märksa suuremat hulka sõpru. Kasutagem seda võimalust ja liituge ka FB-is oleva vilistlaste grupiga. Kellele sellest ei piisa ja tahaks veel neid ägedaid inimesi näha, siis vähem kui kahe nädala pärast on tulemas majanduse suvepäevad. Suurepärane võimalus ka teistele oma kogemusi jagada ja tutvuda ka teiste põnevate majandustudengitega. Te kõike olete vastava meili saanud. Ajage punt kokku ja osalege! Me oleme nüüd bakalaureuse läbimise mõttes professionaalid. Ärme ole kitsid ja anname oma teadmisi ka teistele edasi. Laadige oma omalooming, nagu tehtud referaadid ja miks mitte ka bakalaureusetöö Annaabisse ja jagage neid oma tuttavate nooremate tudengitega. Meie jaoks on see pöördumatu kulu, me oleme need juba valmis teinud ja avalikult kättesaadavaks muutmine ei võta erilist lisaaega. Inspireerige teisi ja küll aeg näitab, et saate selle eest ka ise midagi vastu
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool PSÜHHOLOOGIA HARUD JA RAKENDUSVÕIMALUSED Bakalaureuseõppe referaat Tartu 2008 Sisukord: 1. Psühholoogia ja psüühika....................................................................................lk 3 2. Psühholoogia harud ja tähtsus.............................................................................lk 4-6 3. Psühholoogia kui teadus......................................................................................lk 7 4. Psühholoogia meetodid.......................................................................................lk 8 4.1 Eksperimet............................................................................
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel. Samas kõikide eetika nõuete järgimine võib uurimuse tulemusrikkust olu...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toru...
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim .....................................................................................................
Õpetajate karjäär Õpetaja amet keskaegses ülikoolis ei olnud ühesugune. Õpetajad jagunesid ‘’tavalisteks’’ ja ‘’erakordseteks’’ õpetajateks. Erinevus seisnes eelkõige pedagoogikas. Olid olemas ‘’tavalised’’ tekstid, mis olid kõige tähtsamad ja mida õpiti väga sügavalt ja mida õpetasid doktori või meistri kraadiga inimesed. ‘’Erakordsed’’ tekstid ei olnud nii suure kaaluga, neid loeti pealiskaudselt ja seda andsid edasi bakalaureuse kraadiga üliõpilased enamasti teiste tundide vahepael. Teiseks oli vahe ‘’erakordse’’ ja ‘’tavalise’’ õpetaja vahel see, et ‘’tavaline’’ õpetajal oli keskaegses ülikoolis palju suurem võim. Nad väitsid, et neil on täielik autoriteet üliõpilaste üle. ‘’Tavalisi’’ õpetajaid pidi austama, kuna nad kuulusid juhatusse. Selline süsteem oli ainult ‘’meistrite ülikoolis’’ nagu selleks oli Pariisi ülikool
Sain selge ülevaate, millega mul tulevikus tegevust teha tuleb või millised on mu valiku võimalused. Kõikidele loengutele sarnane oli, et loengut pidas keegi juhtiv isik. Oleks väga huvitav kuulata niiöelda tavatöölist, kes võimalik küll päevast päeva tegeleb samasse valdkonda kuuluvate probleemidega ja ei valda üldist pilti, kuid suudaks siiski tuua tudengini ka selle eriala raskema poole. Mitte et juhtimine kerge oleks, sugugi mitte. Lihtsalt tõenäosus, et bakalaureuse lõpetanud tudeng läheb edasi magistrisse juhtimist õppima ei ole just 50/50. Positiivne oli see, et need juhtivad inimesed ei tulnud kõik õppeasutustest. Oli privileeg näha enda ees inimesi Eesti telekommunikatsiooni maasiku tipust. Kõige enam meeldisid mulle loengud Janno Viidingu, Lauri Luhasalu ja Agu Leinfeldi poolt. Nende poolt just selle pärast, et neid oli väga huvitav kuulata ja nad suhtlesid väga palju ka kuulajatega. Janno Viidingu puhul sain ma võib-olla rohkem
