Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud
aasta 6.-7. augusti torm, mil tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised-trombid. Mis on äike? Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Mis on välk? Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. ...
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga
Tavaliselt liiguvad edasi need, kellel on mingi materiaalne kapital või kõrgem positsioon. Nad hakkavad teiste halba olukorda kasutades endale kasumit tegema. Teised jäävad seisma ja hakkavd tegelema enesehävitusega. Need on inimesed, kes vajaksid abi ühiskonnalt, aga ei leia seda. Rahu on muutub hullemaks kui sõda. Tavaliselt lõppeb selline stagnatsioon enesetapuga või elatakse suurtes kannatustes. Nii Ludwig Breyer kui Georg Rahe otsustavad ennast ära tappa. Breyer avastas, et tal oli süüfilis, ega jaksanud kõigega võidelda ja lõikas veenid läbi. Rahe üritas leida vähemalt oma kohta, aga kuna see ei õnnestunud lasi ta ennast maha. 4) Miks loobub Ernst õpetajakarjäärist? Ernst loobub õpetaja karjäärist kuna ta otsib elust midagi uut. Tema jaoks pole õige kuidas koolis süsteem toimib. See poiss, kes on füüsiliselt tugev, kes saaks sõjas hakkama, aga on
Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed,
Ot-se-kui ra-he, mis vet-te lööb rut-ta-vaid rin-ge, (14) Äh-mas-tab sel-gust mu põu-es üks tund-ma-tu jõud. (13) Esimeses stroofis esineb ainult üks suurtäht salmi alguses. 2.,3. ja 4. stroof sisaldab aga kahte suurt tähte. Igas salmis algab esimene suurtäht stroofi alguses ning teine suurtäht salmi kolmanda värsi alguses. Luuletust lugedes leidsin järgmised kõnekujundid: Võrdlus pimedus, kurbus ja õud otsekui rahe Epiteet ruttavaid ringe, tundmatu jõud, vägevad varjud, küpsevas külluses, kohisev aed, kõrged ja kõikuvad kõrkjad, teradest täidetud päis, olgu su pisarad pealgi kõrvetav-mõrkjad, sügavad salved, kuivanud lehed, kiirgavad päevad, marulist juttu, tasaseks tõlgiks, tähitu öö. Isikustamine Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab selgust mu põues üks tundmatu jõud, vägevad varjud mind kõrgusest valvavat näivad, helgib mu kohisev aed,
Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma
Jahedas õhus osa veeaurust kondenseerub SADEMED Vajalik piisav kogus veeauru õhus. Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse. Pilvedest langevad: uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi, jää- või lumekruubid Maapinnal tekkivad kondensatsiooni produktid: Kaste, hall, jäide, kiilasjää, härmatis SADEMETE JAOTUS Agregaatoleku järgi: Vedelad: vihm, uduvihm Tahked: lumi, lume- ja jääkruubid, teralumi, jäävihm, rahe Segatüüpi: lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga Agregaatolek sõltub peamiselt õhutemperatuurist ning niiskusest. Langemise järgi: Laussademed:
.............................................................. 4.2. Happesademed ......................................................................... 4.3. Lumi ..................................................................................... 4.4. Lörts ..................................................................................... 4.5. Lumikate ............................................................................... 4.6. Rahe .................................................................................... 4.7. Härmatis ................................................................................. 4.8. Kaste .................................................................................... 4.9. Hall .................................................................................... 4.10. Jäide ..................................................................
устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan, шквал- pägi, tormituul. Видимость- nähtavus, Осадки- sademed, Безосадки- ilma sademeteta, Снег- lumi, мокрыий снег- märg lumi. снег метёт- tuiskab lund, дождь- vihm, град- rahe, лёд- jää, обледенеть- jäätuma, гололёд- kiilasjää, скользко- libe. опасно- ohtlik. леденая каша- jääsupp. мороз- külm. айсберг- jäämägi. гора льда- jääpank. ледоход- jääminek. ледяная сосулька- jääpurikas.
