Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" kokkuvõte Lisa: http://www.miksike.com/docs/lisa/sinilind_maeterlinck_liissandre.htm Sinilind on õnne sümbol.Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga, mistõtu ongi selle leidmine peaaegu teostamatu, kättesaamatu nagu Maeterlincki sinilind. Tegelased: Ema Tyl Isa Tyl Mytyl-(6 a), tütar, Tyltyli õde Tyltyl-(10 a), poeg, Mytyli vend Haldjas Bérylune Leib Tuli Vesi Piim Suhkur Koer (Tylô) Kass (Tylette) Valgus Tunnid Vanaema Tyl Vanaisa Tyl Õed ja vennad (Pierrot, Robert, Jeannette, Madeline, Pierrette, Pauline, Riquette) Puud Loomad Saladused, Tähed, Lõhnad jt. Öö, Kummitused, Hirmud, Uni, Surm, Haigused, Nohu Sinised Lapsed Üheksa Planeedi Kuningas Armastajad Aeg Sündimata Vend Tüsedaim Õnn Teised tüsedad õnned (Õnn-Olla-Majaomanik, Rahuldatud-Edevuse-Õnn, Õnn-Juua-Kui- Enam-Janu-Pole, Õnn-Süüa-Kui-Enam-Kõht-Tühi-Pole jt.) Väikesed Rõõmu...
Mure ja rõõm tänase noore elus Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju. Erineval ajastul, erinevad inimesed, erineval põlvkonnal, erineva päritoluga väärtustasid erinevaid asju, mis tegid neid rõõmsaks. Samuti oli ka murega , mis tegi ühe meeleolu kurvemaks kui teisel. Mis on aga mure ja rõõm tänase noore elus? Muret ja rõõmu ei saa panna kindlasti kahte suurde patta , sest rõõmu ja mure suurus on erinev . Ühe rõõm võib olla teise mure ja vastupidi. Me saame vaadelda näiteks missugused olid üldiselt paar sajandit tagasi elanud noorel rõõm ja mure. Usun, et rõõmuks võis olla armastus ja mureks murtud süda nagu ka tänapäeval. Armastus või vastu armastuse mitte saamine on olnud põlvest põlve noorte rõõm ja mure. Teadagi ju, et armastus on see, mida
Kui palju meile neist antakse ei sõltu meist. Oma elus kogeme nii rõõmsaid ja häid hetki, kuid ka kurbi ning halbu. Soov elamisest rõõmu tunda on loomulik ja paljudel südames. Inimese kujunemine algab maast madalast ja lapse kasvataja on täiskasvanu. Lapsevanemate ülesanne laste kasvatamisel on keeruline ja vastutusrikas. Nad soovivad kindlasti, et nende laste lapsepõlv oleks õnnelik ning täiskasvanuks saades tunneksid nad rõõmu elamisest. Rõõm elamisest on inimestel erinev, sest iga inimene on isesugune ja väärtustab "asju" erinevalt. Mõned inimesed hindavad materiaalseid võimalusi rohkem, sest nad arvavad, et mida rohkem on asju ja raha, seda rohkem tunnevad nad rõõmu elamisest. Selline rõõm elamisest aga maksab, sest pidevalt on vaja midagi uut osta, et seda rõõmu taas tunda. Mõnedele inimeste õnnelikuks tegemiseks on väga vähe tarvis, sest nendele loeb lähedaste heaolu
Õnn ja rõõm Õnn ja rõõm need on nii päikeselised sõnad. Nooremana arvasin, et õnn on pisike heledapäine patsidega tüdruk ja rõõm tema tumedapäine sõber. Mingil määral tahaksin siiani uskuda, et nii see on. Olen alati nõustunud väitega, mis ütleb, et meie ise oleme omaenese õnne sepad ja rõõmu kujundajad. Siiski kujundab seda paratamatult saatus. Aga mis need õnn ja rõõm siis tegelikult on? Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas
sõber või õpetaja. Koos rääkides ja arutades ehk ei tundu mure enam nii ületamatuna kui enne. Tunnete väljendamine sõltub suuresti rahvusest. Eestlaseid peetakse enamasti kinnisteks, me ei näita avalikult rõõmu ega ka muret välja. See on viinud arvamuseni, et eestlased on iseloomult külm rahvus. Loomulikult lähikondlaste seltsis see nii pole, kuid üldjoontes on see tõsi. Küllap mängib selles rolli ka meie minevik. Rõõm on mure vastand, rõõm aitab muredest üle saada. Alati tahetakse olla rõõmus, lisaprobleeme ei soovi aga keegi. Praegusel raskel ajal on muresid kindlasti tavalisest rohkem. Seepärast tulebki tunda pisikestest asjadest rõõmu. Ka muresid tuleb alati vaadelda paremalt poolt järgmine kord tead, kuidas probleemi vältida. Jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm on topeltrõõm see vanasõna näitab, kuidas tunnete jagamine aitab. Seega, olles mures, tea, et ikka on olemas keegi, kes su ära kuulab.
tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une, erektsiooni ja seksuaalfunktsiooni reguleerimine Emotsioonid jagunevad
lisana Eesti Põllomees esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Eestis lauldi Mu isamaa, mu õnn ja rõõm esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.20. juunil 1869. aastal, Tartus. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või
Eesti hümni saamisloost I üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869.a., oli peale saksa- ja eestikeelsete laulude kavas kaks soome laulu, üks neist Friedrik Paciuse (1809-1891) ,,Maamme" (,,Meie maa"). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne ,,Hiiumaa ehk isamaa laul". Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V. Jannseni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" esimest korda. Juhatas Jannsen ise. Laul vaimustas nii esinejaid kui ka kuulajaid ning sellest hetkest peale hakkas tema populaarsus üha kasvama. Järgnevatel aastakümnetel kujunes ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" eesti rahva lauluks, pärast 3. üldlaulupidu 1896.a. aga nimetas ,,Postimehe" juhtkiri seda...
sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti riigihümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!
Eliisa Sarv 9h Rõõm ja kurbus käivad käsikäes. Nii nagu meie elus on koht rõõmul,nii on meie elus koht ka kurbusel. Mitte ainult õnne ja rõõmu pole siin ilmas,siin on ka valu ja kurbust.Ja rõõmus on see inimene,kes seda kõike ise kogeda on saanud.See paneb asju teisiti nägema.Rõõm ja kurbus-see on ju kõik nii inimlik ja loomulik. Seda ometi häbeneda ei tasu. Väga rõõmsameelne protsess on täiskasvanuks saamine. Aga kas ta ikka on niivõrd ,,rõõmsameelne
Oskus rõõmustada pisiasjade üle annab võimaluse rõõmu tunda igal päeval. Õnnis on see inimene, kes tunneb rõõmu ilusast ilmast, tervest kariloomast, viljakandvast puust. Muinasjutus ,,Mida taat teeb, teeb õigesti" olid tegelased positiivsed ning siirad. Nende omavahelised suhted olid head eit usaldas alati taadi otsust. Kui taat tuli laadalt koju ning oli hobuse vahetanud kotitäie mädanenud õunte vastu, ei mõistnud eit teda mitte hukka, vaid kiitis teda. See oli rõõm väikese asja üle eelmine aasta oli neil olnud vaid üks õun ning seegi mädanenud, nüüd oli aga õunu kordades rohkem. Inimesed, kes arvavad, et rõõmustamist väärt on vaid suur õnnestumine, ei pruugi kunagi rõõmu tunda, sest oodatud õnnestumine ei tarvitse saabudagi. Ja kui ükskord saabubki, on inimene suurest ootamisest nii kurnatud, et rõõm ei jõuagi kohale. Tänapäeva inimesed on tujutud ning närvilised ega oska panna tähele neid lihtsalt positiivseid asju,
