Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks p...
ERICH MARIA REMARQUE 1898-1970 ¤ sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal ¤ nime Paul vahetas Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ¤ perekond oli üsna vaene, isa töö tõttu tuli sageli kolida ning taskuraha teenimiseks andis Remarque juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917-
Tsitaadid Remarque E.M. Remarque ,,Armasta oma ligimest" · Kui sinu kõrval keegi sureb, siis sa ei taju seda. See on maailma õnnetus. Kaastunne ei ole valu. Kaastunne on varjatud kahjurõõm. Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad. · Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime. · Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud!
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Jaanuar 2010 40.ndates eluaastates võidusõitja Clerfayt sõitis oma auto Giuseppega Monte Carlost Sveitsi Alpidesse sanatooriumi Bella Vistasse külla oma vanale partnerile tuberkuloosihaigele Hollmannile. Ta tuvus 24 aastase haige belglanna Lillian Dunkerquega ja tolle seltsilise valgevenelasest Boris Volkoviga. Lillian oli 4 aastat tagasi sanatooriumisse tulnud ning 6 aastat enne seda oli kestnud sõda. Haiged kutsusid professorit Dalai Laamaks ja vanemõde Krokodilliks
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas
Ravic Sündisin Saksamaal, kust humaanse mõtteviisi pooldajana õnneks suutsin põgeneda. Olin suurepärane arst ja illegaalsuse tõttu ka hea sissetulekuallikas mõnele kehkatsile. Siiski oli üks suur pahe, mis koonduslaagripiinad lõpetas, nimelt nikotiinisõltuvus. Ja nii juhtuski, nagu ei suutnud ma kord päästa noort ameeriklannat, ei saanud mind aidata ka keegi teine. Vahe oli vaid selles, et ma teadsin, mis oli tulemas, olin neid eluröövijaid varemgi kohanud, ja olin isegi õnnelik, et saabus minu tund. Joan Madou Kohtusin oma kangelasega väga traagilisel päeval. Tema suutis mind panna unustama. Olin õnnelik, kuni ta minema saadeti. Ei jäänud mul muud üle, kui ekselda üksi, ahvatledes tundmatuid mehi, kuid jäädes ise õnnetuks. Ja siis ta naasis, mu süda peksis rõõmust. Kuid millegipärast oli mehel raske mind enam uskuda. Rumal näitlejahakatis, ei suutnud siis täpselt tabada! Samas pean olema tänulik, sest tänu temale leidsime taas tein...
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsuse peaaegu üleöö Kuid aastal 1933 ta raamatud keelati ja põletati ning 1938 jäeti ta saksa kodakondsusest ilma Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los Angeleses ning hiljem kolis N...
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal
Lucienne- abort ämmaemanda juures- Madame Boucher, tegi aborti valesti, ei saanud enam kunagi lapsi. Jeannot- poiss, 13 aastane. Autoavariis jalg ampulteeriti. Oli mõnes mõttes selle üle ka õnneik, kuna sai selle eest ka kahjutasu. Doktor Ernst Seidenbaum, Josef Stern, Wiesenhoff, Ruth Goldberg- pettis oma abikaasat Wiesenhoffiga, Aaron Goldberg Tsitaadid Raamatust ,,Arc de Triomphe" Erich Maria Remarque ,,Elu koosneb enamast kui sentimentaalsetest võrdlustest." ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis- kui elad, ei hooli sust keegi." ,,Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." ,,Laviini ei saa peatada, kui see veereb, kes seda püüdis, jäi ise alla." ,,Nii mõndagi võib kuhugi paigale panna, maailmas jätkub kõige jaoks kohta. Ainult mitte
Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta" teose põhiprobleemid http://www.youtube.com/watch?v=v5HnDWzGOAg Sõda · Raamatutegelased olid sõjavastased. · Peategelased unistasid rahust ja kodust. · Sõda muutis nad külmaverelisteks. · Kättemaks vaenlastele, Himmelstossile · Lõpuks ei osatud enam ette kujutada elu ilma sõjata. · Paul ei mõistnud kellele ja milleks seda sõda vaja on. Vaimne tasakaal · Alandus · Sõduritel tekkisid vaimsed probleemid. · Sõprade surm mõjub laastavalt. · Väärtushinnangute muutus puudub usk tulevikku · Mäng õnnega ja saatusega. · Juhused ellu jäämiseks. · Polnud elu peale sõda puudus eesmärk ja otstarve. Näljahäda · Vahel polnud rindel piisavalt süüa. · Tsiviilisikud elasid näljas - parem kraam saadeti rindele. · Vangi võetud venelased olid näljas. Ebavõrdsus · Poisid olid noored ja kogenema...
Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film. Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta peatus Bevery Wilshire Hotellis ja pärast omas ta kahekorruselist maja Westwoodis (maja kuulus enne Nils Bagge'ile). Enne ja pärast aastaid Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga. Kuid
14. juunil 1867, Kaiserswerthis) ja ema oli Anna Maria Remark. Peres oli kaks tütart: Ella ja Elfride · Unistas noorena muusikukarjäärist · Oma esimesed esseed, luuletused, ja novelli alguse ( "Unistuste tuba" ) kirjutas 16 või 17 aastaselt · Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, kelleks oli näitlejanna Ilse Jutta Zambona. Pärast lahutust abiellusid nad taas aastal 1938. Remarque noore sõdurina Remarque 1929. aastal
Erich Maria Remarque Pärast 4-kuulist väljaõpet saadeti poisid rindele. Sõdis samas rindelõigus Hitleriga. 1917 juulis sai Remark 5 kohast haavata. (Pärast sõda bravuuritses ja uhkeldas saksa lambakoer Wolfiga) Romaan "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu üleöö. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keelde, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Tänaseks on teos tõlgitud enam kui 50 keelde. 1930. aastal vändati selle põhjal ka film. Filmi rezissööriks oli Lewis Milestone. "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese
,,Triumfikaar" Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub 20. sajandi keskel Prantsusmaal Pariisis, kus asub triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi k...
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid...
,,Pidu sinus eneses" Ernest Hemingway Ernest Hemingway 25aastane peaosaline. Alustav kirjanik, kes elab üsna vaeses linnaosas perega. Hadley Hemingway naine. Neil on poeg Bumby. Gertrude Stein hemingway sõber olnud juba neli aastat. Stein väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist enam ei saanud. Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega. Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks alustusraha sai võtta. Hipodroomil...
Erich Maria Remarque "Armasta oma ligimest" Üksikud pildid juhuslikest inimestest, kõik ühtviisi tähtsad ja kaduvad... nagu ajajärk isegi.Kõik on juhuslik, ometi satuvad nad millalgi taas jälle kokku. Tänapäevane elu tundub tähtsusetuna. Detailid on nii tähtsad,eluliselt tähtsad. Nagu näitlejanna Barbara, mees politseijaoskonnast, ametnikud...On inimene, aga tema lugu ei ole tähtis. On nimetud inimesed, kellest teame vaid autori pillatud meeleolu järgi. On korduvad, kogenud hulkurid kes näivad kui tugipostid, lohutuseks teel (alati usaldatavad on näiteks Marill ja Steiner). Praekana lugugi on omamoodi lohutav - mehe unistuseks on süüa praekana ja ta näeb selleks palju vaeva aga võetakse kaks korda just siis kinni kui kavatseb seda sööma hakata. Pariisis õnnestub tal ometi saada oma praekana. Muud temast teada ei ole - aga rohkem ei olegi vaja. Nad on alati kusagil olemas, hulkumas nagu peategelanegi. Teadmine, et sa ei ole üksi, et on ...
