Puukborrelioos

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti. Loe siit kuidas punkte saada 15 korda Seda faili on alla laetud 15 korda 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis 08/05/2008 Kuupäev, millal dokument üles laeti

Tekitaja

Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet
(spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i
tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati.
Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel,
avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal.

Levik maailmas ja Eestis

Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt
tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes
Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et
borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast
puugihammustust haigestuda ainult üks sajast.




Levik Eestis


Haigustunnused

Kõige tavalisem borrelianakkuse haigusjuht on nahalööve, rändav nahapunetus, mis tekib puugi
hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis
pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis,
liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis
ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne
nädala kuni kuu möödudes nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus,
kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset
näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamsti valuhoogude või paistetusena
kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord
tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale
külmakahjustusele. See tekib enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu
või tuimustunne.

Ravi


Puukborrelioosi diagnoos pannakse haiguspildi ja analüüside põhjal. Kui arst kahtlustab borrelianakkust,
tehakse vereproov ja mõnikord tuleb analüüsiks võtta ka seljaajuvedelikku. See on vajalik täpse diagnoosi
määramiseks. Kindlaks tehtud borrelianakkuse korral - isegi tavalise nahapunetuse korral tuleb alati teha
antibiootikumikuur, et ära hoida borreliabakterite edasine levik organismis. Pärast läbipõetud borrelioosi ei
teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis
pole.
Leviku viis

Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval
ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk
rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta
on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib
osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab
vere hüübimist.




Puugi arengustaadiumid (vasakult: vastne, nümf, täiskasvanud isane, täiskasvanud emane)
Puuk võib nakatada nii vastse-, nümfi- kui ka täiskasvanustaadiumis ja kõigis nendes staadiumides
omakorda haigust edasi kanda.

Kogu dokumendi sisu näeb kui laed faili alla
Autori kommentaar: Tekitaja, levik, tunnused, ravi ja leviku viis
Muu