Teen matka Amazonase vihmametsas Lõuna-Ameerikas. Amazonase vihmamets jääb enamuses Brasiiliasse, osa on ka Colombias, Peruus ja Boliivias. Amazonas on üks maailma pikim jõgi, tema jõgikond ja vooluhulk on maailma suurimad. Kõigepealt on vaja jõuda Amazonase äärde. Ookeani lähedal, kus soolane vesi kaldad üle ujutab, kasvab mangroovvõsa. Neil on tugevasti hargnev õhujuurestik ja nad oskavad elada soolases vees. Amazonasel on 500-1000 lisajõge. Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks
+ Amazonase vihmametsad Pildid: https://c2.staticflickr.com/6/5054/5402199326_2ddd1902f3.jpg; http://cdn.wanderlust.co.uk/contentimages/wanderlust/lists- 8-incredible-animals-in-brazils-amazon-rainforest.jpg?width=620&height=372; http://media.buzzle.com/media/images- en/gallery/earth-science/450-480311415-amazon-jungle.jpg; https://i.ytimg.com/vi/JEsV5rqbVNQ/hqdefault.jpg; + ÜLDINFO Moodustab 60% troopilistest vihmametsadest Asub Lõuna-Ameerikas Pindala: 7 000 000 km2 Kasvab 90% maailma taimeliikidest Ekvatoriaalne/Troopiline kliimavööde Soe ja niiske kliima Üsna hõredalt asustatud + Ekvatoriaalsete vihmametsade asukoht Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAI...
Amazonase vihmametsad Üldinfo Asukoht: Lõuna- Ameerika, Amazonase madalik (7 mln km²) Pindala: 5.5 mln km² Hõlmab kaheksat riiki Vihmametsa läbib ka Amazonase jõgi (pildil) Elustik Amazonase vihmametsas on ligikaudu: 2.5 mln liiki putukaid 40 000 liiki taimi 3 000 liiki kalu 1 300 liiki linde 430 liiki imetajaid ja kahepaikseid 380 liiki roomajaid Punasilmne puukonn (Agalychnis callidryas) 55-75mm pikk Pealt roheline, kõhualune valge. Küljed kas lillakad või sinakad, valgete triipudega. Varbad oranzid. Kullesed võimelised värvi muutma. Abiootilised tegurid Sademed Päikesekiirgus Temperatuur Toitainete sisaldus mullas Kliima soojenemine Toid...
docstxt/134791899696.txt
kõrged Rios ja Brasiilia kirdeosas. Ülejäänud aasta keskmine temperatuur jääb 25 °C ja 30 °C vahele. Lõuna-Brasiilias on temperatuuri variatsioon laiem, 15 °C kraadi ümber talvel ja 35 °C kraadi ümber suvel. Amazonase piirkonnas ei tõuse temperatuur tavaliselt üle 27 °C, kuid seevastu on seal väga niiske. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgeimad mäed: 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Pikimad jõed: 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km
Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, PrantsuseGuajaana, Peruu,Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Palju kasvab kohalikke puuvilju: ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud
Jõgede hüdrograafi võrdlus Amazonase jõgi Lõuna-Ameerikas Suudmele lähim vaatlusjaam : Obidos. Pikkus on umbes 6800km, tema valgala on 7.8milj km/2 ning ta suubub Atlandi ookeani. Voolushulk on keskmiselt 220 000 m³/s millest kõige suurem mais ja juunis 240 000 m³/s ja kõige väiksem oktoobrist detsembrini 120 000 m³/s. Amazonas asub vihmametsade alal ning sademete hulk on võrdlemisi suur läbi aasta. Volga jõgi Euroopas/Venemaal Suudmele lähim vaatlusjaam: Volgograd Power Plant. Pikkus on 2449 km, valgala 1348501 1348501 km2 ning ta suubub Kaspia merre. Suurim voolushulk on mais 24 000 m³/s ning väiksem detsembrist märtsini 4000 m³/s. Voolushulk on enmajaolt väike, sest jõgi on lumevangis ning hiljem tase tõuseb korrkas hüppeliselt, sest jõgi toitub kuni 60% lume sulamisveest.
