SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik...............................................................................7 3.7 Tanu.......................................................................................7 3.8 Sukad ja kingad.
hakkasidki Muhu naised oma seelikuid värvima. Nii on sidrunkollane uskumatult töömahukas kangastelgedel kootud ,õmmeldud ja tikitud muhu seelik, mille allääres uhke tikitud ai, alles üsna uus nähtus. Särk on linane ning seda ehib tikand. Varem kanti ka käiseid kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses. PÕLL, PEAKATE JA JALANÕUD Oluline on jälgida, millal kantakse põlle ja pannakse pähe tanu. Põll, mis on tihti voodriga, on eeskätt abielunaise kostüümi osa ehkki Saaremaal kandsid 19. sajandi lõpul ka leeriealised neiud ees põlle. Põll on seega nii staatuse märk kui rõivast kaunistav ese. Pidulik põll oli triigitud või siis korraliku murrujoonega keskel. Põlle pikkus lähtub kandja mõõtmetest ega ole kõigi jaoks ühene. Põlle seotakse kaht moodi: põll seotakse vöö peale ja siis jäävad põllepaelad rippuma või põlle
korda mõnusamad, kui muud, moodu järele riided". Õnneks on Tori kihelkonna inimesed rahvarõivast läbi ajaloo väärtustanud ja taas väärtustamas. Kuidas muidu oleks sellisel suurel hulgal informatsiooni säilinud muuseumite kogudes ja inimeste kodudes ning mälus. TORI NAISE RAHVARÕIVAD Tori naise rõivakomplekti moodustavad: särk, seelik, lambapruun händega pihtkuub (varasem), mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun (hilisem), torutanu (varasem), kabimüts (hilisem), põll, kirivöö, laia säärekirjaga villased sukad, õlarätik, mustad kingad, krae kinnitamiseks vitssõlg või väike prees, rinnal suurem prees, kaelas helmed ja hõbekett või helmekee kaelarahadega. Talviste rõivastusesemetena on kasutusel veel müts, kasukas ja kindad. TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirikusärgil)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Õlarätik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Põll Kihnu põllekiri Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vöö Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti
Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures.
Kihnu rahvarõivastest Pärnu lahe suudmes asteseva Kihnu saare rahvarõivad moodustasid väikse omaette rühma. Põhitüübilt kuulusid Kihnu rahvarõivad küll Lääne-Eestiga kokku, kuid neil oli mitmeid kohalikke erijooni. Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt, vammus, abielunaistel põll. Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast, millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega. Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele. Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael
Ürgaeg loomanahad, erinevad taimsed kiud luudest-, teokarpidest keed Egiptus N:tuunika, kalasiiris Vana riigi periood M: niudevöö, põll, schenti (2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon
Tööpingid Karlo Leok 8.C 2015 Rihthöövel • 1. Puuklots • 2. Höövlivõlli kinnitus • 3. Lüliti • 4.Höövlilaua kaalu reguleerija • 5. Toetuspind • 6. Kaitsevõre Rihthöövel • Kasutus: Rihthöövelpinki kasutatakse puidu hööveldamiseks ja silumiseks. • Ohutus: 1. Kanna nõuetekohast tööriietust – põll, kaitsekindad, kaitseprillid või -mask. Vajadusel ka kõrvaklappe. 2. Seisa hööveldamise ajal noavõlli lähedal, ära vii ettenihke ajal kätt üle pöörleva noavõlli. 3. Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. 4. Ära lahku töötava höövelpingi juurest. 5. Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Ketassaepink Ketassaepink • Kasutus: Kasutatakse puidu lõikamisel
Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumats (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kasmiir. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigutuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll. Linasest riidest valgeid särke ja põllesid kandsid põhjapoolsed naised niisiis pihtseelikuga
Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid 7 Jalakatted 7 Jalanõud 7
