Füüsika induktiivsuse põhivalemid ja mõisted 1. Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) elektrivälja teke magnetvälja muutumise mõjul 3. Rootor liikuv osa , mis pöörleb , koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest 4. Staator paigal seisev osa, vasktraadist mähis 5. Pööriselektri väli elektro magnetilise induktsiooni mõjul tekkinud elektriväli , nimetatakse ka induktsiooni elektriväljaks,jõujooned on alguse ja lõputa ning kinnise, tekkinud on ta induktsiooni elektriväljas 6. Elektromotoorjõud näitab maksimaalset pinget mida antud vooluallikas suudab antud vooluringis tekitada 7
Vibratsioonianalüüsi labor Rootori balansseermine: Sagedus: 50Hz Kiirus Amplituud (mm/s) Faas Esmane mõõtmine v0 1,76 113,78 Mõõtmine v1 1,94 138,89 proovimassiga Kontrollmõõtmine vk 0,16 -86,05 Mass g Faas Proovimass 2 0 Balansseerimismass 4,4 91 Järeldus: Esmane mõõtmine tuvastas vibratsiooni 1,76mm/s faasis 113,78 kraadi nullpunktist. Peale proovimassiga mõõtmist, saime arvutuslikult balansseerimiseks vajaminema massi, mis oli 4,4 grammi faasis 91. Balansseerimine oli edukas, sest vibratsiooniamplituud vähenes 1,76mm/s pealt 0,16mm/s. Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1...
samuti ei tekita see müra, mistõttu kasutatakse just seda laadi kompressoreid meditsiinis ja toiduainetööstuses. Membraankompressori suureks miinuseks on kõrge hind. 3) Jugakompressor - töötab jugapumba põhimõttel: gaasi komprimeerib gaasijoa kineetiline energia. 4) Kolbkompressor - Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. 5) Rotatsioonkompressor ehk labakompressor - põhiosadeks on korpuses ekstsentriliselt paiknev rootor ja selle pesades radiaalsihis vabalt liikuvad labad. Rootori pöörlemisel liiguvad labad tsentrifugaaljõu mõjul korpuse sisepinnani ning moodustavad suletud kambrid, mis viivad gaasi sisenemispoolelt survepoolele. 6) Tsentrifugaalkompressor - põhiosaks on labadega rootor, mille pöörlemisel gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse. 7) Telgkompressor e
osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised juhtmeotsad tähistatakse tähtedega C1 , C2 , C3, lõpud - C4, C5, C6. Rootor koosneb võllile kinnitatud südamikust ja mähisest. Rootori võllile on pressitud uuretega plekkrõngastest südamik. Lühisrootori mähis koosneb rootori uuretesse valatud alumiiniumvarrastest. Varraste otsad on üksteisega ühendatud otsarõngaste abil. Sellest ka nimetus lühisrootor. Rootori varraste ja ühendusrõngaste valmistamiseks asetatakse rootori südamik valuvormi ning valuvorm täidetakse sulaalumiiniumiga. Viimane täidab rootori südamiku uurded ja
Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks
oma massi ja suuruse kohta) ja see, et nad on kõige odavamad mootorid. 2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? Alalisvoolumootoreid on tegelikult mitmeid erinevaid tüüpe sõltuvalt nende võimsusest. Siin kohal käsitleme ainult pisikesi nn. Mikromootoreid. Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Vaatame kuidas see toimib. Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu
Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi boilerisse ning tsükkel algab jälle otsast peale. Gaasiturbiin Üha laialdasemalt hakatakse tänapäeva transpordis kasutama gaasiturbiine. See seade koosneb õhukompressorist, põlemiskambrist ja gaasiturbiinist. Ühele võllile kinnitatud rootor ja liikumatu juhtaparaat on kompressori põhiosad. Turbiin on see, mis paneb rootori pöörlema. Rootorilabade kuju on selline, et nende liikumisel õhk kompressori ees alaneb ja selle taga suureneb. Mitmeastmelise kompressori läbinuna väljub õhk umbes 6 korda suuremal rõhul. Õhu temperatuur tõuseb selle protsessi käigus üle 2000 C . Kokkusurutud õhk läheb põlemiskambrisse, kuhu juhitakse ka kütust- petrooleumi või masuuti. Kütuse põlemisel kuumeneb õhk 20000 C piirimaile.
