Nad aitavad ka kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele (A, D, E, K) Rasvu leidub toiduainetes (kalas, pähklites jne.) Valgud Valke vajab inimorganism struktuuride loomiseks (ehituslik, plastiline funktsioon) ning on rakkudevahelise aine põhiline ehitusmaterjal. Valgud reguleerivad ka vitamiinide ja mineraalainete ainevahetust. Nad kannavad kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning transpordivad nt. hemoglobiini ja hapnikku. Väga tähtis osa on nii taimsetel kui ka loomsetel valkudel. Valke leidub sojas, kaunviljades, spinatis, lihas, kalas, munas jne. Mineraalained Kujundavad valkude Element Allikad struktuuri ja on oluliseks Süsinik C Orgaaniliste Osaks organismis. ühendite sh. Nt. hapniku toimel kulgevad rasvade, hingamine, süsivesikute ja süsivesikute, valkude oksüdatsioon
verd analüüsitakse väga põhjalikult. Verekeskus uurib iga kogutud veredoosi HIV, B-, C-hepatiidi ja süüfilise suhtes. Samuti jälgitakse verekeskuses ka doonorivere kvaliteeti ning oluliste kõrvalekallete korral võtavad verekeskuse arstid doonoriga kindlasti ühendust ning soovitavad vajalikke meetmeid oma tervise jälgimiseks või parandamiseks. Ka verekeskuses teostatav tervisekontroll annab inimesele olulise teabe tema vere ja tervise kohta. Iga kord määratakse doonori veres hemoglobiini sisaldus, mõõdetakse vererõhku ja pulssi. Esmased doonorid saavad verekeskusest teada oma veregrupi. Vereloovutamine soodustab vereloome protsessi ning piltlikult võib öelda, et inimene annab ära vana vere ning saab uue ja parema asemele. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd, see on kõigest 8% kogu täiskasvanud inimese verekogusest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Kui inimene on saanud 18-aastaseks, võib ta hakata veredoonoriks. Vajalik
- Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILISED ÜHENDID - biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped,vitamiinid 1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste...
N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab keskkonna happelisuse Vee omadused: Anorgaaniliste ainete põhiosa organismides Veemolekul koosnev hapnikust ja vesinikest Vesiniksidemed on nõrgad Vesi on hea lahusti Pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Kapillaarsus-vee liikumine mööda kitsaid märguvaid struktuure Vee ülesanded:
6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri? Erütrotsüüdidest (vere punalibled) , leukotsüüdidest (vere valgelibled) ja trombotsüüdid (vereliistakud) 9. Mis ülesanne on erütrotsüütidel? PUNA Sisaldavad hemoglobiini, millel on võime siduda ja eraldada hapnikku. Hapniku transport 10. Mis ülesanne on leukotsüütidel? VALGE Kaitsefunktsioon, võimaldavad liikuda veresoontest välja haiguskoldesse, seda ravima 11. Mis ülesanne on trombotsüütidel? VERELIISTAK Aitavad verel hüübida 12. Kus esineb retikulaarset sidekude? esineb luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites, põrnas. 13. Kus esineb kohevat sidekude? Lihaskiudude vahel 14. Mis ülesanne on koheval sidekoel?