PowerPoint Nõuded iseseisvale tööle Aastal 2011 1. 15 slaidi 2. Min. 3 fotot 3. Min. 1 graafik ja 1 tabel (ise koostatud) 4. Min. 1 loend, siseneb punktide kaupa 5. Ühel slaidil panna erinev taust 6. Lisada slaidinumbrid 7. Jaluses ettekandja nimi 8. Link mingile veebilehele 9. Link mingile dokumendile 10. 2 sisenevat kujundit millegi rõhutamiseks 11. Peab kasutama ja korrektselt viitama vähemalt kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud · Lisaks eelolevale tuleb täita kõiki teisi akadeemilisele ettekandele ette nähtud häid tavasid (neid sai teile praktikumis põhjalikult tutvustatud). · Korrektseks viitamiseks saate abi Põllu- ja aiasaaduste tootmise valdkonna bakalaureuse- ja magistritööde koostamise juhendist mis asub aadressil: http://pk.emu.ee/userfiles/PKI/Oppeinfo/PAloputoojuhend2010.pdf · Viidatud allika täiskirje ära tuu...
Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)............................................5 4.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 Eestis Volitatud Inseneriks saamise miinimumnõuded on: neli aastat ülikooli, kusjuures tuleb omandada bakalaureuse kraad, veel tuleb õppida 2 aastat ülikoolis ja/või töötada insneri käealusena, pluss 2 aastat vastutaval ametikohal teha iseseisvat tööd insnerina. Need nõuded ona kasutusel praktiliselt kõigis arenenud majandusega riikides. See on eeltingimus insenerikutse rahvusvaheliseks tunnustamiseks ning seetõttu on nende nõuete rahuldamine tarvilik.................................................................................................................... 6 5.Kasutatud kirjandus........
harjutustes/praktikumides 8. Teha õigeaegselt 10 9 19 kodutöid/kontrolltöid 9. Läbida edukalt eksamisessioonid 8 8 16 10. 11. Roheline- keskmiselt tähtis. Punane- kõige vähem tähtis hetkel. Hindamissüsteem 10p. Prioriteetsed eesmärgid sinise glow-ga. Minu eesmärgid: · Lõpetada ülikool/ saada bakalaureuse kraad (õigeaegselt), kui võimalik cumlaude · Olla sale (45-52kg) ja ilus (ripsmepikenduse, pedi-maniküür,lihastes) · Leida oma elamispind (üürikorter) · Leida uus töökoht · Minna reisile (London/Pariis/Amsterdam/Jaapan/Hawaii) · Saada iga semester kõik selgeks! (Lõpetada vähemalt 2-3 semestrit cumlaude) · Käia loengutes/harjutustes/praktikumides · Teha õigeaegselt kodutöid/kontrolltöid · Läbida edukalt eksamisessioonid
neutraliseerimiseks neutraliseerimine - loomemajanduse teema Eestis Riikliku tellimuse Kultuurhariduse tõusev trend tõstmine läbi osakonna kui kultuuri - KH on õpilaste omanäolise ning kultuurharidust seas populaarne ainulaadse propageeriva ja - TÜ ja TÜ VKA hea rakendusliku rakenduslikku maine bakalaureuse kõrgharidust pakkuva - RahVah hariduse pakkumise. Tartu Ülikooli Viljandi koostööpartnerid TÜ VKA positiivne/ Kultuuriakadeemia (loetelu) loominguline vaimsus allüksuse - Kultuur linna ja ja õppekava põhieesmärk on õppe maakonna laiapõhjalisus ja kvaliteedi prioriteet aitab hoomata KH tagamine, mille