a sel ajal oli koolilastel lihtne koolivorm. Tüdrukutel koolimüts ja tumesinine kleit. Kleidil pidid olema valged kätised ja valge krae. Pidi olema hoolikas, et need oleksid alati puhtad. Neid tuli sagedasti vahetada. Selleks pidi iga kord krae ja kätised kleidist lahti harutada ja peale jälle tagasi õmmelda. Alguses aitas lapsevanem, hiljem aga sai iga tüdruk ise sellega hakkama. Kleidi peal kanti põlle, mis oli igapäevaselt musta värvi. Pidupäevadel kanti valget põlle. Ilus põll oli selline, millel olid rüüsid ääres. Koolivormi kaunistas oktoobrilapse märk. Hiljem punane pioneerirätik, mis oli kolm nurkne ja setud erilise sõltusega. Roland
Õlle- tegu oli tavaliselt meestetöö. Talupere sõi ühe pika laua taga, ühes otsas istus peremees ja teises otsas seisid lapsed. Toit pandi lauale mitme kausiga, kust iga sööja võttis toitu oma puulusikaga. Leiba ja liha lõikas peremees, kes seda oma käega jagas. Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget linast särki millele käis peale vöö
Pulmatseremoonia Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad ja laulud. Noorpaar äratati hommikul laulu ja pillimänguga. Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid. Pruudi riietus, soeng, peakate. Klassikaline pruut on looritatud ja riietatud valgesse ning näeb välja armas ning süütuke. Tänapäeval on pruutkleidid üks vähesid võimalusi naistel
Kordamisküsimused õppeaines „Universaalsed seadmed ja rakised“ 1. Treipingi osad Spindlikast, kitarr, ettenihkekast, säng, padrun, lünett, terahoidja, ülemine pikikelk, tagapukk, supordi põll. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5
jaotus Pi iv ise du rõ im rõ lik ad iv ud Kä ad Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik ◈ Põll 5 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Vöö ◈ Peakatted 6 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Jalatsid Pastla Kinga d d ◈ Ehted 7 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Valge särk ◈ Põlvpüksid või pikad püksid 8 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad
Hando Runnel Üldandmed Nimi: Hando Runnel Sündinud: 24. november 1938 Perekonnaseis: Abielus Katre Ligiga, 6 lapse isa Haridus: Jalgsema algkool, Järva-Jaani ja Ambla 7.kl kool, Tartu 1. keskkool, Paide keskkool, EPA kaugõppeteaduskond. Tegevus Tegevus: Loomingu toimetuses (1966-1970) publitsistikaosakonna juhataja, kutseline kirjanik Tartus, Kirjanike Liidu liige 1969, kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algatajaid, sarja väljaandmiseks vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad ...
Joigamine Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, samuti markeeritakse joigudes tihti meeleolu ja aimatakse järgi loodus- või kunsthelisid. Tänapäeval on lisaks traditsioonilisele saateta joigamisele levinud ka muusikalise saatega uued joiud või vanade töötlused, mis kuuluvad popmuusika eri žanritesse. Traditsioonid Saamid on tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse ,et hoida side rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on levinud saamide kultuuri üle maailma. Saamid e...
SÕNASTIKE KASUTAMINE JA INFO OTSIMINE 6. klass, eesti keel Eesmärk osata kasutada internetisõnastikke ning leida neist vajalikku infot. Kõige olulisemad sõnaraamatud õppetööks on ÕS - õigekeelsussõnaraamat EKSS – eesti keele seletav sõnaraamat SYS - sünonüümisõnaraamat VSL – võõrsõnade leksikon Sõnaraamatute ühisotsing kn.eki.ee (e-keelenõu) Erinevad sõnastikud https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ÕS Näitab grammatilisi andmeid: 1. Sõna tähendust, käänamist, stiilikuuluvust, kokku- ja lahkukirjutust, tuletisi, hääldust ja muid võrde- või pöördevorme. 2. Sisaldab lühendivalimikku ja kohanimesõnastikku. Näide j`õrm <22e: jõrmi, j`õrmi> murdes segane, uimane. Palav päike võtab pea jõrmiks. Sõna, käänamine (muuttüüp, mille järgi käänata), stiilimärgend, tähendus, näitelause sõnaga. EKSS 1. Annab tähenduse või seletuse. 2. Näitab erialamärgistust. NÄIDE mangold ‹-i, -it 2› ‹s› aiand lehtpeet käänamine, erial...