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A
Selle tulemusel hakkavad aatomid ja molekulid kiirgama valgust. Selgita alalisvoolu mootori töö põhimõtet. Nimeta seadmeid ja masinaid, kus kasutatakse elektrimootoreid. Tolmuimeja, mikser, pesumasin, puldiauto, auto käiviti jne Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd? Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonvool. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks.
B- magnetinduktsioon, S-pinna pindala, -nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel. Lenzi reegel- induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. Endainduktsiooni nähtuseks - elektromagnetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Juhi induktiivsus L(ü. H) näitab, kui suur endainduktsiooni emj. tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. Dünamo teljel paikneb rootor, rootor koosneb kindlal viisil asetsevatest püsimagnetitest. Staatori moodustab vasktraadist mähis.
**Sünkroonmootorid** Sünkroonmootor on vaheduvvoolumootor, mille pöörlemissagedus on sünkroonis voolu sagedusega. Erinevalt asünkroonmootorist tekitatakse aga sünkroonmootori rootoris elektromagnet- või püsimagnetergutusega veel teine magnetvoog (ergutusvoog), mis magnetahela kaudu aheldub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t. staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori tööpõhimõte: Sünkroonmootori käivitamise eesmärgil on poolusekingades käivitusmähis, mis võimaldab nn.asünkroonset käivitust. **Asünkroonmootorid**
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp S Ü Ü TES Ü S TEEM ID E V Õ R D LU S JA A N A LÜ Ü S Kasutusel olevad süütesüsteemide võrdlus: Transistorsüütesüsteem Elektrooniline süütesüsteem Digitaalne süütesüsteem Eriom adused Transistorsüütesüsteem: Vaakumregulaatoriga süütejaotur, süüteandur jaoturis Elektrooniline süütesüsteem: Süütejaotur ilma vaakumregulaatorita Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepooliliik Transistorsüütesüsteem: Silindriline Elektrooniline süütesüsteem: Silindriline Digitaalne süütesüsteem: Ühesilindripool; Kahesilindripool Süütepoolitakistus:prim aar-ja sekundaarm ähis Transistorsüütesüsteem: 0,5Ω - 2,0Ω 8 kΩ - 19kΩ Elektrooniline süütesüsteem: 0,5 – 2,0 Ω 8 k Ω - 19k Ω Digitaalne süütesüsteem: 0,3 Ω- 1 Ω 8k Ω - 15k Ω Prim aarvooluringilülitam ine Transistorsüütesüsteem: Transistorlüliti; süütejuhtplokk k...
Joonis 2. Blowoff valve Blow off valve ehk BOV leiutati selleks, et vähendada turbo ärkamisaega peale käiguvahetust. Probleem selles, et käiku ei vahetata nii, et gaas on põhjas (va ülikallite sportkäigukastide puhul). Kui aga gaasi maha võtad, siis sulgub segusiiber ja õhk, mis ennem liikus sealt läbi ca 100 liitrit sekundis, hakkab sinna taha kogunema. Selle tulemusel rõhk tõuseb. Kuna mootor enam õhku ei saa, siis ei tekita ta ka väljalaske gaase, mis turbiini ringi ajavad. Rootor käib siis puhtalt inertsist ringi, nii 250 pööret sekundis. Kuna aga sisselaskesse on pumbatud tohutu rõhk ja komprssori pool rohkem ei jaksa, siis hakkab inerts kiiresti vaibuma. Veelgi hullem, õhk hakkab läbi kompressori tagasi välja voolama ning selle tulemusena võib rootor isegi tagurpidi käima hakata, kuna kompressori pool töötab siis nagu turbiin. Mis selles siis halba on? Põhimõtteliselt see, et kui oled käiguvahetuse lõpetanud ja vajutad uuesti gaasi, siis ei
g ja v erinevusel kordamööda, moodustades " keerleva valguse" efekti. Kui generaatori faaside järjestus erineb võrgu faaside järjekorrast, siis lambid, mis on lülitatud "kustuva valguse" skeebi järgi. Vajaliku faaside järjekoora saavutamiseks tuleb vahetada kohtadega mistahes kaks faasi generaatori klemmidel. Tavaliselt on antud moodus elektrijaamades automatiseeritud. Isesünkroniseerimise moodus. Ergutamata generaatori rootor pannakse primaarmootoriga pöörlema kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitatakse G võrku. Et vältida liigpingeid, ühendatakse rootori ahelasse takistiga. Kohe pärast lülimist võrku ühendatakse ergutusmähis ergutiklemmidega ja G hakkab tööle sünkroonselt. Tekib järsk voolu tõuge ja mehaanilised pinged võllil kuid need pole ohtlikud G-le. Antud moodus on mugav sagetaste lülituste puhul. 17
muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu. Tekkiv elektriväli pole potensiaalne vaid pööriselektriväli.Selle jõujooned on alguse ja lõputa ehk kinnised kõverad. Elektromanetilise induktsiooni teel paneb laengukandjad liikuma jõud mis nihuta juhet magnetväljas.