1. Mida uurib hüdrogeoloogia? uurib põhjavett, selle lasuvuse tingimusi, omadusi, teket, ja liikumise seaduspärasusi. Põhjaveel on erakordne ökoloogiline tähtsus, ilma põhjaveeta puuduks taimestik, ilma selleta loomastik ja elu üldse. 2. Mis on põhjavesi? Põhjavesi tekib põhiliselt pinnavee ja sademete vee (vihm, lumi, rahe, ka kaste ja härmatise sulamisel tekkiva vee) imbumise teel maakoore sügavamatesse kihtidesse. 3. Millal hakati kasutama joogiks põhjavett? Vana Egiptuses ja Kreekas ning ka Hiinas IIIII aastatuhandest eKr 4. Kuidas vanad kreeklased ja roomlased avaldasid tänu ravijumalale Aesculapiusele? Asutasid kuurorti v saj. eKr ravijumala Asklepiose 5. Millist kahju võib tuua põhjavesi
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m) 29 Äike 30...32 nõrk või mõõdukas tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 30 ...nõrgenenud 31 ...püsinud muutumatuna 32 ...tugevnenud 33...35 tugev tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 33 ...nõrgenenud 34 ...püsinud muutumatuna 35 ...tugevnenud 36 Nõrk pinnatuisk (lumi kandub allpool vaatleja silmade kõrgust) 37 Tugev pinnatuisk 38 Nõrk tuisk 39 Tugev tuisk 40..
Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. (Masing 1986) Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka mujal Sakala kõrgustikust läänes lööb välku võrdlemisi palju. Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas. (Enno 2011) Äike tekib rünksajupilvede ehk äikesepilvede korral, kaasnevad hoogvihm, rahe ja tugevad tuuleiilid(Masing 1986). 1.1. Äikese jagunemine Äikest saab liigitada tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt või rünksajupilvede organiseerumise järgi. 1.1.1. Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt Tekkepõhjustest ja tingimustest lähtuvalt jagunevad äikesed õhumassisisesteks ja frontaalseteks(Wikipedia…22.11.2012.). Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad
SADEMED Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike.
Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...
Vesi 5.klass Vee jaotumine maal Kogu maakeral olev vesi moodustab hüdrosfääri (maailma meri, jõed, järved, põhjavesi, õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks....
101.html Millised ilmastiku- nähtused meid veel ärevil hoiavad? Milliste nähtustega kaasneb äike? Selgita, milliseid tingimusi on vaja äikese tekkeks. http://web.zone.ee/eav/globe_aike_keeristorm.htm http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Lightnings_sequence_2_animation.gif http://en.wikipedia.org/wiki/Atmospheric_convection Rahe Äikesepilves võivad tugevate tõusvate õhuvooludega kujuneda soodsad tingimused rahe tekkeks. http://www.caradvice.com.au/62414/pert h-writes-off-millions-of-dollars-in-cars- after-storm/ http://www.kold.com/story/15467691/ho w-hail-forms-and-how-big-it-can-get · http://www.nhc.noaa.gov/surge/animations/hurricane_st ormsurge.swf · https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hurricane_Wil ma.ogg · https://www.youtube.com/watch?v=EinzBoVnmRs · https://www.youtube
meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal. Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist. Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid.
Isekas Hiiglane Kord elas Hiiglane, kes elas lossis. Tal oli väga suur ja ilus aed, kus õitses palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine. Seal all oli poiss, kes ei jõudnud puu otsa ronida ja nuttis seal all....
Ta leppis uue rolliga, võttis kaasa imekepi ning siirdus Egiptusesse, et oma kaasmaalasi aidata. Nii Mooses kui Aaron astusid vaarao palge ette ja palusid talt luba iisraeli rahval Egiptusest lahkuda. Saadikute nõudmine jättis aga valitseja külmaks. Seepärast karistas heebreallaste Jumal egiptlasi kümne nuhtlusega: Niiluse vesi muutus vereks ja hakkas haisema. Majadesse tungisid konnad, ilmusid välja sääsed, parmud. Egiptust laastas loomakatk. Inimeste kehi katsid paised. Rahe peksis vilja maha ja rohutirtsud sõid ära kõik, mis rahe alles oli jätnud. Lõpuks laotus üle Egiptuse kolmepäevane pimedus. Kümnes nuhtlus oli kõige hullem: igas Egiptuse peres pidi kindlaks määratud ööl surema esmasündinud poeg. Pärast neid ränki katsumusi ei jäänud vaaraol muud üle kui lasta iisraellastel minna. Mooses nõudis, et põgenetaks nii päeval kui öösel. Et nad teelt ei eksiks, näitas päeval õiget suunda pilve- ja öösel tulesammas.
