Ptm = Fv = 3 103 1,1 = 3,3 kW Ptm=3,3 kW 3.Määran ajami kasuteguri: = kü lü s vl2 ll2 tm Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0.5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0.94 0.96 0.95 2 Silinder reduktor 1 0.97 0.98 0.975 3 Elastne doroidsidur 1 0.98 4 Konveieri lint 1 0.94 0.96 0.95 5 Laagrid paar tk 1 0.99 6 Laagrid paar tk 1 0.99 7 Laagrid paar tk 1 0.99 8 Laagrid paar tk 1 0.99 Kokku 0.83
docstxt/125971485988091.txt
......................................................................................12 Kasutatud materjalid:.....................................................................................................................12 2 Ülesande püstitus m Projekteerida reduktor konveierile. Konveieri lindi liikumiskiirus Vk = 2,0 ± 5% ja vedava haru s tõmbejõud F1 = 1,6 ± 5%kN . Reduktor on mõeldud pidevaks tööks, kahe vahetuse, viieks aastaks. Konveieri trumli läbimõõt Dk = 320 mm. Sele 1. Reduktori skeem 3 Elektrimootori valik
valitud voolutugevuse puhul püsivalt põleks.Püsivama kaare tagab madalam pinge.Kaare sobiv pikkus on 1,5-4 mm.Pikema kaare korral suureneb metalli oksüdeerumine ja laiali pritsimine.Keevitatavad detailid erilist ettevalmistamist ei vaja.Enne keevitamise alustamist oodatakse 20-30 s,et õhk voolikust väljuks.Keevitatakse kiht haaval,vasakult paremale või enda poole,nii on keevituskoht hästi nähtav.Püstõmblusi tehakse ülevalt alla. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumöötur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on soojendi ja kuivati.Ilma soojendita tekiks gaasi rõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elektriga köetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav süsihappegaas on võrdlemisi niiske.Kui vesi satub keevitustsooni,laguneb see hapnikuks ja vesinikuks halvendades õmbluse kvaliteeti.Kuivatamiseks läbib gaas seadme,milles on niiskust imav silikageel
Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Reduktorite klassifikatsioon Üheastmelised reduktorid, Mitmeastmelised reduktorid. Üheastmelistel silinderratastega reduktoritel on maksimaalne ülekandearv imax=8, kaldhammastega koonusratastega reduktoritel aga imax=5...6. Kaheastmelistel reduktoritel on õlekandearv suurem, kuid ka neil ei ületa imax=63. Kui i=31,5...400 tehakse reduktor kolmeastmelisena. Veel suurema astmete arvuga reduktoreid kohtab väga harva. Suurte ülekandearvude korral projekteeritakse üks aste tigu- või planetaarülekandena. Reduktorite projekteerimine Üldist Reduktorid võib projekteerida kas spetsiaalselt mingi masina jaoks või siis universaalsetena, kasutamiseks väga mitmesugustes masinates. Sel juhul valitakse need valmistajatehase kataloogidest ülekantava võimsuse ja soovitud ülekandearvu järgi.