Vesinik H70 kg kohta umbes 7 kg - ioonid: närviimpulss sünapsis.rakurõhu joogiveegaBiomolekulide koostises, vee kooseisus, reguleerimine.füsioloogiline lahus?Ca-ioonid: vajalik vesiniksidemete moodustamisel.Lämmastik luudele tugevus. D-vitamiin? Vanadus?NH4-ioonid: N70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja valkude laguproduktina välja.Mg-ioonid : klorofülli nukleiinhapete koostises. Fosfor P70 kg kohta koostises.Fe-ioonid: hemoglobiini umbes 780 g Rakumembraani ehituses, koostisesAnioonid organismidesKarbonaatioonid: nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. nende kujul kandub CO2 ATP koostises. Väävel S70 kg kohta umbes 140 g kehast välja. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo- lipiidide Mesoelemendid:Naatrium Na70 kg kohta umbes koostises.Joodiioonid: kilpnäärmehormooni
rasvhapete tootmises, väga oluline kasvamise juures - Pärm, idud, maks, munakollane, avokaado f. B6 – püridoksiin, püridoksamiin - Osaleb aminohapete ja magneesiumi omastamises, väga oluline lihaskonna arengus - Pärm, idud, mugulviljad, aju, maks, munakollane g. B8 – inositool – juuste, luukoe, seedetrakti norm. Arenguks - teravili h. B10,11 – foolhape, folatsiin - Osaleb proteiinide omastamises ning hemoglobiini ja DNA sünteesis, oluline immuun- ja närvisüsteemi töö tagamises - Muna, maks, liha, täisteravili, rohelised köögiviljad, puuviljad, juust i. B12 – kobalamiinid - Osaleb lipiidide ja süsivesikute omastamises, hemoglobiini sünteesimises ja närvisüsteemi funktsioneerimises, oluline terve naha tagamises - Maks, munakollane, kala, taimeõlid ja piimatooted j
Püruvaadi kinaasi Glükagoon Inhibeerib: Glükoosi kinaasi Fosfofruktoosi kinaas-1 Püruvaadi kinaasi Anaeroobse glükolüüsi tähtsus Hapniku puudusel on anaeroobne glükolüüs tähtis energia tootja Intensiivselt töötavas lihases Vastsündinu ellujäämine sünnitusprotsessil Mõned koed saavad energiat ainult glükoosi arvelt Neerupealise säsiollus Küpsed erütrotsüüdid ATP tootmine Hemoglobiini hapniku siduvus (anaeroobne glükolüüs tootab 2,3-bifosfoglütseraati, so hapniku siduvuse allosteeriline regulaator) Leukotsüüdid Spermatosoidid Alkoholi käärimine-alkoholi detoksikatsioon Alkoholikäärimine on identne anaeroobse glükolüüsiga kuni püruvaadini Inimorganismis toimub maksas alkoholikäärimise pöördprotsess- alkoholi kahjutustamine Pyr dekarboksülaas Alkoholi dehürdrogenaas
Magneesium võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Magneesiumi üleküllus söödas kiirendab noorloomade kasvu. Mikroelemendid. Raud on raskemetallidest ainuke, mida loomorganismis leidub suhteliselt palju, 4...5 g iga 100 kg kehakaalu kohta. Enamus organismis leiduvast rauast on vere hemoglobiini (85 %) ja lihaste värvaine müoglobiini koostises. Organism vajab rauda pidevalt kogu elu kestel, kuna erütrotsüütide ja hemoglobiini süntees toimub katkematult. Samas toimub ka nende molekulide lagunemine, mille tulemusena vabaneb raud, mida ei väljutata organismist, vaid ladestatakse maksa ja põrna ning kasutatakse uuesti hemoglobiini ja erütrotsüütide valmistamiseks. Tsink on elutähtis element kõikidele põllumajandusloomadele. Teda leidub kõikides kudedes. Rohkem tsinki on ladestunud luudesse, lihastesse, maksa, juustesse, looma karvadesse. Suur on tsingi kontsentratsioon silma soonkestas, eriti kiskjalistel
kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide kaudu tagasi südame vasakusse kotta. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. 7.Vere koostis ja vere koostisosade ülesanded (täienda töös antud skeemi). VERI VEREPLASMA VERERAKUD sisaldab VESI PUNASED sisaldab VERERAKUD HEMOGLOBIINI MINERAALSOOL TOITAINED VALGED VERERAKUD HORMOONID VERELIISTAKUD MUUD ÜHENDID 8.Nimeta 4 inimese vereringe ülesannet. * seob tervikuks kõik organismi osad * kindlustab pideva ainevahetuse * osaleb jääkainete eemaldamises * ühtlustab keha temperatuuri * kannab CO2 kudedest kopsudesse * kannab O2 kopsudest kudedesse