Kõrgkoolitüübid University of Iceland ja University of Akureyri tegutsevad eraldi seaduse alusel Reykjaviki Ülikool, Bifrösti Ülikool ja Islandi Kunstiakadeemia on erakõrgkoolid Agricultural University ja Holar University College) on riigiülikoolid Õppemaks Riigi kõrgkoolides õppemaksu ei ole, kuid on registreerimistasu (46 000 islandi krooni) (praeguse kursi järgi umbes 3600 EEK) Õppemaks erakõrgkoolides varieerub. Õppemaks bakalaureuse taseme üliõpilastele on 120 000 350 000 islandi krooni (praeguse kursi järgi 9600 28000 EEK) Lisaks sellele maksavad üliõpilased väikest üliõpilasorganisatsioonide liikmemaksu. Kokkuvõte Islandi haridussüsteem on üsna keeruline Koolitee on alati paindlik Üleminekud ühest kooliastmest teise on alati võimalikud. Tupik-teid ei ole Kasutatud kirjandus www.riigikogu.ee/doc.php?55653 http://www.google.ee/imgres?q=iceland&start http://europa
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Asenduskoduteenus Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Asenduskoduteenus............................................................................................... 4 Asenduskoduteenuse osutamine.........................................................................4 Asenduskoduteenuse osutaja kohustused........................................................5 Asenduskoduteenuse rahastamine...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koo...
harjutustes/praktikumides 8. Teha õigeaegselt 10 9 19 kodutöid/kontrolltöid 9. Läbida edukalt eksamisessioonid 8 8 16 10. 11. Roheline- keskmiselt tähtis. Punane- kõige vähem tähtis hetkel. Hindamissüsteem 10p. Prioriteetsed eesmärgid sinise glow-ga. Minu eesmärgid: · Lõpetada ülikool/ saada bakalaureuse kraad (õigeaegselt), kui võimalik cumlaude · Olla sale (45-52kg) ja ilus (ripsmepikenduse, pedi-maniküür,lihastes) · Leida oma elamispind (üürikorter) · Leida uus töökoht · Minna reisile (London/Pariis/Amsterdam/Jaapan/Hawaii) · Saada iga semester kõik selgeks! (Lõpetada vähemalt 2-3 semestrit cumlaude) · Käia loengutes/harjutustes/praktikumides · Teha õigeaegselt kodutöid/kontrolltöid · Läbida edukalt eksamisessioonid
ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust. 9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõpilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40). 11. Külalisüliõpilane on mõnda teise kõrgko...
Oma lapsepõlve veetis ta Virginias. Tema huvi õenduse vastu sai alguse I maailmasõja ajal, kus ta aitas haigeid ja haavatuid sõjaväelasi. 1918 astus ta Army School of Nursing, mis asus Washington D.C-s ning lõpetas selle 1921, pärast seda alustas tööd New Yorkis. 1922 alustas ta tööd Virginias Norfolki protestantlikus haiglas õpetajana. 5 aastat hiljem astus ta Columbia ülikooli, kus ta omandas bakalaureuse ja magistri kraadi õenduspedagoogikas. 1948 aastani töötas ta õpetajana mitmetel ametikohtadel. Tal oli pikk karjäär autori ja õendusteadlasena, mille jooksul ta kirjutas mitmeid raamatuid õendusest ja pani aluse mitmele õendusteooriale, mida ka praegu laialt kasutatakse. Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960 aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on ka tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tema