e piiraja käepide toitejuhe 4 Elektritrell korpus kommutaatormootor löögireziim padrun elektroonika plokk löökpuurimise mehhanism reduktor reevers pöörlemiskiiruse regulaator käivituslüliti padrunivõtme hoidja 5 Löökpuurimise mehhanism Löökpuurimisel tekitavad hambulised põrkerattad võllile teljesuunalise edasi-tagasi liikumise ehk löögi 6 Pneumaatiline löögimehhanism
1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni- radiaator 1 3 = Kuivati 4 = Salongi ventilaator 5 = Aurusti 6 = Reduktor 2 3 90-ndate keskpaigani kasutati sõidukite kliimaseadmetes külmaaimet R12. Tänapäevastes kasutatakse sõidukite kliimaseadmetes külmaainet R134a. AK 08/2008 2 Kliimaseade Reduktoriga varustatud kliimaseade 9 8 7 1 Kompressor
Q 80000 N F t0 8158 kg , (1.1) g 9.81 kus Ft0 seadme tõstevõime kg; Q Tõstetava koormuse väärtus N; g Maa raskuskiirendus g = 9,81 m/s2. Tõsteseadme skeem on kujutatud joonisel 1.1. 3 Joonis 1.1. Tõsteseadme kinemaatiline skeem, kus: 1 on elektri mootor, 2 sidur, 3 pidur, 4 reduktor, 5 trummel, 6 polüspasti liikumatu plokiratas, 7 tross, 8 polüspasti liikuvad plokirattad, 9 mahajooksu piirik, 10 polüspast, S1 enam koormatud trossiharud, Q+Gkp lasti koormus+ lasti riputamise mehanismi mass, zt kandvad trossiharud. [1] 4 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT 2.1. Trossiharu koormus Enne trossiharus mõjuva jõu S01 leidmist on määratud vastavalt tõstetavale koormusele (Ft0 =
peaülekande külge kinnitatud ots liigub hoopis kaartmööda, peab kardaanvõll saama enda pikkust muuta. 3. Millal kasutatakse jõu ülekandmiseks püsikiirusliigendit (eelis kardaanliigendi ees)? Püsikiirusliigendit kasutatakse autode eesmistes ning sõltumatu vedrustusega veosildades. Nad annavad pöördemomenti edasi ühtlasemalt. 4. Kirjeldage (soovitavalt joonis) püsikiirusliigendite ehitust? (Erinevad tüübid) 5. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Tagasilla reduktor on kasutusel taga- ja nelikveolistel sõidukitel ning see võtab kardaani pöörlemise, pöörab seda 90 kraadi ja edastab selle pooltelgede abil ratasteni. 6. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Diferentsiaali põhiline töö on jaotada pöördemoment tagaratastele õiges proportsioonis ning võimaldada sõiduki pööramisel reguleerida sisekurvis olevat ratast aeglasemaks ja väliskurvis olevat ratast kiiremaks
Detaili valmistamise omahind 6. Tootmise ettevalmistuskulud a) Konstruktiivne 1/10000 1200 0,12 b) Tehnoloogiline 1/10000 35 0,0035 Hind kokku 8,420 Toode: Reduktor TR - 04 Det. tähis: TR-04-12-001 TTÜ ME TEHNOLOOGIAKAART Det. nimi: Vahevõll Dok. tähis: MH- 920155-001 Materjali nimetus ja mark Detail kg Det. arv Toorik kg Norm.ühik Kulunorm Kulukoef.
Valin mootoriks ABB M2QA 180 L6A (3, lk 124), mille võimsus on Nm := 15kW ja pöörete arv n m := 980rpm 4. Ajami ülekandearv nm n m = 980 rpm mootori pöörete arv i := = 12.8 n tr n tr = 76.4 rpm trumli pöörete arv Valin reduktoriks SMR5-25/1 (4, lk 5), mille ülekandearv i red := 15 ja lubatud maksimaalne võimsus Nadm := 20hp = 14.9 kW 5. Valida sobiv elektrimootor ja reduktor Sobivad elektrimootor ja reduktor on valitud punktides 3 ja 4. 6. Lintkonveieri tegelik tootlikkus nm n tr := = 65.3 rpm i red m v := ntr D = 1.368 s ton Q := q v = 239.5 hr 7. Kanderullide läbimõõt, pikkus ja vahekaugus Tugirullide vahekauguse leia n allikast 2, lk 196, Tabel 46 t vk := 1.4m Joonis 7.1 Rulltugi (2, lk 329)
automaatsed haalamisvintsid, mis peale otste pingile tõmbamist hoiavad neid automaatselt määratud pinge all, andes pinge suurenedes otsa järele ja võttes seda pinge vähenedes sisse. Joon. 10.6.12. Elektriline haalamisvints. Joon. 10.6.13. Hüdrauliline kahe trumliga haalamisvint. a) kahe kopaga, b) ühe kopaga: 1- kopp, 2- trummel, 3- reduktor, 4- hüdrauliline mootor, 5- muhv, 6- lintpidur. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 10.6.14. Ühetekiline haalamiskepsel: 1- elektrimootor, 2- reduktor, 3- alusplaat, 4- haalamistrummel. Joon. 10.6.15
11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra. Kardaan läheb reduktorisse ja siis mõlemale poole 90 kraadi. 4. Mis ülesanne on diferentsiaalil? Tööpõhimõte. Võimaldab parema ja vasku veoratta pöörlemis kiirust eri kiirusega. 5. Millistel eesmärkidel kasutatakse diferentsiaali lukusteid? Kui üks veoratas on jäänud kinni ja teine käib ringi siis saab käima panna mõlemad rattad
VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. RO...
Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. 15 Süttimine Süttida võib reduktor ballooni ventiili liiga kiirel avamisel. Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis
Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0,94 0,96 0,95 2 Silinder reduktor 1 0,97 0,98 0,975 3 Elastne doroidsidur 1 0,98 4 Konveieri lint 1 0,94 0,96 0,95 5 Laagrid paar tk 1 0,99 6 Laagrid paar tk 1 0,99 7 Laagrid paar tk 1 0,99 8 Laagrid paar tk 1 0,99 n 0,83 Marko Kuldsaar KAT 31/41 Elevaatori nõutav võimsus
4 Trumli joonis Konksuplokk Kuna trumlile sobib 17.5 mm tross, siis pean ka konksuploki samale trossimõõdule sobiliku valima Kataloogist McKissick® Utility Crane Blocks Konksuplokk M20S12L Joonis 10.6 Konksuploki parameetrid Mootor Kataloogist ABB Low Voltage General Purpose Motors, mootor M3AA 280 SMA , lk 32 Joonis 10.7 Mootori parameetrid Reduktor Kataloogist Electric Corp. Gear Reducers Product Catalogue, reduktor WINL 137-20/1-3645TC Joonis 10.8 Reduktori parameetrid (5,lk 40) Joonis 10.9 Telfri kinemaatiline skeem, kus: 1 on elektri mootor, 2 sidur, 3 pidur, 4 reduktor, 5 trummel, 6 polüspasti liikumatu plokiratas, 7 tross, 8 polüspasti liikuvad plokirattad, 9 mahajooksu piirik, 10 polüspast, S1 enam koormatud trossiharud, Q+Gkp lasti koormus, zt kandvad trossiharud. (1, lk 12) Allikad 1. Kursuse õppematerjal `Tõste ja edastusmasinad.pdf´ 2
Tallinna Ehituskool Tikksaag Rühm12 Ehituspuusepp Koostas : Raiko Roosmann TIKKSAAG (Joon. 60) põhiosad on: korpus kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülititega, jõuülekande reduktor, ekstsentrikmehhanism mis muudab elektrimootori pöörleva liikumise saelehe ülesalla liikumiseks, pendelliikumise mehhanism, terahoidja; saeleht; juhtrullik ja reguleeritav tald. Tikksaagi kasutatakse puidu, metalli, plastmassi jms. saagimiseks. Tikksaag võimaldab teha lisaks sirglõigetele ka kõverjoonelisi lõikeid. Muutes alustalla asendit on võimalik saagida kuni 45º nurga all (Joon. 62). SAELEHED
2- laagrites 0,99 Mul on neli laagrit, siis 0,99astmes 4 =0,96 3- hammasülekanne =0,85 4- kettülekanne =0,90 ü=0,96*0,96*0,85*0,90=0,7 b)Vajalik elektrimootori võimsus: Pem=1/0,7=1,43 (kW) Võtan lähima võimsama elektrimootori: Mootor:Pem=2,2kW n=950p/min =0,105n=950*0,105=99,75100 rad/s Mootori mark 4A1006Y3 Pean võtma tigureduktori; reduktor aeglustab ired=30x. { em=100 rad/s { nem=950 p/min 1. Jaotan ülekande arvu trumlist elektri mootorini(I): a)iü= nem/ nkt= em/ kt i-ülekande arv iü= 950/22=43,2 b)iü=ired*ikett=> ikett= iü/ ired=43,2/30=1,44 Väikesel hammasrattal soovitatav väjim hammaste arv on 17, võtan väikse hammasratta hammaste arvuks z1=21. 2. Leian pöördemomendid reduktori hammasrattastel ja Ketihammasrattastel:
15. Alt puu ära langetamine millel antud puu rippes on. 16. Ohutu vahemaa 2,5 puu pikkust 17. Sae käivitamine- Jalgevahel, maas 18. Igapäevane hooldus- keti teritus, saelati puhastamine, õhupuhasti puhastamine, siduri kaane puhastamine saepuru ja õli massist. 19. Teritus nurk- pehmel puul 35 kraadi, kõval puul 30 kraadi 20. Võsasae teritus nurk 10-15 kraadi 21. 20-30 cm peab olema võsasaag seadistatud maast 22. Võsasael vajab reduktor pidevat õlitamist 23. Mitteergonoomiliste võtetega võib vigastada selga 24. Okaspuupalgi standard pikkused 3,1-6,1 30 cm intervallidega 25. Kõvad lehtpuud -Saar, tamm, jalakas, künnapuu, vaher 26. Paberi puud- Kask, kuusk, mänd, haab 27. Sidurikorv ajab ringi tiguajamit mis paneb tööle õlipümba ja kanalite kaudu voolab õli ketile.. Ei tohi lõigata!