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
2.2. Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademed tekivad siis, kui veeaur tiheneb tilkadeks, mille läbimõõt on üle 0,4 mm, ning õhk ei suuda neid enam kanda. Olenevalt vihma iseloomust on vihmapiiskade läbimõõt 0,4 -10 mm ja langemiskiirus 1,8 - 8 m/sek. Kui tõusvate õhuvoolude kiirus on üle 8 m/sek., siis ei ole vihmasadu enam võimalik. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud.
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi ...
Suhteline niiskus- veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse 5.ilmastik-suhteliselt pika ajavahemiku ilmade režiim Kliima-mingile paikkonnale iseloomulik väga pika ajavahemiku ilmade režiim Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-õhutemp,õhurõhk,suhteline õhuniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7.kastepunkt-temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub 8.kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab, siis öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kere kuju poole, siis öeldakse, et tegemist on mittemärgamisga
Päevaleht 19.08.1938 Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama.
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
Dateerimata: Etüüd nr. 2 klaverile Lento (Meloodia) klaverile Mälestusleht (Albumileht) g-moll klaverile Tants (Burlesk) viiulile ja klaverile 6 KOORILAULUD 1933- Nooruse aeg segakoorile/meeskoorile (Gustav Suits) 1934- Me oleme põhjamaa lapsed (Põhjamaa lapsed) segakoorile/meeskoorile (Anna Haava) 1935- Sa minu püha kodumaa pind segakoorile (Anna Haava) Noor armastus segakoorile (Gustav Suits) 1937- Rahe segakoorile/meeskoorile (Mart Raud) Laul kodumaast, 1-häälne laul klaveri/puhkpilliorkestri 1938- Hommikulaul, 1-häälne laul puhkpilliorkestri saatega Dateerimata: Aeg antud elada segakoorile (Gustav Suits) Emale segakoorile (Evald Aav) Õitse maa ja müha meri segakoorile Öösse ära kadus segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) Ei saa aru segakoorile (Juhan Liiv) Humal meeskoorile/segakoorile (rahvaluule) Kaasa kaugel segakoorile (rahvaluule) Tuul tuhknai... segakoorile
a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 3 2 Rahvastik 2.1 Rahvaarv USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku 2.2 USA rahvastiku vanuseline struktuur Joonis 2. USA rahvastiku vanuseline struktuur
leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbe, et kogu seda kogudust nälga suretada! patused naudingud Egiptuse nuhtlus 10 nuhtlust, mis laastasid Egiptust, olid tunnustähed Jumala ja vaarao vahelises jõukatsumises, mis lõppes paasapühaga, Iisraeli laste lahkumisega Egiptusest ja vaarao sõjaväe uppumisega Punases meres. Need olid 1) Niiluse vee muutumine vereks, 2) konnad, 3) sääsed, 4) parmud, 5) loomakatk, 6) paised, 7) rahe, 8) rohutirtsud, 9) pimedus, 10) Egiptuse esmasündinute surm. Nendest õnnetustest kohutatud vaarao vabastas Iisraeli lapsed Egiptuse orjusest. Elus koer on parem kui surnud lõvi - kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Kasutatakse soovitusena väärtustada olevikku, ehkki minevik võib tunduda meeldivam. Esimest kivi viskama - kirjatundjad ja variserid tõid Jeesuse juurde naise, kes oli tabatud
omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja ning õnne andja. Kaitses vilja, varjas põlde rahe, põua ja välgu eest.Valitses ilma ning ta kuju oli üldjuhul viljasalves. Välja toodi ta erilistel juhtudel. Näiteks karjalaskepäeval, siis kui kari tuli koju ning jaanipäeval. 1931/33 aastast on pärit viimane palve talle. Peko ei asu ühes talus, vaid vahetab tihti omanikku, nii kord aastas. Pekoga on seotud müsteeriumilaadne kultusetalitus nn. Pekopidu sügisel. Inimesed algul söövad, siis sebivad ringi ja üritavad endal verd välja saada. Meelega ei tohtinud ennast haavata