Pagulasena välismaal. Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest
Milles seisneb Remarque'i populaarsus? Erich Maria Remarque oli oma aja kohta väga kiiresti kuulsaks saanud mees. Nimelt kolm aastat pärast tema kuulsaima teose ,,Läänerindel muutuseta" ilmumist oli see juba kättesaadaval kahekümne viies erinevas keeles. 1928. aastal, mil ta raamat ilmus, polnud veel interneti, seega oli selline arv tõlgete ilmumisi väga suur saavutus. Tänaseks on romaan tõlgitud rohkem kui viiekümnesse keelde. Teose põhjal on tehtud ka linateos, mis võitis 1930. aastal Oscari
1. Erich Maria Remarque, ,,Triumfikaar" 2. Tegevus toimub paar sajandit tagasi. 3. Pransusmaal Pariisis. 4. Erich Maria Remarque`i "Triumfikaar" on lugu saksa pagulase Ravici elust. Ravic elab hotellis "International", mis on pagulaste elukoht Pariisis. Mees on ametilt arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic on üksik mees, kes peab kogu aeg valvel olema, et teda ei leitaks ja maalt välja ei saadetaks. Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli kaasa, kartes, et muidu võib see jääda nende esimeseks ja ka viimaseks kohtumiseks. Ravici ja Joani juhuslikust tutvusest saab alguse suur armastus. Ravicil on ka sõber Morozov, kes elab temaga samas hotellis ja töötab lokaalis uksehoidjana. Morozov aitab Joanil saada tööd samasse lokaali. Raamatu a...
,,Triumfikaar" E. M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas
Erich Maria Remarque ,,Gam`` Raamatu peategelaseks on Gam.Ta on terviku poole püüdlev erilise saatusega kaunis daam,kellele on Euroopa linnad igavuse peale ajanud ja kes reisib kaugetes maades- Egiptuses,Argentinas,Sri Lankas,Vietnamis,Indoneesias,Hiinas ja Indias.See eksootiline eluring,mil tema proviandiks on armastus,lõpeb tal meeletu põgenemisega ja salapärase kaaslase kaotamisega.Tuge leidnud buda vaimuliku tõekspidamistest,tuleb ta Euroopasse tagasi.Looduse uut õitsengut taas himukalt tunnetav noor naine on uuele eluringile minekuks usutavasti valmis. Gamile tundus,et tal on vaja osta Abu Duvase ´´Diivani`` vana väjaanne.Norman ootas teda,et esitleda talle Clerfayt`d,ühe sõbra poega,kes pidi ta lennukiga Luxorisse viima.Gam startis tunni aja pärast ja Norman pidi järgmisel päeval talle kiirrongiga järele minema.Kreool sõidutas nad hotelli ja kummardas Gami ees.Clerfayt ei tei...
HEMINGWAY 1899-1961 Sündis Chicagos, emal eeldused saada lauljaks kuid loobub karjäärist perekonna nimel. 1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga. 1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks 1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia- Austria rindele- sai raskesti haavata 1919 naaseb ameerikasse kodulinna 1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures 1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima II ...
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama.
Erich Maria Remarque Elutee Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele; sai mitu korda haavata. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana
Triumfikaar Erich Maria Remarque Raamatu ,,Triumfikaar'' põhiideeks on, et inimese põhivaenlane ei ole teine inimene, vaid surm. Samuti räägib autor teoses armastuse võimalikkusest sõja ajal, sõjast, truudusest ja inimsuhetest tervikuna. Kas Ravic oli üdini truu? Ravic oli andnud Hippokratese vande, mis tähendab, et ta peab hoidma elu. Samas oli ta endale lubanud, et tapab Haake- inimese, kes piinas teda jõhkralt ja kelle piinamise tagajärjel suri ta esimene naine
ARC DE TRIOMPHE - ERICH MARIA REMARQUE Romaan ,,Arc de Triomphe" ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb 1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal on küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal on tunda vältimatu sõja lähenemist ja närvilist elu, mis sarnaneb peoga katku ajal. Teose peategelaseks on saksa günekoloog Ravic, kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant. Koos oma õige nimega on Ravic maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutsedokumendid
Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes. Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965) Erich Maria Remarque 1998-1970 Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark. Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas mõnda aega õpetajana ja pikemalt ajakirjanikuna. 1929 saabus tuntus kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta". Rahva hulgas saatis romaani päevapealt tohutu menu. Saksamaal
Erich Maria Remarque “Triumfikaar” Sõda ja armastus Romaan „Arc de Triomphe“ ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb 1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal oli küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal oli tunda vältimatu sõja lähenemist. Romaani peategelaseks on saksa arst Ravic, kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant.Koos oma õige nimega oli Ravic maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutse dokumendid. Esimese maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Ravic elas Pariisis ja töötas ühes erakliinikus, kus ta oli sunnitud tegema operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant’i eest. Operatsioonide eest saab ta professorilt närust tasu, millega...
KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit
seal on 3 loosungit- Sõda on rahu! Orjus on vabadus! Teadmatus on jõud! Samuti on teoses erinevad ministeeriumid, mis tegutsevad siis vastavalt, kas kiusavad inimesi püramiidis, kirjutavad ajalugu ümber´, jagatakse ressursse. Riigivõimu kehtestab Suur Vend, kellel on iseloomulikud tunnusjooned Jossif Staliniga. Peategelasel tekib probleeme. Teoste eesmärk oli inimesi hoiatada ,et kui lasta türannidel ühes piirkonnas võimutseda võib demokraatia lõpuks kaduda. ERICK MARIA REMARQUE On saksa kirjanik, kadunud põlvkonna esindaja. Sündis Osnabrückis, läks sõdurina IMS rindele, sai korduvalt haavata ja pärast sõda pidas mitmeid ameteid. Temalt võeti 1939a. saksa kodakondsus ja ta läks elama USAsse . Sai kuulsaks romaaniga *,,Läänerindel muutuseta'' kus, tegelased on 19a. noored, kes on IMS saksa armees kaevikutes sõdimas. Teemaks on surmad, unistused kodust ja tunne, et inimesed, kes pole näinud lahinguid ei mõista neid ning pole millelegi toetuda
Sõja loomuvastasus Erich Maria Remarque'i kümme aastat pärast Esimes maailmasõja lõppu välja antud raamat ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjatandril. Teoses puudus õigustamine või ühe kindla kangelase esile toomine kõik on võrdsed inimesed. ,,Läänerindel muutuseta" peategelane Paul Bäumer, noor gümnaasiumiõpilane, kes koos sõpradega läks otse koolipingist, sarnaselt Henn Ahasega, kodumaad kaitsma, avastab üsna pea, et rindeelu on hoopis midagi muud, kui see, mida rääkis neile koolis Kanotrek. Õpetaja veenis oma rohelisi õpilasi sõtta astuma. ,,Võimlemistundides pidas Kanotreks meile ülipikki loenguid seni, kuni meie klass tema juhtimisel nagu üks mees piirkonna komandatuuri marssis ja oma nimed vabatahtlikena kirja pani. Praegugi näen ma tead, kuidas ta meile läbi oma prilliklaaside otsa välgutas ja härda häälega küsis: ,,Te ju tulete kaasa, kamraadid?"-" Rindel puuduvad võ...
"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque Mees kõndis kail edasi-tagasi. Lissabon säras tuledes. Mees unistas Portugalist põgenemist Ameerikasse. Ameerika on ainuke väljapääes. Oli aeg, mil peatselt hakkab II maailmasõda (1939.a). Kail kõndides märkas ta ühte meest. Mees hakkas tundmatu eest põgenema. Tundmatu järgnes talle, lõpuks ka jõudis järgi. Tundmatu tutvustas end ning pakkus mehele laevapileteid, mida mees oli kogu hingest tahtnud. Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga
vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja kas siis pole üks kama kõik, kes sa olid? Hermann Hesse, 1877-1962 oli saksa kirjanik, luuletaja ja kunstnik Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi. Friedrich (Wilhelm) Nietzsche, 1844-1900 oli saksa filosoof Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paulo Coelho, 1947- on brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Ja nii kui nad (inimesed) meie
Erich Maria Remarque TAEVAL EI OLE SOOSIKUID Ipeatükk Peategelane, kelle nimeks on CLERFAYT oli bensiinijaamas, käsutas seal töötavat poissi nimega Hubert oma auto paaki täis laskma, ja küsis eesootavate teeolude kohta. Poiss hoiatas, et tee on jääs ja kurust ta üle ei saa. Kuna tal oli kõht tühi, läks ta kõrtsi sööma. Sõi kõhu täis, jõi natuke ja asus teele. Tunni aja pärast oligi ta lumevangis. Veidi aja möödudes tuli lumesahk, mis ta välja aitas. Ta sõitis edasi ning jõudis aja möödudes sanatooriumisse, kus pidi elama HOLLMANN, tema rallisõidu paarimees, kes oli aasta tagasi haigestunud. Tal oli tuberkuloos. Sanatooriumi nimi oli Bella Vista, see oli ehitatud väiksele platoole külast kõrgemale. Ta parkis auto ära ja kohe märkas teda Hollmann, kes algul ei suutnud enda silmi uskuda. Nad rääkisid natukene Clerfayt võidusõidu autost Giuseppest, et ta ostis ta firma...