säilitada rakusisest püsivat temperatuuri, tagab rakkude siserõhu (turgori) b)keemilised reaktsioonid, milles osaleb- hingamine c)rakus sisalduvate ainete lahustuvus vees- sahhariidid lahustuvad vees väga hästi, lipiidid ei lahustu vees, valgud lahustuvad vees 5. Katioonide ülesanded: K, Na-osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja on rakkude tsütoplasmas; Ca-luukoe koostis; Mg-nukleiinhapete osa, klorofülli osa; Fe- hemoglobiini koostis; N-aminohapete koostis Anioonide ülesanded: fosfaatrühmad-esinevad nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises; jood (I) kilpnäärme hormoonide osa 6. Suhkrud: 1.monosahhariidid-riboos, desoksüriboos, glükoos e. viinamarjasuhkur, fruktoos e. puuviljasuhkur ehitus: madalmolekulaarne ühend, kus süsinike arv molekulis on 3-6 2. oligosahhariidid- sahharoos(roosuhkru põhiosa), maltoos(linnasesuhkur), laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses
vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse) Klapp- koja ja vatsa vahel ühendav ava. Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt) Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid. Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku. Valged vererakud värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe.Valmistavad antikehi. Vereliistakud värvuseta,korrapäratu kujuga,moodustavad puanses luuüdis ja osalevad vere hüübimises
*ei reageeri konts. hapetega magnet rauamaak (magnetiit) Fe3O4 *reageerib halogeenidega (F2; Cl2;Br2; J2) *meteoriidid *organismides (punases veres) on Fe2+; Fe3+ ioonid, *reageerib soolalahustega.( teamast paremale toimuvad) hemoglobiini koostises. 11. Tähtsamad rauaühendid, nende omadused ja kasutamine. * Fe2O3-raud(III)oksiid-värvus tumekollasest- kasut.taimekaitsevahendina, viljapuude pritsimisel kahjurite ja mustjaspruunini.Kasut. värvipigmendina. seenhaiguste tõrjeks. *Fe3O4-magnetilise omadusega, teda kasut. Püsimagnetites. *FeCl3-raud(III)kloriid-tume kristalne aine, väga hügrokoopne- * Fe3O4-must raua maak-samuti magnetilise omadusega
1. Millised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? C,H,N,O,P,S 2. Mis tähtsus on katioonidel organismis? Katioonidel (positiivselt laetud ioonid): K ja Na osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumisoolad (Ca) annavad luudele tugevuse ja seetõttu on Ca aatomeid eriti rohkesti luukoe koostises. Suur osa Magneesiumi (Mg) aatomitest on rakkudes seotud nukleiinhapetega: DNA ja RNA. Raua (Fe) aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. 3. Missugune on sahhariidide ehitus ja mis ül. Neil on? Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse MONO-, OLIGO ja POLÜsahhariidideks. Et mono ja oligosahhariidid on valdavalt magusamaitselised, siis nimetatakse neid ka suhkruteks. Monosahhariid: Energiaallikateks (nt. Glükoos, fruktoos), rohelistes taimedes moodustub glükoos
tootmist - lauasool Kaltsium - vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude ehitamiseks ja vererakkude tootmiseks - punane liha, piimatooted, kala, kana, leib, riis Fosfor - kuulub luude koostisesse, osaleb energia tootmises (kuulub ATP koosseisu) - piimatooted, lehtköögiviljad pähklid, seemned Magneesium - Vaja luude ehitamiseks ja ATP tootmiseks - pähklid, sojaoad, kakao Raud - vaja paljude ensüümide ja valkude, muu hulgas hapnikku transportiva hemoglobiini tootmiseks - punane liha, lehtköögiviljad, kala, munad, kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted.
