Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad kuuluvad põhitoitainet...
Ester +NH3 >amiid+alkohol CH3COOCH3+NH3>CH3CONH2+C3OH RASVAD-on rasvhapete ja glütserooli estrid. Rasvhapped- on paaritu süsinike arvuga, hargnemata C-ahelaga nt C15H31COOH- palmithape, C17H35COOH-stearhape.Rasvad võivad olla küllastunud ja küllastumata. Küllastumata esineb kaksiksidemeid. Füüsik omadused-Toatemp tahke, õli on vedel. Hüdrofoobsed, kõllastunud rasvad on tahked ja küllastumata on vedelad. Tihedus vee omast väiksem. Org lahust lahustub hästi.Maismaaloomadel rasv tahke, mereloomadel vedel. Puhas rasv-valge, maitsetu,lõhnatu.Sünteeline rasv-saab teha mistahes happega, looduslik rasv-rasvhapete baasil,hargnemata ahel. Leidumine- taimedes, loomades, inimestes (elundités,naha all) 3funktsiooni.eneriga salvestam ine, ehitusfunkts(närvirakkudes),vajalike ainete süntees-2-3 kaksiksidemega.Neid nim asendamatuteks rasvadeks nt F-vitamiin.. Saamine-oliivid,päevalilled, raps-pressimine või ekstraheerimine. Keemil omadused-saab toimuda happeline hüdrolüüs
TÄHIS KEEMILINE OLULISED ALLIKAD VAEGUSE MÕJU LIIGSUSE MÕJU PÕHINIMETUS Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid Porganid, maguskartul, põhjustab kanapimedust, kuivsilmsust, põhjustab kaheli nägemist, juuste tumerohelised sarvkesta pehmumust, kasvuhäireid väljalangemist, maksa suurenemist, lehtköögiviljad, spinat, iiveldust, peavalu kõrvits, melon, aprikoosid, tomat, sibul D kaltsiferoolid mõõdukas päevitamine, põhjustab rahhiiti ja luude pehmenemist põhjustab kasvupeetust, kaltsiumi D-vitamiini toidulisandid ...
olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained jne Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust
nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist.
väljalahustamist seemnetest lenduvad 5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti? Kilekott läheb rasvaseks. 6. Rasvhappe seebistumine... Toiduainete keetmisel rasvad sulavad ja lähevad rasvad vedelikku ning moodustavad emulsiooni ehk vees mittelahustuva rasvalahuse, osaliselt võivad rasvad ka laguneda rasvhapeteks ja glütserooliks. Selle tulemuseks metallidega ühinemisel võib olla ebameeldiv lõhn ja maitse ehk seebistumine 7. Miks rasv jätab paberile läbipaistvad plekid? Sellepärast, et paberi ja rasva struktuur on sarnane. (Pool sahhariidi struktuurist on sarnane rasvaga) . Sellepärast , et keemiliselt sarnane lahustab sarnast. 8. Mis on rääsumine? Mis ühendid tekivad? Rääsumine on rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega. See võib toimuda nii õhuhapniku toimel kui ka bakterite osalusel. Õhuhapniku tõttu halveneb rasvade
nagu südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jpt. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues. Nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Liigitus Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal %- kokku 100g ja 11g kohta energiat 3% Rasvad 3,2 g %- kokku 100g ja 11 g kohta 5% rasva Küllastunud rasv 1,9 g %-kokku 100g ja 11 g kohta 10% küllastunud rasva 3.