Kas on tegemist veidriku,lihtsameelse, psühhopaadi või lihtsalt eduka ärimehega? Uurime seda meest lähemalt. Elulugu ja perekond Steven Anthony Ballmer sündis 24. märtsil 1956 aastal. Kasvas üles Detroidi lähedal Michigani osariigis. Tema isa, Frederick Ballmer, töötas juhtival kohal Ford Motorsis. Tema isa emigreerus Ühendriikidesse Sveitsist Lausenist 23 aastaselt. 1973 lõpetas Detroit Country Päevakooli.Ta lõpetas Harvardi Ülikooli bakalaureuse kraadiga majanduses ja matemaatikas. Ta juhendas kolledzhi ajal jalgpalli meeskonda, töötas Harvard Crimsoni ja Harvard Advocate ajalehes ning ülikooli kirjanduspoes, elas lähestiku kaassofomoor Gates´iga. Pärast ülikooli lõpetamist töötas 2 aastat Procter & Gamble`is tootejuhi assistandina, enne Microsfti astus Stanfordi GSB-sse ja langes sealt välja 1980. aastal. Ballmer on abiellus Connie Snyderiga, kes töötas Microsofti avalike suhete agentuuris. Stevenil on kaks poega ja tütar
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö õppeaines Teadustöö ja majandusuuringute alused Õppejõud: dotsent August Aarma Tallinn 2009 1 LIKOOLI NUKOGU esimees prof Alar Karis 49 liiget KURATOORIUM REKTOR ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool .............. ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute aluste õppeaines Juhendaja: dotsent .................. Tallinn 2010 Joonis 1. Juhtmeta Interneti-ühendust omavate ettevõtete osatähtsus, inimeste arvu järgi ettevõttes Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. Kõrgharidusest väljalangenud soo ja hariduse järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 2. Joonis 3. Toidu ja mittealkohoolsete jookide tarbijahinna indeks Eestis 2009. aastal Allikas: Lisa 3. Joonis 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2008. ja 2009. aastal Allikas: Lisa 4. Joonis 5. Kahjustatud puistud, hektarites, maakondade järgi Eestis 2009. aastal Allikas: Kahjustatud p...
Brasiilia haridussüsteem ja inimeste väärtused, väärtushinnangud Haridussüsteem : Haridussüsteem on jaotatud kolmeks põhiharidus; kesk- või keskeriharidus ja kõrgharidus bakalaureuse või magistriõppes. Brasiilias jagunevad koolid kaheks piirkonnakoolid ja erakoolid. Erakoole loomulikult kõik pered enda lastele lubada ei saa. Huvitav on see, et inimesed, kel on olnud võimalus õppida erakoolis, ei pea seda tasemelt sugugi paremaks kui näiteks Eestis. Brasiilia haridussüsteemi prioriteediks peetakse reaalaineid ehk siis keemiat, füüsikat, matemaatikat aga ka bioloogiat. Koole, mis pööraksid suurt tähelepanu keeltele , on Brasiilias vähe
Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on variant, kas tulla kõrgkooli või minna tööle
ladina keelt. Õigusteaduse õpetamise meetodid Keskajal oli ülikoolis tavaliselt kaks õigusteaduskonna kolledžit. Esimene tsiviilõiguse õppijatele ja teine kanoonilise õiguse õppijatele. Tavaliselt õpiti küll vaid ühes neist, kuid oli ka õpilasi, kes suutsid korraga õppida mõlemas kolledžis. Õigusteaduse aluseks olev tekst jaotati ära osadeks, millest osasid õpetasid tähtsamad õpetajad ehk magistrandid ja need tekstid kuulusid lectio ordinaria alla. Osad, mida õpetasid bakalaureuse kraadiga õpetajad, kuulusid lectio extraordinaria alla. Õppetöö jooksul korraldati õppimise edendamiseks ka väitlusi. Need olid tavaliselt avalikud arutelud juriidilistel teemadel, mis mõeldi välja või võeti päriselust. (Woods 2005) Õigusteaduskondades ei olnud eksamite tegemise kord mitte iga kursuse lõpus, vaid määrati ära, kui palju kursusi peab õpilane läbima, et temast saaks magistrant või doktor.