Osadel trellidel on magnethoidik, kuhu v6ib kinnitada kruvikeeramisotsiku. puuri v6i kruvi. K6ikidel akutrellikruvikeerajatel ei ole l6ikepuurimise mehhanismi. Elektritrelli p6hiosadeks on mitmeosaline korpus , mille üks osa moodustab ka käepideme. Korpusesse on paigutatud elektrimootor. Mootori rootor pöörleb kahel kuullaagril. Rootori v6llile on kinnitatud jahutusventilaatori tiivik. Trelli korpuses asuvad harjahoidjad harjadega. Trelli korpuse külge kinnitub reduktori korpus, kus asub reduktor koos löökpuurimisemehhanismiga. Reduktori v6lli keermestatud otsa kinnitub padrun. Padrun v6ib olla v6tmega v6i vtemeta , nn kiirpadrun. Akutrellidel on enamasti ilma v6tmeta padrun. Trelli korpusesse on paigutatud ka juhtimislülitid. 1.Pöörlemise suuna muutmise lüliti 2.Trelli käivituslüliti koos pöörete regulaatoriga ja käivituslüliti fiksaator. Puurid 1.Metallpuurid 2.Puidupuurid 3.Tsenterpuurid 4.K6vasulampuurid 5.Löökpuurid 6.Okaspuurid 7.Senkpuur (kassipea) 8
Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutid minna üle punase kriipsu. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. Süttimine Süttida võib reduktor ballooni ventiili liiga kiirel avamisel. Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis
Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. Süttimine Süttida võib reduktor ballooni ventiili liiga kiirel avamisel. Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis
· Gaasiseade. Kaitsegaasi ülesanneteks on: · Kaitsta keevisvanni hapniku ja lämmastiku kahjulik välismõjude eest. · Stabiliseerida ehk ühtlustada keevituskaart. · Jahutada gaasisuudmiku ja voolukontakti. *Kaitsegaasi kulu sõltub keevitustraadi diameetrist. MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli, et keevitusseade oleks õigesti reguleeritud. - Kontrolli, et keevituse tagasivoolu klemmil oleks korralik kontakt - Ava kaitsegaasi balooni reduktor ja kontrolli, et läbivoolatava gaasi hulk oleks olemas ja õige. - Kontrolli traadi etteandemehhanismi rullikute tugevust, nad ei tohi töö ajal libiseda samas aga kui ots peaks kinni sulama siis nad peaksid liikuma, et traat annaks järgi. - Reguleeri paika keevitusvool ja traadi etteande kiirus. Kui kiirus on õige siis peaks keevituse ajal kuulma ,,tärisevat" heli. Kui traadi etteande kiirus on antud
sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väiksem (500W, 20A @ 24V, 40A @ 12V). Jahtide hüdroturbiinide omadustest: · Jahtide võlligeneraatorid teevad töö ajal lisamüra · Nende pöörlemiskiirus purjetamise ajal on suhteliselt madal ja sõltub purjeka kiirusest, setõttu pannakse pöörete tõstmiseks võllide vahele ka reduktor. · Elektrienergia tootmine (täiskoormus 20A) algab 500 p/min ja saavutab nimivõimsuse pööretel 2500 p/min. · 3-labaga propelleri diameeter peaks olema min 14" = 35,5 cm ja 2- labaga propelleri diameeter min 16" = 40,5 cm. · Propelleri samm peaks olema min 12" = 30,5 cm, mida suurem samm, seda parem effektiivsus. · Hüdrogeneraatori lahendusi pakub iga konkreetne jahitootja, väikelaevade-jahtide turul võlligeneraatori valmislahendust ei pakuta.