vastandust. Ka kõige õnnelikuma hetke piiravad tegelikult varjud. Ajaloo sündmustest mõjutatud ajaluule on tulvil muret oleva ja saabuva pärast, kuid see ei tegele tavaliste päevaprobleemidega, vaid pigem ikka inimese hingeeluga. Kogud ,,Hääl varjust" ja ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1923 1927) pidid poetessi kavatsuste kohaselt ilmuma ühiste kaante vahel kui tervik. Siin jõuab Marie Underkõige lähemale elu paratamatule antiteesile valgus ja piemdus ning mure ja rõõm. Juba kahe nende paralleelselt kirjutatud pealkirjad viitavad sisude erinevusele - elu varjupoolele ja rõõmule. ,,Hääl varjust" kutsub lugejat tumepoole juurde, sinna mahub sõjajärgne koledus, surma traagika, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, kontvõõra mured ja inimese hinge vaevavad probleemid. Hääled ei kisenda enam, nad vaid halitsevad tasakesti oma valutavat südant. ,,Agulis" poetessi puudutab valusalt kannatav maailm. Momentvõtted osutavad tsivilisatsiooni pahedele,
tammeoksteta. Eesti rahvus hümn: Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen 1. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!
· Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinevat väljendit · Emotsioonidest arusaam erineb individuaalselt (lilla, kosmos, lehm, jess, Sven jne) · Väike osa sõnadest esines 2/3 nimetamis- juhtudest · See on sõnavara olulisim osa, mille põhjal tehtud ka järeldused Emotsioonisõnavara vorm · Substantiivid (ligi kolmveerand), adjektiivid, verbid · Omasõnad · Morfoloogiliselt komplekssed Emotsioonide põhinimetused · Viha, armastus, rõõm ja kurbus · Viha algne tähendus mõru, kibe · Rõõm algselt onomatopoeetiline (helisid jäljendav) keelend · Kurbus laenatud vanavene või balti keelest · Armastus tuletis tüvest arm, mis tähendab halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur armastus
sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. 9 "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! (http://et.wikipedia.org/wiki/Riigih%C3%BCmn) (http://et.wikipedia
Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus Tekitavad kaotus, vigade tegemine, pettumused jms.
Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Positiivsed tundmused, mis väljendavad positiivset suhtumist: rõõm, rahulolu, õnnetunne vaimustus, imetlus, uhkus osavõtlikkus, tänutunne, austus leebus, õrnus, heasoovlikkus elevus, uudishimu Positiivse emotsiooni korral reageerib inimene keskkonna signaalidele kiiremini, tähelepanu on fookustunum, taju on sisukam, mõttetegevus on viljakam jne Negatiivsed emotsioonid
Eesti hümni ajalugu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi hümn, mille viisi oli loonud 1848. aastal saksa päritoluga soome helilooja Fredrik Pacius.Ta oli kirjutanud selle viisi J.L. Runebergi luuletuse ,,Meie maa" muusika jaoks,kuid siis muutus see Soome rahvalauluks.Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869.aasta alguses J.V. Jannsen.Talle oli eeskujuks tema Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja G.F. Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma-ehk issamaa laul". Jannseni sõnadega laul oli esitatud meie esimisel üldlaulupeol, mis toimus 18.-20.juunil 1869.aastal.Seda laulu ka õnnistati meie Eesti rahvuslippu peale Otepääl aastaga 1884.Laialt levinud hümn oli saanud Eestis 19.sajandil väga populaarseks, algselt oli see üliõpilaste laul Soomes kuid seda hümni lauldi ning esitati erinevalt Soomes kui ka Eestis peale seda kui nad kuulutasid ennast esimises maailmasõjas iseseisvateks riikideks.Tsaarivalitsus oli keelanud seda laulu pidada hü...