nõrgad mitte-kovalentsed sidemed (vt tertsiaar- struktuuri, samad sidemed) Pildil on lihtsustatud skeem hemoglobiini kvaternaarstruktuurist. Kvaternaarstruktuuri eelised: o Stabiilsus: pinna ja mahu suhte vähenemine o Geneetiline ökonoomsus ja efektiivsus (vähem kodeerivaid geene) o Katalüütiliste tsentrite kokku viimine o Kooperatiivsus LIISI KINK 21 BIOKEEMIA test I
hüpertooniatõbi) ja paikseid verevarustushäireid (angioneuroos, angiospasm). VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS On ohtlik organismi üldnakkus, mille puhul veri on nakatunud mädapisikutega. Veremürgitus võib tekkida igast mädanikust. Esialgu on haigel kõrge palavik, hiljem tekivad siseelundite kahjustuste tagajärjel ainevahetushäired. ANEEMIA Kehvveresus - erütrotsüütide ja hemoglobiini vähesus veres. Aneemia on haiguse olemasolu nähtavate tunnuste kogum, mis tuleb enne ravi määramist patogeenselt kindlaks määrata. Aneemiat võib lugeda sündroomiks, mille puhul erütrotsüütide arv, maht ning hemoglobiini kontsentratsioon vähenevad 1 allapoole normi piire. Erinevaid aneemiaid võivad põhjustada organismi rauapuudus, soolekahjustused, toitumisvead, rasedus jne. ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID
valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles sisalduv raua aatom võimaldab pöörduvat hapniku sidumist ilma Fe-aatomi oksüdatsioonita, mis võimaldab hapniku transporti kopsudest kudedesse. 9. Hematokrit iseloomustab vere vormelementide osa vere mahust. 10. Hemoglobiini normaalne kontsentratsioon inimese veres on 130...150 mg/l. 11. Seisundit, kus vere hemoglobiini on normist vähem, nimetatakse aneemiaks. 12. Leukotsüütide alaliigid on: a) granulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b) agranulotsüüdid; ülesanne: fagotsüteerivad baktereid. c) monotsüüdid; ülesanne: kaitsevad esimesena infektsiooni korral.
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõ...
Ühe geeni poolt põhjustatud ehk monogeenseid haigusi on geeniuuringutega lihtne tuvastada. Kui suguvõsas leidub selliseid haigusi, siis on pärilikkusnõustamise abiga võimalik välja selgitada, kui suure tõenäosusega kandub haigus edasi järglastele. Lootevett uurides on võimalik varakult selliste haiguste esinemist tuvastada ning ravimatute raskete haiguste puhul võib arst soovitada raseduse katkestada. Sirprakne aneemia on raske monogeenne haigus, mida põhjustab mutatsioon hemoglobiini, verelibledes asuva hapnikku siduvat molekuli tootvas geenis. Selle mutatsiooni tulemusena moodustab hemoglobiin ahelaid ning punased verelibled on tavapärase kausja kuju asemel sirpjad. Muutunud kujuga verelibled ei saa veresoontes vabalt liikuda ning põhjustavad ummistusi. Enamik pärilikest haigustest kujunevad välja aga mitme geeni koosmõjus ehk on polügeensed ning seetõttu on nende esinemist veel geeniuuringutega raske avastada.
- piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg > hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgratturid, pikamaajooksjad) Sõltub: - hemoglobiini hulgast - hapniku difusioonist lihastes (hapnikku üleminek verest lihastesse) - oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest - lihaste sisesest glükoosivarust · Anaeroobne töövõime (= hapniku võla suurus) - kui hästi suudetakse likvideerida laktaadisisaldus lihastes ja taastuda muutustele/-test - anaeroobse läve kõrguse määratlemine annab näidu organismi talumisvõimest ORGANISMIS TOIMUVAD MUUTUSED ERINEVA TÖÖVÕIME
juuste valkudes, lokkide tegemine). Suurendab ühendite reaktsioonivõimet. · Na (naatrium), K (kaalium) närvi ja lihaskoe talitlus, vee hulga reguleerimine kudedes. · Ca (kaltsium) tagab luude terviklikuse ja tugevuse. Kindlustab vere hüübimise. Osaleb lihastöös. · Mg (magneesium) osaleb lihaskoe formeerumises, kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses. · Fe (raud) osaleb hapniku sidumises ja transpordis. Vajalik hemoglobiini mood. · I (jood) puudusel ilmnevad kilpnäärme ja selle kaudu kogu organismi talitlushäired. 5. Inimene saab vajalike orgaanilisi aineid toidust saadavatest vitamiinidest. 6. Hüdrofoobne aine, mis vee molekulidega ei seostu ja vees ei lahustu (õlid). Hüdrofiilne aine, mis lahustub vees (sool, suhkur). Aine, mis vees ei lahustu, kuid seostub vee molekulidega ja märgub (tselluloos). 7. Vee ülesanded organismis:
heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. 6 Kokkuvõtte Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning
S. Pliid tekib koguaeg juurde! Mõju kõik sõltub doosist Raskmetallid kumuleeruvad organismis Kantserrogeenid, mutageenid Akuutne ja krooniline mõju Cd Pb Mõjutab süsivesinike Pb/Fe tasakaal ainevahetust 130 mg Pb /in 1 µg 50 mg / in Ajukahjustused Poolestusaeg 1338 aastat Ajab ,,hulluks" Läbib platsentat! Hemoglobiini biosüntees Kesknärvisüsteemi häired Vererõhu tõus Neerutalituse häired Neerukahjustused Luuvalud Nurisünnitused Itaiitai tõbi (luude nõrkus) Sperma kahjustub, viljatus gripilaadsed kaadmiumi ,,värinad" Alaarenenud lapsed Luude pehmenemine Käitumishäired (sh. Hüperaktiivsus) Plii inimese kehas: päritolu
• H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed • O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. • N: aminohapped ja nukleiinhapped • P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises • S: antikehade moodustamine • Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine • K: lihaste toonus • Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus • Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine • Fe: hemoglobiini koostises • I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu 5. Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid? - Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool. hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid. 7. Vee ülesanded organismis? - On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri)
seadustega? Kui mutantne geen on vaid üks kahest alleelist, siis haigust ei teki, kuna ensüümi toodetakse teise terve alleeli pealt. Kui nii emalt kui isalt saadakse mutantne geen, siis ensüümi toota ei saa. Ülesanne töölehelt! a-fenüülketonuuria emal aa, isal Aa ; aa x Aa = aa A-terve 11. Millest on põhjustatud sirprakuline aneemia? Punalibled on ebatavalise sirpja kujuga (tavaliselt kausjad). Haigus tekib mutatsiooni tõttu hemoglobiini tootvas geenis. Miks on ta palju sagedasem troopilistel aladel? Malaaria on seal väga levinud, sirpraksed punalibled muudavad inimese vähem vastuvõtlikumaks sellele haigusele. Ülesanne vihikust. 12. Miks on veregruppide puhul tegemist polüalleelsete tunnustega? Veregruppide puhul on tegemist osaliselt kodominantse tunnusega, st kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid. Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral biotiinivaegust ei esine. Siiski on nüüdisaja tingimustes selle kujunemise tendents. Kuna biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt väike ning üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid olukordi – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne. Vaeguse tunnused: Isutus, unetus Lihaste valulikkus Kuiv nahk Seborröaline nahk e tugevalt rasune nahk Langenud hemoglobiini tase Vitamiin H ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg. Vitamiin H-d leidub maksas, veiselihas, täisteraleivas, pärmis, munas, keedetud sojaubades, läätsedes, kalas keefiris ja pähklites. Vitamiin K K-vitamiini mõiste hõlmab rasvlahustuvaid naftokinoone. K1-vitamiini (füllokinoon) leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides. K2-vitamiini (menakinoonid) sünteesivad peensoole bakterid
Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4. hemoglobiini puhversüsteem. 2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin. Erütrotsüüdid e. punased verelibled. 1 mm3 s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne hapniku transport. Hemoglobiin aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb: · valk globiinist · 4 hemi rühmast igas üks Fe aatom, mis seob endaga 1 O2 molekuli. Selle tõttu on väga tähtis saada iga päev toiduga rauda, ilma rauata ei saa
nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire. Verre sattunud tugevad happed seotakse ja vabanevad nõrgad alused. 1) karbonaatpuhversüsteem – transporditakse 80% CO2, mis keharakkudes tekib, seotud kujul kopsudesse. 2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda 3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid 4) hemoglobiini puhversüsteem – transporditakse 10% CO2 rakkudest kopsudesse 5.Erütrotsüüdid e. punalibled, hulk, koostis, ülesanded 1L sisaldab 4-5 x 1012 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organismis rakk on punalible. Need on tuumata rakud, mille massist 1/3 moodustab hemoglobiin. Punalible on mõlemalt poolt nõgus, sest see võimaldab pindala suurendada, mis võimaldab rohkem hapniku siduda. Peafunktsioon on hapniku transport. 6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus
Esinevad kliinilised nähud: loidus, apaatsus, üldine pidurdus, kehatemperatuur tavaliselt normis, suurte põletuste korral langeb kehatemperatuur 35 C°-ni. II Tokseemia periood. Tekivad kesknärvisüsteemi funktsionaalsed kahjustused. Kestab 3-5 või kuni 15 päeva. Toksilised ainevahetuse ja kudede laguproduktid põhjustavad: kehatemperatuuri järsku tõusu, leukotsüütide arvu tõusu, hemoglobiini hulk langeb, erütrotsüütide arv langeb, kahjustuvad kapillaaride membraanid, südamelihas ja parenhümatoossed elundid, hüdreemia ehk vere vedeldumine, hüpoproteneemia ja aneemia tekivad ödeemi resorbeerumise tõttu. Samal ajal tekib proteinuuria, mikrohematuuria, silinduuria. Kliinilised sümptoomid: haiged on apaatsed, mõnikord hallutsinatsioonide tõttu rahutud, nahk on kuiv,
olema 1,2-1,4 g/kg päevas, kiirus- ja jõuvõimete arendamisele suunatud sportlastel aga 1,2-1,7 g/kg. *Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitluseks. Niisugused ühendid on vitamiinid ja mineraalained. Vitamiinide ja minainete päevased kogused on küll väga väikesed (1-3 miljondikku g), on nad tähtsad meie tervise ja töövõime tagamiseks. Raud on O2 transporditava valgu hemoglobiini vältimatult vajalik koostisosa, ilma milleta ei ole hemoglobiini ega ka erütrotsüüte organismis võimalik toota. Mida suurem on treeningkoormused, seda tundlikuma on organism vitamiinide ja minainete vaeguse korral sellest tulenevate negatiivsete mõjude suhtes. See võib väljenduda taastumisvõime halvenemises, mis omakorda võib põhjustada organismi energiavarude kroonilise vähenemise ning organismi üldise vastupanuvõime languse haiguste suhtes.
rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H- de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,... Makas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona,
õmblusnõela ööpäeva jooksul) c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid Leidub 0,01 0,001%. Kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisse, mis reguleerivad ainevahetust. Nende arv pole kindel. Nad jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Metallid : Fe, Zn, Cu, Co a) Fe funktsioonid: kuulumine hemoglobiini koostisse, vastutab hapniku sidumise ja transpordi eest. Raud ei seo hemoglobiinis süsihappegaasi! Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained. b) Co on vitamiin B12 koostises, koobalti puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus ehk verevähi teatud vorm. Mittemetallid: I, F, Si, B jne.