1. Ray Dalio (Bridgewater Associates): $3.9 billion (miljardit) 2. Carl Icahn (Icahn Capital Management): $2.5 billion (miljardit) 3. James Simons (Renaissance Technologies): $2.1 billion (miljardit) · Sündinud 1949 Jackson Heights, Queens, New York, United States · Hakkas investeerimisega tegelema 12-aastaselt, ostis Northeast Airline´i aktsiaid $300 eest ja kolmekordistas seda investeeringut, kui lennufirma ühines teise äriühinguga. · Omandas bakalaureuse kraadi Long Island´i ülikoolis ja magistri Harvard Business School · Pärast lõpetamist töötas firmas New York Stock Exchange ja investeeris kaubafutuuuridesse. Hiljem töötas kaubadirektorina Dominick & Dominick LLC. 1974 sai temast futuuride kaupleja ja maakler firmas Shearson Hayden Stone. 1975 asutas ta investeeringute haldamisega tegeleva firma Bridgewater Associates. · Praegu elab koos oma abikaasaga linnas Greenwich Connecticuti osariigis
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk Töö põhieesmärgiks on: viia ellu juhatuse või tippjuhtide määratud personalipoliitika...
Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM ÕKE 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
ALLIKAD Butterworth, G., Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus Bachmann, T., Maruste, R.(2003). Psühholoogia alused. Fisher, R.(2004). Õpetame lapsi õppima. Tartu: AS Atlex. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. Küttis, K. (2003). Arengu- ja pedagoogiline psühholoogia. Viljandi. (WWW) Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn. Tulviste, P. (1984). Mõtlemise muutumisest ajaloos. Tallinn:Valgus. ENESEANALÜÜS Mind on alati psühholoogia paelunud ja seetõttu oli antud kodutöö väga huvitav.
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuh...
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:..................................................................
SISUKORD ESIMENE ÜLIKOOL MAAILMAS...........................................................3 1.1.Esimene ülikool.........................................................................................3 1.2.Ülikooli mudelid........................................................................................3 1.3.Ülikooli sisu...............................................................................................3 EESTI...............................................................................................................5 2.1. Kõrgharidus Eestis.....................................................................................5 TARTU ÜLIKOOL........................................................................................5 3.1. Tartu Ülikooli ajalugu.................................................................................5 3.2. Eesti aeg Tartu Ülik...
Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanema...
auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Eesti kliima tingib talvituspaikade olulisuse. Eesti suurimad nahkhiirte talvituspaigad on Piusa liivakivi koopad Lõuna- Eestis, Ülgase fosforiidikaevanduse käigud ning Imperaator Peeter Suure merekindluse maarinde positsioonide käigud Tallinna ümbruses. Laagri püsielupaik asub maarinde positsiooni nr 6 maa-alustes tunnelites, mille kogupikkus on ligi 3 km. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad ülesanded: otsida kirjandusest informatsiooni Eestis talvituvate nahkhiirte kohta, teostada nahkhiirte loendused igakuiselt Laagri nahkhiirte talvituspaiga maa-alustes käikudes talvitusperioodil 2008/2009, analüüsida
Filmikooli projekt tundus neile täpselt see, mis täitis nende püstitatud eesmärgid. See, et filmikool otsustati teha kolme Balti riigi koostöös, ei tähenda, et ta oleks välismaalastele suletud. Tegu on rahvusvahelise filmikooliga ning oodatud on ka väljastpoolt tulijad. [4] Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) on ainuke ülikool Põhja-Euroopas, kus saab inglise keeles õppida filmi, televisiooni, meediat ja kommunikatsioonijuhtimist. BFMi akrediteeritud bakalaureuse ja magistritaseme õppekavad annavad erialase ettevalmistuse töötamiseks mitmesugustes filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega seotud ametites. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. BFMil lasub enam-vähem ainsana Eestis (aga ka Lätis ja Leedus) ülesanne koolitada puuduvat tööjõudu. BFMi visioon on olla puhtalt digitaalne.
Jaapan Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö.Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Jaapan on ka üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agric...