Katriin Pähk Coa , . 1. : , . , . 2. : . , , . 3. H . 4. 5. " , ". Pacius , Jannsen. : Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl See suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka Kui sa, mu isamaa! , 20 1992 . 3 . 2010th 1 406 703 . 156,3 ², . , . ( Tarto) , . , , , , 1632 , "". . , , 50 maakonnakeskus Jõhvi. .
............................................................................................... Laulupeo ajalugu.............................................................................................................. Laulupeo ühendkoori laulud............................................................................................ Koit............................................................................................................................... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm......................................................................................... Laulu algus................................................................................................................... Maailma avastamine.................................................................................................... Kaunimad laulud.......................................................................................................... Väike maa.........................
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest Ants Laikmaa veenis poetessi eesikeelseid luuletusi kirjutama Eduard Vilde õhutusel kirjutas ka proosat Inspireeritud loodusest, lilledest ja väga palju taimedest Luulekogumikud (14) 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922
algomadusele soe/külm ja kuiv/märg. Ajalugu Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ''Nikomachose eetika'', milles Aristoteles arutleb emotsioonide rollist seoses vooruste ja pahedega. Tema arvates peaks inimene vältima oma tunnetes äärmusi ja püsima nö keskteel. Ajalugu 17.sajandi keskel kirjeldas Rene Descartes (15961650) enda raamatus ''Hinge kired'' kuut põhiemotsiooni, milledeks on: üllatus, soov, armastus, rõõm, viha ja kurbus. Põhiemotsioonide teooria kasuks räägib asjaolu, et enamikes maailma eri keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone, näiteks rõõm, kurbus, hirm. Ajalugu Samuti sai põhiemotsioonide olemasolule olulise kinnituse emotsioonide näoväljenduste uuringutest. Üheks esimeseks sellise uurimuse tegijaks oli Charles Darwin(18091882). Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et
nii, nagu õnnelikud inimesed seda loomulikult ja iseenesest mõistetavana võtavad. Rõõm tekib tegutsedes Inimene sünnib siia ilma, tal on saatuseraamat kaasas, nagu tavatseb öelda üks minu kolleegist psühhiaater. Inimene sünnib siia ilma täis rõõmu ja tegutsemistahet. Vaadake väikest last. Ta tahab mängida ja tegutseda, et oleks lõbus ja hea olla. Ikka mõtleb ta välja midagi põnevat või tahab, et keegi temaga midagi koos teeks. Rõõm tekib protsessis endas, see on põnev ja haarav. Aeg nagu peatuks, on vaid üks kulgemine. Täiskasvanud, endalegi teadmata, suudavad rõõmu kulgemise katkestada: "Ära tee nii! Kes siis nii teeb? Tule kohe ära!" Jne. Toosama väike laps täiskasvanuna mõtleb ja kahtleb oma valikutes ja pealehakkamistes: "Kas see on ikka õige? Äkki on see vale. Teised ju nii ei tee. Mida teised arvavad? Ah, ma parem ei üritagi sellega tegemist teha." Igaühel on siin elus oma tee käia
järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonid kujutavad endast pikemat sündmuste ahelat, mis algav emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldamisega, kas näiteks näoväljenduses või mingis muus nähtavas tegevuses. Emotsioonide liigid: 1. Afekt- Lühiajaline tormiliselt kulgev väljapoole (teistele) nähtav emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Jaguneb kaheks: 1)positiivne afekt - normaalse afektiivse
EESTI VABARIIK 12 klass 23.02.1918 02.02.1920 I EV president K. Päts 20.08.1991 Taasiseseisvumine 17.09.1991 ÜRO 06.1992 Eesti kroon II EV president L. Meri 29.03.2004 NATO 01.05.2004 EL III EV president A. Rüütel IV EV president T. H. Ilves 04.2007 Pronksiööd 2008 MASU 01.01.2011 Eurotsoon EV LIPP EV VAPP Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas ta loodust armastab. · Autor näeb maailma ilusana. ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." · Rabelev rõõm, lõhnast nõretama, piimpehme õhk, lõhnalained · Pealkiri tuleb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. · Kevad, kuna see seletab täpselt kevade tulekut. Kuldne viin, mis paneb mind purju, kes kaua paastusin. · Mulle see luulekogu meeldis, kuna need luuletused on paraja pikkusega ja väga head riimid olid välja toodud.
väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile (nt rõõmule: rõõm sind näha!), aga ei pruugi (nt hurraa!, jess!). Deskriptiivsed emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Ajalist samaaegsust ega põhjalikku seost emotsiooni ja seda tähistava väljendi vahel ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks veel ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsete emotsiooniväljendite hulgas eristatakse otseseid ja piltlikke emotsiooniväljendeid
armu, tuleks päästaks inimesi näljast ja raskustest. Sa astu kodadesse, kus ju pingul näljaling. Sa istu haavatute sängi veerul. Oh Issand, tule alla, heida armu! Under mõistab, et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimestele elulootust. Loomingulistest kõrgtasemest annavad tunnistust Underi neli järjestikust luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest: ,,Hääl varjust" ja ,, Rõõm ühest ilusast päevast." Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rõõm, inimhinge öö- ja päevapool, maailmavalu ning elujõud- niisgused on kahe luulekogu tundepoolused. Koguga ,,Hääl varjust" asub luuletaja otsekui kõrvaltvaataja rolli ning laseb kõnelda kujutatul endal. Esile tõusevad agulivaated. Eriti meeldib mulle sellest luulekogust luuletus ,,Agulis", kus Under kasutab üldistusjõulisi pilte inimeste kaotatud või umbejooksnud elust
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis
nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb kujundiga taevastest inglitest, kelle valged tiivad on maa pealt tulvavast verest roosaks värvunud. Under mõistab, et usk Jumalasse võib anda inimesele elulootust. Kõrgaeg. 1927-1930aastal annavad kõrgtasemest tunnistust luuleraamatud: Hääl varjust ja Rõõm ühest ilusast päevast. Nende teemad on erinevad, mure ja rõõm. Hääl varjust(1927)- realistlik, esile tõusevad agulivaated, sisemonoloogid (kõnelused enesega). Korduvad hirm, mure, eluvaev, ummikutunne. Rõõm ühest ilusast päevas(1928)- on esil inimese sisemaailma teine pool-elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Palju loodust jällegi. Tema ballaadiloomingu kogu: Õnnevarjutus(1929). Underi ballaadid on dramaatilised. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus
Hümn Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltum...
Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu vilistlane. Ott Sepp on töötanud nii Vanemuise teatris kui ka Eesti Draamateatris. Kuid nüüd on ta vabakutseline näitleja. Kuulsust on ta kogunud suuresti vana-aasta õhtu saatega ,,Tujurikkuja", mille sketsid on ta suuresti ise kirjutanud. Näitleja endi sõnul on tema unistus alati olnud teatrist mitte nii palju sõltuda ja teha seda, mis talle meeldib ja just nii palju kui aega ja suutmist on. Ja komöödia ongi see, mis talle meeldib. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" on tema teine stand-up komöödia. Esimene monotükk etendus juba paar aastat tagasi, kuid näitleja on öelnud, et viimasest korrast on piisavalt aega möödas, ta on nüüd küpsem uue turnee jaoks. Praegu endiselt kestev turnee ongi palju paremini vastu võetud. Saalid erinevates teatrites on täis, kuigi etendusi on olnud juba väga palju. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" oli vürtsitatud piisavalt teravate, kuid viisakate naljadega.
maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti riigihümniks pärast Vabadussõja lõppemist 1920.Vene okupatsiooni ajal oli "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" rangelt keelatud. Hümni laulmine tõi kaasa karmid repressioonid, kuid laul ei ununenud. Ühes Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Sa oled mind ju sünnitand Ei leia mina iial teal ja üles kasvatand; see suure, laia ilma peal, sind tänan mina alati mis mul nii armas oleks ka, ja jään sull' truuiks surmani, kui sa, mu isamaa! mul kõige armsam oled sa,
JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis k...
