täisminevik meie osaku meie olgu osanud, olgu osatud ma- tegevusnimi da- tegevusnimi mas -si tunnuseline lihtminevik - des vorm maks - kaudne kõneviisi olevik - nud kesksõna mata - v kesksõna -käskiv kõneviis. v.a. Ainsuse teine pööre. oleviku ainsuse esimesest pöördest moodustatakse : kõik oleviku teised pöörded tingiva kõneviisi teised pöörded käskiv kõneviisi ainsuse teine pööre tud kesksõna kogu umbisikuline tegumood tav kesksõna Näide # Kääne Vastab küsimustele ainsuses mitmuses 1. Nimetav kes? mis? auto autod 2. Omastav kelle? mille? auto autode
essentsi ja tegi sellest kunsti liigi. Jazz tants arenes Brodwayl uue ja sujuvama stiili,mida õpetatakse ja teatakse kui modern jazz. Modern jazz on tähtis osa muusika teatris. Seda stiili võidakse titi muusika videotes ja võistlus tantsus. Pilt 1: Modern jazz tantsu esitav grupp Erilisus Jazz tants rõhutab tantsija individuaalset stiili ja originaalsust. Iga jazz tantsija teostab liigutusi ja samme oma moodi. Jazz tants on energiline ja lõbus, kiire jalatöö, kiired pöörded, unikaalsed liigutused. Jazz tantsijad vajavad tugevat balletti põhja,sest see ananb tugevuse, vastupidavuse,graatsilisuse ja tasakaalu. Ballett aitab tantsijal tõsta tehnilist taste ja vurtioossust,mida rakendadakse jazz kavades. Pilt 2 : Jazz tantsus on tähtis iga tantsija isikupära rõhutamine Riietus Jazz tantsus riietus on vaba,aga tantsija kehajooned peavad olema näha. Keelatud on kanda kottpükse ja muud selle sarnast. Tavaliselt kantakse retuuse või spetsiaalseid tantsu pükse
V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem Te tukku/ge Nad tukku/gu Oleviku ainsuse 1.pööre tuku/n Oleviku teised pöörded Tuku/d, tuku/b Oleviku ainsuse 1.pööre Tingiv kõneviis Tuku/n Tuku/ks/n Käskiva
ja lükkabki siduri surveketta hooratta poole millega siduriketas surutakse hooratta ja surveketta vahele kinni. Spiraalvedrudega sidurimehanismis tõmbuvad tavaliselt kolm lahutuskäppa surveketta hoorattast eemale,millega surutakse kokku spiraalvedrud Tsentrifugaal sidurit kasutatakse näiteks igasugustes väikestes mehanismides ja selle tööpõhimõte seisneb raskusvihtidele pöörlemisel tekkiv tsentrifugaaljõud.Mida suuremad on pöörded seda suurem on jõud ja tühikäigupööretel tõmbab vedrukettad üksteisest eemale. Hüdrosidurites kandub jõumoment ühelt kettalt (pumbarattalt) teisele kettale(turbiini rattale).Tänapäeva autodel kasutatakse lisaks veel kolmandat ketast(reaktorketast),mis võib teatud tingimustes jõumomenti suurendada.Kui kolm ketast on siis kutsutakse seda hüdrotrafoks.LK 36 Tööpõhimõte-Aut.kasti õli paikneb ka hüdrotrafos.Pumbaratas on kinnitatud sidurikorpuse kaudu hooratta külge(6polti)
(hingav, sooja-ja tuultpidav) 10. Suusakade määrimine uisustiili tarbeks. II. Suusasõidu tehnikaga seonduv. 1. Murdmaasuusatamise sõidustiilid (kaks põhilist) 2. Mis on suusasõidul edasiviivaks teguriks? 3. Klassikalise suusasõidutehnika sõiduviisid (kolm põhilist) 4. Kepi teravikud on suunatud suunaga..... kuhu? 5. Pöörded paigal (kolm erinevat varianti) 6. Tõusuviisid (vähemalt kaks põhilist+ alavariandid) 7. Laskumisasendid (vähemalt kaks põhilist) 8. Pöörded liikumisel ja laskumisel ( vähemalt kaks põhilist) 9. Pidurdusviisid (vähemalt kaks põhilist) 10. Hädapidurdus? 11. Viisakus suusarajal. III Päevakajalist 1