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Samm-mootor aruanne Kuupäev: 29.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Peamine koostisosa on rootor, mis on mootori ainuke liikuv komponent. Rootori külge on kinnitatud püsi- magnetid, millede väljaulatuvate otsade külge ühendatakse veomehhanismid. Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnet- väli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Unipolaarne mootor
5. Roolitrapetsi otstarve: juhtratast pöördenurkade vahekord oleks õige (Sisemine ratas pöörab suurema nurga all kui välimine. Vasakult paremale skeemil: 1. Käändhoob 2. ja 3. Roolvardad 4. Roolisammas 5. Roolihoob 6. Rool 7. Käändhoob C. Roolivõimendi 1. Roolivõimendi põhiosad (tähistage joonisel) 2. Pumba tüüp: Rootorpump (kahepoolse toimega) ajam: Rihma abil väntvõlli hammasrattalt põhidetailid: Reservuaar, labad, rootor, kaitseventiil 3. Silindri põhidetailid: Kuulid, kolb, malmrõngad 4. Roolivõimendi klapid Sisemine klapp ja välimine klapp 5. Õli liikumine võimendi seadmeis rooliratta paigalhoidmisel otsesõidul: Juhtpeasilinder asetseb keskel pöördel: Avab siiber õlilepääsu kolvist paremale v vasakule asuvasse ruumi rooliratta pööramisel ....................................................................
purjelaevadel) 2.Vahelduvvoolu ajamid (väikelaevadel, pikkus alla 24m) Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori tööpõhimõte Lihtne alalisvoolu mootor lahtivõetult Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori poolused otsavaates Võimsa alalisvoolu mootori välisilme Alalisvoolu mootori mähiste skeem Traditsiooniline paralleelergutusega alalisvoolu mootori käiviti skeem Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem
Küsimuste vastused 1) Alalisvoolumootorid Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks staatoril paiknevat ergutusmähist või püsimagneteid. Kontaktrõngaste ja harjakeste abil juhitakse pöörlevasse raami alalisvool (vt. Joonis 2.5). Et rootor pöörleks püsivalt ühes suunas, tuleb ankruvoolu suunda iga poolperioodi tagant reverseerida. Ankruvoolu suuna muutmiseks kasutatakse alalisvoolumootorites mehaanilist või pooljuhtidega töötavat kommutaatorit.Sõltuvalt ergutusmähise asukohast võivad alalisvoolumootorid olla kas a) võõrergutusega, kus ergutusmähist toidetakse eraldi toiteahelast, b) jadaergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud jadamisi ankruga, c) rööpergutusega, kus ergutusmähis on ühendatud
Kiilrihma pinguse määramiseks mõjutatakse rihma jõuga F ja mõõdetakse rihma läbipaine I. Jõu suuruse ja läbipaine andmed saab antud masina andmete kataloogist. Mitmekiilulise rihma libisemine kõrvaldatakse rihma ja pingutusrulliku vahetusega. Masinate elektrisüsteemides kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit. Vahelduvvoolugeneraatorit seepärast, et see generaator on generaatoritest üldiselt kõige kergem ja töökindlam. Vasakult paremale osad: rihmaseib, otsakaas, laager, rootor, laager, staator, otsakaas, pingerelee koos harjadega, alaldi, alaldi kate. Masinate generaatoreid võiks iseloomustada lühidalt: kolme- või viiefaasiline, vahelduvvoolu, elektromagnetergutusega, täisperioodalaldi ja pingeregulaatoriga varustatud generaator. Klemmipinge generaatoril võib olla 14 V või 28 V. Staatorimähistes lubatud töövool sõltuvalt generaatori tüübist ja võib olla 40...200 A. Kuna generaatori mähiseid läbib suur vool, siis ülekuumenemise vältimiseks töö