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
asustatud Läbivool ja inimtegevus Voolab läbi Jinja, Juba, Khartoumi, Cairo. Kalapüük Kruiisid Enamus magevett Viljakas muda Probleemid Kõrgpaisude ja veehoidjate rajamine. Viljaka muda kogunemine veehoidjate põhja. Vee sooldumine. Aurumine ja kõrbeliiva imendumine. Vähene hapniku- ja toitainetesisaldus. Võrdlus Amazonasega U 329 km pikem Jõgikond on 7,05 miljonit ruutkilomeetrit. Rohkem lisajõgesid. Amazonas on maailma pikim jõgi. Puhastab vett ja saab palju magevett. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Niilus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/niilus1 http:// vana.miksike.ee/en/forum.html?thread_ id=600&forum=13 https://en.wikipedia.org/wiki/Nile https:// www.britannica.com/place/Nile-River Tänan kuulamast
kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee-erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad, aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Sügavus on saja meetri ringis. Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas
Rahaühik : Brasiilia reaal (BRL) Riigikeel : portugali LIPP JA VAPP AJALUGU Aastal 1500 avastas Pedro Alvares Cabral Brasiilia , ning kuulutas selle Portugalile kuuluvaks 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse Esialgu oli Brasiilia keisririik , alates 1889 vabariik LOODUS Põhjaosas asub Amazonase madalik Campos ja Gerali mäed asuvad Brasiilia mägismaal , need on kõrgeimad mäed lõunaosas Voolavad läbi Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Parana jõgi Siin asub Amazonase vihmamets AMAZONASE VIHMAMETS Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias See moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest LOOMAD Loomastik on liigirikas Suurtest imetajatest võib näha otselotte , jaaguare ja pumasid Vihmametsades elab mitut liiki ahve ja paljusid troopikalinde Leidub ka roomajaid , näiteks kaimaneid , lõgismadusid ja korallmadusid OTSELOT PUMA
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar
araukaariamets. Brasiilia on üks rikkamaid riike just oma loodusvarade tõttu. Kõrgeimad mäed 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Neblina Pikimad jõed 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km Amazonas 4 Rahvastik Brasiilia rahvastik on väga kirev. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi ar...
äikesega. Mõnel pool on äikest aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25- 26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. [6] 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus- ja varjulembesed taimed, öö- ja päevaloomad Vihmametsades käib valguse pärast pidev konkurents. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks ning seepärast on vihmametsade alumistes rinnetes äärmiselt hämar, kuna päikesevalgus lihtsalt ei pääse läbi
Venetsueela Venetsueela Riik LõunaAmeerikas Piirneb: Kariibimere ja Atlandi ookeaniga Kolumbia, Brasiilia, Guyanaga Riigihümn: Gloria al bravu pueblo Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km² Riigikeel: hispaania Rahaühik: bolivar Riigikord: presidentaalne President: Nicolas Maduro Venetsueela mitmekesine loodus pakub ränduritele erinevaid võimalusi. Venetsueelas saab matkata nii rahvusparkide kergetel ja korralikult tähistatud radadel, kui ka metsikus dzunglis. Hulgaliselt on võimalusi nii seiklusspordiga tegelemiseks, kui ka rannapuhkuseks. Lisaks loodusele tasuks tutvuda ka indiaanlaste traditsiooniliste küladega. Riigi kõrgeim tipp on 5007 m kõrgune Bolivar. Atlandi rannikul asub lai soostunud Orinoco delta. Majandus Suurim majandusharu: nafta Nafta on 80% ekspordituludest Haldusjaotus Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolíva...
BRASIILIA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Asub Lõuna-Ameerika mandril · Täisnimi: Brasiilia Föderatiivne Vabariik · Pealinn Brasilia · Keel portugali · Pindala 8 511 965 km² · Rahvastiku tihedus 22 in./km² · Rahaühik riaal (BRL) · Sademeid aastas 1500-23000 mm · Keskmine õhutemperatuur 22-28 °C · Uustööstusmaa keskmiselt jõukam riik RAHVAARV JA SELLE SOOLIS - VANUSELIS ISELOOM · Rahvaarv (2007) - 190 011 000 inimest · Kõige rohkem inimesi vanuses 25-29 · Väga vähe inimesi vanuses 70-90 · Meeste keskmine eluiga 68 a. · Naiste keskmine eluiga 76 a. · Tööealised inimesed 66,7% · Üle 65 aastased 6,4% · 0-14 aastased: 26.7% (meessoost 27,092,880/naissoost 26,062,244) · 15-64 aastased: 66.8% (meessoost 65,804,108/naissoost 67,047,725) · 65 aastased ja üle: 6.4% (meessoost 5,374,230/naissoost 7,358,082) (2009) RÄNNE · Üle 95% rahvastikust moodustavad portugali ...