mise, kui kruvi on lõpuni keeratud. Mi- da pikemad on kruvid ja kõvem on materjal, seda suuremat pingutusmo- mendi numbrit tuleb kasutada. Pingutusmoment - asendid kruvide pingutamiseks Reevers -muudab mootori pöörlremissuunda. Keskmine asend on sisselülitustõke. Käiguvahetus - I käigu puhul on väiksemad pöörded ja suurem võimsus. II käigu puhul on suuremad pöörded ja väiksem võimsus. 11. 01. 2008. a.. Päinurme IK 10 Akutrell pingutusmomendi reguleerimine reduktor elektroonika- plokk aku 11
Transpordi 1,5 1,5 1,9 2,1 2,3 1,8 2,35 m laius Tiivikute arv 8 9 11 11 13 11 13 tk rootori kohta Piide arv 3 3 4 4 4 4 4 tk tiiviku kohta P.T.O. pöörded 540 540 540 540 540 540 540 p/min Min. traktori 20 25 40 45 50 35 45 hj võimsus Rattad 15x6,0-6 15x6,0-6 16x6,5-8 16x6,5-8 16x6,5-8 16x6,5-8 18x8,5-8 Kinnitus 3-punkti kinnitus Haakelatt
Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline
Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit. C-duur ja c-moll, G-g, F-f, D-d jne. Põhitoon ehk toonika (T) on helistiku I aste, duuris JO, mollis RA. Põhikolmkõla on helistiku I astmelt ehitatud kolmkõla, duuris J-M-S, mollis R-J-M Põhikolmkõla astmed on helistiku püsivad astmed. Juhttoon on helistiku VII aste, duuris DI, mollis SI (# VII: SO > SI). Toonika ja pöörded põhikuju toonika kk. T (t) I pööre toonika sekstakord T6 (t6) II pööre toonika kvartsekstakord T64 (t64) duur moll M' J' J' J' J' R R R S S S S M M M M
Klassikalistel teateujumise võistlustel osaleb neli võistlejat. 12. Nimeta ujumisvõistluste kohtunikud. Ajavõtja, distantsikohtunik, pöördekohtunik ja finišikohtunik. 13. Mis ülesanne on 1) distantsikohtunikul 2) pöördekohtunikul 3) finishikohtunikul? 1) Distantsikohtuniku ülesandeks on lugeda läbitud disantsi pikkust ning arvestada, palju on võistlejal veel ujuda jäänud. 2) Pöördekohtuniku ülesandeks on jälgida, et võistleja sooritaks pöörded vastava ujumisstiili reeglite järgi. 3) Finišikohtunik jälgib Finišeerimise korrektsust ning seda, millises järjekorras võistlejad ujumise lõpetavad. 14. Kas paremad tulemused saavutatakse 25- või 50 m ujulas? Miks? 25m ujulas, kuna pöörded toimuvad tihedamini ning pöörde sooritamisel on võistlejal pärast tõuget suur kiirus. 15. Kirjelda ühe ujumisviisi tehnikat (käte töö, jalgade töö, hingamine). Vabaujumine. Vabaujumist alustatakse pukilt
ajalugu • Esimene automaatkäigukast leiutati 1921. • Alfred Horner Munro • Polnud usaldusväärne ning ei leidnud kasutust. • 2 maailmasõjas kasutas GM oma tankidel automaat käigukasti mis kasutas hüdrovedelikku. • Peale sõda hakkas General Motors automaat käigukastiga autosid müüma, mille loosung oli: „sõjas katsetatud“. Automaat- vs manuaalkäigukast • Automaatkastiga on mugavam sõita. • Manuaalkastiga pead jälgima, et pöörded ei läheks liiga kõrgele. • Manuaalkastiga saad sõita ökonoomsemalt, kui automaatkastiga. • Automaatkastiga ei saa sõita sellistel pööretel nagu soovid. Automaatkäigukasti süsteem Manuaalkäigukasti süsteem
• Kim- salapärane,tuim,andis Larissale kitarri hoiule Sündmused • Larissa bändiga ühinemine • Esimest korda kanepi proovimine • Bändist lahkumise soov Probleemid • Narkootikumid- Larissa kõhklused kas proovida või mitte • Vanemad olid harva kodus- ei saanud kontrollida lapse tegevusi • Suhtlemine- mõtted, kas jätkata suhtlemist uute sõpradega või mitte Minu arvamus Raamatu juures meeldisid: • Tegevuse äkilised pöörded Ei meeldinud: • Teoses olevate probleemide kordus Mina soovitaksin seda raamatut lugeda, just selle sisukuse ning õpetlikkuse pärast. Aitäh!