Mõnda elektrimootorit saab kasutada ka generaatorina, näiteks sõiduki veomootor võib olla kasutusel mõlemal eesmärgil. Elektrimootoreid ja generaatoreid kutsutakse ühisnimega elektrimasin. On olemas vähemalt kolme toimimismehhanismiga elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Kõige levinum neist on magnetiline. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii staator kui rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad magnetväljad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. Seda saavutatakse pooluste sisse ja välja lülitamise või tugevuste muutmisega. Põhilised mootoritüübid on alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootorid. Kõik mootorid vajavad sünkronisatsiooni magnetvälja ja rootori vahel. Alalisvoolumootor Alalisvoolumootor on mootor, mis on disainitud kasutama alalisvoolu
elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või poolkinnised uurded mähise paigaldamiseks. Staatorimähis kujundatakse sektsioonidena ja valmistatakse ümmargusest või kandilisest vaskjuhtmest Mähise väljaviigud tähistatakse C- tähega ning numbriga vastavalt faasile: a) faas 1, algus C1, lõpp C4; b) faas 2, algus C2, lõpp C5; c) faas 3, algus C3, lõpp C6 Peitpoolustega rootor tehakse tervest või kokkupandavast sepisest Rootori välispinnale freesitakse täisnurksed uurded, millesse asetatakse kandilisest vaskjuhtmest mähis Väljepoolustega rootor koosneb pöiast (1), mille külge kinnitatakse poolidega pooluste südamikud (2) Poolusesüdamik koosneb poolusekingast (3) ja sabast (4), millega poolus kinnitub pöia külge 5 Staatorimähised
Põhilised elektrimootorid tööstuses, reguleerida suurtes piirides toitepinge muutumisega; käivitus sisselülitusel veojõud suur, sageduse põllumajanduses jne. kasvades veojõud väheneb Ehitus ja tööpõhimõte (elektrienergia arvesti töötab samal põhimõttel) Paigalseisev osa ehk staator(õõnes malmsilinder) ja sellega ühise telje ümber Elektromagnetlained pöörleb rootor (vask, alumiiniumvarrastest). Paigalseisev osa staator tekitab Laetud osakese võnkumine tekitab selle läheduses muutuva elektrivälja, see indutseerib muutuva pöörleva magnetvälja, mis vahelduvooluvõrku lülitades tekitab magnetvälja, see jälle muutuva elektrivälja jne. Mingil ajahetkel on x teljel võimalik registreerida sageduse(sünkroonsageduse) 3000p/min(2 pooluseline); 1500 p/min(4poolust); erinevaid e aj b väärtuseid
Tuuleenergia Kuidas toota tuulenergiat? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna
üks meeter ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga -7 meetri kohta jõud 210 njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes 1 amper. 5. Vooluga juhe magnetväljas Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnenõel juhtmega risti (Oerstedi katse). 6. Selgita, kuidas töötab elektrimootor Alalisvoolumootori pöörlev osa ehk rootor sisaldab juhtmekeerde, mis on sümmeetrilised rootori pöörlemistelje suhtes. Juhtmekeerud lülituvad kordamööda vooluringi läbi grafiitvarraste, mida nimetatakse harjadeks. Vedrud suruvad harjasid vastu rootori kontaktrõngast. Kontaktrõngal paiknevad vaskplaadid on juhtmekeerdude otsteks. Vooluringi osaks on parajasti just see juhtmekeerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor koos oma juhtmekeerdudega paikneb püsimagneti magnetväljas. 7. Kirjuta vasaku käe reegel
● Mõned seadmed muudavad elektrit liikumiseks, aga nende põhieesmärk ei ole kasuliku mehaanilise jõu tootmine, seepärast ei nimetata neid enamasti ka elektrimootoriteks Elektrimootorite tüübid On olemas vähemalt kolme tüüpi elektrimootoreid: magnetilised, elektrostaatilised ja piesoelektrilised. Enamus elektrimootoreid on magnetilised. Magnetiline Peaaegu kõik elektrimootorid põhinevad magnetismil. Neis mootorites loovad nii straator kui ka rootor magnetvälju. Nende magnetväljade erinevus tekitab jõudu, mis väljendub väändemomendina võllis. Üks või mõlemad peavad muutuma koos rootori keerlemisega. See saavutatakse pooluste sisse ja väljalülitamise või tugevuste muutumisega. Universaalmootor ● Elektrimootor, mis on mõeldud töötama nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. ● Elektrivõrgu sagedustel (50-60Hz) töötavad tüübid on tavaliselt <1000 W. Omadused Eelised ● Suur väändemoment käivitudes;
Kolmefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte Pingestades kolmefaasilise asünkroonmasina staarori mähised tekib nendes vool, millega kaasneb magnetvood, kui staatori mähised on 120 kraadi nihutatud siis megnetvoog on pöörlev. Pöördmagnetväli indutseerib staatori ja rootori mähises EMJ. Kui rootori mähised on suletud tekib nendes vool. Rootori voolu ja pöörleva magnetvooga tekib pöördmoment. Kui arendatav pöördmoment on suurem kui pidurdusmoment hakkab rootor tööle. Asünkroonmootorid on enamkasutatav jõuallikas maailmas, eelkõige mootorina, kus elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks pöördemomendi näol. Konkreetsetel tingimustel võib asünkroonmasin töötada ka generaatorina, muundades mehaanilise energia elektrienergiaks. Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks
Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid ta oli madala haridusega, mis puudutas matemaatilist osa. Elektrimootorid koosnevad paigalseisvast staatorist ja pöörlevast rootorist. Staatoris tekitatakse pöörlev magnetväli, mis on vajalik rootori pöörlema panemiseks. Rootor pöörleb laagritele toetuval võllil, mille külge on omakorda ühendatud mehhanism. Staatori ja rootori vahel eksisteerib õhupilu, mille kaudu toimub magnetvälja penetratsioon staatorist rootorisse. Kasutamine: elektriautod, tehastes, miksrite ja muude liigutamine, tehnika liigutamine linti mööda, kodu elektritarvetes ehk näiteks akutrell, elektriline munavispel, vints. Elektrimootorit on vaja, et inimese elu kergendada,
Generaator Generaatori osad. 1)Ventilaator 2)Kaitse 3)Generaatori korpus 4)Ergutusmähis 5)Rootor 7)Staator 8)Kondrsaator 9)Kate 10)Pistikupesa 11)Kate 12)Ventilatsiooni toru 13)Dioodiplokk 14)Faasijuhe 15)Dioodi kandur 16)Laager Voolutarvitite toeks ja aku laadimiseks on vajalik stabiilne pinge.Kui pinge on liiga kõrge,kuumeneb juhtmete isolatsioon,tarvitid võivad läbi põleda ka tekib ülelaadimine.Ettenähtust madalama pinge korral jääb aku osaliselt või täielikullt laadimata.Seepärast töötavad generaatorid koos pingeregulaatoritega,mis on häälestatud lähedaseks aku laadimise lõpu pingele.24-V elektrisüsteemi korral on reguleeritav pinge 26....28V.
kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud.
kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud.
XC- valem: XC= 1/wC; pinge jääb voolust maha 90*. Mahtuvustakistus sõltub mahtuvusest ja ringsagedusest. Hakkab toimuma endainduktsioon- takistab voolu. Alalisvoolu mahtuvustakistus on lõpmata suur. Kolmefaasiline vool- e kõnekeeles tööstusvool. Liinijuhtmes on 3 faasijuhet ja 1 nulljuhe. Saadakse kolmefaasilise generaatoriga, mis koosneb kolmest induktiivmähisest e staator. Mähised paiknevad rootori ümber 120* nurga all. Rootoriks on püsi- või elektromagnet. Kui rootor keerlema panna, tekitab see magnetvoo. Kui mõnes mähises on magnetvoo muutus suurim, tekib seal elektromotoorjõu suurim e amplituudväärtus. Kuna mähiste vahel on 120* nurk, siis on ka tekivate pingete sinusoidgraafikud 120* nihkes üksteise suhtes. Tähtühendus- Mähiste üheliigilised otsad ühendatakse generaatori neutraali N ja sealt tõmmatakse nulljuhe. Kasulik: Saab tööle rakendada suure võimsusega masinaid.