ühendriikides Eestis kahjuks kipub nii olema, et kui laps satub asenduskodusse, siis sinna ta ka jääb. Paljudes teistes riikides on suunaks võetud laste paigutamine asendusperedesse. Näiteks, MTÜ Oma Pere juhatuse esimehe Sigrid Petofferi sõnul on Rootsis lastekodude asemel professionaalsed kasupered. Rootsis pole ühtegi lastekodu! Peredele makstakse selle eest nagu iga teisegi töö eest. (Pealinn, 27.09.2010). Ameerika Ühendriikide kohta on Andres Siplane oma bakalaureuse töös toonud välja järgmised andmed: 74,5% kasupered; 2,7% lõpetamata lapsendamised; 16,4% grupikodud ja lastekodud; 0,5% iseseisev elamine, 5,9% muu. (Siplane, 1999) Kasupere- ja institutsionaalse hoolduse proportsioonid Euroopa Liidus erinevad järgmiselt: Kreekas, Portugalis ja Hispaanias paigutatakse suur enamus lapsi kasuperede asemel lastekodudesse. Belgias, Itaalias ja Saksamaal elab kasuperedes pisut vähem lapsi kui institutsionaalsel hooldusel
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
· Määratlege probleem, uurimiseesmärk. · Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st bakalaureuse, magistri või doktorikraadi omanikud. Selleks peaks lõputöö olema originaalne, omapärane, isikupärane kirjatöö st uudne. Samuti on reeglina uudne ka uuritav objekt (ettevõte, situatsioon, populatsioon). Objektiivsus e. tõelevastavus · nähtust tuleb uurida just sellisena, nagu ta tegelikult esineb; · järeldused peavad tulenema otseselt kogutud materjalist ja selle analüüsist; · järeldusi ei tohi meelevaldselt kohandada autoriteetide
Kuid neid mtteid ei avalikustatud laialdaselt. Abraham Maslow elulugu: Maslow elas aastatel 1908-1970. Ta oli ameerika pshholoog, kes on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Ta ppis New Yorkis juurat, abiellus Bertha Goodmaniga, kes oli tema nbu. Vanemad olid nende abielu vastu, kuid Abraham sellest ei hoolinud. Neil sndis kaks ttart. Koos koliti Wisconsinisse, kus Maslow hakkas huvituma pshholoogiast. Sealses likoolis sai Maslow nii bakalaureuse, magistri kui ka doktori kraadi. Peale lpetamist naasis ta New Yorki. Seal hakkas teda huvitama inimeste seksuaalsus. Ta hakkas petama Brooklyni kolledis. Enne surma elas ta Kalifornias. David McClellandi elulugu: David McClelland oli aastatel 1917-1998 elanud ameerika pshholoogiline teoreetik. Ta avaldas hulga tid aastatel 1950-1970 ja osales ka temaatilise adumise testi punktiarvestuse ssteemi loomisel. Tuntuks on ta saanud eelkige oma vajadusteteooriaga.
Meie riigis, alati õppimine toimub 12 aastat (algkoool, põhikool ja gümnaasium), Norras aga 13 aastat. See on üks erinevus kahe haridusüsteemi võrdlemises. Teine erinevus on selline, et näiteks kolledži diplom Norras annab võimaluse õppida isegi ülikooli asperantuuris. Eestis on selline, et, kui inimene lõpeb kutsehariduskeskust, siis ta saab kutsheharidust ja see ainult annab võimaluse sisse astuda ülikoolisse bakalaureuse kraadi õppimisele. Näiteks kolmas erinevus kõrgharidusteel on selline, et kokku Eestis õpitakse 3+2 aastat (3 aastat – BA; 2 – MA), kindlasti sõltub sellest, mis eriala valib inimene. Norras on üldse erinevad kraadid ülikooli lõpetamisel. Ülikoolis õpitakse 3,5-4 aastat, ernevates valdkondades 4,5 aastat kuni 6 aastani. Neljas erinevus on selline, et alates 2014. aastast Eesis kõrgharidus on tasuta, aga Norra riigi kõrgkoolides ja ülikoolides haridus on aga tasuline.