Pulmatseremoonia keskne sündmus oli mõrsjale naise peakatte pähepanek linutamine ehk tanutamine. On teateid eriliste nooriku (lapseta abielunaise) peakatete kohta, nt Mustjalas kandis noorik kuni lapse sünnini ülli ja seejärel sai tanu. Abielunaise peakate pandi pähe samuti lapseootel tüdrukule. Lapsega tüdruku pott- või kabimütsil puudusid paelad ja abielunaise mütsi äärt kaunistav kitsas pitsääris treemel. Oluline abielule viitav märk oli põll, vähemalt mandri-Eesti valdavas osas. Põlle sai pruut linutamisel ja pärast seda ei tohtinud ta põlleta tööl ega peol olla. Neidudele oli põlle kandmine häbistav, sest põll seoti ette last ootavale tüdrukule. Tava tulenes viljakusmaagiast ja sellega 2 seotud kaitseotstarbest. Raseda naise rõivastuses peeti põlle kõige olulisemaks. Mõnel pool kuulus põll erinevalt abielunaise tanust ka neiu rõivakomplekti
.................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid punane ja sinine, harvem roheline.
Lõnga värviti taimevärvidega. Rõivaid tehti kolme liiki: pidurõivaid, käimarõivaid ja igapäevaseid töörõivaid. Soojal ajal kanti peamiselt linaseid, talvel külmaga aga villaseid rõivaid. Naiste rõivastuse moodustasid linasest kangast tehtud pikk varrukatega särk, mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega. Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS M-14 Häly Rätsep TEENINDUSE SÕNASTIK Uuemõisa 2014 TEENINDUSE SÕNASTIK A Abaneerima ette tellima Abijõud Abistama Abiteenindus personal parem abipersonal Administraator Administrateerima haldama Asendaja Aktiveerima B Baar Bankett pidusöök Bistroo söögikoht Bufee Rootsi laud C Check-out väljaregistreerimine Check-in registreerimine Cappuccino espresso vahustatud piimaga Catering peoteenindus D Dateerima kuupäevastama Degustaator degusteerimisspetsialist Dekoratiiv kaunistus Dekstroos viinamarjasuhkur Delikatess maiuspala Dessert järelroog Dinee lõuna või õhtusöök E Energia Esindama Ettekandja Ette kandma Espresso F Familiaarsus käitumine Fariinsuhkur pruun suhkur G Galett küpsis Galluspähkel Garneerima kaunistama Gaseer gaseeritud Gastro...
leinaja (Kaarma, M; Voolmaa, A; Eesti rahvarõivad,Tallinn1981,lk14). Etnoloogilises rõivauurimises on Eesti jagatud neljaks suureks rühmaks: Lõuna-Eesti; Põhja-Eesti; Lääne-Eesti ja saared. Põlva, Kanepi ja Räpina kihelkonda kuulusid Võrumaa koosseisu, seega Lõuna-Eesti rühma. Sellesse rühma tuleb arvata ka setude eriilmelised rõivad. Naiste ülikonna põhiosad olid Võrumaal särk, seelik, vöö, kampsun, osaliselt liistik (vest), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub, talvel kasukas. (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3) Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate sõba. Kõigi kolme kihelkonna rõivad esinesid seeliku triibustiku, särgi, põlle ja vöökirjade poolest.
Vabariigi aastapäev 1. Loe. Inimeseõpetuse tunnis rääkis õpetaja eesti riigi tunnustest ehk sümbolitest. Igal riigil on oma lipp, vapp, hümn. Eesti vapil on kolm lõvi. Eesti lipp on kolmevärviline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, rahvuslill on sinine rukkilill. 24. veebruaril on vabariigi aastapäev. See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel ...