3. Elektrivõrgust tarbitav vehelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil. 1 - gaasiklapp, 2 - keevitustraadi pool, 3 - traadi etteandemehhanism, 4 - gaasiklapi lülitusahel, 5 keevitustraat, 6 kaitsegaasi kanal, 7 voolujuhe, 8 keevituspõleti, 9 vooluallikas-alaldi, 10 maanduskaabel, 11 maandusklemm, 12 keevitatav detail, 13 keevituskaar, 14 voolukontakt, 15 vooluvõrgu pistikupesa, 16 kaitsegaasi balloon, 17 kaitsegaasi reduktor manomeetri ja kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5
Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike. Töö lõpetamisel tuleb sulgeda balloonide ventiilid, lasta gaas voolikutest välja ja siis keerata välja reduktorite regleerkruvid kuni vedru vabanemiseni.. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida põhiliselt järgmised rikked: süttimine, külmumine ja gaasileke. Süttimine Süttida võib reduktor ballooni ventiili liiga kiirel avamisel. Reduktori süttimisel tuleb 16 viivitamatult sulgeda ballooni ventiil. Et vältida reduktori süttimist, tuleb ballooni ventiil alati avada aeglaselt ning jälgida, et reduktori pinnal ei oleks tolmu ega õli. Külmumine Suure gaasitarbimise korral võib balloonis olev niiskus külmuda ja ummistada kõrgrõhukambri väljavooluavad, seejuures põletisse voolava gaasi hulk väheneb või katkeb hoopis
2. 11 Joonis 6.2. Lintkonveieri skeem: 1 elektrimootor; 2 reduktor; 3 veotrummel; 4 lintkonveier; 5 - pingutusseade 7. PÕHIELEMENTIDE SPETSIFIKATSIOON Tabelis 7.1 on esitatud lintkonveieri põhielementide spetsifikatsioon. Tabel 7.1. Konveieri põhielementide spetsifikatsioon. Elemendid Konveieri lint Veotrummel Elektrimootor Reduktor Parameeterid Lindi laius, B [m] Trumli läbimõõt, D [m] Tüüp Tüüp 2 0,5 MTK-52-8 2-200 Trumli pikkus, l [m] Nimivõimsus, kW Ülekandearv 0,7 33,5 8,32 Pöörete arv minutis, Tööreziim
AS Eesti AGA tarnib kõrgekvalideetilisi kaitsegaasi ja nende segusid balloonides , mille tähistus värvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest. CO2 balloonid on hallivärvi , Argoon gaasi balloonid on rohelised , AGAMX balloonil on rohelise vöö all trapetsi kujuline hall tabelikene , balloonil on kollanekrae .Lämmastiku balloonid on musta värvi. GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeltatud süsihapegaase. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumõõtur erineb teistest reduktoritest selle poolest , et tal on soojendi ja kuivendi . Ilma soojendita tekiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihapelumi , mis ummistab reduktori. Soojendis on elektriga töötav takistusspiraal. Keevitamiseks tarvitatav süsihapegaas on võrdlemisi niiske , kui vesi satub keevitustsooni laguneb see hapnikuks ja vesinikuks , halvendades õmbluse kvaliteeti. Kuivatamiseks läbib gaas seadme milles on niiskust imav silikageel.
