välja. Aatomid vahetuvad viie aasta jooksul. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises (punastes vererakkudes hapniku transport) hemoglobiin sisaldab raua aatomeid. Taime lehe struktuur sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll 3. anioonid organismides Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2 . FOSFAADUTIOONID: DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises. Punases vererakus ei ole DNA-d. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustamiseks. Kilpnääre reguleerib ainevahetuse kiirsut. 4. Orgaanilised ained rakkudes
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi v...
Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak-värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale
HBOC Hemoglobiin põhised hapniku kandjad Keelatud meetodite ja ainete nimekiri ( http://www.telegraph.co.uk/sport/othersports ) 1. Keelatud ained: *S2 Hormoonid ja nendega seotud ained EPO 2. Keelatud meetodid: *M1 Organismi hapnikuga varustamist soodustavad meetodid: a. vere või erütrotsüütide ülekandmine b. Hapniku sidumist ja transporti suurendavate preparaatide ja modifitseeritud hemoglobiini preparaatide kasutamine Millal veredoping keelati spordis ? 1984 a. - ROK keelustas ( http://www.pezcyclingnews.com/?pg=fullstory&id=3874 ) vere transfusiooni vaatamata analüütilise meetodi puudumisele 1990a. ROK keelustas rEPO kasutamisele vaatamata analüütilise meetodi puudumisele 2000a. lisati HBOC keelatud ainete nimekirja Põhjused, miks veredoping spordis on keelatud : Ebaeetiline ja ebaõiglane dopingu protseduur ( http://scienceblogs
Põhirolliks organismis on antioksüdantsus kõige olulisem lipofiilne antioksüdant. Selles rollis kopereerub C vitamiiniga. Hoiab organismi noorena pidurdades oksüdatsioonist tingitud rakkude vananemist. Kaitseb kopse õhusaastatuse eest, tõkestab mitmeid vähivorme. Leevendab väsimust, takistab liigliha moodustumist armidel. Defitsiit põhjustab hemolüütilist aneemiat, spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheitega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pähklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad.
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
hormoone jne. *Kaitse lesanne soojusregulatsioon. *VERERAKUD 1. Punased vererakud ehk ERTROTSDID- punased, kaksikngusa pinnaga, ilma tuumata, sisaldavad hemoglobiine. 2. Valged vererakud ehk LEOKOTSDID- vrvitud, tuumaga, ambjalt liikuvad. lesanne- organismi vitlus mikroobidega. 3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas toimub vere hbimine, selle thtsus, vajalikud tingimused? Kui tekib haav, liiguvad vereliistakud veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis kivitavad vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Fibriinikiud moodustavad haavale tiheda vrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht
elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus- ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Raud tähtsaim ja odavaim metall. Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises. Raua omadused: läikiv hõbevalge metall, suhteliselt raske, kõrge sulamistemp, meh. Hästi töödeldav, suhteliselt kõva, magnetilised omaduses, keskmise aktiivsusega, niiskes õhus või vees tekib nende pinnale kohev roostekiht. KASUTAMINE: Sepisrauast väravad. Raud(III)oksiidi - keemilise püsivuse ja ilusa värvuse tõttu kasutakse seda värvipigmendina värvainete koostises. Segaoksiid Fe3O4 on musta värvusega ja magnetiliste omadustega püsimagneteid,
Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab raud selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud "kõikjal": rauda on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele
normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; 2. Mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; 3. Keskse vesilahustuva antioksüdandina veres ja rakkudes osaleb C-vitamiin E- vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; 4. Seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; 5. Ravimite omastamiseks; 6. Immuunsüsteemi tugevdamiseks; 7. Mitmesugusteks paranemisprotsessideks. C-vitamiini puudus Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul C-vitamiini defitsiiti väga kergesti ei teki, kuna tema levik on väga lai. Siinkohal tuleb rõhutada, et oma osa on nii
kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide kaudu tagasi südame vasakusse kotta. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. 7.Vere koostis ja vere koostisosade ülesanded (täienda töös antud skeemi). VERI VEREPLASMA VERERAKUD sisaldab VESI PUNASED sisaldab VERERAKUD HEMOGLOBIINI MINERAALSOOL TOITAINED VALGED VERERAKUD HORMOONID VERELIISTAKUD MUUD ÜHENDID 8.Nimeta 4 inimese vereringe ülesannet. * seob tervikuks kõik organismi osad * kindlustab pideva ainevahetuse * osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri * kannab CO2 kudedest kopsudesse * kannab O2 kopsudest kudedesse
vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku. Valged vererakud värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi. Vereliistakud värvuseta,korrapäratu kujuga,moodustavad puanses luuüdis ja osalevad vere hüübimises