emaga kahekesi. Samal aastal likvideeriti turbatööstus. Kolhooside moodustamisega ostis kolhoos ära turbatööstuse hooned. Vanaema ema läks kolhoosi tööle ja algas jällegi väga raske aeg.Normipäeva eest maksti viis kopikat! Nad pidid tulema kuidagi toime.Vanaisa tõi emale lehma, et siis oleks vähemalt piim olemas. Vanema läks seejärel Tallinna seitsmendasse keskkooli kaheksandasse klassi (praegune Prantsuse Lütseum). Selles koolis oli koolivorm-tumesinine kleit ja must põll. Vanaema klassis oli kirjaniku A. Jakobsoni tütar, kelle põll oli siidist ja keda toodi kooli autoga! Ikkagi tolleaegne prominent! Vanaema pinginaaber oli aga helilooja Velmeti tütar Reet. Edasi läks elu vähehaaval natuke paremaks. Kolhoosis hakkas vanavanaema veidi rohkem teenima ja nad said peale leiva ja piima ka liha ja veel midagi paremat lubada. Keskkoolis käis vanaema kaks aastat ja siis katkestas selle,et tööle minna ja emale abiks olla
· Tehnoloogiaseadmetega (juurviljakoorija , köögiviljatükeldaja , lõikurid , riivid , köögikombain) tohivad töötada neile töötamise miinimumkursuse läbi teinud ning vastavat luba omavad töötajad , kes peavad oskama ka seadmeid hooldada. 6 · Tehnoloogiaseadmeid tohivad parandada vaid vastava ettevalmistusega töötajad. · Köögipersonal peab kandma ettenähtud sanitaarriietust (püksid , pluus , põll , müts ja vastavad jalatsid). · Küüned peavad olema lühikeseks lõigatud , juuksed peakattega kaetud. · Keelatud on töökohale lubada kõrvalisi isikuid. Isiklik hügieen 1. Keha ja käte puhtus: · Käi enne tööd dussi all · Hoia korras käed ( käed puhtad , küüned lühikesed). · Väldi ehteid (sõrmuseid , kette , kõrvarõngaid jne). 2. Suuõõne korrashoid:
tõsisema põletuse. *Gaasipliidiga köögis kujutavad endast suurt tuleohtu lahtised pikad juuksed, lehvivad satsid ja volangid, pikad avarad varrukad ja pealkantava pluusi lahtised hõlmad. Lahtised hõlmad ja avarad varrukad võivad ka takerduda pliidinõudesse, põhjustades nende ümberminekut pliidil ja isegi põrandalekukkumist. *Väga hästi kaitseb sind tugevast puuvillasest riidest, tingimata rinnaosaga ning vähemalt poolde säärde ulatuv põll. Just niisuguseid põlli kannavad ka pidevalt pliidi ääres askeldavad profikokad. *Sõrmused, käekell ja käevõrud ei kuulu köögitoimingute juurde juba seetõttu, et nad määrduvad rasva ja muude toiduainetega. Ehted võivad ka takerduda kööginõude külge, põletuse korral aga viimast veelgi süvendada. 3
villane vaipseelik, mille asendas 19. sajandil algusel venepärane rüüd. 19. sajandi teisel poolel tuli koos uuemanäolise särgiga kasutusele tumesinine umbkuub. 20. sajandi algul tuli moodi must sukman. 19. sajandi esimesel poolel kuulus setu naiste ja neidude valge ülikonna juurde arhailine valgest linasest puusapõll. Sajandi teisel poolel see kadus, selle asemele ilmus etteseotav poeriidest või linasest põll. Peaehteks oli pidulikul puhul vanik, kuklas rippuvate siidpaeltega. Igapäevaselt kanti valget pearätti. Abielunaise peakate oli pikk käterätikutaoline linik, mille otstes olid värvilised triibud, sissekootud kirjad, tikand, narmad ja pits. Särkide kaunistused olid 19. sajandi esimesel poolel punase lõngaga tikitud või sisse kootud. 19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse
Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik oli. Vana aja koolikell Vana aja klassides oli 30-50 õpilast Esimsel koolipäeval said vana aja lapsed endale esimese õpetaja. Vana aja õpetajad olid peamiselt naised. Õpetajad oli vanasti kahte sorti: tavalised õpetaja ja klassijuhatajad. Esimeseks kooliraamatuks oli vana aja aabits. Aabitsa kaanel
Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad" *Frantsisklased vaesed, paljajalu, hall+pruun riie, raha ei puutu, Itaalia 13. sajand, ,,Vähemad vennad" 5. Mida kujutasid endast rüütliordud ja millises ajaloolises sündmuses nad olulist rolli mängisid?