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Martin Jeret Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase vihmametsad moodustavad kolmandiku maailma metsade arvust Vihmametsade rikkused 121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis on meditsiinis väga tõhusad. Need aitavad viiruste, löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu. 80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, apelsin, sidrun,
Iguaçu juga asub Brasiilia ja Argentina piiril. See on 2,7 kilomeetri pikkune, 82 meetrit kõrge ning koosneb 270 väiksemast joast. Juga jaotatakse Iguazú rahvuspargi (Argentina) ja Iguaçu rahvuspargi (Brasiilia) vahel. Iguaçu juga on oluline turismiobjekt. Ligi pääseb nii jalgsi, autoga kui ka paadiga. 4)Brasiilia on arengumaa ning seal valitseb suur majanduslik ebavõrdsus. 5)Suurim kaubasadam on Tubarao. Brasiiliat läbivad ka suured jõed nagu Amazonas, Sao Francisco, mille ääres asuvad ka suurlinnad, seega on levinud jõetransport. Võrreldes Euroopa ja Põhja-Ameerikaga on raudtee- ja õhutransport vähelevinud ja arenenud. Raudteevõrgustiku tihedus on ainult 4-8 km 1000km² kohta. Autosid on Brasiilias 100-250 tuhande inimese kohta. Infrastruktuurirajatistest on Brasiilias 2 suurt, üle 20 mln reisijaga lennujaama : Sao Paolo ja Rio de Janeiro. On ka suured Tubarao ja Sao Luisi sadamad. Kaubaväravaid läheduses pole
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiil...
ilmakaared, tuuled, sademed der Westen, der Regen automargid der Mercedes, der Golf alkohoolsed joogid der Wodka, der Rum mineraalid ja kivimid der Sand, der Granit mäed ja mäestikud der Elbrus, der Harz NB!Pl. die Alpen välismaal asuvad jõed der Nil, der Amazonas v.a. a-/ -e lõpulised Naissoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - ei, - en die Bücherei, die Schlägerei - in, - nen die Lehrerin, die Löwin - heit, - en die Wahrheit, die Faulheit - schaft, - en die Freundschaft, die Mannschaft - ung, - en die Übung, die Meinung - (ig)keit,- en die Geschwindigkeit, die Müdigkeit - nis die Finsternis NB! das Gefängnis - e, -n die Reise, die Kälte
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
· troopiline kliima: veevaesed jõed toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima: sademetest toitumine äravool suurem suvel · ekvatoriaalne kliima: äravool ühtlane, küllaltki suur sademeterohkus > jõed veerohked · kui jõgi saab alguse mäestikest, siis äravoolu suurendab liustike sulamine suvel!! · toitumise järgi jagunevad: vihmavesi, põhjavesi (Kongo, Niger, Amazonas, Rhone) liustikuvesi ja vihmavesi (Huanghe, Ganges, Colorado) sulavesi ja põhjavesi (Volga, Leena, Mississippi, Doonau)
Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Allikad Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6500 km Kärestikud Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Kosed Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange
1981 Author Alistair (Stuart) MacLean was born in April 28, 1922 and past away February 2, 1987. He was a Scottish novelist who wrote successful thrillers or adventure stories, the best known of which are perhaps "The Guns of Navarone" and "Where Eagles Dare". During World War II he server with the Royal Navy and was a school teacher until 1955. MacLean was awarded a Doctorate of Literature by the University of Glasgow in 1983 Setting: The setting takes place in Brazilian jungle in Amazonas. Characters Colonel Spaatz Nazi wartime criminal Von Manteuffel Nazi wartime criminal, Major-General Hamilton Stranger,hes past unknown, Takes crew to Lost city Mr. Smith From an agency, Looks for proof that Lost city exists Silver Helicopter pilot, and good friend to Hamilton later. Maria Heffners girlfriend Jack Tracy Pilot, works with Mr. Smith Navarro Ramons twin brother, Mr. Smiths worker Ramon Navarros tein brother, Mr. Smiths worker Heffner works with Mr
kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi. Import ja eksport Brasiilias on ka täiesti sõltuvad nendest. Loodusvarasid on loetletud allpool: Kuld Rauamaak Mangaan, nikkel, fosfaadid, plaatina, tina, uraan, nafta, puit
President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy SÜMBOOLIKA: Venezuela kollase-sinise-punase lipu eeskujuks on Prantsuse trikoloor
suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist. Delta moodustub aeglase vooluga ja paljudest setetest koosnevate jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta)
hõlmaval Brasiilia mägismaal on õhutemperatuuri kõikumine märgatavalt suurem. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Maa kirdeosa, Brasiilia kõige viljatum piirkond, on vaga kuiv ning kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda teravdanud. Loodusvarad: Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Pikimad jõed: Amazonas 7025 km Parana 4700 km Sao Fransisco 2900 km Kõrgeimad mäed: Neblina 3014 m Bandeira 2890 m Roraima 2810 m Serra Parima 2727 m Pedra Axu 2232 m 4 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal. Kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskus on brasiilias 88,6 %. Linnarahvastik on 81%
Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all, näiteks Kuivajõgi Harjumaal. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Eesti pikim jõgi on Võhandu jõgi, veerohkeim aga Narva jõgi. Amazonas on maailma suurim jõgi. Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Ta algab kahe lähtejõena (Marañóni jõgi ja Ucayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km Teadlaste kinnitusel on Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit ja Niiluse pikkuseks 6695 kilomeetrit. Kuigi Niiluse jõge Aafrikas on aastaid peetud maailma pikimaks jõeks, väidavad mitmed teadlased, et maailma pikim jõgi on hoopis Amazonase jõgi Lõuna-Ameerikas.
