RAUL KUUTMA „KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS“

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 3 korda Seda faili on alla laetud 3 korda 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis 14/03/2011 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Lõik materjalist

RAUL KUUTMA „KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU
PANDIKS“ RETSENSIOON

Raul Kuutma raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks ” ilmus 2004. aastal välja
antuna kirjastuse „Olion“ poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa
koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte
ja soomepoiste päevikute väljalõikeid.
Raamat „Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks“ räägib koos Eesti riigiga kasvanud
põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud
soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja
sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi
enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei
pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus,
Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi.
Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924
Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere
keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome
kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala
kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus.
Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul
Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga.
Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal
Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima
Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse,
1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem
astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises „Sisu“
brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs,
kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja
veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944
omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944
Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi
Vabadusristiga ning II ja I klassi Vabadusmedaliga.
Kolmandas peatükis räägiti Hugo Tartust. Hugo Tartu sündis 8. aprillil 1918 Tallinnas. Ta oli
tselluloosivabriku tööline, teenis Eesti kaitseväes seersandina. 1941. aasta suvel varjas end
Nõukogude mobilisatsiooni eest. Hea sportlasena kutsusid sakslased ta Soomes treenitavasse
kaugluure meeskonda, kes pidi saadetama venelaste tagalasse. Ta oli Syväri ( Svir) jõe ääres,
Laadoga taga Vaasenis väljaõppel ja kergematel luureretkedel. 13 eestlasest koosnev luuresalk
saadeti 30. augustil 1942 luureandmete kogumiseks Arhangelski- Vologda raudtee lähedusse,
kus nad oma ülesannet täites põgenesid kaks kuud jälitava vaenlase eest. Hugo Tartu langes
vangi ja hukati 11. novembril 1942.
Neljandas peatükis räägiti Endel Kruusist. Endel Kruus sündis 1. veebruaril 1922 Harjumaal
Hageris, kus ta isa töötas kooliõpetajana. Ta õppis Tallinna Reaalkoolis. 1941. aasta suvel
varjas end Nõukogude mobilisatsiooni eest. 1942 astus ta Raplas politsei teenistusse, sealt
saadeti Tallinna politseikooli ning peale seda töötas Tartus julgeolekupolitseis.
Julgeolekupolitseis töötades tegi ta salaja koopiaid Eestis iseseisvusaadet ajavate meeste
kohta käivatest materjalidest ja andis need sidemehe kaudu edasi põrandaalusele rahvuslikule
rühmitusele, et see saaks teada SD kavadest. 1943. aasta sügisel põgenes Soome, kus ta oli
ajateenistuses. Agustis 1944 naases Eestisse ja oli Kehra õppelaagris. Ta arreteeriti märtsis
1946 ning talle määrati 10+5 aastat sunnitööd. Vabanedes naases ta kodumaale ja lõpetas
Tallinna Meditsiinikooli nin töötas Tallinna haiglates. Endel Kruus on autasustatud Kotkarisiti
IV klassi ordeniga. Ta suri 16. detsemberil 2003 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Viiendas peatükis räägiti Edmurd Rannikost. Edmund Ranniko on sündinud 6. novembril
1922 Harjumaal Kolga vallas Tsitre külas. Lõpetas Uri algkooli. Enne sõda oli kalur ja
meremees. 1941 suvel hoidus kõrvale mobiliseerimisest Punaarmeesse. 1941-1942 töötas
Saksa tolli ja piirivalve teenistuses. Astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni, millega käis ta