üle suure räti või püüdis mütsi märkamatult pearäti alla torgata. Tanutamine oli üleminekuhetk neiupõlvest noorikupõlve ja seega uskumuste kohaselt (nagu kõik sellised kriitilised hetked - sünd, surm jne.) kergesti mõjutatav igasuguste ebapuhaste olevuste ja halbade jõudude poolt. Selline kartus tingiski kombe varjamist ja peitmist. Mõnel pool järgnes tanutamisele veel sümboolne neiupõlvest ,,väljatõmbamine" või ,,väljatõstmine". Näiteks: kui noorikul tanu pähe ja põll ette oli pandud, siis istus ta peiupoisi sülle, kes tema ümbert kahe käega kinni hoidis, mis peale kõik pulmamehed tulid noorikut tema käest ära kiskuma. Muidugi sai vaene noorik siis kiskuda ja venitada küllalt, sest teda oli hoitud kui kruustangide vahel kinni, et keegi teda kätte ei saaks, kuni viimaks tuli pahase näoga peigmees, kes samuti kiskudes ja venitades nooriku kätte sai. Hiiumaal kutsuti pärast tanutamist kõiki mehi ,,noort kuud" - s. o. noorikut vaatama
Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pea ja jalakatted, pealisrõivastest pikk kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit
punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele talviti lisandusid poolkasukas ja suurrätt. Mehe riietus koosnes pikkade, üsna laiade varrukatega särgist, särgi varrukaääred ja rinnaesine ning põll olid tikandiga kaunistatud. Arhitektuur Püha Matyasi kirik Ungari parlamendihoone 268 m pikk ja 188 m 691 tuba, 10 siseõue, 27 väravat Tornidele ja tornikestele lisaks kaunistavad parlamendihoonet loendamatud skulptuurid, mis kõik kujutavad endast Ungari ajaloo olulisi tegelasi. Ungari kuningapalee Toit Ungari köök on mõjutusi saanud Itaalia, Türgi ja slaavi köökidest.
Samuti on olemas külmad söögid. Laud on eelnevalt kaetud valge laualinaga. Laud jääb seina äärde, ei sega vabalt liikumist. Inimesed istuvad vabalt valitud kohtadele. Ruumi kaunistus Saali nurgas asetseb ehitud kuusk, mille all on kingipakid. Aknalaudadel ja peolaual on küünlad, mis loovad romantilise õhkkonna. Saal on hämaralt valgustatud. Teenindajate riietus: valge pikkade käistega pluus, must seelik ja punane põll. Muusikat teeb elav bänd Sepo Seeman ja Citamiin, mille taustal saab hoogsalt tantsida. Õhtut juhib õhtujuht. Audiovisuaalsed vahendid: 5 mikrofoni, helivõimendi ja vähemalt 2 kõlarit bändi jaoks. Autosid on võimalik parkida hoone kõrvale. Fotografeerimiseks on palgatud fotograaf. Videosalvestuste tegemiseks pole vajadust. Peo kulgemise kava 17.00 külaliste saabumine (hõõgvein, suupisted) 17.3017
Eemaldatavad kuuma-, torke- või higistamiskindlad sisetallad Eemaldatavad libisemiskindlad vahendid lumel, jääl või libedal põrandal kõndimiseks Põlvekaitsed Turvaelementidega tööpüksid Naha kaitsmine Kaitsekreemid ja -määrded Kaitsmine Päästevest uppumise eest Rindkere ja kõhu Kaitsevest, jakk ja põll masinatest või kaitsmine seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed jne) Kemikaalikindel vest, jakk ja põll Soojendusvest Päästevest Röntgenkiirguse eest kaitsev põll Ohutusrihmad Kukkumisvastase Kukkumist vältiv täisvarustus koos d vahendid lisaseadmetega
Sinine - PUHAS või DESINFITSEERITUD Punane - MÄÄRDUNUD Kollane - NAKKUSOHTLIK Koristamisel peab alati liikuma puhtamast alast mustemale alale. Sellest tulenevalt peaks koostatama ruumisisese puhastusjärjekorra. Ruumisisene puhastusjärjekord: Valgustid Vabad pinnad (suunaga ülevalt alla) Seinad Seadmed Kraanikausid Põrandad Töötajate hügieen: Tagama kõrgel tasemel isikliku puhtuse Kandma sobivat ja puhast tööriietust (jalanõud, müts, põll, kindad) Vajadusel kaitseriietust Ergonoomiline tööstiil: 1. Tööta sirge seljaga! 2. Hoia õlad all! 3. Koristustöödel kasuta mõlemat kätt! 4. Hoia pea püsti, mitte ära ole kummargil! 5. Säästa käsi: ära tõsta südamest kõrgemale, hoia käed raskustekandmisel võimalikult keha ligidal, ära hoia töövahendit pigistades, tööta mõlema käega vaheldumisi! Koristamine ei ole kehaliselt raske töö, kui kasutada õigeid töövahendeid ja võtteid.
