Lämmastik Valkainete ja nukleiinhapete struktuuriosas Fosfor Nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuriosa Kaalium Rakuvedelikus Väävel Paljude valkude struktuuriosa Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist Magnesium Klorofülli struktuuriosa, mõjutab mitmete ensüümide tööd Raud Hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuriosa Naatrium Loomade rakuvälistes vedelikes · Mikroelemendid mangaan, tsink, vask, boor, molübdeen, kloor, koobalt. · Vee liigne toitelisus. toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne. Soolasisaldus · Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli · Soolajärvedes kuni 300 pr. · Läänemeres 5-6 promilli Happelisus · Sademete pH 5,6
) ning üllatusena ka raske metaboolne alkaloos, mis põhjustasidki patsiendi nõrkustunde. Viimase tekitas üleliigne laksatiivide kasutamine, mida patsient esialgu ei tahtnud tunnistada. Niisamuti oli ta mainimata jätnud ka kõhukinnisuse tegeliku tõsiduse – seni oli ta ju alati terve olnud ... Veregaasi näitajad said kiiresti normi. Jätkuvad uuringud gastrointestinaalse kasvaja kahtlusega. Aneemia – vaegveresus, punaste vereliblede ja/või hemoglobiini vähenemine veres Alkaloos – vere vesinikuioonide sisalduse vähenemine aluste ülekülluse või happepuuduse tagajärjel Laksatiivid – lahtistid Obstipatsioon – kõhukinnisus Tavapärane anatoomia ja füsioloogia Iivelduse, pearingluse ja nõrkusetunde tekkega võivad olla seotud erinevad organisüsteemid (vt vastavaid peatükke). Sümptomeid võivad esile kutsuda verevarustushäired, põletikud, kesknärvisüsteemi või sisekõrva haigused.
ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks kasutatakse tertsiaarse struktuuri mõistet. Kui valgumolekul koosneb enam kui ühest polüpeptiidahelast, st koosneb osamolekulidest e subühikutest, siis nimetatakse valku oligomeerseks ja osamolekulide omavahelist assotsieerumist iseloomustab kvaternaarne struktuur. Näiteks, hemoglobiini molekul koosneb neljast polüpeptiidahelast (osamolekulist) ja omab kvaternaarset struktuuri. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib
broom, jood (neid sisaldub ülivähe), või esinevad ioonidena- naatrium, kaltsium, kaalium, magneesium, kloor. Kõik need, mida organism saab päevas alla 100 mg. Kaltsium Ca on luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Mg on klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talituseks. DNA, RNA- nukleiinhapete koostises. Raud Fe seob hapniku hemoglobiini koostises, rahaühend heem annab verele punase värvuse. Jood I on vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus. Kaalium- ja 7 naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises, neid leidub veres ja ka kõigi rakkude tsütoplasmas. Ainete keskmine sisaldus rakkudes. Orgaanilised ained Anorgaanilised ained
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
promooterit. LCR või GCR – reguleerivad geeniklastreid Hulk geene, mis asuvad lähedastes lookustes. Täiskasvanutel on globuliinid. Embrüo saab hapniku läbi platsenta (ema verest difundeerub). globiini geenid. Nt lootel on oma globuliin, et O2 emalt paremini kätte saada. Muutuvad β-ahelad. LCR kontrollib selle geeniklastri avaldumist. Eriline tähtsus sigma globiinil. ― LCR ―epsilon ―gamma ―gamma ―sigma―β― lõpus insulaator. LCR on piirkond, mis kontrollib kogu hemoglobiini geene (lookuse kontrollregioon). LCR on iseloomult võimendi. Individuaalse arengu käigus on vaja sisse lülitada teistsugune hemoglobiini geen. Võimendi osatähtsus. embrüonaalne geen lülitatakse välja, mis toimub DNA modifikatsiooni läbi. Kui geeni enam ei vajata, siis tema promootor metüleeritakse – epigeneetiline kontrollmehhanism DNA modifitseerimine DNA järjestusspetsiifiline metüleerimine. Selle geeni promootor muutub aktiivseks.