Q = 2 D²/4 S 60 n v [m³/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. KOLBPUMBAD KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP 1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll, 2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll, 3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel
Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral Asünkroonmootori elektromagnetilise momendi ja voolu kõverad eri tööreziimides Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse ja libistuse valemid Asünkroonmootori ringdiagramm võimalik leida kõik mootorit puudutavad näitajad Sagedusmuunduriga asünkroonmootori karateristikad Asünkroonmootori mehaanilised karakteristikad olenevalt rootori tüübist A õõnes rootor, B- tavaline, C süvauurdega, D kahemähiseline (2 võre üksteise sees) Võimsate asünkroonmootorite kasutatakse süjuvkäiviteid
Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul. Elektrimasinal on liikumatu osa- staator ja liikuv osa- rootor või puuduvad liikuvad osad üldse (transformaator). Elektrimasina tööpõhimõttest olenevalt võivad nii staator kui ka rootor olla kas induktoriks (magnetvälja tekitaja) või ankruks (ankrus indutseeritakse elektromotoorjõud). Enamik elektrimasinaid on ehitatud nii, et nende induktorite poolt tekitatud magnetväli muutub perioodiliselt ning seepärast nimetatakse taolist magnetvälja pöörlevaks magnetväljaks.
vaheline nurk. Seda valemit nim. Ampieri seaduseks. Jõud F on risti nii voolu elemendiga kui ka vektoriga B. Tema suuna võib määrata vasaku käe reegliga : kui vasak käsi asetada nii, et magnet induktsiooni vektori juhiga ristuv komponent B1(vektor) ja väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täis nurga moodustav pöial näitab vooluelemndile mõjuva jõu suunda. (joonis 2). Magnetvälja mõju vooluga kasutatakse elektrimootoris . alaslisvoolu mootori pöörlev osa ehk rootor , sisaldab juhtme keerde (1), mis on sümmeetriliselt rootori pöörlemistelje (2) suhtes. Juhtme keerud lülituvad korda mööda ringi mööda läbi grafiitvarrsate, mida nim. Harjadeks (3), vedrult (4) suruvad harjasid vastu rootori kontakt rõngast (5), kontakt rõngalt paiknevad traadid on juhtm keerdude otsteks. Vooluringi osaks on just see juhtme keerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor koos oma juhtme keerdudega, asub püsimagneti (6) magnetväljas, juhtme keeru
Elektromagnetism- käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon- nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. Selline on induktsioonivool. Dünamo- koosneb pöörlevast osast- rootorist (kindlal viisil paigutatud püsimagnetid) ja paigalseisvast osast- staatorist (vasktraadist). Kui rootor hakkab pöörlema, siis magnetite asukohad juhtmelõikude suhtes muutuvad ja muutuv magnetväli. Tänu elektromagnetilisele nähtusele tekib mähises vool. Induktsiooni elektromotoorjõud- pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme lõigu otstele kui juhtmes puudub vool. U=vlBsin. Pööriselektriväli- induktsioonivooluga kaasnev elektriväli, tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised. Magnetvoog- näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned
mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Selletõttu mähis pöörlebki.
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi tõttu magnetväljas. =B*S*cos B-magnetinduktsioon, S- voolukontuuri pindala, cos-nurk magnetinduktsiooni ja pinnanormaali vahel. Mõõtühik on veeber(Wb). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivool...