Nime, millel on m�te ja t�hendus meie endi, eesti kultuuris ja keeles. Selle abistamiseks ongi m�eldud siinne valimik. Nimestikku on sisse v�etud suurem jagu teadaolevaid maakeelseid nimesid juba muistsest ajast, samuti v�imalikult palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on v�lja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii n�iteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud n�iteks Ilm, Tuul, Rahe, P�ev, �� jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, T�iv, Tasu, M�te, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka P��su, Haugas, Teder, R��k, V�rvo, Viires, V�strik... Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja t�drukunimede vahel. Seet�ttu pole ka siin neid eraldi n�idatud, ehkki on selge, et m�ni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem t�drukule. Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega
tekkida vaid siis, kui on olemas kondensatsioonituumad. Jääkristallid on kondensatsioonikeskmed, mis struktuurilt sarnanevad hõbejodiidikristallidega. Tehisseadmed on tekitatud näiteks metsatulekahjudega võitlemisel. Hõbejodiidi pihustamisega pilvedesse võib aeglustuda ka raheterade kasvu. Sel kombel saab ära hoida rahekahjustusi. Arenenud tööstusriikides muutuvad teated põllumajanduskultuuride kaitsmisest rahe eest, udu hajutamisest lennuväljadelt ja vihma tehislikust tekitamisest üha sagedasemaks. Teatavasti aga tabavad rasked loodusõnnetused kõige enam Aasia, Aafrika ja Ladeina- Ameerika arengumaid. Ebastabiilne ilmastik on viimasel ajal jõudnud isegi sinna, kus harilikult valitseb niiske kliima näiteks Inglimaale. Kõik see on tekitanud sademete tehisliku esilekutsumise meetodite ja tehnika väljatöötamise buumi. USA mõningates piirkondades
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V. Truija õppematerjalid keskkonnafüüsikast, Räpina Aianduskool Vikipeedia http://ael.physic.ut.ee/KF.Public/Oppetyy/Hanno_Uuendatud_konsp2004_5_osa.pdf http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCQQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.annaabi
on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Joonis 1. Kanada asend maailmas. Joonis 2. Kanada asend Põhja-Ameerika mandril. 1.1. Kanadat mõjutanud loodusõnnetused. Organisatsiooni Public Safety in Canada andmetel on viimase 150 aasta jooksul Kanadat mõjutanud loodusõnnetusteks lumetormid, maavärinad ja tsunaamid, üleujutused, rahe, igikelts, merejää ja udu (takistab kalastamist ja navigatsiooni veekogudel), maalihked ja laviinid,tornaadod ja vulkaanid. 1. 2. Rahvastiku üldiseloomustus Kanada rahvaarv 2009 aasta seisuga on 33 487 208. Suurima osakaaluga on briti päritoluga rahval (28%), järgnevad prantsuse (23%), muudest Euroopa riikidest pärinevad rahvad (15 %), Ameerika
Denisonis on president Dwight Eisenhoweri sünnipaik ja Dallases John Fitzgerald Kennedy mälestusmärk.San Antonios asub ka USA suurimaid lenneväebaase. Ilmastikukatastroofid ,Suuremas osas Ameerika Ühendriikides ei tarvitse karta laastavaid loodusõnnetusi. Mehhiko lahe rannikut ohustavad orkaanid, jõgedel tuleb ette üleujutusi, esineb kuumalaineid ja külmalaineid. Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. Laevatavad veekogud , siseveetransport on tähtis eelkõige Suurel järvistul maagi ja söe veoks. Teine piirkond on Mississippi koos lisajõgede, eelkõige Ohioga. Kanalite kasutamine on viimasel ajal vähenenud. Tähtsuse on säilitanud piki Mehhiko lahe rannikut kulgev kanal, eriti naftaveoks Texase ja Mississippi vahel. Kokkuvõtteks Minuarvates on Texas USA-le väga tähtis osariik
nende vabastajaks ja juhiks. Kuigi esmalt Mooses kõhkles, otsustas ta lõpuks Jumala abiga Egiptusesse minna. Mooses ja tema vanem vend Aaron ilmusid vaarao ette Jumala korraldust edastama, kuid vaarao ei nõustunud. Jumal saatis egiptlastele 10 käsku: Niiluse jõgi muutus vereks (surid kalad ja joogivesi oli reostatud), konnad tungisid kõikjale, ilmusid sääsed ja parmud, koduloomi tabas katk, inimestele ja loomadele ilmusid paised, rahe rikkus vilja ja rohutirtsud sõid alles jäänud saagi. Siis saabus kolmepäevane pilkane pimedus ja lõpuks esmasündinud poegade surmamine. Lõpuks lasi vaarao Iisraeli lastel minna. Asuti teele Raamsese linnast Gooseni maakonnast. Mooses nõudis, et põgenetaks nii päeval kui ööl. Rahvale oli teejuhiks päeval pilve- ja öösel tulesammas. Nad suundusid Kõrkjamere (Punase mere) poole. Vaarao hakkas peagi oma otsust kahetsema ja saatis sõjaväe iisraellasi tagasi tooma