Silmade ja näo kaitsmine (kaitseprillid, näokaitse). Käte ja käsivarte kaitsmine (kindad masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks, kemikaali- või kuumakindlad kindad). Jalgade ja jalalabade kaitsmine (madalad kingad, kingad, mida on võimalik kiiresti jalast võtta, kuumakindlad kingad, puutallaga kingad, eemaldatavad libisemiskindlad vahendid libedal põrandal kõndimiseks). Naha ja keha kaitsmiseks (kaitsekreemid ja –määrded, põll või jakk masinatest või seadmetest lähtuva ohu eest kaitsmiseks, kemikaalikindel põll või jakk, kombinesoon või kaheosaline kaitseriietus). [1, lk 105-107] 6 TÖÖTAMINE ARVUTIGA Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. [2, lk 194]
ka varrukateta pihakate ehk abu. Seelik Karjas kanti punast või lambapruuni kurrutatud seelikut. Seda nimetati kirikuueks alläärde kootud põiktriipude ehk viirgade järgi. Seelikul olid püstkurrud, allääres 1,5 cm laiune sini-puna-rohelise kirjaga villane äärispael pook. Kampsun Pealisrõivana kanti lambapruuni kampsunit. Kampsun oli pikkade varrukatega ja õmmeldi villasest riidest. See oli suhteliselt lühike ja kattis vaevalt vööd. Hõlmad kinnitati viie vaskhaagiga. Põll oli saarenaistel piduliku ülikonna täienduseks. Karjas olid pidulikud põlled tehtud linasest kangast ja kaunistatud pilutikandiga. Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks olid volangid, mõnikord ka pitsiread. Kirivööl mähiti korrad üksteise peale. Sellel oli linasel taustal villane korjatud kiri. Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga
Tööpingid Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 8.A 2015 Sisukord • Höövelpink • Paksuspink • Ketassaepink • Puidufreespink • Nurklihvija • Metallitreipink Höövelpink • Höövelpinki kasutatakse detaili pinna siledaks muutmisel ehk hööveldamisel. • Tavaliselt kasutatakse Höövelpinki puidu hööveldamisel. • Ohtutks töötamiseks kanna kaitseriietust- põll, kaitsekindad ja kaitseprillid või- mask. • Põhimõtteliselt koosneb ta kahest paralleelsest lauast, liigutatavast tarast mis on tavaliselt risti laudadega ning teradest mida juhib elektrimootor.Terad asetsevad lõikepea küljes ning pöörlevad hööveldatava eseme liikumisele vastu. • Pind mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevoolu(infeed) laua peale, äär vastu tara, mis hoiab deitaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Reegleid höövelpingi
viisi pühi. Krivoje külas peetakse üha au sees usukannataja Paraskeva Pjatnitsa imettegevat ikooni. See toob igal aastal Eeliapäeva eelsel päeval kokku palju palverändureid. 2 Rahvarõivad Komi naised kandsid peamiselt pikki valgeid pluuse mis õmmeldi linast ja kaunistati punase põimpiste või eelpistega. Lisaks kuulusid naisteriietuse juurde ka õlapaeltega kleit ja põll. Tööriided oli kombeks õmmelda kodukootud linasest kangast ja värvida siniseks. Peoriided olid tavaliselt tehtud kirkavärvilistest kangastest või siniste trükipakkudega värvitud. Meeste riietus pidi sobima nädalapikkustel jahiretkedel käimiseks. Nad kandsid kuube, villaseid mustrilisi sokke ja nahksaapaid. Kõige peal kanti vesti. Vest oli valmistatud ruudukujulisest kanga- või nahatükist, kuhu lõigati sisse peaauk. Vesti rinna- ja seljatükk