hüpertooniatõbi) ja paikseid verevarustushäireid (angioneuroos, angiospasm). VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS On ohtlik organismi üldnakkus, mille puhul veri on nakatunud mädapisikutega. Veremürgitus võib tekkida igast mädanikust. Esialgu on haigel kõrge palavik, hiljem tekivad siseelundite kahjustuste tagajärjel ainevahetushäired. ANEEMIA Kehvveresus - erütrotsüütide ja hemoglobiini vähesus veres. Aneemia on haiguse olemasolu nähtavate tunnuste kogum, mis tuleb enne ravi määramist patogeenselt kindlaks määrata. Aneemiat võib lugeda sündroomiks, mille puhul erütrotsüütide arv, maht ning hemoglobiini kontsentratsioon vähenevad 1 allapoole normi piire. Erinevaid aneemiaid võivad põhjustada organismi rauapuudus, soolekahjustused, toitumisvead, rasedus jne. ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID
Transpordib toitaineid, hormoone, jääkaineid, süsihappegaasi jt ühendeid 1) Vereliistakud ehk trombotsüüdid. Värvusetud, korrapäratu kujuga. Moodustuvad punases luuüdis. Osalevad vere hüübimises 2) Valged vererakud ehk leukotsüüdid. Värvusetud, suured, amööbjad. Moodustuvad põrnas, punases luuüdis, lümfisõlmedes. Hävitavad võõrkehi, -mikroobe; valmistavad antikehi 3) Punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Punased, sisaldavad hemoglobiini. Moodustuvad punases luuüdis. Transpordivad hapnikku. Vere hüübimine- mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava bakterite eest. Hingamiselundkond Kopsukelme- ümbritseb kopse. Sagarateks jaguneb kops.
1. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Fenüülketonuuria. Sirprakne aneemia. Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid)
SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak · Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast · Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub · Südamena talitlevad eesmised ringsoones, mis kokku tõmbudes panevad vere liikuma · Veri sisaldab hemoglobiini annab verele punase värvuse, põhjus miks vihmauss on roosa ARENG · Liitsugulised · Ei viljasta iseennast · Paariline leitakse lõhna järgi · Vahetatakse seemnerakke · Pärast seemnerakkude vahetamist eritab vöö ohtralt lima, tekib kookon · Moondeta areng TÄHTSUS · Kobestavad mulda · Tõstavad madalamalt mulla pinnale ja vastupidi veavad lehti mulla madalatesse kihtidesse · Vee ja õhu parem ligipääs mulda · Tähtsad lagundajad
Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda oganismi tunginud haigusetekitajatega. Lümfotsüüdid toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke. Õgirakud läbivad veresoonte seinad, kogunevad haigusetekitajate ümber ning teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest Punases luuüdis moodustub vererakke pidevalt juurde PUNASED VERERAKKUD Punaseid vererakke on veres kõige rohkem Nende põhi ülesanne on hapniku transportimine kopsudest kudedesse Nad on elastsed rakud, mis liiguvad kõige peenemates veresoontes Neil pole tuuma, tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini Hemoglobiin annab verele punase värvuse VALGED VERERAKKUD JA LIISTAKUD Valgel vererakul on tuum aga värvusetud ning suure liikumisega rakud Valgete vererakkude põhiülesanne on võidelda haigusetekitajatega Kõige väiksemad vererakud on vereliistakud Vereliistakul puudub tuum, värvitu ning ei liigu KUIDAS VERI HÜÜBIB? Verekaotuse eest kaitseb organismi vere hüübimine Vereliistakud liiguvad haava kohta ning seal eralduvad ained mis käivitab keemilise reaktsioonide ahela.
vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini.
Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste kohasel sai elu alguse ürgookeanis, mis oli palju soojem ja madalaveelisem kui tänapäeva ookeanid. Pidevate maavärinate tõttu sai võimalikuks esimeste elusorganismide teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase) TAIMED Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis
suguvõimet (taimeõlides) Teised vitamiinid lahustuvad vees. C: tugevdab organismi (marjades, puuviljades), B: soodustab kasvu, reguleerib südame ja närvisüsteemi tegevust (idudes, teraviljade kestades). Toidus peab olema ka mineraalaineid (täiskasvanud inimene vajab päevas umbes 25 g). Makroelemendid: Naatriumühendid- keedusool, ainevahetuse reguleerimiseks. Kaaliumühendid- taimedes, reguleerivad südame tegevust. Rauaühendid- vere hemoglobiini koostises. Väävliühendid- valkude valmistamiseks, küüslaugust, sibulast, Magneesiumühendid- reguleerivad närvisüsteemi tegevust. Joodiühendid- reguleerivad kilpnäärme tegevust, merekalades. Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides: Kõdunemine- peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. (eksotermiline protsess-eraldub energia) 1. Mädanemine (hapniku juuresolekul) 2
Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed arheoloogilised pliiesemete leiud (Türgis) on dateeritud aega 8500 aastat tagasi. Tähtsaim pliimaak on pliisulfiid (galeniit, PbS). Ajalugu : Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada ...