enamasti kaht sisse- ja kaht väljahingamist, siis nõrgema tasemega sõudjad on maksimaalsel pingutusel suutelised tegema keskmiselt vaid 1,48 sisse- ja väljahingamist ühe tõmbetsükli jooksul. Seega muutub koos sõudjate kvalifikatsiooni tõusuga nende hingamisrütm. 61 Hapniku transpordi teiseks komponendiks on vere võime transportida hapnikku. See sõltub vere mahust ja punaste vereliblede arvust veres. Punased verelibled sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku. Treenitud sportlased on suurem absoluutne vere maht ja rohkem punaseid vereliblesid, võrreldes treenimatutega. Sõudjate uuringud on näidanud, et vastupidavustreeningu tulemusena võib puhkeoleku veremaht suureneda kuni 16% vereplasma mahu ja punaste vereliblede mahu arvelt. Hapniku transpordi kolmandaks komponendiks on süda. Oluline on see, kui palju suudab süda pumbata verd tsirkulatoorsesse süsteemi ühe minuti jooksul
(südame)kirurgia arengut (nt heart-bypass surgery). Hingamisfüsioloogia vallas olid silmapaistvad inglased John Scott Haldane (1860-1936) ja Joseph Barcroft (1872-1947). Haldane huvitus keskkonnatingimustest (kaevurid ja kõrgmäestik), tema teooria oli, et hapniku kontsentratsioon veres on kõrgem kui kopsus, seega kops justkui eritaks hapnikku. Tema oponendid August Krogh (1874-1949) aga ka Barcroft arvasid, et hapniku kopsuringe toimub difusiooni teel. Barcroft uuris ka hemoglobiini (mille rolli oli kindlaks määranud juba Barnard). Lisaks kopsus toimuvale huvitas ka kopsu töö regulatsioon reflekside tasemel. Neurofüsioloogia 1806. aastal leidis Julien Le Gallois (1770-1814) ajust üles hingamiskeskuse. Eeskätt katseloomi kasutades saadi aru, et erinevaid keha funktsioone kontrollib aju. Katsetades elektriga, jõuti järeldusele, et aju on seotud erinevate organite, jäsemete jne liikumisega. Uuriti aju koore funktsioone. (Tehti ka metoodilisi vigu nt kui
eeldada, et polümorfsete lookuste kontributsioon kohanemusse ei ole mitte otseselt aditiivne, vaid esineb tasandav sõltuvus. Kui oleks additiivne, siis kahe kehvema kohanemusega polümorfismi koosmõju oleks x2 jne. - näiteks võtame, et iga polümorfism alandab kohanemuse 0.9’ni. Siis summeeruva 3000 lookuse puhul olekski absurdselt väike arv: 0.9 3000. Kella konstantsus Kella klassikaline näide - hemoglobiini järjestus - näib küll olevat konstantne läbi 400 - 500 MA (vt pilt). Kuid mida see tähendab NT ehk siis NeoD mätta otsast vaadatuna? NeoD kohaselt mõjutab protsessi (evolutsiooni kiirust) nii LV kui mutatsioonide tekkekiirus. Et LV tagaks 500 MA jooksul kella konstantsuse, oleks vaja, et ka keskkonnamuutus selle aja jooksul oleks olnud konstantne. See on aga üpris kaugel tegelikkusest. Ja enamgi - adaptatiivsed muudatused (mis
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
välimine lootepoolne kest, moodustab hattusid ja annab lootepoolse osa platsentast. Platsenta e. emakook- olemas nii loote kui emapoolne osa. Platsenta ülesanded- 1.) tagab gaasivahetuse loote ja emaorgansimi vahel, kelle hemoglobiin seob paremini hapnikku loote oma, kui oleks ema oma siis ei saaks loode midagi kätte ja kui oleks sama siis läheks asi juhuse tasemele. Lootel on eriline ülihästi hapnikku siduv hemoglobiin- kui minnakse üle kopsuhingamisele siis osa hemoglobiini laguneb, millega kaasneb füsioloogiline kollasus paar päeva pärast sündi. Kollaseks läheb ka siis kui on vererühmade konflikt siis on bilirubiin see, mis värvib kollaseks, bilirubiini kõrge tase on neurotoksiline. Pannakse sinise valguse kätte klaaskirstu:D. 2.) Ainevahetus- emalt lootele glükoos, lootelt emale kusiaine. 3.) Platsenta täidab kaitse rolli 45
Õitseb juunist septemb- rini, viljaks on pähklike; tolm-, ja puistlevi ning mitmesugune loomlevi. Kasutamine: kõrvenõges on väärtuslik loomasöödana, sisaldab valku, mineraal- aineid, karotiini (A-provitamiin), C-vitamiini, oblikhapet jne. Söödaks tarvi-tatakse heinana ja silo koostisosana, karjamaal loomad teda ei söö. Nõgese teega ravitakse pea kõiki kauakestvaid ja kroonilisi haigusi, tee tugevdab organismi, suurendab hemoglobiini sisaldust veres ja aitab maksa-, sapi-, soole-ning kopsuhaiguste korral. Välispidiselt aitab kõõma ja juuste väljalangemise puhul. Varem kasutati nõgest tekstiilitoorainena, sest kiud on tugevamad kui linal, kuid hapramad. 41 Nõgeseleotisega on aiakahjureid tõrjutud. Nõgese lehtedest toituvad röövikueas värvirikkad koerliblikad, admiral, päevapaabusilm jt.