l omand. meetodi abil tekitatav. Kontsep- allikad on tehtud uuringud, kasut. praktilises elus. >Saadud Teadmisi, maj.praktika tead- tsioon-kogutud faktide käsitlu- statistikaameti ning minist.de (teaduslikud) teadm.peaks mine, erialainfo valdam ja seisu- sviis või vaadete süst. Seadus- poolt kogutud andmed ning olema üldistatud, üldkehtivad, kohtade põhjend. Slegelt välja objekt., oluline, püsiv, üldine ja tehtud bakalaureuse, magistri vajalikud ja tõesed tuua enda panus. Kõik nõuded paratamatu seos nähtuste või ning doktoritööd. (objektiivsusele vastavad) kehtest. Koolides eraldi. nende külgede ja muutum. faa- 19. Puhtteoreetilised meetodid 6. Tead.ül-1)kirjeldamine-objekti Kaitsmine on avalik, spets. side vahel. Jagun dünaanilisteks võrdlevuse meetod seisneb omad. äratabam. ja teistest komisjoni ees
Täpselt on kirjas taotluse esitamise nõuded. Üldjuhul ei toetata kirjastamist, CDde väljaandmist, remonttöid ega ka mälestusmärkide püstitamist, tehnika ja seadmete ostmist ning välismaal õppimist erialadel, mida saab õppida ka Eestis (v.a. täiendõpe). Ei toetata osa ja äriühinguid ning mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes pole kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Alg, põhi ja gümnaasiumihariduse omandamist ning bakalaureuse ja magistriõpet toetatakse ainult vastavate nimeliste allfondide olemasolul. Õpingutoetuse puhul tuleb taotlusele lisada tõend, mis tõendab taotleja õppimist vastavas õppeasutuses. Posti teel laekunud taotluste korral arvestatakse sihtkoha postiasutuse postitempli kuupäeva. Kõige ametlikum on hasartmängumaksu laekumisest tuleva rahaga seotu nende nõuded on kirja pandud juriidilises keeles ja Riigi Teatajas. Tavainimesele on see tekst kõige raskemini loetav ja mõistetav:
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Fawcett, 1989). Vastastikuse mõjutamise mudelil on neli põhikarakteristikut: taju (kuidas inimene näeb maailma, inimesi, sündmusi), suhtlemine (informatsiooni muundamine), roll (lapsevanem, abikaasa, kodanik, tööline) ja eneseteadvus (kuidas inimene tunnetab ennast). Hildegard Peplau. Vastastikuse mõjutamise juhtiv teoreetik on Hildegard Peplau (1909 - 1999), kes õpetas mõistma patsientide ja õdede-vahelise suhtlemise tähtsust. Peplaul oli bakalaureuse kraad suhtlemispsühholoogias ja MA psühhiaatrilises õenduses. Ta töötas mitmete haiglate neuropsühhiaatria osakondades ja oli mõjutatud tuntud psühholoogidest nagu Frieda Fromm-Reichman and Harry Stack Sullivan. Peplau kirjeldab patsienti kui kedagi, kes vajab ja kasutab õe abi, et lahendada igasuguseid terviseprobleeme. Patsient vajab lugupidamist, eneseväärikust, soovib, et teda kuulatakse tegevused, mida õde peab kogu aeg tagama käitudes professionaalina