Venezuela. República Bolivariana de Venezuela Koostaja: Klass: XI B Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning pu...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
Salvador populatsioon: 2,676,606, osariik: Bahia, asub Atlandi ookeani rannikul Baía de Todos os Santose lahe ääres Brasília populatsioon: 2,562,963, osariik: Distrito Federal, asub Amazonase ja Paraná jõgikonna veelahkmel Fortaleza populatsioon: 2,447,409, osariik: Ceará, asub Atlandi ookeani rannikul Belo Horizonte populatsioon: 2,375,444, osariik: Minas Gerais, asub Brasiilia kagu-osas Manaus populatsioon: 1,802,525, osariik: Amazonas, asub Rio Negro jõe ääres 11 km kaugusel selle suubumiskohastAmazonasesse. Curitiba populatsioon: 1,746,896, osariik: Paraná, asub Lõuna-Brasiilias, Atlandi ookeani rannikul Recife populatsioon: 1,536,934, osariik: Pernambuco, asub Brasiilia idatipu lähedal Atlandi ookeani rannikul Capibaribe jõe suudmes Porto Alegre populatsioon: 1,409,939, osariik: Rio Grande do Sul, asub Atlandi ookeani rannikul ja on kõige lõunapoolsem Brasiilia riik
vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Mõnel pool on aastas 200 päeval ja enamgi. Vihm kestab paar-kolm tundi. Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks, kuid niiske õhk ei jahtu kuigi kiiresti. Järgmisel päeval algab kõik otsast peale. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, just nimelt Amazonas Lõuna- Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Õhuniiskus Et ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades, on sealne õhuniiskus suur. Kui ilm on pilves, on õhuniiskus 100%. Kui aga päike paistab, suureneb kiiresti õhutemperatuur ja õhuniiskus langeb 50%-ni, mis põhjustab puulehtede pinna ülekuumenemise ja niiskusvajaku. See on põhjuseks, miks vihmametsade kõrgema rinde puudel on
4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma hõrendikud eukalüptid, palmid metsadega on liigline
Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tsiili, Peruu, Boliivia; Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Tansaania, Kenya, Kongo DV, LAV.
läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) · Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Mõisted · Veereziim · Maailmameri · Rannaprotsessid · Rannavall, järsk ja laugrannik · Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS,
Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar. 3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on vihmametsas vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjatest jaaguarid ja puumad, lindudest tuukanid ja koolibrid, maod nagu anakondad, boad ja võrkpüütonid. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt.
1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi 2)Vahemere tüüpi jõed toituvad sademetest, suurvesi esineb talvel. N: Ebro 3)Mussoonkliima jõed toituvad vihmavetest. Suurvesi suvel, sügise alguses suurem äravool. N: amuur, huange, jangtse, mekong 4)Ekvatoriaalse kliimaga jõed toituvad vihmavetest, aastaläbi veerohked.N: Amazonas, Kongo 5)Liustike sulavetest toituvad jõed suurvesi suvel N: Colorado, Kolumbia Mõisted: 1. Tootmisviis majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ja töökorraldus. 2. Sõltuvindustrialiseerimine (koloniseerimine) üleminek uuele tootmisviisile surutakse teise maa poolt peale ja on viimase huvides 3. Iseseisev industrialiseerumine üleminek uuele tootmisviisile toimub loomulikult. Riik on
automargid · der Mercedes, der Golf alkohoolsed joogid · der Wodka, der Rum mineraalid ja kivimid · der Sand, der Granit mäed ja mäestikud · der Elbrus, der Harz (NB!Pl. die Alpen) · välismaal asuvad jõed der Nil, der Amazonas (DIE) Naissoost on nimisõnad, mis lõpevad: ...sufiksitega: - ei, - en die Bücherei, die Schlägerei - in, - nen die Lehrerin, die Löwin - heit, - en die Wahrheit, die Faulheit - schaft, - en die Freundschaft, die Mannschaft - ung, - en die Übung, die Meinung - (ig)keit,- en die Geschwindigkeit, die Müdigkeit - nis die Finsternis (NB! das Gefängnis) - e, -n die Reise, die Kälte -a die Firma, die Kamera (NB
Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; a) Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; b) Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tšiili, Peruu, Boliivia;
Kodu Elu, universumi ime, tekkis umbes nelja miljardi aasta eest. Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedela...