väljaõppel Poolas Debicas. Narva pataljoni koosseisus olles saadeti Ukraina rindele. 1943.
aastal asutus vabatahtlikult Soome armeesse. Oktoobrist 1943 veebruarini 1944 oli rindel
Rajajoel, märtsist juunini 1944 väljaõppel Järvenpääl sidekompaniis, tõrjelahingutes Viiburi
lahel ja Vuoksil. 1944. aastal naasese Eestisse ja võitles Tartu rindel ning sai Pilka lahingus
haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga „Moero,“ mille Vene lennuk
õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale. Pärast tervenemist saadeti ta Eesti
siviisi, kus ta oli märtsi lõpuni rindel ning sai haavata. Teda autasustati II klassi Raudristiga.
Tagandesed pääses ta läände, läbi seikluste jõudis ta Hannover- Mündeni põgenikelaagrisse,
kus ta abiellus juunis 1946 endise rindeõe Salme Käsperiga. 1948-1949 oli ta Briti sõjaväe
abiteenistuses, Balti vahipataljonis. Austraaliasse minnes asus ta tööle Kalgoorlile linnas
kaevurina, hiljem Adelaide´is pressi operaatorina. Ta asustas ka oma ehitusettevõtte, mille
juhataja ta oli kuni pensionile minekuni. 1997 siirdus elama Eesti külla Thirlmeri, 2002 tuli
tagasi elama Eestisse.
Kuuendas peatükis räägiti Heino Mikiverist. Heino Mikiver on sündinud 31. augustil 1924
Harjumaal Kõnnu vallas kellasepa pojana. Ta õppis Tallinna Adolfi Reaalkoolis, Tallinna
Reaalkoolis ja Tallinna Konservatooriumi muusikakoolis. Põgenes 1943. aasta augusti lõpus
Soome ja astus vabatahtlikult sõjaväkke. Ta saadeti väljaõppele Jalkalasse, sealt rindele
moodustamisel määrati väljaõppele tankitõrjekompaniisse. Juunis- augustis 1944 oli
tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse naastes saadeti ta rindele
Sinimägedesse. Ta arreteeriti sügisel 1944 ja vabanes 1946. Seejärel õppis ta Tallinna
Tarbekunsti Instituudis. Märtsis 1947 põgenes ta üle jää Soome, kus ta vahistati ja loovutati
Nõukogude Liidule. Talle määrati 10 aastat vangilaagrit Komimaal. Vabanedes lõpetas ta
Tallinna Kunstiinstituudi ja töötas mitmel töökohal kujunduskunstnikuna.
Seitsmendas peatükis räägiti Ahto Talvist. Ahto Talvi sündis 26. oktoobril 1924 Järvamaal
Väätsa vallas vallakirjutaja pojana. 1943 kevadel astus ta vabatahtlikult Eesti Leegioni,
millega ta käis väljaõppel Poolas Debica õppelaagris ning sai nooremseersandi auastme. 1943.
aasta oktoobris puhkusel olles põgenes ta Soome, kus astus vabatahtlikult armeesse, käis ka
väljaõppel Jalkalas. Eestisse tagasi tulles saadeti ta Narva rindele diviisi „ Nordland,“ kus ta
määrati kompaniiülema kohusetäitjaks. 1944 sügisest töötas raudteel ja Järvamaal
spordiinstruktorina. 1947. aastal sai ta Järvamaa rühma juhiks. Arreteerimisel laskis maha
Järvamaa NKVD ülema kapten Sidorovi ja haavas leitnant Verhodanovit. Pärast 9-kuulist
piinamist ja ülekuulamist karistati teda 25-aastase sunnitööga ja 5-aastase asumisega. Ta oli
Kasahstani sunnitöölaagrites ja võttis osa 1954 osa Steplagi ülestõusust. Vabanes 1961,
kodumaale pääses 1974. Ta suri 10. detsemberil 1996 ja on maetud Tartusse.
Kolmas tee oli käidud kibeda lõpuni. Suur unelm Eesti iseseisvuse taastamisest ei täitunud,
ehkki väideldi kangelaslikult ja kanti suuri ohvreid. Kolmas tee kulges läbi Soome. Soome
kaudu olid sidemed Läände, siin oli tegevusvabaduse Eesti suursaadikul ja Eesti seltsil.
Soomes sündis Eesti jäägriliikumine, õpetati noori eesti vabatahtlikke, saadi
lahingukogemusi. Siin sündis tunnuslause: Soome vabaduse ja Eesti au eest.
Kõik need seitse soomepoissi on erinevate väljaõpete ja lahingute kõrvalt suutnud omandada
hea hariduse ning töötada erinevates eluvaldkondades. Nad on väga austusväärsed mehed.
Kindlasti ka eeskujuks tänapäeva noormeestele, kes ei oska oma elu hinnata ja seda
korralikult kasutada ja veel enam teise riigi armeesse vabatahtlikuna minna ning sellega oma
elu ohtu seada. Teosest sain väga palju uusi ajaloolisi teadmiseid ning parema ettekujutuse
sõdadekäigust ja sõjas osalenud inimeste mõtetest ja tunnetest, mis valdasid neid kogu selle
protssessi kulgemise käigus. Tavaliselt ma küll ajaloolisi raamatuid ei loe, kuid sain
vastupidise kinnituse oma peas mõlkuvale väitele, et need on igavad, mida nad tegelikult aga
kohe kindlasti ei ole.

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: RETSENSIOON
Muu