voolu vähendada, mis läbib ergutusmähist. Alalisvoolumootorit ei tohi tühikäigul käia lasta, mida suurem on võimsus, seda suurem on ka kasutegur. Mähis koos südamikuga moodustavad elektromagneti. Masina pöörlevate mähistega osa nimetatakse rootoriks ja paigallseisvate mähistega osa staatoriks. Vahelduvvoolumootorite puhul on käivitusvoolu kordsus 5...7 korda suurem nimivoolust. Vool tekitatakse asünkroonmootori rootoris olevas lühismähises induktsiooni teel. Selleks peab rootor pöörlema veidi aeglasemini kui magnetväli. Vahelduvvoolumootorite korpus on valmistatud malmist või alumiiniumsulamist. Pöörlev osa vahelduvoolumootoritel on rootor. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks tuleb klemmkarbis omavahel vahetada kaks toitepingejuhet. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub nii sagedusest kui ka poolusepaaride arvust. Vahelduvvoolumootori eelised: otsekäivitus, lihtne meetod ja ehitus, ei vaja keerukaid
Alalisvooluajameid käitavad mitmesugused alalisvoolu mootorid Alalisvoolu mootorid · Jagunevad ergutuse järgi: 1. Sõltumatu ergutusega (independent excitation motor) 2. Paralleelergutusega (shunt motor) 3. Jadaergutusega (series motor) 4. Segaergutusega (compound motor) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kollektoriga mootorid (NB! on olemas nii alalis- kui ka vahelduvvoolu kollektormootorid) 2. Kontaktivabad alalisvoolu mootorid (püsimagnetiga rootor, staatorimähistele antavat pinget kontrollib keerukas kaasaegne jõuelektroonika) Alalisvoolu mootori osad Alalisvoolu mootori ehitus Sisepõlemismootori tüüpiline starter jadaergutusega alalisvoolumootor Stardiaku laadimisgeneraator ei ole olemuselt tavaline alalisvoolugeneraator alalispinge saadakse regulaatoriga alaldis Starter osadeks lahtivõetuna 6 käivituspool sulgeb jõuahela, ühendab hammasrattad Alalisvoolu masina kommutaator (kollektor)
juhtmetest ja voolu suunda muutvast kommutaatorist, nimetatakse ankruks. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järel muuta mähises voolu suunda. Mootori rootoris tekitatakse püsimagnetergutusega veel teinegi magnetvoog -- ergutusvoog, mis magnetahela kaudu seondub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa ehk staatorivälja N-poolused tõmbuvad rootori S-poolustega ja vastupidi, ning rootor hakkab pöörlema staatori magnetvälja kiirusel. 3
korduvad kindla ajavahemiku järel. Samm-mootor Samm-mootorid on lähedalt seotud kolmefaasiliste sünkroonsete vahelduvvoolumootoritega, kus sisest püsimagnetitega rootorit kontrollitakse väliste elektrooniliselt lülitatavate magnetitega. Samm-mootorist võib mõelda ka kui alalisvoolumootori ja pöördliikuva solenoidi hübriidist. Mähiseid pingestatakse järgemööda ja rootor suunab ennast voolu tekitatud magnetvälja järgi. Samm-mootor Erinevalt sünkroonmootoritest ei keerle samm-mootorid pidevalt, vaid "astuvad" – alustavad ja jäävad jälle kiirelt seisma – ühest positsioonist teise, vastavalt mähiste pingestusele. Olenevalt pulsside järjekorrast võib mootor keerelda ühte või teist pidi, muuta kiirust, jääda seisma, kiirendada või aeglustada suvalistel ajahetkedel Universaalmootor
Seda valemit nim. Ampieri seaduseks. Jõud F on risti nii voolu elemendiga kui ka vektoriga B. Tema suuna võib määrata vasaku käe reegliga : kui vasak käsi asetada nii, et magnet induktsiooni vektori juhiga ristuv komponent B1(vektor) ja väljasirutatud sõrme näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täis nurga moodustav pöial näitab vooluelemndile mõjuva jõu suunda. (joonis 2). Magnetvälja mõju vooluga kasutatakse elektrimootoris . alaslisvoolu mootori pöörlev osa ehk rootor , sisaldab juhtme keerde (1), mis on sümmeetriliselt rootori pöörlemistelje (2) suhtes. Juhtme keerud lülituvad korda mööda ringi mööda läbi grafiitvarrsate, mida nim. Harjadeks (3), vedrult (4) suruvad harjasid vastu rootori kontakt rõngast (5), kontakt rõngalt paiknevad traadid on juhtm keerdude otsteks. Vooluringi osaks on just see juhtme keerd, mille plaadid on kontaktis harjadega. Rootor
