Teiseks mooduseks on vormimine ilma koormust lisamata, vabalt puistatud pulbri paagutamine ja lobrivalu (Ülesulatatud pulber). Peale detaili vormimist järgneb paagutamine. Paagutamine on väga tähtis, kuna sellest sõltuvad kõige enam pulbermaterjali füüsikalise-mehaanilised omadused. Igal materjalil on paagutustemperatuur ja aeg, kuna sellest sõltuvad kõige rohkem tulemused. Paagutamisel detailide mõõtmed ja poorsus vähenevad ja tihedus kasvab, samuti muutub struktuur. Pulbermetallurgia üheks eeliseks peetakse detailide tootmist, mis ei vaja täiendavat mehaanilist töötlemist, kuid on ka eraneid. Enamasti töödeldakse detaile kuju muutmiseks või täpsuse tõstmiseks, pinna korrosioonikindluse tõstmiseks või mehaaniliste omaduste tõstmiseks. Järgnevalt kirjeldan kolme praktikumis valitud pulbersegu. 1. Alumiinium (Al) 0.05-0.2mm läbimõõt, julgen väita et pulber on saadud elektrolüüsi teel, kuna osakesed olid dendriitse kujuga ning neist oleks
süsinikterase 4. rahuliku terase puhul 7. (Points: 2.5) Kõige kvaliteetsem teras saadakse 1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3. elekterräbuümbersulatusel 4. elektriahjudes 8. (Points: 2.5) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on 1. martäänmeetod 2. bessemermeetod 3. elektrikaarmeetod 4. hapnikkonvertermeetod 9. (Points: 2.5) Süsinikusisaldus malmis on 1. 1,8% 2. 4,0% 3. 10% 4. 15% 10. (Points: 2.5) Malmi tootmisel kasutatav meetod on 1. pürometallurgia 2. pulbermetallurgia 3. hüdrometallurgia 4. elektrometallurgia 11. (Points: 2.5) Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril 1. 600...800 ºC 2. 900...1100 ºC 3. < 1000 ºC 4. > 1000 ºC 12. (Points: 2.5) Kloori kasutatakse 1. Ti ja Mg 2. Al 3. terase 4. Cu tootmisel 13. (Points: 2.5) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse 1. räniga 2. magneesiumiga 3. süsinikuga 4. süsinikdioksiidiga 14. (Points: 2.5) Al tootmisel kasutatakse elektrolüüdina 1
KODUTÖÖ 2. KOMPOSIITMATERJALID VARIANT 10. Õppeaines: PULBERMETALLURGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Karl-Erik Seegel Tallinn Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................................2 Ülesanne 1. Komposiitmaterjali armatuuri mahu arvutus. ...................................................................3 Ülesanne 2. Komposiitmaterjali omaduste arvutamine..........................................................
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust). Sel teel on võimalik toota materjale ning tooteid nendest, milliseid teiste tehnoloogiatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulavatest metallidest (W, Mo jt.), keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. Pulbrite vormimiseks kasutatakse pulbermetallurgia tehnoloogias väga mitmesuguseid mooduseid. Pikki, suhteliselt õhukeseseinalisi torusid saab pulbertehnoloogias valmistada hüdrostaatilise pressimise, ekstrudeerimise ja vabalt puistatud pulbri paagutamisega pressvormis. Kuna esimene ja teine meetod nõuavad spetsiaalsete seadmete olemasolu, mis on aga väga kallid, siis valisime viimase meetodi vabalt puistatud pulbri paagutamine pressvormis. Selle meetodi eeliseks on veel see, et
Mis kõrguse (H) ja läbimõõtu (D) suhtega detaile toodetakse ühepoolse pressimise teel? Vali üks: a. H/D 1 b. H/D > 1 c. H/D 1 d. H/D < 1 Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väävli ja fosfori eraldamine terasest tehakse Vali üks: a. lämmastikuga b. ferrosulamitega c. hapnikuga d. lubjakiviga Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Vali üks: a. tardfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. infiltreerimine sulametalliga d. vedelfaaspaagutamine Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? Vali üks: a. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c
Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia 12) Pulbermetallurgia oluliseks iseärasuseks klassikaliste tehnoloogiatega võrreldes on see, et pulbermaterjal ja sellest materjalist toode valmivad üldjuhul samaaegselt, aga Jäätmete vähesus, lõppkujulähedus, energia kokkuhoid, tehnoloogilise protsessi kõrge automatiseeritavuse tase, pulbertoodete täpsus. 13) Saab valmistada vaid suhteliselt väikseid (harva välismõõtmetega üle 50...60 mm) tooteid, pulbermaterjalide madalamad mehaanilised omadused, pulbrite suhteliselt kõrge