2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4. Puidu niiskusest 5. Saekettaste arvukusest 6. Saekettaste teravusest Mitmekettalise lahkamissaagpingi osad Pikilõikesaagpinkide saevõllid paiknevad töölaua kohal ja etteandmine toimub vastavalt sellele kuidas on mõeldud, nt: roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7. Reduktor 8. Variaator 9. Käsiratas 10. Elektrimootor 11. Käsiratas 12. Saevõll 13. Hammasülekanne 14. Määrimissüsteem 15. Veetav trummel 16. Roomik 17. Tagasilöögi kaitse 18. Tööpingi kere (enamasti ehitatud terasest) Olenevalt saevõlli pikkusest saab kinnitada sinna nii mitu saeketast Kuna mitmekettalisi lahkamissaagpinke on palju ja erinevaid võivad nad erineda ehituse poolest ning omada lisasid nagu nt laserid. Tööohutus
Ferroiini kui inikaatori omadused: ·Ideaalne redoksindikaator ·Reageerib kiirelt ja pöörduvalt ·Värvimuutus märgatav ·Lahused on püsivad, kergelt valmistatavad Difenüülamiini kui indikaatori omadused: Vees halvasti lahustuv; ei saa tiitrida Tärklise kui indikaatori omadused: Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine: Täiendavad redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine: naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V
tingimustes, kus võllide asend on fikseeritud ning ei muutu. Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse muutuse iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Keermesülekanne Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelised
1 Rullpuks-keti ehitus: 1 ja 3 sarniirsed sisemised ja välimised ketiahela lülid, 2 telgpuks, 4 distantspuks, 5 pöörlevad rullid 5. Hammas- ja tiguülekanne 6. Reduktorid Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanseratta ja õlitushammasrattaga. Hammas ja tiigiülekanded võivad olla mitmeastmelised ja selles osalevad hammasrattad paikneda ühises korpuses. Sellise ehitusega masinaelemente nimetatakse reduktoriteks. Reduktori korpus kaitseb ülekannet võõrkehade eest ja lihustab määramist. 7
Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi etteandemehhanism; 4 lülitusahel; 5 keevitustraat; 6 kaitsegaasi kanal; 7 keevitusvoolu juhe; 8 keevituspüstol (põleti); 9 vooluallikas; 10 tagasivoolukaabel; 11 vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti Joonis 3. 1. Põleti 2. Leegi tuum 3. Lisametall 4. Sulametall 5. Detail Materjali mark- madalsüsinik-konstruktsiooniteras (mark S235JRG2). Materjali paksus 1mm. Õmbluse liik on põkkliide ning keevitusprotses, tootmisviis on MAG keevitus.
kasutatakse asünkroonmootorit. Ehitus: Koosneb korpusest, kollektormootorist, reduktorist ja vänt- kolbmehanismist, töösilindrist koos löögimehanismiga, tööseadme pööramismehanismist, ventilaatorist, käepidemetest, elektrikaablist. Puuri või Joonis 2. Pneumaatilise löögiga drelli meisli kinnitamiseks on mitmesuguseid tööpõhimõte võimalusi: morse koonus, padrun, kiirkinnitus. Elektrimootori ankur toetub laagritele. Selle jahutus toimub ventilaatoriga. Reduktor koosneb võllist, silindrilistest ja koonushammasratastest. Pneumaatiline löögimehhanism koosneb vänt-kepsmehanismist, kolvist, löögidetailist. Viimased liiguvad torukujulises rauas. Kaitsesiduri ülesanne on puuri kinnikiilumise korral kaitsta mootorit ülekoormuse eest. Sidur koosneb hammasrataspaarist, seibidest ning taldrikvedrudest, mis on paigutatud puksile. Seibid liiguvad nuutidel ja surutakse vedrudega vastu hammasratast. Ülekoormusel hakkab veetav hammasratas seibide
Spoonipakkide vuukimismasin Juhul kui spoonipakkide juurdelõikamisel ei saavutata vajalikku pinna kvaliteeti, tehakse järelvuukimist. Vuukimismasin võimaldab töödelda spoonipakke pikkusega kuni 2000 mm. Vertikaalsed freespead on paigutatud liikuvale supordile. Mõlemal freespeal on eraldi ajam. Esimene freespea teeb jäme-, teine puhastöötluse. Suport pannakse liikuma piki töölauda hammaslattmehhanismi abil. Supordi ajamiks on kahe kiirusastmega reduktor. Käiku reverseeritakse teekonnalülitiga. Spoonipakk asetatakse horisontaalsele töölauale ja kinnitatakse pneumosurveseadme abil. Seejärel käivitatakse supordi ajam ning töödeldakse spoonipaki üks serv. Pärast seda vabastatakse spoonipakk survest ja töödeldakse teine serv. Liimivaltsid Liimi pealekandmine liimivaltsidega põhineb kontaktmeetodil. Valtsid on valmistatud terasest ning olenevalt pealekantava liimi liigist on valtsipind sile või rihveldatud.