mikroelemente (Co, Cu, Mn, Zn, B, Mo) väikesel hulgal, kuid nad on eluks vajalikud. N valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas vähetoitelised e. oligotroofsed, rohketoitelised e. eutroofsed ja keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Endla Reintam, 2008/2009 24
Mis saab mulda jäävatest liigsetest väetistest? Lämmastikühendite liig esineb mullas tavaliselt nitraatidena, mis kogunevad hiljem külvatud taimedesse. Näiteks spinat akumuleerib nitraate kuni 3,5 grammi kilogrammi kohta. Selle tulemusena halveneb põllumajandusliku toodangu kvaliteet: väheneb puu- ja juurviljade säilivus ning nende toiteväärtus. Nitraadid sattuvad läbi viljade söömise inimorganismi, kus toimub nende redutseerimine nitrititeks, mis omakorda muudab veres hemoglobiini methemoglobiiniks. Selle tagajärjel verel kaob hapniku sidumise võime. Võib haigestuda aneemiasse. Organism, eriti kesknärvisüsteem, kannatab hapnikuvaeguse all, mis avaldub nõrkustundes, vaimsete ja kehaliste võimete vähenemises, peapöörituses ja südamepekslemises. Lämmastikväetised stimuleerivad põllumajandussaadudtes mükotoksiinide teket, mis on kantserogeensed ehk kasvajaid tekitavad või põhjustavad muid raskeid haigusnähte.
Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse südamest. Hapnikurikka ja hapnikuvaese vere magnetilised omadused on aga erinevad sest, et inimese veres oleva hemoglobiini seob hapnikuga just raua aatom. Veri kannab hapnikku ( eriti just ajju ) organismi laiali. Kõik see tähendab seda, et ajupiirkonna verevarustuse muutumisega kaasneb ka neuronite aktiivsuse muutumine. Kuid teadlased on täheldanud ka seda, et verevarustuse muutumise korral ei pea ilmtingimata kaasnema neuronite elektrilise aktiivsuse muutumine. Ajusurm esineb inimesel bioloogilise surma korral. Sellises "seisundis" kui ka kliinilises surmas
Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse südamest. Hapnikurikka ja hapnikuvaese vere magnetilised omadused on aga erinevad sest, et inimese veres oleva hemoglobiini seob hapnikuga just raua aatom. Veri kannab hapnikku ( eriti just ajju ) organismi laiali. Kõik see tähendab seda, et ajupiirkonna verevarustuse muutumisega kaasneb ka neuronite aktiivsuse muutumine. Kuid teadlased on täheldanud ka seda, et verevarustuse muutumise korral ei pea ilmtingimata kaasnema neuronite elektrilise aktiivsuse muutumine. Ajusurm esineb inimesel bioloogilise surma korral. Sellises "seisundis" kui ka kliinilises surmas
Ajupiirkondade aktiivsused on muidu seotud neuronite laenglemistega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad töö tegemiseks palju energiat. See energia tuleb neile hapnikurikkast verest, mida pumbatakse otse südamest. Ajupiirkonna verevarustuse muutumisega kaasneb neuronite aktiivsuse muutumine, kuid ilmtingimata mitte alati. Hapnikurikka ja hapnikuvaese vere magnetilised omadused on aga erinevad sest, et inimese veres oleva hemoglobiini seob hapnikuga just raua aatom. Veri kannab hapnikku ( eriti just ajju ) organismi laiali. Vere rauavaegus võib põhjustada südameataki. See võib tekitada anokseemiat ehk hapnikuvähesust veres ja kudedes. Aju anokseemia korral jõuab ajju liiga vähe hapnikku. Hapnikupuudus ajus käivitab kahjulike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemusena ajurakud hävivad. Seda protsessi on võimalik aeglustada, kui inimest kohe pärast taaselustamist maha jahutada
Eriti palju tekib seda kütuse põlemisel puudulikult reguleeritud mootoris. Peamine probleem on siinjuures diiselmootoritest eralduva tahma kantserogeenne mõju. Süsinikmonooksiid ehk vingugaas (CO) tekib süsinikku sisaldavate mootorikütuste mittetäielikul põlemisel. Vingugaas seob endaga hemoglobiini, mis kannab organismis laiali hap- nikku. Sel põhjusel halveneb vingugaasi mõjul inimorganismi varustamine hapnikuga. Fossiilsed kütused, eriti aga diislikütus sisaldab arvestatavas koguses väävlit. Diisli- kütuse põlemisel mootoris muutub osa väävlist happeliseks gaasiks – vääveldioksiidiks (SO2) –,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