charlestonist. Tantsul on inglise taust ning see standardiseeriti 1927. aastal. Arenedes välja küll fokstrotist, on quickstep tänapäeval siiski üsna erinev. Tantsule on kolm iseloomulikku figuuri/elementi: chassee’d, veerandpöörded ja lock’i samm. Iseloomustus See arenes väga dünaamiliseks, suure liikumisega ja keeruliste kujunditega, mille alla kuuluvad näiteks hüpped, jooksud, kiired impulsiga sammud ja pöörded. Tants peaks olema sujuv ja elegantne nagu ka aeglane fokstrott. Tantsijad peaksid jätma kergejalgse mulje. Tegu on väga energeetilise ja hoogsa tantsuga. Quickstepi muusikavalikus kasutatakse näiteks kiirematempolist jazz’i või swingi.
· Lõikasin esimese tooriku välja. · Mõõtsin selle üle, mõõt klappis · Siis panin piiraja paika, ning hakkasin lõikama. Kui lõikamisega kõik sai siis pandi mind puurpingi taha. Seal tuli puurida auk raud plaadi sisse mis oli 80 mm lai ja 80 mm pikk, materjali läbimõõt oli 10 mm. Augu suuruseks oli 14 mm. Auk pidi olema keskel. Koguseks oli 30 tk. Puurimine: · Paigaldasin 14 mm puuri puurpinki. · Valisin õiged pöörded. · Puurisin esimese augu, kontrollisin mõõdud üle nihkaliibriga. · Siis paigaldasin piirajad. · Hakkasin edasi puurima. Sõmerpalu 2012 6 Võrumaa kutsehariduskeskus Kui olin tollega valmis saand siis anti kohe uued mõõtmed uue plaadi jaoks. Seekord oli plaat 40 mm pikk ja 60 mm lai. Augu suuruseks oli 20 mm. Koguseks oli 50 tk. Puurimine:
klaasisoojendid, tuled jne. Aku tühjendamiseks ei sobi impulssiivsed tarbijad näiteks raadio, kojamehed jne. Mõõtmine Esmalt võtame multimeetri ja amperatngid, mis tuleb kalibreerida. Seejärel ühendame ampertangid ümber generaatori peajuhtme ja loeme multimeetrilt või võimalusel ampertangidelt saadud tulemuse. Pinge leidmiseks ühendame voltmeetri generaatori plussahela poldiga ning miinus klemmi ühendame generaatori kerega. Seejärel tuleb käivitada auto ja lasta pöörded 2500 peale. Maksimaalse voolutugevuse ja pinge fikseerime. Maksimum võimsuse arvutamine Selleks kasutame valemit P(W)= U(V)* I(A), kus P on võimsus, U on pinge ja I on voolutugevus. Lõppsõna Kui saadud tulemus ühildub generaatoril kirjas olevaga, on generaator töökorras. Kui saadud tulem ei ühildu kirjasolevaga, võib viga olla selles, et aku polnud piisavalt tühjendatud, mis ei võimaldanud generaatoril maksimum määral tööd teha.
Ülejäänud 90% mootori võimsusest leiab kasutust vaid kiirendamisel või väga suurtel kiirustel sõites. Sõites võimalikult ühtlase kiirusega, piiratakse energia ja kütuse raiskamist. Püüa vältida ebavajalikke kiirendusi ja pidurdamisi. Linnast väljas on sujuval sõidul heaks abimeheks kiirushoidik. Sujuvast sõidust võidavad kõik – väheneb kütusekulu ning heitgaaside emiteerimine; paraneb liiklusohutus, liiklusvool ja reisijate mugavus. Kõrgem käik, madalamad pöörded Nagu juba märgitud, ei lähe ühtlasel kiirusel sõitmiseks väga palju võimsust vaja. Seetõttu võib kõrgemat käiku kasutada ka väiksematel sõidukiirustel – see säästab kütust, aga pole korras mootorile kahjulik. Võib tunduda, et kuna kõrgema käiguga kiirendamiseks tuleb rohkem gaasi vajutada, siis kulub ka ohtralt kütust. See ei pruugi aga nii olla. Arvamus, nagu oleks gaasipedaal kütusekuluga „otseühenduses“, on uuemate autode puhul ekslik.