....... 8 REAALNE LAHENDUS ADVOKAADIBÜROOLE............................................................... 9 REAALSE LAHENDUSE RAKENDAMINE.........................................................................11 LÕPPSÕNA..............................................................................................................................13 JUHTUMI ÜLEVAADE SAB nimelises advokaadibüroos töötab muu personali hulgas 22 andmesisestajat, kes omavad vähemalt bakalaureuse kraadi ning nad on läbinud spetsiaalse koolituse, lisaks osalevad pidevatel täiendkoolitustel. Nende ülesandeks on läbi vaadata õigusalaseid dokumente. Tegemist on oma ala spetsialistidega. Organisatsioon asub uues hoones kesklinnas. Ruumid on uued ja modernsed. Lisaks on neil väga meeldiv ja hubane puhkeruum. Palk on keskmisest kõrgem, millele lisanduvad veel mitmed erisoodustused. Siiski on olukord halb, palju tehakse oma töös vigasid, arvatavasti ei peeta tähtaegadest kinni
Enda huvide kaitseks lõid nad tsunftilaadseid ühendusi, kus olid meistrid (doctor), sellid (baccalaureus), ja õpipoisid (scolarius). Ülikoolides kasutati nii õppe- kui kõnekeelena ladina keelt. Ülikooli olemasolu tõi linnale suurt kasu, seega välditi tülisid ülikooli ja selle õpilastega. Ülikooli võisid astuda juba 14-aastased poisid. Kõige rohkem oli üliõpilasi kunstide teaduskonnas, kus õpiti seitset vabat ainet. Triviumi ainetes eksami tegemine andis bakalaureuse kraadi, matemeetiliste kunstide eksami sooritamine võimaldas saada kunstide magistriks ning astuda ühte neljast kõrgemast teaduskondadest. Õpetati loengute ja dispuutide vormis. Kohalkäimine oli kohustuslik ning puudumise korral tuli maksta trahvi. Loengud algasid koidikul ja lõppesid päikeseloojangul. Ülikoolide esimestel sajanditel puudusid kindlad ruumid õppetööks. Õppejõud pidasid loenguid oma kodudes või üüritud ruumides, vahel ka tänavatel. Dispuute ehk
Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 ning suri 12. aprillil 1945. Ta oli Ameerika 32. president, kes valitses aastatel 1933 1945, ainuke president Ühendriikides, kes valiti presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Ta oli keskseks figuuriks 20. sajandi maailma sündmustes, juhtides Ameerika Ühendriike ülemaailmse kriisi ajal kui ka maailmasõjas. Alustades oma ,,esimese saja päeva" ametiaja algust käivitas Roosevelt väga olulise õigusaktidest ja täitekorraldustest koosneva uue kursi ,,The New Deal" keeruline komplekt programme, mille eesmärk oli majanduskriisi leevendamiseks toota uusi töökohti töötutele, eriti riigisektorilisi, majanduse parandamine ning reform läbi Wall Streeti regulatsioonide, pankade ja transpordi. Selle korraldusega majandus kasvas järsult aastast 1933 kuni 1937, kuid siis vajus sügavasse kriisi.1 Franklin Delano Roosevelt sündis ajal, millal Ameerika peremehed olid progressi kapitalismi sünonü...
sooviks teistest eralduda ja tahan, et inimesed rohkem süveneks ja mõtleks järele loetu üle ja seejärel omal soovil võrdleks loetut. 14 Kirjanduse loetelu Aava, K. 2003. Kõnekunst. Tallinn: Avita Aava, K. 2003. Veenmiskunst. Tallinn: Avita Crusius, T ja Channell, C. 1995. The aims of argument. London ja Toronto: Mayfield Publishing Company Grauberg, E. 1996. Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn: Tallinna Bakalaureuse Erakool Grauberg, E. 1989. Loogika ja vaidluskunst. Tallinn: Olion Kaldjärv, M. 2007. Argumendi jõud. Tallinn: Koolibri Meos, I. 1996. Loogika, Argumentatsioon, Mõtlemiskunst. Tallinn: MKK Trükikoda Vuks, G. 1999. Traditsiooniline formaalne loogika. Tartu: AS Stilett 15
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