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
a) lauged, lauskrannikud - ülekaalus lainete kuhjav tegevus b)pankrannik - ülekaalus kulutav tegevus (Eestis sageli FJORDRANNIK (FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin) Norra rannik SKÄÄRRANNIK (SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar) nt.Edela-Soome rannik DELTARANNIK - madal rannik, liigestatud paljude jõeharudega nt. Niiluse suue LIMAANRANNIK (LIMAAN - jõe suudmesse tekkinud merelaht, ESTUAARSUUE) Musta mere rannik, Amazonas LAGUUNRANNIK (LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR) DALMAATSIA RANNIK - ranniku lähedal palju väikeseid madalaid saarekesi Aadria mere ääres RIARANNIK (RIA - mandrisse lõikunud laht, mida eraldavad üksteisest mäeahelikud, ja mis on tekkinud jõeorgude üleujutusel Pürenee poolsaare põhjaosa MERE KULUTAV TEGEVUS e. MURRUTUS e. ABRASIOON Rannik muutub sirgemaks e. õgvendub
Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tsiili, Peruu, Boliivia; Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Tansaania, Kenya, Kongo DV, LAV.
«Õnneks on hukkunute arv nii tugeva maavärina kohta väike. Tänu kõikvõimsale jumalale ei olnud tagajärjed nii rasked, kui seda on juhtunud minevikus,» teatas riigi president Alan Garcia AFP-le. 1970. aastal hukkus Peruud tabanud maavärinas 70 000 inimest, kuus aastat tagasi sai surma 75 inimest ning hävines 25 000 kodu. Teadlased: Niilus pole maailma pikim jõgi 16.06.2007 13:02 Brasiilia teadlased väidavad, et nende riigi au ja uhkus Amazonas napsas Egiptust läbivalt Niiluselt maailma pikima jõe tiitli. Amazonast on tunnustatud maailma veerikkaima jõena, kuid üldjuhul peetakse seda Niiluse järel pikkuselt teiseks, vahendab BBC. Teadlased jõudsid oma järeldusele pärast ekspeditsiooni Peruusse, mille käigus tuvastasid nad jõe uue algpunkti. Kui Brasiilia teadlaste arvutused õigeks osutuvad, kujuneks Amazonase pikkuseks 6800 kilomeetrit, samal ajal kui Niiluse pikkuseks on mõõdetud 6695 kilomeetrit.
a soovi, et muu maailm kasutaks nende nimesid tõlkimata kujul Côte d'Ivoire ja Cabo Verde. 2. Eestipäraseks kohandatud nimed mugandnimed. Mugandnimede hulka püüab keelekorraldus hoida võimalikult väikesena. Seetõttu on 1976. a õigekeelsussõnaraamatus tagasi võetud hulk 1960. a sõnaraamatus olnud mugandusi (mitte Liihtenstein, Slesvig-Holstein, Vürtemberg, Amasoonas, Naapoli, Niagaara, vaid Liechtenstein, Schleswig-Holstein, Württemberg, Amazonas, Napoli, Niagara). Viimastes õigekeelsussõnaraamatutes on kohanimevalimiku ees märkus: ,,Rahvuslikke nimekujusid ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohast ümberkirjutust (lati- nisatsiooni) võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei tule lugeda eksimuseks eesti õigekeelsuse vastu." See annab keeletarvitajale kindlustunde: kui kasutada nime originaalkujul, on see igal juhul õige. 1983
Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4. Gangese madalik 9. Kesktasandik 14. Sahara kiltmaa 5. Kaspia alamik 10. Amazonase madalik 88 JÕED: 1. Rein 5. Huanghe 9. Amazonas 2. Doonau 6. Indus 10. Niilus 3. Volga 7. Ganges 11. Kongo 4. Jangtse 8. Mississippi 89 JÄRVED: 1. Saimaa järvistu 4. Kaspia 7. Suur Järvistu 2. Vänern 5. Araal 8. Victoria 3. Laadoga 6. Baikal 9. Tanganjika 90 RIIGID: KÕIK EUROOPA RIIGID JA PEALINNAD http://europa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