Toidu rasvaallikad on leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatavad ehk lisatavad toidurasvad ning toiduainetes sisalduvad rasvad. Rasvakoguse hindamiseks jälgi nii nähtava rasva kui ka peidetud rasva hulka. Viimase kogust on raske hinnata, kuna seda pole silmaga näha. Seetõttu on oluline lugeda pakendilt toote rasvasisaldust. Hulgaliselt peitrasva võib leiduda näiteks juustudes, vorstitoodetes, saiakestes. Soovitatav on, et leiva katteks ja toiduvalmistamisel kasutatav rasv kokku ei ületaks poolt päevasest rasvakogusest. MIDA TOIDUPAKENDITELT JÄLGIDA? Enne kauba ostmist tuleks lugeda toidu märgistust ja teha teadlik valik. Eestis on tootjatel kohustus panna toote koostisosade loetellu kirja hüdrogeenitud (tahkestatud) taimerasva kasutamine tootes. Selliste toodete puhul nagu kohuke taimerasvaga või kohukese dessert, juustulaadne toode taimerasvaga, salatikaste, jäätis jt uuri põhjalikumalt pakendi
Laaditakse kutrisse rasvane liha ja kuterdatakse kreemjaks kuni temperatuurini 14 °C. Seejärel kuterdatakse kahes kuni kolmes osas juurde mitterasvane segu ning lisatakse maitseained. Kuterdamise lõpptemperatuur 12–14 °C. Saadakse heleda põhiseguga vorstimass. Kuterdamise lõpuks peab saavutama normaalse kahefaasilise süsteemiga emulsiooni, mille pidevaks faasiks on vesi seal sisalduvate valkude ja sooladega ning dispengeerunud faasiks on vedel või tahke rasv (emulsioon, rasv või õli vees). Moodustunud emulsioon peab olema stabiilne, et moodustuks vorstimass. Emulsioonid on ebastabiilsed siis, kui nad ei sisalda emulgaatoreid või stabilisaatoreid. Lihaemulsioonides kasutatavad emulgaatorid on ebasümmeetrilise molekuliga, mille üks ots on hüdrofiilne (vett siduv) ja teine ots hüdrofoobne (vett mittesiduv). Sellised emulgaatorid paiknevad vee ja rasva osakeste vahel hüdrofiilse otsaga vee poole ja hüdrofoobse otsaga rasva poole
Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? § Liha § Rasv § Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana Mida saame kanalt? § Munad § Liha
Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest ...
· kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal mõjutab füüsilist aktiivsust suurema kaaluga kaasneb suurem ebamugavustunne ning hingeldamine, higistamine. Paljud rasvunud inimesed tunnevad teiste nähes treenimisel piinlikkust. Rasvumise tüübid. Eristatakse kahte tüüpi rasvumist: o õunakujuline ehk rasvumine kõhu piirkonnas. Õunakujulisel rasvumisel koguneb rasv kõhupiirkonda, siseorganite vahele ja rinnale. Vahel nimetatakse sellist rasvumist ka õllekõhuks, kuid tegelikult soodustab rasvumist igasugune alkoholi liigtarbimine. Selline rasvumine esineb rohkem meestel, aga ka vanematel naistel pärast menopausi. Uurimused on näidanud, et õunakujulist rasvumist põhjustab ka pikaajaline stress, mille põhjuseks peetakse stressi puhul erituvat liigset kortisooli;
(need hakkavad suitsema). Emulgeerumine Toiduainete keetmisel sulavad nendes sisalduvad rasvad ja lähevad toiduainest keeduvedelikku, kus osaliselt emulgeeruvad ning võivad ka laguneda. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98 °C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Praktikas avaldub: · Puljong muutub keetmisel sogaseks, kui selle pinnale kerkinud rasvakihti keetmise vältel ei eemaldata. Lagunemine Toiduainete praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170 °C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine
Hüpoteeside kontrolliks vajalikud arvutused 105 3,978261486 #MACRO? 0012791 <0,05 => H1: piima rasva- ja valgusisaldus on seotud. Ta on statistiline oluline. rasva- ja sisalduse vahel on statistiliselt oluline nõrga tugevusega positiivne seos (r=0,364; p<0,001) 4,50 4,30 4,10 3,90 3,70 3,50 3,30 3,10 2,90 2,70 2,50 3,00 3,20 3,40 3,60 3,80 4,00 4,20 4,40 4,60 4,80 5,00 Rasv, % Tõug Lakt Mass Piim Rasv_% Valk_% Piimakl Kas laktat EHF 1 492,9 6771,6 4,30 3,14 kõrgem EHF 1 547,8 9695,9 3,42 3,45 esimene EHF 1 506,5 10601,0 3,50 3,20 esimene Row Labels EHF 1 488,3 15697,9 3,52 3,52 esimene 1 EHF 1 565,5 9419,2 3,41 3,63 sorditu Count of Piimakl