kulumiskindlus. Oluliselt ei muutu tehnokeraamika,näit.ja ka Lõikekeraamika tugevus- ja kõvadusomadused temperatuuri tõusul kuni 1000 °C-ni. Keraamiliste materjalide põhipuuduseks on suur haprus, mida iseloomustab purunemissitkus(mida väiksem see on, seda sitkem on materjal). 8 4. TEHNOLOOGIA Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse pulbermetallurgia meetodit, mis eeldab pulbri valmistamist, vormimist, paagutamist ja vajaduse korral ka töötlemist. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb teistest pulbrite poolest. Pulbreid tehakse teistmoodi ja pulbrid peavad olema peenemad ja need tehakse teasel meetodil. 4.1 Pulbrite saamine Pulbrit saadakse raskestisulava keemilise ühendi sünteesimisel ja seejärel selle peenestamisest
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistamismaterjal. 2. Kiirlõiketerasest (high speed steel HSS e. HS). Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600-700O C juures. 3. Volframsüsinikust tipuga (tungsten carbide tipped HW, HM, TCT). TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. TCT lõiketerad on kulumiskindlamad kui eelnevad materjalid. 4. Bimetallidest (bimetal BiM, BM). Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DeWalt ja Ryobi tööriistad. Professionaalseks, st igapäevaseks kasutamiseks mõeldud elektritööriistad võivad erineda harrastustööriistadest nii värvuse,
kaarekindlus, kuid väikesete voolude puhul on ta kulumiskindel. Väga laialdaselt on kasutusel hõbeda sulamid vasega (Cu), pallaadiumiga (Pd), kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne. Lisandid suurendavad võrreldes hõbedaga materjali kulumiskindlust ja kõvadust, samas suurendavad mingil määral eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallkeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. 4 Volfram (W)- kõva, rasksulav raske metall, suure kaare- ja erosioonikindlusega, olles seejuures ka küllaltki hea elektri- ja soojusjuht. Vajab suurt kontaktisurvet. Ammoniaagi, fenoolide jms aurud soodustavad volframi korrodeerumist.
- oksiidboriidid jt. Kasutusalade järgi tehnokeraamika liigitus: a)Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel Kuumustugev Termokindel Kulumiskindel Antifriktsioon… b)Instrumentaalkeraamika Ülikõva Lõike c)Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline Vaakumkeraamika Tehnokeraamika saamine Tehnokeraamika valmistamiseks kasutatakse enamasti traditsioonilise pulbermetallurgia meetodit, millest tehnokeraamika tehnoloogia erineb eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalis-mehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. Tehnokeraamika tähtsaimad omadused Tugevus- on TK olulisim omadus. Suhteliselt väike tugevus ja suur haprus on peamised tegurid, mis takistavad keraamika laialdasemat kasutamist. Keraamika on habras, kuna tal
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
Stelliidil on suhteliselt väikene kõvadus HRC40...45, kuid see kõvadus säilub temperatuuril kuni 650º C. 4 Valatavatest kõvasulamitest on kõige rohkem kasutusel stelliit. Stelliit koosneb 60% koobaldist, 30% kroomist ja 10% mitmetest lisanditest, millest põhiline on volfram. Stelliidil on suhteliselt väikene kõvadus HRC40...45, kuid see kõvadus säilub temperatuuril kuni 650º C. Metallkeraamilised kõvasulamid saadakse pulbermetallurgia meetoditega volframkarbiidi (WC) ja sideaine (Co) pressimisega vormi ja sellele järgneva paagutamisega kaitsekeskkonnas (vesinikgaas). Sünteetiline teemant Tehisteemante saadakse süsinikust ülikõrgel rõhul (10 MPa) ja kõrgel temperatuuril (1200...2000º 4 C) katalüsaatorite juuresolekul. Tähis lõikeriista markeeringus on DIA. . Sünteetilisest teemandist
Select one: a. kõvadus, elastsus, löögisitkus b. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Question 26 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Select one: a. vedelfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. tardfaaspaagutamine d. infiltreerimine sulametalliga Question 28 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised mehaanilised omadused määratakse dünaamilisel koormamisel? Select one: a. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c
või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. · Hüdrometallurgia metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Martin Raba Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades (vt. p. 2.6). Metallurgiliste protsesside tüüpnäitena vaatleme terase kui tehnikas enimkasutatava konstruktsioonimaterjali ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) tootmist. Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER elektrigeneraatorid; HONDA elektrigeneraatorid; BEVI hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562...