,,Taeval ei ole soosikuid" E. M. Remarque 1. Sisukokkuvõte Tuberkoloosihaige Lillian elab mägede vahel sanatooriumis, kus ta sai ravi. Clerfayt suundus samasse sanatooriumisse külla oma kaassõitjale Hollmannile. Kaks aastat seal elanud Lillian ning paar nädalat seal suusatada plaaniv Clerfayt kohtusid, ent Lillianil oli tol ajal veel armuke Boris. Kuuldes, et Clerfayt läheb tagasi Pariisi, ei kahelnud Lillian hetkegi, ning läks koos temaga. Sel
Remarque ,,Triumfikaar" · ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." - Ravic (lk 19) · Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes suri, oli see kõik ja tähtsam kui kogu maailm, mis edasi elas. (lk 25) · ,,Tahtsin teid ainult topaa. See õnnestub kõige paremini täiesti mõttetu küsimusega. ..." - Ravic (31) · ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." - Ravic (38) · ,,Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud." - Ravic (47) · ,,Mitte kusagil ei oota midagi ees. Alati tuleb kõik ise kaasa tuua." - Ravic (72) · Üksindus elu igavene refrään. (74) · Inimene on alati ja mitte iial üksi. (74) · ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Mid...
2. Tegelased 1)Lillian Dunkerque tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui võimalik. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, sest ta teadis, et tänane päev võib jääda tema viimaseks. 2)Clerfayt autovõidusõitja, kes elas oma elu kogu aeg surmaga riskides. Ta armastas väljakutseid, seiklusi ning üle kõige võidusõite. Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema. Ent peale Lillianiga kohtumist ning temasse armumist soovis ta võidusõitja karjääri kõrvale heita ning hakata autokaupmeheks, rajades ühise kodu ning turvalise elu koos Lillianiga. 3)Onu Gaston Lilli...
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Huvitavad mõtted Elu määrasid tunded ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas
Kasutatakse põlvkonna kohta, kes läks sõtta noorte meestena, sageli otse koolipingist. Nad ei olnud veel jõudnud leida endale rahuaja ühiskonnas rolli. Need inimesed ei leidnud pärast sõda enam elule eesmärki. Nad olid sõjas kaotanud oma illusioonid ja usu ühiskonna arengusse. Nende hinges oli tühjus seal , kus teistel olid püüdlused ja unistused. Põlvkonda kuuluvad 3 kuulsat kirjanikku: E.Hemingway, F.S. Fitzgerald ja E.M. Remarque. Nende looming oli sõjavastane ja kujutas elutüdimust ja lootusetust, mille eest saab põgeneda ainult armastuse ja sõprade abil. Nad ei kujuta õnne püsivana. Looming oli humanistlik ja kujutas inimlikke väärtusi. Elu eest üritasid nende tegelased põgeneda alkoholi, pidude ja looduse rüppe. Ernest Hemingway Pärit Ameerikast Illinoisist. Talle meeldis juba varakult kalapüük ja jaht, töötas ajalehe reporterina
Remarque Taeval ei ole soosikuid Grete Käen Kose Gümnaasium,9b 2016 Erich Maria Remarque 22.juuni 1898.a- 25.september 1970.a ,,Taeval ei ole soosikuid", Ilmus 1961.aastal. Raamat tõlgiti eesti keelde 1991. Tõlkijad olid Tarvi Talv ja Tiiu Kokla. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor osales ise esimeses maailmasõjas. Remarque'i teosed õhkavad salapära nagu ta teaks sellest palju rohkem, kui keegi teine. Ta suudab läbi oma teoste panna väärtustama pisiasju ja hetki ning rebima välja sellest, mis ei
Mehed on harjunud sõdima, sõjaväljal on langenud nende kaasvõitlejad ja nad ise kuuluvad ka sinna. Nad on elanud maailmas, kus peamiseks väärtuseks on sotsiaalsed suhted, eriti just sõprus. Raha ega materiaalsus ei loe üldse ja seda raskem on tagasi tulla ühiskonda, kus kõik hierarhia on määratud materiaalsete väärtustega. Alguses hoiavadki nad kõik ühte ja moodustavad eraldi huvigrupi, mida suhteliselt kiiresti hakkavad raha ja positsioon lagundama. Remarque on väga hästi suutnud kirjeldada kodanlike väärtuste destruktiivset mõju inimsuhetele. Nii variseb sõduri jaoks kogu elu kokku ja alati ei suudeta näha mõtet selle ülesehitamisel. Tähtis aspekt teel tagasi, on saada üle motivatsiooni puudusest. Mehed on elanud nii kaua sõdides surma vastu, et nende elu mõte on lihtsalt ellu jääda. Tagasi tulles on kõik muud sihid elus kaotanud väärtuse, tunduvad mõttetutena ja alles jääb tühjus.