· 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui · soojal frondil · peamine pilvemass frondi taga · valdavalt hoogsajud Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · · Frondi ees järsk õhurõhu langus · · Soe õhk on sunnitud mööda · frontaaltasapinda tõusma- · Arenevad võimsad rünksajupilved · Cb · Läätsekujulised kõrgrünkpilved · Altocumulus lenticularis · · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · · Tugev turbulents · · Frondi järel · kiire õhurõhu tõus · tuul pöördub järsult paremale, · püsib tugevana · · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · · Frondi lähenemisel · Õhurõhk järsult langeb · Tuul muutub puhanguliseks · · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe · front · Nimbostratus · Fractonimbus · Altostratus · Cirrostratus
lusikada setati söögilauale ühtekokku, siis püsib kogu pere koos ning on üksmeelne. Ennustati ka soolateradega. Igaüks poetas oma lusika alla soolateri ning uusaastahommikul vaadati kui need pole sulanud, on see hea õnne märk. Viljasaagi endena on 1. jaanuari nagu teistelgi talviste tähtpäevade päikesepaiste pigem hea kui halva tähendusega. Härmatis märgib head teraviljasaaki, head õnne, inimestele head tervist; sadu (lumi, rahe, vihm) tähendab vilja ikaldumise, inimestele tõbesid ja surma. Võrreldes jõulupühadega on ilmavaatlus vana- ja uusaastal üsna kõrvaliste tähtsusega. Vanast, paganlikust jõulukombestikust kuulub aastavahetuse juurde loomamask ning perest peresse käimine. Nagu jõulupühade aegu, käivad Lääne-Eestis ringi hani, kurg, karu, sokk, Kihnu saarel pooleldi kurge või sokku meenutav tönk. Sokud käivad kõige enam just nääriajal ning seda tänini
· Puitu hävitavad putukad 3. Tulekahjustused 4. Mehhaanilised vigastused 5. Valgusekahjustuse ehk fotooksüdatsioon Soojus tekitab kuivamis pragunemise. Ka valguse poolt tekitatud kahjustuste puhul on veel suur tähendus. Valgusesoojus ja UV kiirgus põhjustavad niinimetatud valguspudenemise mille tõttu hävib puidu pinnas umbes 5-10mm aasta-aja jooksul. Puidu niiskussisaldus sõltub õhusuhtelisest niiskusest. Sademetest kõige ebasoodsam on rahe, see sisaldab palju vett ja võib jäääda kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5
3% SKT-st. Kaubanduslikus äritegevuses suures osas domineerivad suured kaubandusettevõtted kogu Vaikse ookeani lõunaosas. Septembris 1974, avati riigi esimene kaubanduslik äripank Tonga pank. Pärast kaubandusliku keskuse kapitali hävitamist toimusid massirahutused. Tonga maaelu on põhinenud istandustele ja põllumajandusele. Squash kõrvitsad, vanill oad ja juurviljad nagu cassava ja jamss, kohvi on peamised põllukultuurid mis rahe sisse toovad. Sead ja kodulinnud on peamised kariloomad. Hobuseid kasvatatakse projektide eesmärkidel. Veiseliha import on vähenenud. Kalandus on ka üha kasvav sektor, tuuni ja merevetikatooted on peamised mere ekspordiallikad. Mõningad pildid Tongast Kaart Kuningas Tonga rand Tongatapu saar Kasutatud allikad kiri: http://translate.google.ee/translate? hl=et&sl=en&u=http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/16092.htm&ei=ePe3SZ ODD-
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veearu muutuks küllastunuks Ilmastikunähtused- sademed, udu, äike, rahe, härmatis, virmalised Vedelike omadused:voolavus ja pindpinevus- vedelikule on omane võimalus voolata, võtta anuma kuju, nad on tiheduselt sarnasemad tahketele kui gaasilistele ainetele, nad on raskesti kokku surutavad ning molekulid saavad liikuda vaid neile antud ruumalas, molekulid paiknevad korrapäratult ning vedelikele o omane pindpinevus. Pindpinevus on vedeliku omadus kokku tõmbuda ning omandada võimalikult väikest pindala, selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