Lubatud söögid: kala, liha (eriti lahjemat liha, linnuliha), koorikloomad, juust, idu, ruccola, hiina kapsas, seller, murulauk, kurk, redis, jääsalat, seened, petersell, paprika, rooma salat Keelatud: leib, sai, pastaroad, enamik juurvilju, riis, kartul, küpsised, küpsetised, piim, suhkur, kohvi, tee, alkohol. Ketoos I etapi eesmärgiks on saavutada ketoos, millega kaasneb rasva põletamine. Energiaks kasutatakse rasv suhkru asemel. Kaal alaneb järsult Kui organismi ei tule piisavalt suhkrut ja glükogeen kasutatakse ära, siis hakkab organism võtma energiat rasvavarudest Süsivesikute tarbimist Dieedi teine faas suurendatakse iga nädal 5 grammi võrra, seda tehakse seni, kuni kaal enam ei lange ja minnakse tagasi eelmise nädala süsivesikute koguse juurde Jäädakse tasemele, kus kaalukaotus jääb alla 40g päevas Teine faas lõppeb 2,5-5kg
Sissejuhatav küsimus: mis vahe on lipiidil ja rasval? Kumb köögis on kasutusel?Lipiid rasv. Lipiidid jagunevad rasvadeks ja vahadeks. Seega köögis on rasv kui ka vaha. 1. Millest rasvad koosnevad?Rasvad koosnevad alkohol+hape. Glütserool+ 3 rasvahapet rasv+vesi ester+vesi 2. Mis ainest koosnevad lõhnad? (Aprikoosi lõhn jne)Lõhnad koosnevad estritest. Millest saab aprikoosirasva. Etüülbutanaat aprikoosilõhn C2H5OH+C3H7COH (piiritus)+ (võihape)Lipiidid ei talu aluselist ega happelist keskkonda 3. Kas lõhnaainetele on parem neutraalne või happeline keskkond?Neutraalne. Happelises hakkavad lagunema 4
Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10.Taha kätelringi sooritades on pea ... · rinnal · otse · kuklas 11. Tirelringi kõrvale sooritades, milline järgnevatest kehaosadest ei mõjuta soorituse kiirust. · Peaasend
tumenemiseni (akroleiini moodustumiseni) 3. Nuusutasin ettvaatlikult katseklaasidest eralduva lõhna Esimene proov sisaldas glütserooli (glütserooli sisaldavaid lipiide: rasvad ja glütserofosfolipiidid), kuna seal tekkis terav lõhn (akroleiinist). 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides 1. Kolme puhasse ja kuiva tatseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust (1 rasvhappe palmitiinhape; 2 taimne rasv päevalille õli; 3 loomne rasv searasv) 2. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin ja jälgisin toimuvaid muudatusi: 1: säilitasin kollakas-pruun värvus 2: muutus värvituks 3: muutus värvituks Katseklaasides kus värvus muutus värvituks olid küllastamata rasvhapped, kuna nad reageerisid broomiga, aga küllastunud rasvhapped (nt palmitiinhape) ei reageeri Br2. 1.3.5 Liebermann-Burchard'I kolesterooli määramise test 1
rasvast, vaid, et väheneks rasvaga liialdamine. Kergtooteist vähesed, peamiselt vaid karastusjoogid, on täiesti kalorivabad (Mustajoki 2005). Paljudel toiduainetel, eriti piimatoodetel, on võimalik vähendada ainult rasvasisaldust ning lisaainete lisamine ei ole vajalik. Lihatoodete rasvasisaldust on võimalik vähendada väherasvase tooraine ja vastava tehnoloogia valikuga. Mõnel väherasvasel ,,light" tootel asendatakse rasv rasvaasendajaga, kuid enamik rasvaasendajatest on süsivesikud või valgud, mida pole vaja karta. Rasvaasendajad Toiduaines on rasval teatud roll. Rasv muudab toidu maitsvamaks, ta annab toidule teatud struktuuri, rasv moodustab püsivaid emulsioone, rasv on ka lõhna- ja maitseainete kandjaks. Rasvaasendajad peaksid enamiku neid rasva omadusi korvama. Rasvaasendajad jaotatakse tootmisest tulenevalt 3 rühma: · süsivesikutepõhised · valgupõhised · rasvapõhised
Rasvad on olulised toiduained inimene vajab normaalseks elutegevuseks erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest Mõned esinevad taimses toidus ja loomses rasvas Ülemäärane rasvade piiramine toidus põhjustab: südameveresoonkonna haigusi, nahahaigusi ja sapikivisid Tervist ja ilu tagab tasakaalukas toitumine Soovitus rasvade vähendamiseks Tuleb valida vähendatud rasvasisaldusega piimatooted(jogurt) Võileivade valmistamisel kasuta vähem võid Lihal võta rasv ära Hapukoore ja vahukoore asemel kasuta salatites ja teistes roogades maitsestamata jogurtit
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped?
kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. SEEBI VALMISTAMINE Seebi keetmisprotsess koosneb kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada mitte liiga kange leelisega vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei seebistunud. Edasi toimub seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsionide kaupa ja seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine. Kui keetmine on lõpetatud lastakse seebil pajas jahtuda. Pärisseep kogunes peale ja hangus tahkeks, seebipära ehk soop jäi alla. Seebist lõigati noaga tükid, mis pandi soojemasse kohta vähemalt kuueks nädalaks kuivama. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Keemikutarkust
Usun, et kala ja riis on väga tervislikud toidud, mis on ka väikese kalorisisaldusega. Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes, hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada oliiviõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, tuleks eemaldada enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvana tuleks eelistada madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu. Valvel tuleks olla ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. Minu üheks vaieldamatuks lemmikuks on kanaliha. Seda soovitavad ka kõik toitumisspetsialistid. Üldiselt on kanaliha kõrge valgusisaldusega toit, milles leidub üpris vähe rasva. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas
sealiha ja juustu tarvitamist. väga suure rasvasisaldusega, asenda need mahla, · Söö liha 34 korda nädalas mõõdukas koguses, jogurti, maitsetaimede, sidrunimahla, veini- jt kast- eelistades lahjat tailiha (kana- ja veiseliha). metega. · Kui toit on rasvasem, serveeri korraga väike ports- · Eemalda lihalt nähtav rasv ja kanalt nahk. jon. Portsjonit võib suurendada puu- ja köögivilja · Valmista liha keedetuna (eemalda puljongil pealt või muude lisandite arvel. rasv), praevardas, fooliumis või teflonpannil küp- · Leivale määrimiseks võib või asendada või ja tai- setatuna.
Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes. Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid, ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012). 3. TOIDUAINETE MÕJU
Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihtika rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast onoluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A,D, E ja Komastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Vitamiinid ja vesi Vitamiinid mõjutavad kasvu, rakkude ja elundite ainevahetust. Nende hulgast oleneb paljude haiguste taandamine, kuid neid vajame üsna väikestes kogustes. Vitamiine peame pidevalt toiduga
rasvadeks (pähklid, oliivid, oad) ja loomseteks rasvadeks (liha, kala, juust) (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Rasvad varustavad inimkeha kõigi vajalike rasvhapetega. Ainevahetus vajab nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Eelistada tuleks siiski küllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid (Zilmer: 2009). 1 gramm rasva sisaldab umbes 9 kilokalorit energiat. Kuigi rasvarikas toit aitab täiendada keha energiavarusid, ei ole see energia kuigi kättesaadav. Liigne rasv või osutuda kahjulikuks. Rasvarikkad toiduained on või, margariin, õli, liha (eriti sea-, lamba- ja loomaliha), vorst, pasteet ja juust (Briffa: 1998). Toidurasvad peaksid katma 25-30 % toiduenergiast. Ainevahetus võib olla häiritud nii rasvade üle- kui ka alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemiks vajaliku koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine
Tervislik toitumine Triin Valk 2008 Tervislik toitumine Me sööme selleks, et elada, ei ela selleks, et süüa. Need, kes elavad ainult momendinaudingule, unustavad, et toit peab varustama inimorganismi toitainetega, mis on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, tagama mõtlemisvõime, hea tervise. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks Nautige toitu, mida sööte Toituge mitmekülgselt Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid Ärge sööge palju rasvast toitu Ärge maiustage liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale Soolaga ei tohi liialdada Saavutage optimaalne kehakaal Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toitainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma ...
15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g. Süüa tuleb eelkõige toite, mis annavad peale toiduenergia ka küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid. Rasvaste, suhkrurohkete ja soolaste toitude tarbimisel tuleb olla mõõdukas - tavatoit peaks olema vähese rasva- ja suhkrusisaldusega. Soovitatav on liha töötlemisel ja söömisel eemaldada nähtav rasv ja nahk. Tähelepanu tasub pöörata varjatud rasva võimalikele allikatele toidus, näiteks lihasaaduste poolvalmistooted (viinerid, sardellid, pihvid, kotletid, pasteedid), majoneesid ja saiakesed-küpsetised, ning piirata nende tarbimist. Päevas võib maiustusi tarbida 2–4 portsjonit. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki.
Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40% · Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel. · Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega · Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest · Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha
Kolmandas katseklaasis muutub broomi lisamisel hetkega lahus taas värvituks. Järeldus Kuna esimeses katseklaasis broomi värvus ei kadunud, on palmithappe lahus küllastunud, kaksiksidemeid selles rasvhappes ei esine. Palmithape ei sisalda ka tegelikult kaksiksidemeid. Et taimsel rapsiõli lahusel kaob pruun värvus loksutamisel, esineb temas mingil määral küllastamatust, kuid on siiski küllastunud rasvhape. Kirjanduse andmetel ei tohiks taimne rasv kaksiksidemeid sisaldada. Katse põhjal saab aga väita, et rapsiõli lahuses esineb mingil määral kaksiksidemeid. Loomsel searasva lahuses kaob pruun värvus koheselt, see tähendab, et tegu on küllastamata rasvhappega. Nii katse kui ka teoreetiline osa väidavad, et loomne searasv sisaldab kaksiksidemeid ning tegu on küllastamata rasvhappega. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test
on 6,5...6,8. • Aktiivne happesus ei lange kokku tiitritava happesusega. • Piima säilitamisel tiitritav happesus muutub palju kiiremini võrreldes aktiivse happesusega • pH muutub aeglaselt, sest piimas on palju ühendeid, samal ajal kui tiitritav happesus muutub kiiresti, arvestades kõiki (nii vabu kui seotud) vesinikioone. PIIMARASVA ISELOOMUSTAVAD FÜÜSIKALISED NÄITAJAD: • SULAMISTEMPERATUUR iseloomustab temperatuuri, mille puhul tahke rasv muutub vedelaks. Piimarasva sulamistemperatuur kõigub 26…34 kraadi piirides. • Müristiinhape, palmitiinhape ja steariinhape on vedelad toatemperatuuril, seevastu aga oleiinhape on tahke toatemperatuuril. • Juhul, kui või sisaldab rohkem madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, on või pehmema konsistentsiga ja paremini määritav. Kui või sisaldab rohkem kõrgema sulamistemperatuuriga rasvhappeid, siis on või konsistents tahkem ja või on raskesti määritav.
Polüosahhariid Taimne varuosa Tärklis Polüosahhariid Taimeraku kesta koostises Ehituslik ül. Tselluloos Polüosahhariid Loomne varuaine Glükogeen Lihtlipiid Kaitseb kuivamise ja aurustamise eest, nt. õuna Vaha Lihtlipiid Kõige energia rikkam aine Aga kasutatakse peale sahariide Reguleerib keha temperatuuri Rasv Steroid Temas sünteesitakse hormoone, D-vitamiini Rakumembraani koostises Kolesterool Valk Kaitseb haigustekitajate vastu Antikeha Valk Annab lihasrakule võime pikenedaja lüheneda Hemoglobiin Valkud Kromosoomide moodustamisel osaleb Histoonid Hormoon Valk Lagundab veresuhkrut Insuliin Nukleotiid Säilitab pärilikkus ainet
esine). Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelalisi rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, ei rikne (räästu) nii kergesti ja kannatavad kuumutamist kõrgemal temperatuuril (t 2000C) nt sulatatud sea- ja lambarasv (sisaldavad palju palmit- ja stearhapet). Lühiahelalisi küllastunud rasvhappeid sisaldavad rasvad (nt või) on pehmemad. Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad, seejuures seda voolavamad, mida rohkem on rasvhappes kaksiksidemeid. Rasv, mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (nt taimeõlid, kalarasv), on samuti vedel. Selline rasv on organismile kergemini omastatav kui tahke rasv, kuid ta räästub kergemini ning on kasutatav vaid temperatuuril alla 180 0C. Kaksiksidemeid sisaldavate rasvhapete puhul tuleb tähelepanu pöörata veel ühele olulisele “ehitusdetailile”, s.o ahelaosade paigutusele kaksiksideme suhtes (nn cis- ja transisomeeria). On kaks võimalust:
omastamist ja väldib loomse valgutarbe puudust. · Lambalihavalik sisaldab mitmeid asendamatuid aminohappeid rohkem kui veiselihavalik. Temas leidub küsiini, valiini, treoniini, fenüülaniini, metioniini ja trüptofaani. · Lambalihas on mitmeid vitamiine, eriti vitamiini B1 (tiamiin), B2 (nikotiinhape), B3 (pantoteenhape) ja biotiin. · Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane.
Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest
2. Kala kasulikkus Kala sisaldab vähesel määral süsivesikuid. Temas leidub vähe naatriumit. Kõrge toiteväärtus. Kergesti omastatav Madal kalorsus 11g/100-130 Kcal Sisaldab erinevaid vitamiine, nagu A, D, B2, B6 ja B12. Kalas leidub ka mitmeid mineraalaineid: fosforit, rauda, magneesiumit ja kaaliumit. Vajalikul määral sisaldab seleeni. 100- 150 g merekala võib katta umbes 200 mg inimese joodivajadusest. Kalas leiduv rasv on inimesele hästi talutav Kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad omega-3 rasvhappeid Rasvhapped võivad kaitsta südameveresoonkonda haiguste eest. Toore kala söömine hoiab vererõhu õigel kõrgusel. 4 3. Kalade toiteväärtus Kala koostis: 50- 85% vett, 9- 27% valkku, 0,3-35% rasv, 3% mineraalained, 0,5-1% on süsivesikuid. Vitamiinide hulk sõltub kala toidust ja elukeskkonnast.
Sisuliselt kõik toitained sisaldavad neid kolme komponenti eri proportsioonides. Juba rohkem kui 15 aastat tagasi leiti, et kunstlikud transrasvad põhjustavad suurenenud infarktiriski. Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu. Transrasva puhul pole ka mingit nn ohutut vähimat kogust, mis ei avaldaks kahjulikku mõju. Eestis on odav tahkestatud taimne rasv tõrjunud või viimasel ajal kõigist toiduainetest sisuliselt välja. Paljud Eesti pagaritooted, eelkõige tavaline valge sai, sisaldavad üsna märkimisväärses koguses margariini. Mitmed Eesti küpsised, kohukesed, sokolaadid ja jäätised lausa ujuvad tahkestatud taimerasvadest. Odavad küpsetusõlid sisaldavad transrasva õli säilivuse parandamiseks. Kokkuvõte Ülo Niinemetsa artiklist ,,Odavusega jahitakse suurt kasumit" (09.10.2009)
kristalliseerumissoojus), sulamistemperatuurile (neeldub latentne sulamissoojus) ja kristallide omadustele. Ühest olekust teise üleminekul neelduvat või eralduvat soojust nimetatakse latentseks soojuseks. Rasva sulamisel on latentne soojus keskmiselt 80 kJ/kg. Rasva erisoojus (soojusmahtuvus) on vedelas ja tahkes olekus vastavalt 2,1 kJ/kg ja 1,7 kJ/kg. Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev. Kui domineerivad pikemaahelalisd ja küllastatud rasvhapped, siis rasva sulamistemperatuur on kõrge. Vahemik kõigub -40 ºC ... 40 ºC. Hangumistäpp on temperatuur, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Mida suuremad on rasvakristallid, seda pehmem on saadav määre ja seda paremini on see määritav, väiksemate rasvakristallide korral on määre tihedama konsistentsiga. Rasvade ja õlide toiteväärtus
Südamelihaskude 2. Sidekude Kõõlused Sooned Depoorasvad – nt pekk, Sidemed neerurasv, ploomirasv Lihaskoesisene sidekude Lihastesisene rasv 3. Rasvkude 4. Luukude 5. Veri 6. Lümf Liha kudede koostisosad VESI- mõjutab toote mahlasust ja saagist. VALGUD- annavad lihale toiteväärtuse. RASV- avaldab mõju toote lõhnale, mahlasusele energeetilisele väärtusele. MINERAALAINED- avaldavad mõju toote värvusele (Fe, Cu) ja toiteväärtusele. Mineraalainetest
polüküllastumata), vahad, triglütseriidid (liht- ja liittrigl), fosfoglütseriidid, steroidid (kolesterool, steroidhormoonid, sapihapped), rasvas lahustuvad vitamiinid D, A, E ja K.. Füsioloogilised f: *energeetiline triglütseriidid, struktuurne on bioloogiliste membraanide peamine koostisosa fosfoglüts, *regulatoorne - steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja
lõhkeainetena 16) Osata iseloomustada fosforhappe estreid on tähtsal kohal organismis energia muundamise protsessil, näiteks ATP. Osad on väga mürgised ja kasutatakse taimekaitsevahendina (metafoss) 17) Osata iseloomustada dünamiiti kui nitroglütseriini segada pulbrilise ainega, saadakse dünamiit 18)Mis on rasvad? Rasvhapete ja glütserooli estrid 19)Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 20)Rasvade leidumine. Taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked 21)Rasvade füüsikalised omadused värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp. madal sulamistemp. kõrge toiteväärtus, rääsuvad õhu käes 22)Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? Rääsumisel tuleb juurde ebameeldiv maitse ja lõhn ja vältimiseks kasutada antioksüdante 23)Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 24)Miks inimene rasvub
Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhiliseks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli trimestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites: eetris, bensiinis, veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur, tavaliselt on tegemist
Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, jne). Keemilised omadused 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid. Selle vältimiseks küllastatakse vedelad rasvad vesinikuga ja saadakse küllastunud rasv. vedel rasv + H2 (katalüsaator) tahke rasv Sellel reaktsioonil põhineb taimerasva saamine õlidest lähtuvalt. kui rasv + NaOH propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + K-sool - vedel seep Tehisrasvad Transrasvad ehk tehisrasvad tekkivad, kui taimset rasva tööstuslikult küllastatakse. Kasutatakse: Majapidamistööstuses Jäätistes Pakendatud valmistoitudes Enamikuis küpsetistes Popkornis Jne.
Koostis-rukkipüüljahu, vesi, nisujahu, rukkikroovjahu, suhkur, rukkilinnasejahu, pärm, keedusool (1,0%), köömned; traditsiooniliselt kääritatud juuretisega Kristel Reinsalu referaat Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 920 kJ (220 kcal); valgud 5,5 g; süsivesikud 47,3 g, millest suhkruid 3,3 g; rasvad 1,0 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained 5,0 g; naatrium 0,4 g GDA-1 portsjonis (1 viil e. 40 g) sisaldub: energia 88 kcal (4% GDA); suhkur 1,3 g (1% GDA); rasv 0,4 g (1% GDA), küllastunud rasvhapped 0,1 g (0% GDA), naatrium 0,2 g (7% GDA); kiudained 2,0 g (8% GDA) Isa peenleib Netomass-730 g, 350 g Koostis-rukkijahu, vesi, nisujahu, pärm, keedusool (1,1%), odralinnaseekstrakt, paksendaja E412, emulgaator E472e. Traditsiooniliselt kääritatud juuretisega. Toiteväärtus-100 g tootes keskmiselt: energia 945 kJ (226 kcal); valgud 5,4 g; süsivesikud 46,7 g, millest suhkruid 3,5 g; rasvad 0,9 g, millest küllastunud rasvhappeid 0,2 g; kiudained
akrüülamiide. Ka väike kogus akrüülamiide jääb organismi ning suurendab vähi tekkimise tõenäosust. Kartulikrõpsude puhul tuleb aga arvestada sellega, et lisaks kantserogeensetele akrüülamiididele sisaldavad nad ka säilitusaineid, maitsetugevdajaid ning oksüdeerunud rasvu. Tekkinud kombinatsioon muudab kartulikrõpsud praktiliselt kõige ebatervislikumaks toiduks, mida poest on võimalik osta. Normaalses koguses tarbitud värske õli ja rasv on meile kasulik ja eluks vajalik. Kui aga rasvainet või ükskõik millist rasvaineid sisaldavad toodet kõvasti kuumutada või jätta see päikese kätte, hakkab ta oksüdeeruma ehk hapnikuga reageerima. Ulatusliku oksüdeerumise tulemusena muutub rasvaine inimesele mürgiseks ja kantserogeenseks. Seetõttu ei tohi sama rasva ega õli toiduvalmistamisel kasutada mitu korda. Osaliselt aitavad hüdrogeenitud rasvadest pärinevate vabade radikaalide vastu võidelda vitamiinid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