abaluuharjale, õlanukile ja rangluule), tõstab ja langetab õlavöödet Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele alumisele roidele), kere pöörded Rinna lihased Välimine kõhu põikilihas(alumistelt roietelt niudeluuharjale), kere pöörded Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide vahel), tõstavad roideid sissehingamisel ja aitavad tuua kaela ette Peapöörajalihas(rinnakult ja rangluult nibujätkele), pea pööramine ja kallutus
Kordamisküsimused õppeaines „Universaalsed seadmed ja rakised“ 1. Treipingi osad Spindlikast, kitarr, ettenihkekast, säng, padrun, lünett, terahoidja, ülemine pikikelk, tagapukk, supordi põll. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit
Aineosakesi kokku peab, keemiast füüsikast kõike teab. Diplom õpetajale Tiia Kõige sportlikum meie koolist, teab kõike füüsilisest vormist! Aitäh õpetamast! IX klass Diplom Merike K. Maja koguaeg soe kui vaja, hoiab isegi vihma ja äikest ära kui vaja. Aitäh! IX klass Diplom Merike N. Niidukil on pöörded laes, Hekiringi jälle saeb. Töö tal koguaeg on käsil, Iial sellest ta ei väsi. Aitäh! IX klass Diplom õpetajale Triin Meie koolis väike Triin, temaga koos olla ei ole piin. Teab kõike lastest, jagab beati tordist. Aitäh õpetamast! IX klass
1. Isepäine, eripärast kujutluslaadi ja teemasid viljelev. Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas. · romantiline maailmanägemus · loomulikkus · köidab kõik erandlik groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad · teostele on omased meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded lausete kõlalisus ja rütm võrdlused, metafoorid · proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipäevast 2. Üks rätsep tuli Rasinast tirallala( Toomas Nipernaadi" 1928) Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana. 3. Ta rääkis palju oma teostes loodusest.Talle oli hingelähedane taevas, millest ta tihti rääkis.
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv ...
1. Murdmasuusatamise kasutatavad sõiduviisid: · Klassikaline sõidustiil a) Vahelduvtõuge b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002
Suusatamine Väga hea on suusatada kui väljas on 46-6 külmakraadi. Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,...
Töö lavastajan oli lükanud tahaplaanile krjutamise. Selles ajast on pärit üks romaan ,,Räägivad", mis on erandlik kuna tekst koosnep ainult repliikidest. Alates 1997 aastast on undi põhitöö Lavastajana. Ta ei jõua enam pikki romaane kirjutada ja on pühendunud argimütoloogiale. Argimütoloogia väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undi loomingust · Undi kirjanduslik stiil sarnaneb Remarque'i omale niased, pisarad, veri ja saatuslikd pöörded · Undi tegelased on närvilised, tundlikud ja avitud, nad elavad nagu tere elu puberteedis · Undi maailma on salapärane, täis endeid ja paratamatuid juhuseid. · Sagel võtab unt mõne sõna ja teeb seejärele sõna ümber teksti Undi peateos ,,Sügisball" · Kirjanduslik stiil on postmodernistlik · Undi enim tõlgitud teos · Peategelaseks on 6 Tallinnas Mustamäel elavat inimest, kes puutuvad kokku juhtumisi ja elavad üksildast elu.