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poist...
''Kadunud põlvkond'' Hemingway, Remarque, Fitzgerald Mida mõista ''kadunud põlvkonna''all? Kelle või mille jaoks ollakse kadunud? Keda või mida kaotati? · Kadunud põlvkond on see sugupõlv, keda esimene maailmasõda oli nii vaimselt kui ka tihti füüsiliselt invaliidistunud · Sõjajärgne majanduskriis, ühiskonna kõlbeline allakäik · kirjanikud, kunstnikud, haritlased, kes ei leidnud enam endale kohta ega tegutsemiseesmärki Kõige värvikam nendest kolmest mehest on Hemingway Hemingway ( 21
saab oma elu suurima kala. Saavutab selle, mis on ideaalis tema eesmärk. Puhkeb aga torm ja triivib kaugele merele, siis tulevad teised kalad(haid) ja söövad tema saagi. Põhimõtteliselt näitab see autori elufilosoofiat. Elu on pidev võitlus, mille inimene lõpuks küll tavaliselt kaotab, aga tema saavutused jäävad temaga ja alla ei tohi anda. Tähtis on pingutada oma eesmärkide nimel. Erich Maria Remarque (1898-1970) Saksa kirjanik, oseles I maailmasõjas. Sealsetest muljetest kirjutas oma esimese romaani ,,Läänerindel muutuseta"(1917) sakslaste poolel. See romaan on sügavalt sõjavastane. Tema oma kirjaniku nimele lisas Maria oma ema auks, tema enda tegelik nimi oli Erich Paul Remark. Natsid hakkasid tema kohta levitama kuulujutte, et ta on juut ja oma sõjavastasuse tõttu riigireetur. Tema teoseid keelati ja põletati (Saksamaal), Remarque lahkus Prantsusmaale, Sveitsi
Taeval ei ole soosikuid Inimene teeb sageli seda, mis mõistlik pole. Riigist, kus rahal on hellitusnimi, ei saa kunagi diktatuurikandjat. Inimene ei suuda suletud süsteemis kaua vastu pidada. Joomine on nakkav haigus. Abitus on naise ohtlikem relv- sest tegelikult ei ole ükski naine abitu. Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt sellepärast, et sis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei...
E.M.Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Romaani analüüs I. Eesliinilt naasmine. Mehed said esimest korda eesliinilt naastes hästi süüa. Sööki peeti alati hästi tähtsaks, sest tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõj...
Arutlus: E.M.Remarque ,,Taeval ei ole soosikuid" ,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal
Kirjandusteose analüüs E.M. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus
Inimese tegelik pale avaldub kriisisituatsioonis. Sõda on relvastatud kokkupõrge kahe või enama osapoole vahel. Sõda jätab paljud ilma emadest-isadest, õdedest-vendadest ja tütardest-poegadest. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on sõjapidamise teinud surmavaks ja julmemaks kui kunagi varem. Erich Maria Remarque kirjeldab oma romaanis ,,Läänerindel muutuseta" värvikalt igapäevaelu rindel, kus kaevikud on pideva suurtüki tule all. Lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustav mürkgaas ja snaiprid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