rinnanõelad), valitsevaks hoburaudsõled, mida kanti juba 10. sajandist. Neid kandsid ka mehed, sest need olid eeskätt vajalikud riiete kinnitamisel. Naistel olid veel sõled ja preesid samaks otstarbeks. Vööle olid riputatud pronksplekiga kaunistatud tupes nuga ja nõelakoda. Ehetel oli ilmselt maagiline tähendus. Keskaja rahvarõivas jätkas muinasaja riietumise tava. Kasutusse jäi sõba, naiste uhkeim rõivaese, pronksspiraalid vahetusid tinast naastukestega. Põll, kui abielunaise sõmbol, levis kõikjale. Nuga rippus nii naiste kui meeste vööl. Kasutusel olid lihtsad, iidsetest püstistest kangaspuudest välja arenenud kangaspuud. 13. sajandi algusest tulid rõivamoodi saksa kultuuri mõjutused. Sellele vihjavad rohked laenud rõivastusalases sõnavaras: kört, undruk, volt, mis viitavad kahara, vöö juurest volti seatud seelikule varasema kitsa ümbriku asemel. Samuti sõna püksid, mis seostuvad meeste uute põlvpükste mooditulekuga
Kasutatakse liikumatut lünetti ja liikuvat lünetti ·7. Terahoidja ·8. Ülemine pikikelk ·9. Tagapukk ·Tagapukk liigub mööda juhikuid. Toetab pikki toorikuid ja kasutatakse ka puuride, avardite, hõõritsate ja revolverpea kinnitamiseks. Tagapukk on varustatud kas liikuva või liikumatu tsentriga. ·Pukk kinnitatakse kergemaks tööks hoovaga ja raskemaks tööks mutriga. Tsentripuki saab ühenda pinkidel 1k62 suprodipõllega ja liigutada mehaanilise ettenihkega. ·10. Supordi põll on mehhanismide süsteem, mis muudab käigukruvi ja käiguvõlli pöörelemise supordi joonliikumiseks. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad tsentrite vahe treitava detaili läbimõõt( sängi-,supordi-, sillakohal, silla pikkus) spindli ava spindli pöörded ettenihked mass ja gabariitmõõtmed lisaseadmed tehniline tugi 3.Treipingil kasutatavad detaili kinnitusrakised 1.Padrun 3 pakilisi kasutatakse silindriliste toorikute töötlemiseks, on isetsentreeruvad
KLIENDITEENINDUS Anett Uska Nanci Ristla Marilii Pohlak 10.A 13.11.09 ART CAFFE Meie kolmekesi siis käisime Art Caffe's ( kuupäev , 12.11.09 , Marilii , Anett , Nanci ). Nimelt vaatlemas , kas "teenindusahel toitlustuses" ka toimib . Niisiis , maja välisilme oli meeldiv , see oli võib öelda isegi suurepärane , nii oli ka seest , sees oli kõik hubane , puhas , dekoratsioon oli superhea - oli atraktiivne nii seest kui ka väljast , väga silmapaistev just sellepärast ,et väljas oli juba maja ees tuli muusika .. aknad olid kõik puhtad ja ühel maja nurgal olid ürituste toimumise plakatid ning akendel olid kutsuvad dekoratsioonid . Uksest sisenedes võis esijalgu näha ukse peal lahtioleku aegade kohta informatsiooni , mis oli kättesaadav . Vastuvõtt Art Caffe's oli meeldiv , sest klienditeenindaja naeratas koheselt kui sisenesime ja soovis " Head päeva ! " tal oli meiega silmside ning lisas ...