800 13,33 80 18 62 21,5 998 1*10-3 5,91 96 117 5 Katseliselt määrasime tühikäigu võimsused ja koguvõimsused eri pööretel ning samuti mõõtsime vee temperatuuri. Vee tiheduse otsisime käsiraamatust ja vee viskoosuse leidsime nomograafikult. Arvutamise lihtsustamiseks lisasime ühe lisarea, kus arvutasime pöörded minutis ümber pöörded sekundis. Segamisevõimsus on saadud, kui koguvõimsusest on maha lahutatud tühikäigu võimsus. Reynoldsi arvu arvutasime valemiga D 2s nρ ℜ= µ Ds = 85 mm = 0,085m (turbiinisegisti diameeter) n = 0.83, 1.67(ei arvesta), 2.5, 3.33 jne 1/s (segaja pöörete arv) ρ = 998 kg/m3 (vee tihedus 21,5 °C juures) µ = 1*10-3 Pa s (vee viskoosus 21,5 °C juures) 0,0852∗0,83∗998 ℜ1= =5985 0,001 0,0852∗2,5∗998
tehtud lugemiskontrolli põhjal igas grupis on võimalikult erinevate tulemustega õpilasi). Iga rühm saab töölehe ,,Kuldvillakuga" sarnase mängulauaga. Õpetaja annab igale rühmale teema (näiteks teemad ja probleemid, tegelased, sündmustik, aeg ja koht, tsitaadid, intertekstuaalsus). Rühm sõnastab sellest teemast lähtuvalt mängulaual 5 alateemat (näiteks sündmustiku alateemad: võtmesündmused, ajaline järgnevus, korduvad sündmused, üllatavad pöörded, pidurdavad sündmused jne). Edasi koostab rühm mängulaual 20 küsimust ja lisab ka vastused. Tunni lõpus korjab õpetaja töölehed kokku. Järgmiseks tunniks võib õpetaja rühmatööde põhjal koostada klassile ,,Raamatuvillaku" (jeopardylabs.com abil) paralleelklassi küsimusi kasutades (siis ei ole ühelgi vastajal eelist, et oma rühma koostatud küsimusele on lihtsam vastata). See eeldab, et tegemist pole paaristundidega. 2. tund
rattalt. Kandke tulemus protokolli. 2. Asetage lint tagasi rattale. 3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi. Kui ei ole reguleeritav dünamomeeter, aga vedru on välja veninud, lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra. 5. Lülitage vool sisse. Kui mootor saavutab maksimaalsed pöörded, vaadake dünamomeetrite näidud. 6. Lülitage vool välja. Märkige tabelisse dünamomeetrite näidud. 7. Keerake pööreteloendur ettevaatlikult nulli. 8. Võtke kätte stopper. Teine käsi asetage lülitile. 9. Lülitage võimalikult samaaegselt tööle stopper ja mootor. 10.Laske mootoril teha umbes 1000 pööret ja kui pööretelugeja on lõpetanud viienda ringi vajutage stopper kinni. 11.Lülitage mootor välja. 12.Vaadake stopperi näit ja märkige see tabelisse.
Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917 ,,Isade maa" (romaan), 1935 ,,Kas mäletad, mu arm?" (koosneb mitmest proosazanrist), 1951-1959 ,,Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 ,,Ekke Moor" (romaan), 1941 Teoste omapära Romantiline maailmanägemus: väärtustab unistusi ja vabadust. Teostele on omased meeleolumuutused ja ootamatud dramaatilised pöörded. Kasutab võrdlusi ja metafoore. Isiklik elu Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher Nanderiga (189819 Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Tsitaadid ,,Ükski hullus ja armastus ei suuda sind siduda paika, sest see tundub sulle koormavana, aga sa ei talu veel koormat ja vastutust" ("Ekke Moor", 1941) ,,Kui löök ei ulatu südamesse, siis pole tal tähtsust - ta isegi ei
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1-
elemendirühmast. Iga rühma element annab 0,2 punkti. Toenghüpetes on erinõue, et finaalis tuleb sooritada kahe erineva elemendirühma hüppeid. Kui sooritatakse kaks sama rühma hüpet, on hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00. 4 2.6 Elemendirühmad: Kõigil aladel on 5 elemendirühma, mida tähistatakse rooma numbritega: I, II, III, IV, V. Vabaharjutus – Floor Exercise I – tasakaalu-, jõu- ja painduvuselemendid; II – hüpped, pöörded, jalaringid; III – ettepoole sooritatavad akrobaatilised elemendid; IV – tahapoole sooritatavad akrobaatilised elemendid; V – külje poole või taha poolpöördega ette saltosse sooritatavad akrobaatilised elemendid. Vabaharjutus kestab 50-70 sekundit. Ära tuleb kasutada kogu põrandapind (12 m x 12 m). Toenghooglemine – Pommel Horse I – ühe jala ringhood; II – külg ees ja risti tehtavad ringid koos spindlite (ringid pöördega vastassuunas) ja kätelseisudega
avaldub ergutusmähiste suur induktiivtakistus. Masina omaduste parandamiseks koostatakse ta kere ja poolused ning ankur elektrotehnilisest lehtterasest stantsitud lehtedest. Eelised asünkroonmootori ees: kiirema käiguga, mis pole seotud kiire toiteallika sagedusega. Kompaktsus kasutatakse pealmiselt reduktori korral. Tänu sellele on suur käivitusmoment. Koormuse kasvu korral puhul, siis kui toitepinge on sellel puhul muutumatu, vähenevad hiljem automaatselt ja võrdeliselt seal olevad pöörded praktiliselt nullini ja hiljem suureneb automaatselt selle moment. Mootoril on peamiselt pehme mehaaniline tunnusjoon. Moment on tavaliselt võrdeline ja pöörded on põhiliselt pöördvõrdelised võlli koormusega ehk tarbitava võimsusega. Sõltuvus on praktiliselt lineaarne tühijooksust kuni selle täieliku pidurduseni. Toitepinge muutmisel on võimalik sujuvalt ning väga laias vahemikus nullist nimiväärtuseni reguleerida momenti ning pöörete arvu ajaühikus.
Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit. Painduvus Painduvuse arendamine toimub kahes etapis: painduvuse suurendamine ja säilitamine teatud tasemel. Painduvusharjutuste valikul ja doseerimisel lähtutakse sellest, kas kasutatakse aktiivse või passiivse painduvuse harjutusi ja kas harjutused on suunatud painduvuse parandami...
suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks tänu Polygnotosele, kelle mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Veel lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest- saatüritest ja menaadidest
• Kui jõuab kätte aeg sisse lülitada teine käik, siis toimub see sidurite ümberlülitamisega. • Elektroonika abil saavutatakse ümberlülitamisel sujuvus, see tähendab, et veomomenti vedaval siduril vähendatakse ja osa momendist kantakse üle teisele sidurile – kuni kogu veomoment on teisele sidurile kantud ja esimene sidur täielikult lahutatud ehk sisse on lülitatud teine käik. • Nii saavutatakse sujuv käiguvahetus – kuigi käiguvahetusel mootori pöörded kukuvad, siis auto kiirendab ikka ühtlaselt, käiguvahetus toimub veomomenti katkestamata. ERINEVAD SÕIDUREŽIIMID • Olemas on D, S ja Tiptronic asendid. • D – tavaline ökonoomseks sõiduks loodud programm. • S-asendis vahetab DSG käike sportlikult ehk järgmine käik lülitatakse sisse hiljem, suurematel pööretel ja tagasi alla varem. • Tiptronic-asendis saab juht ise manuaalselt valida, millal ta tahab käiku vahetada.
2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin (Veebruarirevolutsioon, enamlik positsioonisõda oktoobripööre) ja nende mõju Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule Verduni alhing Novembrirevolutsioon Saksamaal
pärast või mainib lugejale, et tegelikult ei ju oluline, mis on kirjeldatud tegelaste nimed, et loo võib ju jutustada ka teiste nimedega. Samuti leidub jutustaja iroonilisi kommenaatre ja hinnanguid kirjutatu kohta. Tihtsi kutsub jutustaja ennast korrale ja manitseb ennast teemast mitte kõrvale kalduma. Analüüsib kirjutamise protsessi, otsib õigeid sõnu. (Ei hakka ennast kordama, pärast seletan lähemalt). Ootamatud pöörded ja vasturääkivusi ning võõritusefekti võib tunda samuti, eriti siis, kui jutustaja enda kohulolust taas teada annab, näiteks ütleb ta justkui enda õigustuseks ja kriitka ennetamiseks järgmist: „Lugudega muide on mul raskusi. Mitte kunagi ei saa ma lihtsalt jutustada. Lihtsalt ja järjekorras. Kogu aeg kaldun kuhugi kõrvale. Vägisi veab mingitele haruteedele. Eks te näete ju isegi.” (lk 65) Sellised
Lause põhitüübid on normaallause, olemasolulause, omajalause, kogejalause ja tulemuslause. (4) Kokkuvõte Ejaki keeles on neli vokaali ning vokaalid võivad olla suulised ja nasaalsed. Võrdluseks on eesti keeles 9 vokaali. Sarnaselt ejaki keelega võivad need vokaalid esineda lühikeste ja pikkadena. Ejaki keel on konsonandirohke keel 34 konsonandiga, kuid eesti keeles on 17 konsonanti. Morfoloogilisest küljest on ejaki keele nimisõnad morfofoneemiliselt muutumatud ja pöörded lisanduvad sõnadele prefiksina. Eesti keele nimisõnad on morfofoneemiliselt muutuvad ja pöörded lisanduvad sõnadele sufiksitena. Ejaki keeles on kõneviise on kaks, nimelt sooviv ja käskiv. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, kaudne, möönev, käskiv ja tingiv. Erinev on ka lause ehitus, eesti keeles on tüüplause SVO ja ejaki keeles SOV. Ejaki keel on väljasuremisohus keel ning selle elushoidmise nimel tegutseb The Ejak Language Project
väsinud. Kui libisemine on juba selge ja tasakaal hea, siis tulevad mängu ka kepid. Esialgu muidugi tuleb selgeks saada, kuidas kepid üldse kätte käivad ja kuidas nendega tõugata. Ilma keppideta saab nii tõusu kui laskumise tehnika hoopis kiiremini selgeks.2 1 2 Igasugune õpetus kannab paremini vilja, kui see käib läbi mängu. Nii saab näiteks suuskadel mängida jalgpalli ja muid laste lemmikmänge. Suusad hakkava nagu iseenesest libisema ja pöörded tulevad hoogsad, kui sa kedagi taga ajad või hoopis kulli eest põgened. Lapsed on mänguhimulised ja fantaasiarikkad. Kui anda neile võimalus vabaks tegevuseks suuskadel, siis osad tõttavad kohe mäest alla laskma, aga mingi kamp poisse hakkab hoopis luuremängu mängima, roomates kõhuli lumes, endal suusad all. Või hakkavad tüdrukud maadeavastajaid mängima. Samuti meeldib lastele väga väikestel suusamatkadel käia. Mõned lasteaiad asuvad mõnusalt metsa ääres. Vahel
............3 1 SUUSATAMINE..............................................................................4 1.1 Klassikaline sõidustiil.................................................................4 1.2 Uisu- ehk vabastiil.....................................................................4 1.3 Tõusuviisid.............................................................................4 1.4 Laskumisasendid......................................................................5 1.5 Pöörded.................................................................................6 1.6 Pidurdused..............................................................................6 1.7 Varustus.................................................................................7 2 SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED................................7 3 VIGURSUUSATAMINE....................................................................8 4 MÄESUUSATAMINE.............................................
Referaat Suusatamine Paigalpöörded Lehvikpööre eest tehakse nii, et tõstetakse suusanina sinnapoole, kuhu tahad pöörata ja tuuakse teine suusk juurde. Suusakannad on koguaeg paigal. Kui tahad teha suurt pööret, siis pead mitu korda astuma ja nii võib kas või täisringi teha. Lehvikpööre tagant käib samamoodi, ainult, et nüüd jäävad suusaninad paigale ja tõstetakse suusakandasid. Tõstepöörded: · Toeta kepid ühele poole. · Tõsta üks suusk lumelt. · Viia see nina ees vastassuunda. · Tuua teine suusk juurde. Mäest üles Trepptõus: · Pööra küljega mäe poole. · Astu samm mäe poole ja tõsta teine suusk juurde, kuni tõusu lõpuni. Käärtõus: · Hoia suusaninad kogu aeg hästi laiali ja suusakannad koos. · Suusad aga toeta sisemistele kantidele. Mäest alla Kõrgasendis: · Üks jalg on teisest poole saapa jagu eespool, sest nii on parem tasak...