saekettad kuni 250 mm risti, piki ja segasaagimiseks. Enne paigaldamist saekettaid kontrollitakse pragude ja kõveruste mitteolemasolu ja hambaid räsatakse (kõvasid lamplaatidega saekettaid ei tohi räsada) ja teritatakse. Elektritikksaagidega (joon. 13) saetakse välja toorikuid laudadest, vi neerist või plaatidest. Elektrikäsihöövliga (joon. 14) hööveldatakse detaile laiusega kuni 100 mm. Instrumendi tööosadeks on: 5 höövelnoad; 6 elektrimootori rootor (kinnitatakse noad); 3 tugipaneel (tasapinnale paigaldatakse vajalik ku asendisse poltidega). Höövli korpusel on 2 käepidet, millede abil höövlit suunatakse töö ajal ja neli tugijalga, mis on elektrihöövli kinnitamiseks alusele, kui me kasutame teda statsionaarses asendis sarnaselt höövelpingile. Pikkade detailide hööveldamisel kasutatakse täiendavaid aluseid, aga lühikestel lükkeklotsi. Elektriliste erinevat marki puurmasinatega puuritakse avasid
Klappe ei ole. Niisiis, sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse sisse. Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini. Kahe süüteküünla vajalikkust ma juba selgitasin - et segu põleks ühtlasemalt. Leegi levimine võtab aega. See ongi peamine töötakt - segu põleb ja surub rootorit, keerates seega iseennast mootorist välja. Rootor aitab takka ka. Nüüd siis head ja halvad küljed. Esiteks head: 1)Vähem liikuvaid osi. Kaherootorises vankelmootoris pöörlevad kaks rootorit ja võll. Lihtsaimas 4-silindrilises mootoris on vähemalt 40 juppi. Miks see hea on? Odavam toota, odavam parandada, töökindlam. Selle hea omaduse on juba avastanud mõned lennukitootjad. 2)Sujuvam. Silindritega mootor jubistab üles ja alla, samas kui vankelmootor lihtsalt keerutab
Induktiivsus kontuuri iseloomustav suurus, mis sõltub kontuuri mõõtmetest ja kujust ning on võrdne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu ja voolutugevuse muutumise suhtega. L = - Ei / (delta I / delta t). L [1H = 1V*s / A]. 1H on sellise kontuuri L, milles I muutumise kiirusel 1A/s indutseeritakse emj. 1V. Vahelduvvool on elektrivool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. Vahelduvvool võngub harmooniliselt, sest graafikuks on sinusoid. Geneka osad: Staator (pysimagnet) ja Rootor (põõrlev alus koos mähis(t)ega). Töötab el.mag.ind. põhimõttel. Magnetvoog on magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna, mis võrdub: Fi = BScosa. A on pinnanormaali ja B vaheline nurk. Fi [1Wb = 1T*m2].
magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Seetõttu mähis pöörlebki, ehk teisisõnu on elektrienergiast tekitatud
kasutatakse toiteallikana akut, ning j6uülekandena planetaarreduktorit, mis v6imaldab oluliselt suurendada oluliselt väändemomenti. Väändemomenti on v6imalik astmeliselt reguleerida. Osadel trellidel on magnethoidik, kuhu v6ib kinnitada kruvikeeramisotsiku. puuri v6i kruvi. K6ikidel akutrellikruvikeerajatel ei ole l6ikepuurimise mehhanismi. Elektritrelli p6hiosadeks on mitmeosaline korpus , mille üks osa moodustab ka käepideme. Korpusesse on paigutatud elektrimootor. Mootori rootor pöörleb kahel kuullaagril. Rootori v6llile on kinnitatud jahutusventilaatori tiivik. Trelli korpuses asuvad harjahoidjad harjadega. Trelli korpuse külge kinnitub reduktori korpus, kus asub reduktor koos löökpuurimisemehhanismiga. Reduktori v6lli keermestatud otsa kinnitub padrun. Padrun v6ib olla v6tmega v6i vtemeta , nn kiirpadrun. Akutrellidel on enamasti ilma v6tmeta padrun. Trelli korpusesse on paigutatud ka juhtimislülitid. 1.Pöörlemise suuna muutmise lüliti 2
Vahelduvvool-elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub ka suund. perioodiliseks sageduseks f. Hetkväärtus-voolutugevuse väärtus antud ajahetkel. Tähis i. Amplituudväärtus-voolutugevuse max võimalik väärtus(Im). Harmooniline funkt-pendli võnkumise kirjeldamine.sin või cos. Koosinusfunk-alustame mõõtmist hetkel, millal voolutugevus on max. i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtmine algab kui i=0.Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