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinnal ka ehedalt. Ehe raud esineb väikeste liistakutena, harvemini suuremate osakestena analoogiliselt väärismetallide kulla ja plaatinaga. Ehedat rauda on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud "kõikjal": Rauda on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest. Rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed raua
Kallavere Keskkool Mutt Referaat Koostaja: Katrin Mett Juhendaja: Monika Kallaste Maardu 2012 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Kes on mutt? ............................................................................................................... .......4 Elupaik...................................................................................................... .........................6 Eluviis...................................................................................................... ...........................7 Mida sööb mutt?..................................................................................................8 Muti ...
ARSEEN ELUSORGANISMIDES Ka inimorganismis leidub arseeni. Seda on vaid 0,015 g ja seegi jaotub ebaühtlaselt. Ka võivad arseeniühendid sattuda organismi tolmu või auru sissehingamisel või ka harvemini allaneelamise tagajärjel. Arseenil on omadus ladestuda juustes, küüntes, luudes, maksas, neerudes, nahas ja ka ajus. Arseen on inimese organismis ka natuke vajalik, see vähendab seleeni, elavhõbeda ja pliitoksilist toimet organismile ja ta on seotud hemoglobiini sünteesiga. Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid. Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades. Arseen on hädavajalik mõnedele loomaliikidele näiteks rotid, kitsed ja linnupojad.
Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk. Divesiniksulfiid H2S Divesiniksulfiid on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Lämmastikoksiidid N2O, NO ja NO2 NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes NO2. NO2 tekib ka äikese tulemusena. N2O tekib lämmastikväetistest. NO2 reageerimisel õhuniiskuse või vihmaveega tekib samuti happesademete põhikomponente. Pseudoteaduse ja teaduse erinvused: Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit —
ning koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka teisi aineid nagu valke, mineraale, 7 suhkruid, ensüüme ning vitamiine. Vererakud moodustavad 40 45 % vere mahust ning need jaotatakse valge- ja punalibledeks ning vereliistakuteks. Punased vererakud on tuumata ümmargused vererakud, mis võivad oma kuju muuta vastavalt verekapillaaridele. Veres võib neid olla rohkem kui 5 miljonit mm3 kohta. Punaseid vererakud sisaldavad hemoglobiini, mis transpordib rakkudesse hapnikku. Valgetel vererakkudel on erinevalt punastest tuum. Nende põhiülesanne on kaitsta keha võõrkehade poolt põhjustavate põletike vastu. Neid nimetatakse ka leukotsüütideks ning nad võivad ületada veresoonte poorid, et jõuda põletikukoldeni. On erinevat liiki valgeid vererakke: granulotsüüdid, lümfotsüüdid ning monotsüüdid; granulotsüüdid võivad olla nii ühe kui ka mitme tuumaga (neutrofiilid, basofiilid ning eosinofiilid) (Vique, 2004).
Viimasel ajal toonitatakse E-vitamiini puhul ka tema antioksüdatiivseid omadusi: näiteks küllastumata rasvhapped moodustavad kergesti peroksiidühendid, mille aga E-vitamiini derivaat on võimeline kiiresti kahjutustama, enne kui see saab ohtlikuks teistele ainevahetuses osalevatele ühenditele. Lisaks on E- vitamiinil ka membraanikaitse funktsioon: näiteks erütrotsüütide puhul avaldub see hemolüüsi ärahoidmises. E-vitamiini puudusel ei pea rakumembraan hemoglobiini kinni, tekib hemolüüs. Tokoferool kaitseb ka mitokondrite sisemembraane. E vitamiini täpne päevane tarve täiskasvanul on 10 mg. H vitamiin ehk "nahavitamiin". Vitamiin H on vajalik naha normaalseks talitluseks, samuti organismi ainevahetuses rasvade ja teatud valkainete kasutamisel. Vitamiin H puudus tekitab teatud haiguslikke muutusi nahas ja mõnesuguseid ainevahetusehäireid. Kuna H vitamiin salvestub maksas ja neerudes, on viimased eriti rikkad H vitamiini poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