Septakordi liigid ja noonakord Jekaterina Bossenko XI.K klass, VHK 2015 Septakord • Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord) • Priimi ja septimi vahe on väike septim. - Väike terts - Väike terts - Suur terts • C7 Suur mažoorne septakord
üpris meeldiv jälgida või pigem oli meeldiv Hamleti tegelaskuju. Mulle meeldis, et Hamlet kohati naruvääristas valitsevat elu-olu ning kuidas ta narritas teisi tegelasi. Samas oli natuke tobe vaadata, kuidas Hamlet ja Laertes lasid massohhismil ja uhkusel endast võitu saada ning asusid seejärel mõõgavõitlusesse, mis mulle kui kõigest keskajaga seonduvast mitte aru saavale noorele väga naeruväärse mulje jättis. Arusaadav, et kui tegevus võtab ootamatud ja traagilised pöörded ei oskagi võib-olla midagi muud teha, kui mingisugust võitlust meenutavat taidulust etendada, aga mulle see silmailu igatahes ei pakkunud. Kokku võttes oma niigi kokkuvõtvat teksti, võin kindlalt väita, et see jäi mu esimeseks ja viimaseks korraks, kui ma "Hamleti" põhjal vändatud filmi vaatan. Kui mul oleks antud hea kritiseerimissoon oleksin kindlasti pikemalt ja rohkem sügavuti filmi arvustanud, kuid mind kas vaevab vaimuvaesus või see lihtsalt ei jõudnud mu meelteni
veekogud, ei leidu praegu vist inimest, kes poleks tegelenud uisutamisega. Kuid millal ja kus võeti uisud ka esimest korda kasutusele, see küsimus on raamatu ,,Uisutamine" põhja vastamata. Aga Internetist natuke uurides saab teada: Kesk-Euroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Mitmed tuntud ajaloolased väidavad, et jääl sõitmise probleem lahendati juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Seda kinnitavad ka paljud arheoloogilised leiud. Need näitavad, et esimesena olid luust uisud tuntud Skandinaavias, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Baieris, Böömimaal, Sveitsis ja Inglismaal. Algul olid uisud liiklusvahendeiks ning need võeti kasutusele seal, kus inimene pidi
Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Sajandi keskel töötas ateenlane Polygnotos oma linnas ja mitmel pool mujal Kreekas. Arvatakse, et tema mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga all nähtuna see tähendab poolpöördes. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks, lisandus valge värviga maalimine. Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati rohkem kujutama igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood
rohkem ühistransporti ning looduslikke põletusmaterjale. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab liigilist ja ökosüsteemide rikkust, mis on elu aluseks Maal. Inimesed on tunnistajad ja ühtlasi ka süüdlased selle küllusliku looduse pidevale vähenemisele. Keskkonna hävinemisel on nii taimestiku, loomastiku ja inimrassi heaolu seisukohalt kaugeleulatuvad tagajärjed. Hukatusliku saatuse peamiseks põhjuseks on elupaikade muutumine, mis on tingitud inimtegevusest. Need pöörded toimuvad metsade üleraie, mäetööstuse ja veekogude saastumise tõttu. Üheks suurimaks põhjuseks on maastike killustumine, mis takistab liikide rännet ühest sihtpunktist teise. Klasside paljusust vähendab ka võõrliikide sissetoomine ja otsene elukohtade lõhkumine. Inimkond ise on osa bioloogilisest mitmekesisusest ja meie olemasolu oleks ilma selleta võimatu.Looduse talletamiseks ei ole vaja teha väga palju muudatusi
(koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millis...
Lindikepp on tehtud bambusest, fiiberklaasist või plastist. Lint on 6m pikk ja 4-6cm lai. Lindikepi läbimõõt on 1cm ja pikkus 50-60cm. Lindikepi maksimaalne kaal on 35g. Hüpitsat kasutatakse enamasti hüppevahendina. Hüpitsa kehaelemendid on keksid ja hüpikud, hüpped ja pöörded. Sellega sooritatakse otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi, kõrgeid viskeid ja hüplemisi. Hüpitsa pikkus vastab võimleja kasvule ja on tehtud sünteetilisest materjalist. Hüpits nõuab võimlejalt head hüppevõimet, kiirust ja kordinatsiooni. Palli elemendid on põrgatused, veered kehal või
kergemini transportida. 5. Positiivne tagajärg oli tööstuslikul pöördel see, et võeti kasutusele masinad, mis kiirendasid palju kaupade tootmiskiirust, linnad suurenesid, alanesid kaupade hinnad ja nende kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu ja paranesid elu ja töötingimused. Negatiivsed tagajärjed olid need, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ja puudus ka töö ohutus. Üldjoontes olid tööstusliku pöörded aga positiivsed. Seda sellepärast, et see kiirendas ja arendas väga palju majandust. Alguse sai ka industriaalühiskond, kus leituati väga palju elu lihtsamaks tegevaid asju. 6. Industriaalühiskona teke muutis inimeste igapäevaelu väga palju. Kui ennem tegelesid paljud käsitöö ja põlluharimisega, siis nüüd tuli oma tööjõudu müüa vabrikutesse. Tuli kolida ka vanast kodukohast vabrikute lähedusse. Paranes aga kaupade kvaliteet ja
MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
