RAUL KUUTMA „KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS“

RAUL KUUTMA „KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU
PANDIKS“ RETSENSIOON

Raul Kuutma raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks ” ilmus 2004. aastal välja
antuna kirjastuse „Olion“ poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa
koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte
ja soomepoiste päevikute väljalõikeid.
Raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks“ räägib koos Eesti riigiga kasvanud
põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud
soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja
sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi
enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei
pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus,
Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi.
Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924
Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere
keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome
kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala
kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus.
Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul
Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga.
Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal
Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima
Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse,
1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem
astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises „Sisu“
brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs,
kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ra ...