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, e...
Juuksuri töökäru Põrand kergesti puhastatav Riidenagi või –kapp klientidele Vastuvõtu diivan Administraatori laud Töövahendid Käärid ,erinevad kammid ja harjad , föön ja muud elektriseadmed , soenguvedelikud, viimistlusvahendid , juuksevärvid, kliendile kaitsekeep. Juuste värvimisel on vajalikud abivahendid kauss (värvi segamiseks), pintsel ja kindad ning kaal värvi kaalumiseks. Põll ,et kaitsta enda riideid. Hügieeninõuded kliendi teenindamisel Kliendi rõivad tuleb protseduuri ajaks katta kaitsekeebiga, kael – paberist või riidest salvrätiku või käterätikuga. Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti. Tööpäeva lõpus tuleb kaitsekeebid pesta, pesemisel tuleb kasutada pesemisvahendeid.
kes sama hea jutuga oli. Räägiti siis kadunud linnukesest ja hakati teda otsima. Lõpuks ajas hambamees siis koera tagakambrisse ja too tõi sealt välja ühe linnukese teise järel, kuni siis viimaks kositav välja toodi ja isamees tema otsitavaks tunnistas. Seejärel avati kosjaviinad kui seda kohe ei joodud, läks pruut kiiresti vanaks. Lauale toodi liha, leiba ja piima kindlasti ka kanamune. Pärast sööki hakati jagama kinke, mis kosilasel kaasas oli. Tihti kingiti pruudile rätik, põll või nuga, hiljem ka sõrmus. Pruudi ema sai tanu või põlle, isa piibu või mütsi. Õed-vennad said jälle rätikuid. Kui pulmad pruudi süül ära jäid, pidi pererahvas kingitused tagastama. Kui pulmad aga peigmehe süül ära jäid, kuulusid kingid justkui kahjutasuks pererahvale. Kingituse sai ka kosilane tavaliselt kindad, mille kinkimine oli sümboolne viis näidata, et mõrsja on talle oma käe andnud. Tähendusega kingitus oli ka vöö see oli ühendamise märk.
salajane. Tanutamise ajal istusid pruut ja peigmees kõrvuti, tanutajaks oli peigmehe ema või isamehe naine ehk mõõgaema. Kõigepealt lõigati juuksed ja kammiti pead, seejärel võttis tanutaja tanu ja lõi sellega pruudile vastu põske ja lausus tanutamissõnad. Esimesed kaks korda pandi tanu nii, et see peas ei seisnud või ajas pruut selle ise peast maha. Kolmas kord jäi tanu pidama ja nii oligi neiust noorik saanud. Teiseks oluliseks abielunaise tunnuseks oli põll ja enamasti järgnes tanutamisele põlletamine ehk põllelappimine. Algul prooviti põlle siduda igale poole, küll kaela, küll jalgade ümber, lõpuks pandi põll õigesse kohta ja saigi hakata seda lappima. Esimese raha viskas sisse peigmees ja tema järgi tegid seda ka pulmakülalised. Sellele järgnes veel pruudi tantsitamine, mis algselt kuulus viljakus ja sigivusrituaalide hulka, hiljem kujunes sellest ka rahakogumise ettekääne.
Oder on isetolmleja taim. Kehvades tingimustes, eriti aga põuaste ilmade korral võib oder õitseda enne loomist. Vee vähesuse tõttu jääb ülemine kõrrelüli lühikeseks ja lehetupp võib pead osaliselt katta. Nt. Suvioder Hordeum vulgare L. Ju siristavad sirtsud suve lõpulugu ja valkjaks pleekinud on odrapõld. Öö mängib peitust ümber heinakubu, Ees läbipaistev piimakarva põll. Juta Kaidla Näited ühe suviodra ja taliodra kohta: suvioder "Arve" - varajane Norra sort seisukindel valmib juuli lõpuks sobib katteviljaks söödaoder külvinorm: 450 idanevat tera/m2 CAROLASaaten UnionSaksamaa · Kõrge saagipotentsiaaliga · Talvekindel · Seisukindel · Külvinorm ca 300 - 350 id.tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
