Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"puuk" - 113 õppematerjali

puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud)  Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke.
puuk

Kasutaja: puuk

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Puuk

Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puugid ja nende levik" ja kirjelda puukide elu ja tegevusi järgmise skkemi abil: Aseta sündmused toimumise järjekorda Nimeta põhiidee, sündmus või fakt Ole täpne oma faktidega Rohkem kui 90% oma elust Puugid liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku Teine aktiivsuse periood veedavad nad "peremehest" sõltumatult avatud looduses, ,,latvadesse" aprillis ja mai algab tavaliselt septembris- niitudel ja metsades. alguses kui temperatuur on oktoobris, kui õhuniiskus ja madal ja õhuniiskus kõrge ka õhutemperatuur on...

Esmaabi
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

puuk

Lyme´i tõbi Millised on nende sarnasused? Puukborrelioosi , aga ka puukentsefaliiti nakatumise riski vähendamiseks tuleks kanda heledaid riideid, toppida püksisääred jalanõude sisse ja kasutada putukatõrjevahendeid.Mõlemad on puugu käest saadavad haigused. Millised on erinevused? Millised on erinevused? Puuk ensefaliidi vastu on vaktsiini. Puukborrelioosi vastu ei ole vaktsiini. Ei allu antibakterjaalsele ravile. Allub väga hästi antibakteriaalsele ravile. Mida ma teada sain? Ei saanudki midagi teada, kuna olen asjaga suht kursis, sest vend põdes mõlemat nii puukensefaliiti kui ka puukborrelioosi. 1...

Esmaabi
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Puuk

TÖÖLEHT 3 Teema: PUUGIHAMMUSTUS JA SELLEST TULENEVAD HAIGESTUMISED Ülesanne: Loe hoolikalt läbi alateema Pealkirjasta oma sündmus või "Meelespea" ja kirjelda kuidas saad puukide teema poollt levitatavaid haiguseid vältida või Määra kindlaks põhiidee õigeaegselt avastada Ole täpne oma faktidega Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Aga siiski Tähelepanu peaks pöörama õigele riietusele. on võimalik puugihammustuste vältimiseks Kanda tuleks kinnist, pikkade varrukatega mõndagi teha. riietust ja pikki pükse. Kuna puugid viibivad peamiselt alusmetsas ja rohus, on otstarbekas tõmmata sokid püksisäärte peale. Heledad...

Esmaabi
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puugid

Tartu Kesklinna Kool PUUGID Riinu Pae 8.a klass Tartu 2008 Sisukord: Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Kuidas nad saaki varitsevad? Missuguseid haigusi puugid levitavad? Kuidas puuk hammustab? Kuidas vältida haigestumist? PUUGID Kes on puugid? Ja kus nad elavad? Puugid kuuluvad ämblikulaadsete hulka ning on seetõttu sugulased ämblike ja skorpionidega. Eestis on üks levinumaid puugiliike võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Need kaks liiki võivad levitada haigusi. Puugid on kõige levinumad põhjarannikul, Harjumaal Loksa ja Kuusalu ümbruses,...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võsapuuk

*Suurus on tavaliselt 3-4mm. *Nad on lülijagsed *Värvus: pruunikad või mustad Käitumine, eluviis: *Puukide bioloogilise aktiivsuse periood, kestab aprillist oktoobrini, kuid pehme talv pikendab seda oluliselt. *Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle +50C. *Mittesuguline paljunemine: munevad umbes 2000 muna. *Kolm arengut etappi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk . *Igas arengu etapis toitub ainult ühe korra. *Elutsükkel on 2-3 aastat. Elupaik: *Niisked ja varjulised kohad *Tiheda alusmetsaga hõredad sega- ja lehtmetsad *Metsaservad *Puisniidud Toitumine: *Varitseb ohvrit rohukõrrel. *Ta leiab ohvri arvatavasti tema väljahingatavas õhus leiduva süsinikdioksiidi või ohvrit lähtuva soojuskiirguse abil. *Toiduks imeb oma ohvrite verd. *Enne kui asub verd imema, laseb haava natuke sülge. *Seedib seda paar päeva kuni nädala. Tähtsus looduses:...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Puugid - esitlus

PUUGID 8 klassi materjal 2010 · Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. · Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. · Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Puukentsefaliit

Nakatumine Puukentsefaliit levib puugihammustuste kaudu (Ka lehma- ja kitsepiima kaudu). Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Esineb ligikaudu 100 erinevat PE viiruse serotüüpi. Eestis esinevat PE viirust kirjeldatakse sarnaselt teiste Euroopa riikidega Lääne-Euroopa alatüübina, mis põhjustab kergema kuluga entsefaliiti. Täpsemad geeniuuringud on näidanud, et Eestis esinev puuk entsefaliidi-viiruse genoom sarnaneb Kaug-Idast ja Balkanilt pärit viirusega. Eestis on ohtlikud viiruselevitajad võsapuuk ja laanepuuk. Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus, sest teadlaste arvates leidub nakatunud puugil...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Viirushaigused (Rõuged ja puukentsefaliit)

Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse....

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas metsas leidus puuke?

Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja- ja heinamaadel ning põlluservades. Vähem leidub neid kuivades okasmetsades, liivikutes, aruniitudel ja kadastikes. Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Võsapuuk ja Sametlest

Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik ­ Loomad Hõimkond ­ Lülijalgsed Klass ­ Ämblikulaadsed Selts ­ Nugilestalised Liik ­ Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Võsapuuk

Võsapuuk 2012 Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: ämblikulaadsed Selts: nugilestalised Ülemsugukond: puugid Liik: võsapuuk Elupaik Elavad kuni 1meetri kõrguste võsade latvades Eelistavad niiskeid ja jahedaid kohti Välisehitus Vastsetel 3paari jalgu Täiskasvanutel 4paari Pearindmik ja tagakeha 3-3.5millimeetrit pikad Tagakeha pruunikas, pea must Siseehitus Hingamiseks trahheesüsteem Närvisüsteem asub pearindmikus Aju ja silmad asuvad pearindmiku taga Näevad ainult valgust(öö, päev) Paljunemine Lahksugulised Munad arenevad emaspuugi sees Peale muna väljutamist emapuuk muudab naha värvi kollaseks 3järguline areng. Vastne- nümf- valmik Tähtsus looduses Viiruse levitajad(lyme tõbi) Parasiidid Mida huvitavat sain teada Elavad söömat...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Puugid

 Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk  Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng  Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk.  Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat.  1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk  Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk:  Leidub kogu Eestis  Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk:  elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal  Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades....

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade

Alatasa käiakse luupainajaks, et kiduma panna keegi inimene või tema loom, või käiakse tuulispasaks rikkumas teiste heina või vilja või hankimas endale teise vara, samuti käiakse tulihännaks, virmaliseks ja hundiks Hing võib ihust irduda ka hingelooma kujul. Hingeloom tuleb ihust nähtavale tavaliselt ikka siis, kui inimene ise näib magavat. Magaja suust tuleb välja liblikas, mesilane, kärbes, parm, sitikas, ussike, hiireke, linnuke, puuk jne. Kui mõni aga selle keha, kui hing hingeloomana väljas on, ümber pöörab, siis on hingel raskusi sisse tagasi saamisega ­ ei leia väljumise kohta ülesse. Ka surnute hinged võivad esineda hingelooma kujul. Siirdhing Hing võib ka siirduda teise kehasse, et sinna elama jäädagi. Surnuhing võib kehast lahkuda näiteks täi kujul, või saab temast mardikas (surnumatja-mardikas), konn. Siirdhing kujutelmaga seletub eriline austus...

Religioon
256 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Puukborrelioos

Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Puugi arengustaadiumid (vasakult: vastne, nümf, täiskasvanud isane, täiskasvanud emane)...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt

* Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused ­ kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk , haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega. 14 * Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis...

Folkloori ?anrisüsteem
246 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. sametlest http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/amblikulaadsed.htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest ­ elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest ­ elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest ­ on taimeparasiit Võrgendilest ­ on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Puukborrelioos

Kui aga haigus jääb ravimata, võivad liigese ja lihasepõletikud muutuda krooniliseks. Vaktsiin puudub. Kuidas puuki vältida? Puugiohtlikes piirkondades kõndides tuleks kanda pikkade käistega riietust, püksisääred toppida sokkidesse või kummikutesse. Riietus peaks olema hästi hele, siis on roniv ja paljastatud nahka otsiv puuk paremini nähtav. Ka võiks ennast ohtralt mitmesuguste inimesele ohutute lõhnaainetega (sääsetõrjevahend, odekolonn) piserdada, puuk ei ründa tugevalt lõhnavaid objekte. Hiljem tuleb riided ja keha hoolikalt läbi kontrollida, et ronivaid või juba nahale kinnitunud puugid üles leida. Mida teha, kui oleme puugi kehal (sagedamini rinna all, kubemes, kõrva taga) avastanud? Puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada. Teda ei tohi aga sikutada tagakehast, just nii võib...

Biotehnoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus

Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni tänapäevaks jõudnud Kalevipoja lood. Levisid ka muud germaanipärased uskumused ­ kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk , haiguste personifikatsioonid. Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel nagu näiteks jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viirused

Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaig...

Bioloogia
184 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti rahvausundi maailmavaade

Hing irdub ihust tulihännana, tulesädemena. Virmalised ja ka meteoriidid olid hingede rändamised. 8. Hingeloom. Naha või mõne kehaosa iseeneslik värisemine - hingeloom tegutseb, elulutikas. See tuleb tavaliselt nähtavale siis, kui inimene ise magab. Nagu elavate nii ka surnute hinged esinevad loomakestena. Hinge-liblikas. Hingeloomana esineb sageli puuk , keda kutleti kurjade inimeste või nõidadena, kes tahavad teha kahju. Kadakaga suitsetamise läbi saavat neist lahti, ka konnadest ja hiirtest ja hall kassidest jne. 9. Siirdhing. Hing võib mitte ainult irduda oma kehast, vaid ka siiduda teise kehasse. Suremisel, st hinge lõplikul irdumisel ronivad peast välja ka täid. Konn siirdhingena toob õnne, annab jõudu; irdhingena pahatahtlik ja toob kurja. Teatu putukaid, nt ämblik, mardikas jt peeti tulevikuennustajateks, headeks märkideks...

Üldine usundilugu
93 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun