Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Koostaja: Kaido Sagur Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Asukoht Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Ökoloogilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid
sihtkohaga ning lisaks sellele lõõgastuda laevapardal nautides luksuslikke sööke, kasutada lisateenuseid ja erinevaid organiseeritud tegevusi. Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Merekruiisid moodustavad kruiisidest tunduvalt suurema osa, aga populaarsust koguvad aina enam ka jõekruiisid, milledest soositumad on Niilus, Mississipi, Doonau. Nõutud kruiisijõgedeks on muutunud ka Amazonas ja Euroopa vähemtuntud jõed. Jõekruiisi, mida nimetatakse ka pargasekruiisiks, võluks on tavaliselt asjaolu, et laev võib kinni pidada kus ja millal tahes. Seega on jõekruiisid tihti seotud mingi spetsiaalse teemaga, mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse. Olulise trendina võib välja tuua ka asjaolu, et keskmine kruiisituristi vanus on viimaste aastate jooksul noorenenud. Kui üldiselt peeti kruiisireisijateks inimesi, kel oli piisavalt vaba aega ja
orus. Loodusolud Egiptuses on ka arvukalt oaase. Kliima Kliima on kuiv, vahel tuuline, päike paistab aastaringselt. Keskmine päevane temperatuur aug sept okt nov dets jaan veeb märts aprill mai juuni 45 40 35 30 25 22 24 26 30 40 45 Veekogud Kõige olulisem veekogu on Niilus, mis oli mitmeid aastaid pikim jõgi maailmas, kuid nüüd väidetakse et on hoopiski Amazonas. Egiptusest itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Loomad Kohalik fauna on vaene; imetajatest on sagedasemad gasell, kõrberebane, saakal, hüaan ja jõehobu. Leidub ka roomajaid- sisalikke, madusid, kuulsaid Niiluse krokodille- ning lisaks palju linnuliike. Egiptuse kobra Egiptuse kaamel Egiptuse raisakotkas Egiptuse kass
ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Taimestik Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia
ühendatud kõige madalamate rannikutega ja seda seetõttu, et nad kasutavad mäge, mis asub 2144 m kõrgusel. See on kõige madalam koht Peruu andides. Sügav Marañóni org on üks tähtsamaid marfoloogilisi tunnuseid piirkonnas. Marañón org läbib suure osa oma territooriumist ja paisub ise lõunast põhja. Utkupampa orus on soe kliima ning temperatuur võib ulatuda kuni 40 ° C, minimaalne 21 ° C. Pumaqucha järv on ka üheks turistide sihtkohaks selles piirkonnas. Sele 7 Amazonas Peruus.( Lima Tours, https://goo.gl/YYeMrl ) 5.5 Arequipa linn Arequipa on linn Peruus, Arequipa piirkonna ja Arequipa provintsi halduskeskus. Ta on Peruu rahvaarvult teine linn pealinna Lima järel. Arequipa asub 2380 m kõrgusel merepinnast igijääga kaetud Misti vulkaani jalamil, mis kerkib 5822 m kõrgusele. Linna kliima on kogu aasta jooksul kuiv ja päikesepaisteline. Üldiselt on ilm
päevased kruiisid ning trend näitab, et osatähtsus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab. Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Merekruiisid moodustavad kruiisidest tunduvalt suurema osa, aga populaarsust koguvad aina enam ka jõekruiisid, milledest soositumad on Niilus, Mississipi, Doonau. Nõutud kruiisijõgedeks on muutunud ka Amazonas ja Euroopa vähemtuntud jõed. Jõekruiisi, mida nimetatakse ka pargasekruiisiks, võluks on tavaliselt asjaolu, et laev võib kinni pidada kus ja millal tahes. Seega on jõekruiisid tihti seotud mingi spetsiaalse teemaga, mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse. Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend:
15.1. Märkige nimetatud jõgede juurde täht, millega see jõgi on kaardil tähistatud. (osaülesanne 36) Doonau G; (osaülesanne 37) Volga H; (osaülesanne 38) Huanghe M; (osaülesanne 39) Mississippi C; (osaülesanne 40) Amazonas S; (osaülesanne 41) Kongo U Iga õigesti märgitud täht andis 0,5 punkti. 15.2. (osaülesanne 42) Milline antud jõgedest on aasta läbi ühtlaselt veerohke? Õige vastus märkige X-ga. A. Jõgi O B. X Jõgi U C
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