Elu on antud heategudeks Elu rikastavad kogemused, läbielamised ja suhted. Suhteid inimeste vahel on erinevaid ja üksteist peaks aitama kasu saamata, olgu siis tegemist perekonnaliikme, sõbranna või võõraga, kes abi vajab. Kuivõrd tähtsad on heateod meie elus? Elud on täis kõrghetki, tõuse ja langusi, ja üldiselt meeldib inimestele neid kellegi teisega jagada. Öeldakse, et jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm on kahekordne rõõm. Näiteks kui sõber kaotab omakorda kalli sõbra, on tähtis olla talle toeks tihti on kõige tähtsamad tegevused pealtnäha tühised, ent omandavad väärtuse, kui neid oskuslikult rakendada. Inimesed, kes aitavad teisi hädas ja mures, saavad ise ka tihti aidatud. Tähtis pole kasu, tähtis on üksteise toetamine. Sõbra või tuttava toetamise kõrval pööravad inimesed maailmas tähelepanu ka kriisides vaevlevatele inimestele
Usutavasti pole esimesel koolipäeval kindel, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. Päev kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja kaotades tasapisi märkmetest kirjavigu. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi teise Septembri õhtu, ja hommikune aktuseaeg ,sai riideid valmis seades, mitu korda üle kontrollitud. Nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada tänavu aasta, nelja esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja vendadega, selle sõna tähendus süveneb ajaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid. Omakorda kuulute kõik kooliperre. Vaadake korra enda kõrval istuvat abiturienti. Te
Neile on oluline, et oleks kindel töökoht. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka. Omada enda maja ja autot. Kuid ainult sellest ei piisa. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb õnnetuks. Sellepärast ongi tähtis ka perekond ja sõbrad, kellega oma õnne või õnnetust jagada. Nagu ka vanasõna ütleb, siis jagatud rõõm on topelt rõõm. Seda arvan ka mina. Täiskasvanu eas peitub ka õnn tervises. Ilma terviseta ei saaks tunda elust täit rõõmu. Seepärast peaksidki inimesed tõsisemalt suhtuma oma tervisesse ja puhkama, mitte mõtlema pidevalt tööle ja raha teenimisele, sest raha eest õnne osta ei saa. Minu kui ka teiste noorte inimeste jaoks on tähtis, et meid ümbristevad head ja ustavad sõbrad ning perekond, kes toetab ja aktsepreerib meid sellisena nagu me oleme. Sellises eas
Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka. Omada enda maja ja autot. Kõige selle saavutamine pole sugugi lihtne. Kindlasti tuleb ette hetki mil tahaksid jätta kõik sinnapaika ning puhata sellest raskest teekonnast. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb õnnetuks. Sellepärast ongi tähtis ka perekond ja sõbrad, kellega oma õnne või õnnetust jagada. Nagu ka vanasõna ütleb, siis jagatud rõõm on topelt rõõm. Seda arvan ka mina. Täiskasvanu eas peitub ka õnn tervises. Ilma terviseta ei saaks tunda elust täit rõõmu. Seepärast peaksidki inimesed tõsisemalt suhtuma oma tervisesse ja puhkama, mitte mõtlema pidevalt tööle ja raha teenimisele, sest raha eest õnne osta ei saa.
Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja Carl Robert Jakobson pidas aga põllumeeste seltside ülesandeid tunduvalt laiemaks. Analüüs Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, a kui kaunis oled sa! b Ei leia mina iial teal c see suure, laia ilma peal, c mis mul nii armas oleks ka, b kui sa, mu isamaa! a Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista,
Moodusta järmistest sõnadest abstraktseid 2.Tegusõna tuletatakse liite abil mõisteid. · -ta,-da,-nda suusatama Mees-mehisus · -u Nägema- nägemus (enesekohasust)sulgema,põrkuma Arvama- arvamus · -ise sisisema,susisema · -tse toorutsema Moodusta sõnast rõõm kolm erinevat ,albitsema,kurjutsema sõnaliiki. Om,teg,määr Rõõm · -ata naeratama,karjatama Rõõmustama Rõõmsalt,rõõmsasti Pilvine,pilvitu Pilvinema,pilvitama Pilves ,pilviselt Moodusta nulltuletuse teel uusi sõnu Riiv riivima,riivama Must mustama Koit koitma Kuld kuldama Laul laulma
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 ...
laulmine tõi kaasa repressioonid, kuid laul ei ununenud. Igal õhtul hilja, pärast sealsete saadete lõppu, võis seda meloodiat kuulda ka Soome raadiost. Soome ametlike delegatsioonide külakäikude puhul olid Nõukogude Eesti parteijuhid ja ametnikud sunnitud seda püsti seistes kuulama. Eesti iseseisvuse taastamisega 1991. aastal võeti uuesti kasutusele ka Eesti riigihümn. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Kasutatud Kirjandus 1)http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp 2)http://et.wikipedia
jääda Vargamäele, kui on ka paremaid maid. Eespere oli ikka lootnud noorele Andresele, kuid see läks välismaale ning Indrekus nähti juba varakult, et see läheb linna õppima. Nüüd kus noortel olid omad plaanid ning vanad olid omapead jäänud, Andrese suur töö ja vaev tundus mõttetu. Vargamäe oleks justkui neetud paik. Loodus on siin alati ühe sammu võrra elanikest eespool nõuab inimestelt palju tööd ja vaeva. Rõõm kui selline on Vargamäel mitte just igapäevane nähtus ning see ei kest ka väga kaua. Ikka mured on need, mis matavad rõõmu enda alla. Andresel on tükk tööd oma naabrimehega, Vargamäe naistel puudub igasugune rõõm, töö on lõputu. Lapsedki näevad läbi, milline on elu Vargamäel ning ei soovi siia edasi jääda. Vargamägi on täis kohustusi, mil ei tule kunagi lõppu.
talupidaja perekonnas. Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896 1904). Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 19231925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Ise, ise!... Ei, see miskit muud ei ole, ise, ise oled see, oma rõõm ja oma mure, oma imeline tee; Siit ja säält saad ainult lisaks, mis ehk sugulane sul, sügav põhiheli põues määrab vahet sul ja mul. Oma tee on oma tegu, tegu, nii ehk teisti siht meel ja mõte alas, haamer, himu ääsi tulekiht. Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teisti kujunev saab inime, hing ja igaühe sisse oma imeline tee. Kojuigatsus
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
õnnelikku ja rahulikku elu. Tänapäeval ei kiirusta noored pereeluga vaid esikohal on siiski töö. Kahjuks on eestlastel siiski komme end tööga matta. Tavalistes peredes on vanemad hommikust õhtuni tööl ning perekonnaga veedetakse vähe aega. Tundub, et eestlane ei ole kunagi rahul sellega, mis tal on, vaid tahab alati saada rohkem ja rohkem. Ka praegu tahetakse parem olla oma naabritest, nagu tahtsid seda Pearu ja Andres. Sellise n.ö võistluse pärast kaob varem armastatust tööst rõõm ning tööd tehaksegi vaid selle nimel, et olla teistest parem. Muutunud on varasemast see, et lapsi ei sunnita enam nii palju tööle, kuid ka nendega koos olemiseks ei jätku vanematel palju aega. Usun, et siiski armastuse nimel tuleb töötada ning vaeva näha, kuid tuleb pöörata suurt tähelepanu ka oma perele, et ei kaoks rõõm ning naeratused suult. Kui avada silmad ja pöörata tähelepanu rohkem pisiasjadele leiame õnne ja armastuse palju kiiremini. Sageli saame alles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