rullid Hammasülekanne. A hambumise profiil; B ülekannete tüüpe: a, b, c välise hambumisega ülekanne (a sirg-, b kald-, c noolhammastega), d sisemise hambumisega ülekanne, e hammaslatt, f, g, h kooniline ülekanne (f sirg-, g kald-, h kaarhammastega) Tiguülekande põhielemendid: 1 tiguratas, 2 tigu Kolmeastmeline reduktor ja selle õlitus määrdeaine nivooni ulatuva ülekanderatta ja õlitushammasrattaga Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump, 3- piimakoguse loendi, 4-
, esimene redoksindikaator üldse difenüülamiinsulfoonhape Difenüülbensidiin = difenüülbensidiin violett + 2H+ + 2e värvitu violetne Kasutatakse kas Ba või Na soolana. Värvimuutus terav: värvitu->roheline->violet. Potentsiaal +0,8V Tärklise kui indikaatori omadused- Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine- Täiendavad (ehk abi) redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V
3.Sobiv ainult paraleelsete, võimalikult horisontaalsete võllide korral.4.Keti võnkumine, eriti kui koormus on muutlik ja keti kiirus suur.5.Rihmaülekandest tülikam hooldamine.Ülekandearv u=n1/n2=w1/w2=z2/z1.Ülekande töö iseärasuseks on keti ebaühtlane liikumise kiirus,sest kettratas käitub pöörlemisel nagu z kandiline ratas.z on ketiratta hammaste arv. 40.Kettülekande keti liikumise kiirused(selgitage skeemi abil). 41.Mis on reduktor? Reduktor on mehhanism pöörlemiaskiiruse vähendamiseks .Olenevalt ülekande tüübist on reduktorid: silinder-, koonus-, tigu-, planetaar-, kombineeritud reduktorid. 42.Mis on kiiruste kast?Töötamise põhimõte. Kiiruste kast võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. 43.Mis on variaator? Skeem ja töötamise põhimõte. Variaatorid võimaldavad ülekandearvu ja seega ka veetava võlli kiirust teatavais piires sujuvalt muuta. 44.Mis on võll ja mis on telg?Võllide liigitus.
3 Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määrami...
Juhuslikkuse poolest võib ikkagi tekkida gaasi lagunemine mitte ettevaatliku ballooni käsitlemise tulemusel. See kas kukkus või sai põrutada, kuumenes üles või mittekorras seadmetega, mille tulemusel keevitusleek võib sattuda ballooni tagasilöögi tagajärjel. Atsetüleeni lagunemise ilmingud on sellised: ballooni soojenemine ülemises osas, mis näitab protsessi algust; rõhu tõus balloonis (seda näeb ainult siis, kui reduktor on kinnitatud balloonile); kui peale tagasilööki gaas, mis tuleb reduktorist, sisaldab tahma ja omab erilist lõhna. Kui on tekkinud sellised kahtlustused, tuleb kiiresti sulgeda ballooni ventiil, eemaldada kõik seadmed balloonilt ja asuda ohu kõrvaldamisele. Balloon hakkab ülemisest otsast soojenema ja kui kannatab (umbes 50º C) veel kätt peal hoida, tuleb balloon viia ohutusse kohta teda külma veega kogu aeg pealt jahutades
2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 3. Veerelaagri valik ja arvutus SKF radiaalkuullaagri (ingl. Deep groove ball bearings) valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm , ___________________________________________________________________ 2
inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). 12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust. · Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga. · Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). · Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja
inertgaasidest argooni (Ar). Lisaks neile kasutatakse erinevaid gaaside segusid. (Näit: Ar-80% + O2-20%). 12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust. Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga. Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja
süsteemiga pakend avaneb ehk pakki kokku vajutades lõiked avanevad ja toode tuleb välja. Teisel pildil (vt. Error: Reference source not found) on näha lõikenoad, millega avaused tehakse. printeri seadistamine ja hooldamine – printeriga trükitakse igale pakile toote number, liini number ning kõlblikkuse kuupäev. Piltidel on näha printer: mootorilt reduktori paigaldamine ja eemaldamine – reduktor (vt. Error: Reference source not found) on vajalik mootori pöörete vähendamiseks. vajadusel vigase kaitselüliti eemaldamine ja uue kaitselüliti paigaldamine. keevituslati, kuumutusvarraste ja termistori vahetamine – kuumutusvardad, mis on sisestatud keevituslatti, annavad keevituslatile vajaliku temperatuuri ning termistoriga, mis on samuti keevituslatti sisestatud, saab kuumutusvarraste temperatuuri reguleerida. 5
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
sõu elektrimootor sõuvõll sõukruvi 4. Aatomi jõuseade Aatomkatel peaauruturbiin peaülekanne sõuvõll sõukruvi LAEVA DIISELJÕUSEADMED 1. Otseülekandega diiseljõuseade: (tagasikäik saadakse peamasina reverseerimise teel) peadiisel sõuvõll sõukruvi 2. Diisel reduktor jõuseade: (( RSS) revers sooritatakse reversr- reduktori abil) Peamasin; 1- sidur; 2- reduktor; 3- sõuvõll; 4- sõukruvi 3. Diisel elekteiline jõuseade: (reverseeritakse sõuelektrimootori reverseerimise teel) 4.Gaasiturbiin laeva jõuseade peagaasiturbiin turbokompressorid ( õhu pumpamiseks põlemiskambrisse) peaülekanne (reduktor)
arvud erinevad teineteisest ainult ühe võrra (vt käesoleva peatüki ülekannete arvude valemeid) ja III käik on otseülekanne. Selle puuduse vähendamiseks on planetaarreduktorites hakatud kasutama erinevate parameetritega planetaarülekandeid. 3.1.2. Simpsoni planetaarreduktor Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaar- ülekannet, millel on ühine päikeseratas (5) ja (7) [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Reduktor on kujutatud joonisel 13. Vedav võll (1) annab pöördemomendi reduktori sisemise planetaarülekande kroonrattale (9) ja sealt edasi kulgeb pöördemoment vastavalt sisselülitatud siduritele ja piduritele veetavale võllile (10). Joonis 13. 8 9 7 5 6 4 10 3
Rooliülekanne tüürtrossi ja sektoriga. 1- baller, 2- tüürtrossi kinnituskoht, 3-sektor, 4 ja 7- juhtrattad, 5- tüürtross, 6- roolitrummel, 8- puhvervedrud, 9- rumpli piirajad, 10- vintpinguti. Joon. 10.1.10. Tüürtrossi ja sektoriga rooliülekanne. 1- rooliratas, 2- reduktor, 3- roolimasina veoratas, 4- ketist tüürtross, 5- nurga pöördeplokk, 6- pinguti, 7- latt, 8- vedruamortisaator, 9- toetav ratas, 10- suunav plokk, 11- sektor, 12- pöörde piiraja, 13- laeva parras, 14- roolikamber. Joon. 10.1.11. Võllülekanne vabalt
korpused, sidurid, pidurid, vedrud, jne.) 2. Mitte-mehaanilised (elektrilised, optilised, elektroonilised, jne.) 3. Lõimitud, s.t. tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Masinaelement võib olla: 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) Masinateelementide liigid: 1)Üldmasinaelemendid, mida samadel eesmärkidel kasutatakse erinevate otstarvetega masinates (Liited, ajamite komponendid) 2)Erimasinaelemendid, mida kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates konstruktsioonide ja erinevate otstarvetega masinates • Sisepõlemismootorite ja kompressorite kolvid, kepsud, klapid, väntvõllid, nukkvõllid jne.; • Turbiinide ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