Transpordib toitaineid, hormoone, jääkaineid, süsihappegaasi jt ühendeid 1) Vereliistakud ehk trombotsüüdid. Värvusetud, korrapäratu kujuga. Moodustuvad punases luuüdis. Osalevad vere hüübimises 2) Valged vererakud ehk leukotsüüdid. Värvusetud, suured, amööbjad. Moodustuvad põrnas, punases luuüdis, lümfisõlmedes. Hävitavad võõrkehi, -mikroobe; valmistavad antikehi 3) Punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Punased, sisaldavad hemoglobiini. Moodustuvad punases luuüdis. Transpordivad hapnikku. Vere hüübimine- mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava bakterite eest. Hingamiselundkond Kopsukelme- ümbritseb kopse. Sagarateks jaguneb kops.
1. Toiduainete valiku põhimõtted. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: · Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. · Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist · Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna...
1. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu tekkinud haigused. Fenüülketonuuria. Sirprakne aneemia. Vastus: Kombinatiivne muutlikkus tähendab vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid)
Näiteks:hemoglobiini molekulis, mis koosneb kolmesjast aminohappe jäägist. Sekundaarne struktuur – ehk 2. Järgu struktuur iseloomustab valgu molekuli ruumilist paigutust. Tersiaaalne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur tekib ahelate üksteisest läbipõimumisel, kusjuures moodustuvad globulaarse kujuga molekulid.(müoglobiin). Kvaternaarne struktuur – ehk 3. Järgu struktuur formeerub mitme markomolekuli ühinemisel üheks kompleksseks gloobuliks. Hemoglobiini korral võtavad osa üksikute alaühikute globulaarpindadel paiknevate aktiivste rühmade vahel toimivad elekrostaatilised jõud. 2.) Denaturatsioon ehk denatureerimine (kunstladina denaturare 'loomulikest omadustest ilma jätma') tähendab biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Teisisõnu valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine 3
15. Fenüülketonuuria - on sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni. Eestis sünnib igal aastal 1-3 fenüülketonuuriaga last. Haiguse varasel avastamisel ja kohesel ravi rakendamisel on võimalik haigus täielikult kontrolli all hoida. 16. Sirprakuline aneemia - on autosoom-retsessiivne pärilik haigus, mille puhul organismi toodetava ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud. Punalibled on sirprakulist aneemiat põdeva inimese organismis poolkuukujulised (normaalsed punalibled on ümarad ja lapikud). Vigaste punaliblede eluiga on lühenenud.
*Valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagundamise käigus eraldub ammoniaak, mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või muudetatakse karbamiidiks. Juhitakse välja need erituselundkonna abil. *Kaltsium esineb karbonaatsel ja fosfaatsel kujul luukoe koostises. Ca soolad annavad luudele tugevuse. *Magneesium aatomitest on rakus seotud nukleeinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taime rakkudes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad selgroogsete loomade (ka inimese) punalibledes hemoglobiini koostisesse, kus need aitavad O2 molekulidel seostuda punalibledega. *Keskonna happesust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalse lahususe korral on pH 7,0. Puhas vesi. Mida kõrgem seda aluselisem, nt 14. Anioonid on negatiivselt laetud osake. Hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid, jodiidioonid. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleeinhapped. Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid.
Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas) Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats, kõrvalkilpnääre, neerupealised, kõhunääre, munasari, seemnesari) V. Homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna säilitamine närvisüsteemi ja hormoonide abil. (nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine) VI. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb
testosterooni tõttu samakaalulisest naisest rohkem lihaskudet, seda nim. testosterooni anaboolseks toimeks (valgusünteesi soodustavaks toimeks) -testosterooni tõttu on meestel vere hemoglobiini sisaldus 135-170 g/l, kui naistel on 120-135 g/l, samuti on suuremad erütrotsüütide arv ja hematokrit Seede- -peptiid- -endokriinsed, parakriinsed ja hormoonid hormoonid autokriinsed peptiidid -sekretiin -pankreases karbonaatide ja vedeliku
LABORIÕPE Teema 1 SISUKORD A. Uriini kogumine 2 B. Uriini analüüsi näidustused 3 C. Uriini analüüsi astmeline strateegia 3 D. Uriini füüsikaline uurimine 4 1. Hulk 4 2. Läbipaistvus 4 3. Lõhn 5 4. Värvus 5 5. Erikaal 5 6. pH 5 E. Uriini keemiline uurimine 5 1. Testribad 5 2. Uriini keemilise uurimise tehnika 5 3. Proteinuuria 6 F. Uriini sademe värvimine ja mikroskopeerimine 7 Uriini sademe mikroskoopiline uurimine 7 1. Uriini sade neeru-kuseteede ta...
Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofoktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmesugustes hüdroksüülimistes: nt. Neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. Osaleb ravimite biotransformatsioonis; mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide sünteesi ER-s (endoplastiline retiikulum). Soodustab foolhappe koeensüümse vormi (THF) teket.
· Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis · Vere plasma vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud · Vererakud erütrotsüüdid · Leukotsüüdid, trombotsüüdid 6. Mille poolest on erilised erütrotsüüdid? (2tk) · Seob hemoglobiini abil · Viskavad tuuma välja 7. Mis reguleerib hingamist? Piklikaju - Hingamisliigutusi juhib peaajus (piklikus ajus) asuv närvikeskus, mida nimetatakse hingamiskeskuseks. 8. Kirjelda toidu liikumise teekonda ( kus mis toimub?) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru
spinat jne, kuid nendes olev raud pole nii hästi omastatav kui loomsetest valkudest. Näiteks nisus ja juurviljades sisalduvast rauast omastab inimorganism vaid 2-8%, aga lihas ja kalas olevast rauast aga 15-20%.Päevane rauavajadus sõltub east ja soost. Naiste rauakadu on suurem kui meestel, seega vajavad naised päevas 1,3-2,5mg rauda, mehed aga 0,9-1,2mg. Kui me vajalikku rauakogust ei saa, siis kasutatakse hemoglobiini moodustamiseks esmalt ära maksas sisalduv raud. Keskkonnamõjud · Magnetvesi - sisaldab rauda ja tänu sellele on võimalik desinfitseerida vett, nt jõevee läbijuhtimisel magnetväljast hukkuvad koolera-, düsenteeria- jt haiguste pisikud, umbes 90%bakteritest hävib. · Rauavaeses mullas ei kasva taimed hästi, taimete lehed on kahvatud ja pleekinud, ehk tekib kloroos. Kloroosi korral pidurdub vitamiinide moodustumine ja klorfülli süntees.
ja köögiviljades. 16. Millised mineraalained on organismile vajalikud ja millistes toiduainetes neid mineraale leidub ? Ca-ühendid(luude ja hammaste areng, leidub piimas), Na- ühendid(reguleerib ainevahetust, leidub tavalises soolas NaCl), K-ühendid( reg südame tööd, leidub taimedes), P-ühendid(aine- ja energiavahetus, luude kasv, leidub loomsed toiduained, herned ja oad), Fe-ühendid( vere hemoglobiini koostis, leidub enamikus toiduainetes), S-ühendid(valkude valmistamine, loomsed toiduained, sibul, kapsas, küüslauk sisaldavad), Mg-ühendid(reg närvisüsteemi tegevust, leidub enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks
Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rakkude tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus OH- ja HCO3- tagavad rakusisese pH HPO4-2 ja H2PO4- nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises I- kilpnäärme hormooni koostises Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid - üksikmolekulid, milles on 3 -6 süsiniku aatomit
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organ...
*sidekoe normaalseks arenguks ja haavade paranemiseks *raua omastamise suurendamiseks teraviljatoodetest *rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (DNA, RNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest *on keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb E-vitamiini algvormi taastamises, kaitseb foolhapet, riboflaviini, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitrosamiinide teket seedekulglas *steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks *kaitseb spermatosoide ja osaleb suguhormoonide tekkes 3.2 Soovitusi C-vitamiini tarbimiseks C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, valguse ja hapniku toimel, seega: *ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees *kasutage ära köögiviljade keeduvedelik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