Vähem oluline pole tehnokeraamika korral selle kõvadus (see on piires 1200...3000 HV). Kõvadusega on otseselt seotud kulumiskindlus. Oluliselt ei muutu tehnokeraamika, näit. Lõikekeraamika tugevus- ja kõvadusomadused temperatuuri tõusul kuni 1000 °C-ni. Keraamiliste materjalide põhiline puudus on nende suur haprus, mida iseloomustab ühe sitkusnäitajana purunemissitkus (mida väiksem see on, seda sitkem materjal). 6.5 7.1 7.2Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid. 7
Millised on Cu-Ni-sulami elektri- ja soojusjuhtivus võrreldes puhaste Cu ja Ni omadega? : 1. Halvemad, sest teist tüüpi aatomid kristallvõres takistavad elektronide liikumist. 2. Märgatavalt paremad, sest kahe metalli segus saavutatakse sünergia ning elektri- ja soojusjuhtivus muutub oluliselt paremaks. 3. Sulam ja puhas metall juhivad elektrit ja soojust ühtmoodi hästi. 21 : 4,00 4,00 Pseudosulam - pulbermetallurgia meetodil valmistatud WC-Co kõvasulam (85% WC, 15% Co). Millise struktuuriga on tegemist: kas karkass-struktuuriga (karbiidkarkass on pidev) või maatriksstruktuuriga (metalne põhimass on pidev, milles paiknevad karbiidiosakesed)? Milline on antud sulami struktuuris keemilise ühendi protsentuaalne sisaldus? : 1. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 15% 2. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 85% 3. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 100% 4
ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC- TiC-TaC-Co jt. kasutatakse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumustugevate detailide valmistamisel. Konstruktsioonikeraamika autotööstuses Konstruktsioonikeraamika suurimaks tarbijaks on autotööstus, eelkõige süüteküünalde näol.
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping vä...
Kordamisküsimused "Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia" I METALLURGIA Metallurgia ja pulbermetallurgia 1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli
5.6 Magnetilised omadused Püsimagnetile iseloomulikke omadusi saadakse lisaks metallisulamitele (Fe-sulamid, Ni- sulamid, FeNdB-sulamid (neomagnetid) ka keraamilistel materjalidel. Keraamilisi magnetmaterjale kutsutakse ferriitideks (mõiste ei kattu raua ferriidiga). Keraamiliste magnetite rakendusi: TV, raadio, elektroonsed süütesüsteemid, kõrgsageduskeevitusseadmed, magnetlintide- ja plaatide lugejad. 6. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid. 6
elektrienergiat kasutades; elektrienergiat vormisegust (vormiliiva ja kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, sideaine segust) tihendamise teel Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või vormkastides koos jäljendi samaaegse elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest kujundatakse vormi asetatava toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades kärni abil. Kärn ) maagist. valmistatakse nagu Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes liivvormgi liiva ja sideaine
• Fenoplast (PF) jt. baasil saadud tööriista- ja eriomadustega Elastomeerid konstruksioonimaterjale. • Kautšuk • Kummi • Polüuretaan (PUR) jt. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise
(vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk mis valmistatakse kuumutatud metallmudeli abil. 5. Turi 6. Kolle 7. Malm 8. Räbu Vormimaterjalid: liiv, polümeervaik (6...7%). Kõrgahjuprotsessid: Tehnoloogia: 1
valamine - sulametall valatakse vormi, metall jääb tahkestumisel vormi kujuga, kuid tõmbub veidi kokku. survetöötlus - vormimisega antakse metallile vajalik kuju, rakendatakse välist jõudu või pinget, mis peab ületama voolavuspiiri. külm ja kuumtöötlused. nt stantsimine - metall sepistatakse vastavalt vormile ühendamine - nt keevitamine, kui ühe suure tüki valmisstamine ei ole praktiline mehaaniline töötlus - nt pulbermetallurgia, metallipulber pressitakse vajalikku kujusse, millele järgneb termotöötlus tiheduse suurendamiseks - haprate metallide korral. 21. Kuidas liigitatakse keraamilisi materjale? klaasid, savil põhinevad materjalid, kõrgtemperatuurne keraamika, tsemendid ja edendkeraamika. 22. Miks on oluline kontrollida keraamilise keha kuivatamiskiirust pärast selle hüdroplastset vormimist? liiga kiire kuivatamine põhjustab keha mõranemist või pragunemist. vee eemdaldumisel
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
Puhast hõbedat käsutatakse väiksemate voolude lülitamiseks, eriti nõrkvoolu- ja kõrgsagedusseadmeis. Laialdaselt käsutatakse kontaktimaterjalina hõbeda sulameid vasega, kaadmiumiga, pallaadiumiga, tsingiga, volframiga, nikliga jne., aga ka kulla ja plaatinaga. Lisandid reeglina suurendavad hõbedaga võrreldes materjali kõvadust ja kulumiskindlust, kuid suurendavad suuremal või vähemal määral ka eritakistust. Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallokeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. Kuld ja plaatina on kallid ja suhteliselt pehmed väärismetallid, milliseid puhtal kujul kontaktidena käsutatakse harva. Kõne alla tuleb nende käsutamine korrosiooni-vastase kaitsekihina ning sulamitena hõbeda, nikli, pallaadiumi, vase, osmiumi jt. metallidega.
METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c
Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. • Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. • Elektrometallurgia – metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). • Pulbermetallurgia – metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades. 2. Metalli reaalne struktur Terase puhul paigutuvad raua kristallivõresse süsiniku või legeerivate elementide aatomid. Seejuures tekkivad süsiniku tardlahused α-rauas (Feα) ja γ-rauas (Feγ); raua ja süsiniku omavahelise reageerimise tulemusena aga keemiline ühend – raudkarbiid. Fe aatomid rauas ja Fe ja C aatomid terases paiknevad kindla korra järgi, mida ise- loomustab kristallivõre.
valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black &
I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud
I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes b) õhu voolus kergemad osakesed liiguvad kiiremini III magneetiliste omadute järgi IV osakeste pinna energia järgi protsessi nimetatakse flotatsiooniks Kuivsegud
Niiviis jäljendatakse freesimist. Siin on jälle oluliseks eeliseks see et keeruline detail projekteeritakse arvutiprogrammi kujul. Programmi saab kirjutada nii et raal selle järgi otse juhib laserkiirt, pole vaja mingeid lisarakiseid eseme valmistamiseks. Täpselt ja puhtalt on võimalik valmistada väga erineva kuj ja suurusega detaile, nii ülipisikesi kui ka üsna kogukaid. Keeruka kujuga esemeid ja osi tehakse ka raskesti töödeldavaist materjalidest pulbermetallurgia menetlusel, paagutades metallipulbreid laserkiirega."18 5.4 Laser autotöösuses ,,Lasertöötlus on eriti laialdast kasutust leidnud autotööstuses. Ameerika ja jaapani autotööstustes tehakse valdav osa autokerede keevisliidetest laseriseeritud konveierliinidel. Autotööstuste soosiv hoiak laserite kasutamiseks on tingitud sellest et autokerede valmistamisel on tarvis keevitada keeruka kujuga detaile ning seda saab teha väga hästi automatiseeritud laserite abil
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatu...
.......................................... 65 2.5.1. Lõikeprotsessi üldpõhimõtted..................................................................................................... 65 2.5.2. Lõikamise põhiprotsessid ........................................................................................................... 66 2.5.3. Mittetraditsioonilised töötlusmeetodid ........................................................................................ 71 2.6. Pulbermetallurgia............................................................................................................................... 72 2.6.1. Pulbertoodete valmistamine ....................................................................................................... 72 2.6.2. Pulbermaterjalid ......................................................................................................................... 73 3. ELEKTRIMATERJALID............................................
Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat tugevate sidemetega osakeste kogum; moodustub kuumutamisel või surve alla agregaatidest. Näiteks: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid. Sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil
lastakse läbi magnetite, kus magnetilised osakesed jäävad magnetite külge; 6) osakeste pinnaenergia järgi kui lisada pulbrile mingi orgaaniline vedelik,mis kiirendab või aeglustab mördisegu tahkumist, võib aset leida peenikeste osakeste pinnaletulemine. Pulbrite koostist määratakse suuruse järgi: a) sõelumise teel; b) mikroskoopia c) sedimentatsioon. Pulbrite kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia. 22. Aglomeraatidest insenerimaterjalid (loetleda enamkasutatavad): valmistamine ja näited kasutamise kohta. Nende tüüpomadused. Enamkasutatavad aglomeraatidest insenerimaterjalid on näiteks: klinkertellis, keaamilised ehk punased ehitustellised, mitmed põranda - ja seinaplaadid. Aglomeraat moodustub kõrgemal temperatuuril difusiooni tagajärjel soojusliikumisel liiguvad ühe aine osakesed teise sisse - või
elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid]; sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni
abrasiiv- ja hõõrdekulumise tingimustes .Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas puudub. On näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta materjale veelgi kulumiskindlamaks. Kermiste väljatöötamise ja uurimisega on TTÜ-s tegeldud üle 20 aasta, mille joksul on välja kujunenud oma koolkond. Siinkohal on toodud nende uuringute tulemused, mis ühtivad üldiste arusaamadega kermiste kulumisest. Samas on antud ülevaade pulbermetallurgia teel valmistatavatest antifriktsioon ja friktsioonmaterjalidest, aga samuti libisevatest elektrikontaktidest. Konspekti täiendakse perioodiliselt vastavalt uue informatsiooni laekumisele. Kursiivis on antud lisainformatsiooni, mis aitab selgitada teksti, kuid mille teadmine pole kohustuslik. 10. nov. 2003 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1
väliskeskkonna eest. Kasutatakse lennukite relvastuse kaitsmiseks. 40. Volframist ja molübdeenist traadi kasutamine armatuurina. Kasutatakse kõrgetel temperatuuridel heade mehhaaninilste omaduste tõttu. Kasutatakse elektrotehnikas ja tootmise tehnoloogia on juba välja töötatud. Erinevus seisneb tugevusastmes. Armeerimiseks on vaja kõrgemate tugevusnäitajatega traate, mida saadakse legeerimise teel. Valmistatakse pulbermetallurgia meetodil. 41. Korrosioonivastased määrded ja materjalid. Korrosiooni eemaldamiseks metallilt ja malmilt kasutatakse söövitavaid aineid, mille koostisse kuulub kromaanhüdriid, fosforhape, väävelhape ja formaliin. Korrosiooni eemaldamiseks alumiiniumi sulamitelt kasutatakse: kromaanhüdriidi, fosforhapet, NaOH vesilahust, vett. Peale töötlust loputatakse külma ja sooja veega. Vase sulamite korral kasutatakse soolhapet ja bisulfiitnaatriumi edasise
rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid, silitsiidid. Sellistest materjalidest tooteid kasutatakse peamiselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab valmistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Kermised on keraamilis-metalsed komposiidid, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntuimad ja enimkasutatavad on karbiidkermised, eelkõige volframkarbiidi (WC) baasil karbiidkermised, mida tuntakse ka kõvasulamitena. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC-TiC-TaC-Co jt. kasutatakse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumustugevate detailide valmistamisel. 45) Materjalide mehaanilised omadused. Materjali vastupanu deformeerimisele ja purunemisele iseloomustavad materjalide mehaanilised oma- dused: tugevus, kõvadus, plastsus ja sitkus.
molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Nt: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Nt: kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temperatuuril (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud); sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve all agregaatidest tekkinud. Nt: Punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid, klinktertellis. Pulbrite fraktsioonilise koostise määramine - jaotatakse I grupp: keemiline koostis, strukt. koostis, geom
horisontaalsuunas. Difusioon on looduses tähtis. Difusioon looduskeskkonnas difusioon toimub koos välismõjudega, seega pole võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga (ruumilise muutumise kiirus). Olulist rolli hakkab mängima osakeste tihedus ja temperatuurerinevus atmosfääri ülemiste ja alumiste kihtide vahel. Samuti mõjutab Maa külgetõmbejõud. Loomadel imbuvad toitained soolestikust verre või inimestel imbub hapnik läbi naha. Difusiooni kasutamine tööstuses pulbermetallurgia, ehitusmaterjalide paagutamisel nt punane tellis, osaliselt sulab, osaliselt difundeerub, väikeste detailide tsinkimine trumlis või vibroalusel, päikesepatareide valmistamine, elektroferees. Kui ühe metalli pinda katame teisega. Kroomime terast, siis paneme terase kroomipulbrisse ja kuumutame 1000C juurde. Kroomipulber imbub terase pinnakihti (difusioon). Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 4...
magneetiline, kapillaar- ja mehaaniline jõud. Näit: jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum Aglomeraat tugevad sidemed; moodustub kõrgemal temp-l (difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid]; sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
