Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva...
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva...
ööpäeva vastavalt viimistlusviisist, õhuniiskusest.ja õhuvahetusest. Linaõlivärnits Saadakse linaõli keetmise/kuumutamise teel. Värvus kollakaspruun Kasutatakse puit-, krohv-, puitlaastplaat-, kipsplaat- ja pahteldatud pindade kruntimiseks sise- ning välistöödel Puidutöötlemisel säilitab värnits puidu loodusliku välimuse Kuivamisaeg +20°C - 24tundi. Naturaalne värnits Saadud linaõli kahekordse keetmise teel. Kasutatakse linaõlivärvide tooraineks kui ka puitpindade kruntimiseks. Sobib niisketes tingimustes ja välistingimustes olevate puitpindade viimistlemiseks. (kuumpressitud linaõliga töödeldud puit) Männitärpentin Männivaigust valmistatud õline vedelik Sobib tõrva, tõrvaõlide, linaõli, õlivärvide ja teiste õlibaasil toodete lahjendamiseks. Männitärpentini aeglase aurustumise tõttu imendub männitärpentini sisaldav toode sügavale puidu pinna pooridesse ja moodustab ühtlase kattekihi. Tärpentini-linaõli
1.Krohvpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. · Pühkige lahtised osakesed ära. · Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. · Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord. 2.Betoonpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Vajadusel pahteldage põrand. Kui seda tegite puhastage tolmust. · Töödelge põrandat betoonisöövituslahusega. · Värvige põrand vedeldatud värviga.( alküüdvärvipuhul lakibensiiniga. Lateksvärvi puhul veega.) · Värvige põrand vedeldamata värviga. Helisvärvipuhul põhitöö võtted: · Värvige põrad · Puistage helbed värvile · Lihvige põrand ja pühkige ära helbed, mis ei jäänud kinni....
raskesti eemaldav plekk. Sisaldab fosfonaate ja on loodussõbralik kuna kogu see vedelik on 98% ulatuses bioloogiliselt lagunev. Muud puhastusvahendid Veel kasutame me CLIN Anti Fogi mis on mõeldud akende ja peeglite puhastamiseks. Puhastab ta hästi ja nagu lubatud ei jäta akendele jälgi kui puhastad. Pudel ise on hea, saab kenasti aknale pritsida. Pluss veel on ta hea dussikabiinis peegelseina puhastamiseks. Veel on meil puitpindade poleerija Pledege mis peaks töödeldu puitpindade poleerimiseks ja puhastamiseks olema. Paistab ,et hea ta ei ole kuna ta on seisnud niisama riiulis ja kogunud tolmu. Pritsib välja vahtu mille peab laiali hööruma. Lõhn on tal ka imelik. Akende puhastamiseks on veel Ajax Glass mis on jälle akende puhastamiseks. Kuid kui minna võrdlusesse siis Clin peseb paremini, arvatavasti sellepärast ,et Clinis on alkoholi ,aga Ajaxis pole.
Tallinn 2015 Sisukord Puiduõli Pinotex Wood Oil Vahaõli Herdins Paadilakk Celco Yacht, läikiv Puidukaitsevahend Tärpentini-linaõli Skandex Lakk kivipindadele Eskaro Granit Lakk Aqua Puidukaitsevahend Tõrvaõli Skandex Puiduõli Valtti Puuöljy Puiduõli Pinotex Wood Oil Pinotex Wood Oil on puidukaitseõli uute ja varem puiduõli või puidukaitsekrundiga töödeldud või süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 23°C, RH 50%). Katvus ühe kihi puhul saetud puidul 13-15m²/l, hööveldatud puidu puhul 18-20m²/l. Vedeldiks lakibensiin (Sadolin Solve W). Toon: Teak.
Männivaik Marko Hinto KHK Sügis 2010 Toodetakse: Tööstuslikult toodetakse männivaigust peamiselt tärpentiniõli ja kampolit. Tärpentin on värvusetu või kergelt kollaka tooniga vedelik Kampolit saadakse, kuumutades männivaiku tärpentini ja vee eraldumiseni. Kuidas saada vaiku? Selleks kõrvaldatakse puutüvelt osaliselt korp ning raiutakse puhastatud alale kindla kujuga soonestik: püstrenn ja sellest kahele poole kaldlõiked. Lõikeid tehakse korraga kümme või mitukümmend ja need meenutavad kalasabamustrit. Mida rohkem uurdeid, seda rikkalikumalt eritub vaiku. Tüvel olevat vaigukogumisala kutsuvad metsamehed karriks. Männivaigu omadused: iseloomulik koostis lõhn kleepuvus Värvus looduslik toode Männivaik koosneb: vaikainetest alkoholidest estritest eeterlikest õlidest fenoolsetest ühenditest veest ja mineraalsooladest Kuidas hoida vaik...
Pahteldage plaatide liitekohad. Katke pahtel klaaskiust või papist ribadega. Eemaldage liigne pahtel. Laske pahtlil kuivada. 3. Lihvige pahtel seinapinnaga tasaseks. Pühkige puhtaks. 4. Vajadusel pahteldage ebatasased kohad veel üle. 5. Lihvige sein täiesti siledaks. Pühkige puhtaks. 9. Nimeta puidu kaitsevahendeid? Pinnakaitsevahendid on värvid, lakid, õlid, peitsid, samuti Pinotexid. 10. Veevabade värvide koostised? Lahusti, sideaine, pigment 11. Vanade puitpindade üle värvimine? 1. Lihvige ja puhastage hoolikalt tolmust. 2. Kruntige kruntvärviga. 3. Pahteldage ebatasased kohad. 4. Lihvige pind siledaks. Puhastage hoolikalt tolmust. 5. Katke kogu pind lakkvärviga, kandke värv rulliga peale. 6. ... ja siluge lapikpintsliga. Võib olla tuleb pind veel kord värvida. 12. Kuidas ära tunda vee ja veevaba värvi välispinnal? Veevaba puhul, minuteada ei ima pind vett endasse, vaid jätab pinna märjaks. 13
veel savi, liiva, lubjakivi. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips Kipsi kasutatakse peamiselt järgmistes kohtades: krohvimörtides tardumise kiirendajana (eriti lagede ja puitpindade krohvimisel), kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks (lühike tardumisaeg kiirendab remonttöid), kipspahtlina pindade silumisel (kuna kips ei kahane, siis saab siluda küllalt ebatasaseid pindu), Ehituskips Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Nõrk veekindlus seisneb selles, et niiskudes ta kaotab
Kristina Soboleva Erinevad puhastusained 19. FARMOS A1 SANIPRIMA / KAHHEL (lõhnastamata) 8 HAPPELINE, DESINFITSEERIV SANITAARRUUMIDE PUHASTUSAINE KÄSITSIKORISTUSEKS Mustuse ja sette eemaldamiseks kahhel-, sanitaarportselan- ja roostevabast terasest pindadelt ning teistelt happelisi puhastusaineid taluvatelt pindadelt. Töötlemata puitpindade (nt. saunalavad) puhastamiseks ja valgendamiseks Kasutusjuhend: Kergelt määrdunud pinnad: 30 ml/ 5l max +40°C vette. Põhikoristus: 100 300 ml/ 5l max +40°C vette. Pesulahus kanda niisutatud pinnale, lasta mõni minut mõjuda, küürida ja loputada rohke veega. Ei vaja neutraliseerimist (erandiks väga poorsed pinnad). Ohutusnõuded : Kasutada kaitsekindaid ja silmakaitseid pritsmete eest. Mitte kasutada emailitud vannide ega värvitud pindade puhastamiseks
Sideaine järgi kuiv, valmispahtel Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. 14. Mitu kihti pahtlit võib pinnale kanda ja miks? ...2kihti Äärmisel juhul 3, sõltub pahtliliigist Muidu hakkab mullitama.Muidu hakkab mullitama. 15. Millist pahtlit kasutatakse sügavamate aukude täimiseks ja miks? Kips ja täitepahtlit, sest täidab augud ära.Kips ja täitepahtlit, sest täidab augud ära. 16. Millist pahtlit kasutatakse puitpindade pahteldamiseks ja miks? Puidupahtlit, sest puitpind vajab spets pahtlit.puidu omadused on teised-puidupahtel peab olems elastne, kuna puit võtab õhust niiskust.Puidupahtlit, sest puitpind vajab spets pahtlit.puidu omadused on teised- puidupahtel peab olems elastne, kuna puit võtab õhust niiskust. 17. Kuidas kasutatakse kuivpahtlit? Võtta piisav kogus vett (paki peal olemas), lisada pahtlisegu,
Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine Värvimine kaitseb puidupinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vihmavee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu 14. Puitpindade lakkimine
..25 mm isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned, garaazid jm) kasutatakse põrandate soojustamisel Estplast EPS-200 soojustusplaate. 4 Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele. Laagide otsad toetuvad vundamendivööle, kus kivi- ja puitpindade vahel on hüdroisolatsiooniks kasutatud tõrvapappi vms. Sokliosas on läbivad tuulu- tusavad, mis tagavad põranpõrandaaluse ruumi tuuldumise. Vanema põranda soojustamiseks tuleb olemasolev põrandakate (laudis, puit- laastplaat jms) eemaldada ja laagide vahed vanast täidisest tühjendada. Seejärel tihendada vundamendivöö ja välisseinte ühendpinnad, kus läbipuhumine on kõige suurem (nt Penoflexipolüuretaanvahuga vms). Niiskuse ja hallituse levikut
1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pa...
Teine kihton põhikiht. Sellega tehakse krohvitav pind tasaseks. Põhikihti tuleb teha paksema seguga. Kolmas kihton viimistluskiht. Selle jaoks peab olema mört tehtud peene liivaga. Nii saadakse siledam pind. Krohvimördid ei pea olema nii tugevad kui müürimördid. Lubimört . Seda kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja parajalt tugev. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört. Seda kasutatakse peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiresti tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Tsement-lubimört. Seda kasutatakse niisketes kohtades. Kasutatakse ka seal, kus krohv peab olema tugev. Tsementmört. Seda kasutatakse peamiselt hüdroisolatsiooni-kihtide aluse tasandamiseks. Tsementmörti kasutatakse ka juhul, kui krohvikiht asub hiljem vees. Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s
puidu bioloogiline ja keemiline kõdunemine, päikesekiirgus, erinevad bakterid ja seened ning loomsed kahjurid. Puitseinte renoveerimistööd peaksid algama töömahu ja võimaliku toestusvajaduse välja selgitamisega. Tuleb välja uurida, kui kaugele 9 ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimimise seisukohalt. Ehituslike puitpindade kaitse põhireegleid tuleks alati täita. Nendeks põhireegliteks on:ilmastikukoormuse vähendamine katuseräästa laiendamise teel, eelkõige lääne ja lõunapoolsetel külgedel, vältida vihmavee sissetungimispindu, eelkõige otspindu, puitkonstruktsioonide kõrguse tõstmine pritspindadest (sokliosast, terrassipindadest, jm.) vähemalt 30 cm kõrgemale, horisontaalsete või vähese kaldega pindade
· Plaatimissegud · Rahuldava tugevusega · Vuugitäited · Lubimördiga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja · Peeneteralised betoonid Lubi-kipsmört Mördi valmistamine ja transport: · Lagede ja puitpindade krohvimisel Valmistamiseks 3 võimalust: · Vahetult enne pinnale kandmist lisatakse 0,2-1 osa · Valmistamine tehases kipsi 1 osa lubja kohta · Valmistamine ehitusplatsi segusõlmes Tsement-lubimört · Valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal
Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. · Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. · Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. · Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul, kui krohvikiht hiljem asub vees. Dekoratiivkrohvid Dekoratiivkrohvideks nim kõrgekvaliteedilise viimistlusega krohve, mis harilikult värvimist ei vaja. · Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit,
Võib tekitada põletikku. Trikolooretüleen Torkava lõhnaga vedelik Mürgine. Võib tekitada põletikku. Perklooretüleen Torkava lõhnaga vedelik Mürgine. Võib tekitada põletikku. Puitpindade eeltöötlus Puidul on mitu eriomadust, mida viimistleja on vaja teada. Üks maalritöö õnnestumist mõjutav puidu omadus on selle võime imada niiskust, mille tagajärjel puit ''elab'' ehk niiskust saades see paisub ja kuivades kahaneb. Puit püüab saavutada niiskustasakaalu keskkonnaga. Värvimise seisukohalt on tähelepanuväärseks omaduseks ka puidu ebahomogeenilisus. Puidumaterjali kvaliteet on suuresti vahelduv. Mõned osad sellest on vägagi poorsed. Need
puhast vett, samuti neutraalseid või nõrgalt leeliselisi (pH<8) puhastusvahendeid. Puhastusvahendi kasutamise järgselt loputage pind hoolikalt puhta veega, sest kauemaks pinnale jääv leeliseline aine võib lakitud pinda matistada. Kõrgem pesuvee temperatuur kiirendab pinna puhastamist. Töövahendina kasutada pehmet harja või käsna. Vältida kõrge leelisusega puhastusvahendite kasutamist. Saunalakk Kasutuskohad Poolmatt akrüüllakk puitpindade töötlemiseks niisketes ruumides. Kasutusala: puiduga kaetud seinad ja laed, aknaraamid, uksed, liistud sauna-, pesu- ja riietusruumides. Ei soovitata kasutada saunalava ja saunapinkide töötlemiseks. Omadused Pealekandmisel imendub hästi ja kuivab kiiresti. Veega lahjendatav. Soodustab vee - ja mustuskindla kihi moodustamist, pesemiskindel. Kaitseb pinda hallituse ja pikaajalise kuumuse eest. Lakk on valget värvi, kuivades muutub läbipaistvaks. Läige Poolmatt Pinna Ettevalmistamine
Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti - kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört - leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte - kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv).
sest linaõli võib iseeneslikult süttida. Iseäranis ohtlikud on linaõlised pühkimislapid, mis tuleks kas kohe põletada või lahtiselt kuivama riputada, aga mitte töökohale hunnikusse seisma unustada. Lakk on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Linaõli pressitakse lina seemnetest ja kasutatakse värvide valmistamiseks, puitpindade kaitseks ning toiduks. Linaõli sisaldab tervislikke küllastamata rasvhappeid nagu linoleenhape, linoolhape ja omega3-happed. Kuumutamisel saadakse linaõlist värnits, mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Õlivärvi kuivamine on aeglane keemiline protsess, kus hapniku toimel tekivad ristsidemed rasvhapete molekulide vahel ja värnitsast moodustub polümeerne kile. Kuivamise kiirendamiseks lisatakse katalüsaatorit ehk sikatiivi
lubjavärvides. Segasideainete koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid. Samuti saab neid kasutada lubivärvina, mis on kõrge aktiivsusega lubiained. Lõpetuseks saab lupja kasutada ka teistes tootmisharudes nagu paberi-, tekstiili-, puidutööstuses. [1], [5], [6], [7], [8] 3.2. Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse laialdaselt sisetöödes, kuna vee lisamisel kõvastub ta kiiresti. Kipsi kasutatakse krohvimörtides tardumise kiirendajana, eriti lagede ja puitpindade krohvimisel. Samuti kasutatakse kipsi kipsplaatide valmistamisel, mis on üks peamisi seinaehitus materjale. Kipsplaat on siseseintes ja lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli- ja tuuleisolatsioonides enim kasutatav ehitusplaat. Kipspahtlit saab tõhusalt kasutada sisetöödel pindade tasandamiseks ja silumiseks, kasvõi pragude täitmiseks. Kipsi positiivseks omaduseks võib veel lugeda tema kiiret tardumist, siis on teda väga hea kasutada remonttöödel krohvi parandamiseks
tugevama liimi). Pind kuivab umbes ööpäeva, paremaks kaitsmiseks võib seda hiljem üle õlitada või vahatada. [8] 1.8. Linaõlivärv Kvaliteetse linaõlivärvi sideaineks on linaseemnetest külmpressitud õli. Linaõlivärv imendub sügavale aluspinda ja on seega väga püsivate omadustega. Sellepärast kasutatakse värvi rohkem just väliskeskkonnas olevate pindade katmiseks. Värvimuldasid kasutades on toonide valik rikkalik. Linaõlivärv on eelkõige mõeldud just puitpindade katmiseks, kuid sobib ka metall-, papp- ja krohvpindadele. [13] 5. Liimvärvid Liimvärvid koosnevad liimist, kriidist, pigmendist ja veest. Sideainena kasutatakse taimset või loomset liimi, nagu näiteks tselluloosliim, rukkijahukliister, kondiliim või kaseiinliim. 6 Eelisteks on nende odavus ja heade hingamisomadustega värvikile, samuti siidjas valgust peegeldav pind, mis püsib pikka aega värske
Akrüülvärv: on vesivärv mida saab veega lahjendada. Sideaineks on akrüülvaik. Alküüdvärv: lahustina kasutatakse lakibensiini. On nii vee kui veevaba koostisena. Emailvärv: kasutatakse puit kui pahteldatud pindadel siseruumides Lateksvärv: on veepõhised Liim ja lubivärv: desinfitseerib Säilitus ja hoidmistingimused: hoida jahedas, kuivas, õhukindlalt Nõuded kasutamisel ja kulunorm: vaatan nõu pealt. 200g ruutmeetri peale. III pilet 5. Puitpindade lakkimine: Tööde tehnoloogiline järjekord: 1) puhastame pinna 2) kontrollida oksakohad, kasutada oksalakki 3) segada korralikult lakk 4) vältida tuleks päikese valgust, liialt kuuma ilma, ei soovitata lakkida hommikul vaja ja õhtul hilja, sest tekib kaste Töökohta korraldamise põhimõtted: kõik ebavajalik jalust ära ning vajalik käeulatusse Vajalikud töövahendid: pintslid, rullid, hari, prits, lapats Vajalikud materjalid: oksalakk, lakid,
1. Vaatlemine, pildistamine. Mööbli uurimine annab infot sellest kui palju on originaalist säilinud. Kas kõik detailid on alles võib peab midagi rekonstrueerima. 2. Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vajadusel mööbel osadeks lahti võtmine. Valida õiged puhastusvahendid ja -meetodid. 3. Otsustamine. Kui on selge, mis puidu ja mis sorti viimistlusega on tegemist, tuleb otsustada kas saab hakata eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks. Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised). Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid. Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed
vahele ja nakkuks aluspinnaga. Teine kiht tasanduseks. Kolmas viimistluseks (peenema liivaga, et oleks ühtlasem) Ei nõuta nii suurt tugevust, kui müürimördil ja kasutatakse madalama tugevusklassiga sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades, hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2…1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsementmörte kasutatakse peamiselt
Linaseemnetest pressitud või leotatud aeglaselt kuivav õli. Esineb mitut liiki lina toorõli : külmpressitud, kuumpressitud ja lahustiga ekstraheeritud . Viimistlusmaterjalid Milleks on vaja puittooteid viimistleda : Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest Anda pindadele suurem kulumiskindlus Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest Anda toodetele teatud esteetiline välimus Puitpindade ettevalmistamine Viimistlemiseks Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised) Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvimine Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume;
hoopis väärikama ilme, mida neil muidu poleks olnud. Ent aaderdamist ei kasutatud mitte ainult mööbli juures, vaid ka kirikutes ja muudes ühiskondlikult kasutatavates ruumides, kus puitu imiteerides kaeti terveid seina- ja laepindu. Nii tekkis mulje, justkui oleks terve ruum viimistletud kalli väärispuiduga, kuigi tegelikult oli kasutatud täiesti tavalist lihtsat lauda ja see oskuslikult aaderdatud. Tänapäeval võib peale puitpindade aaderdada ka plastmassi, metalli ja klaasi, kuna iga materjali jaoks leidub kauplustes spetsiaalseid värve, mis vastava pinnaga hästi nakkuvad. Puidu mustri pinnale kandmine Aaderdatav pind peab olema puhas ja sile. Konarused võivad hiljem mustri rikkuda. Kõigepealt tuleks pinnale kanda sobivat tooni alusvärv (enamasti on alusvärviks mõni hele toon). Selleks sobivad näiteks õlivärvid, ent meeles tuleks pidada, et värv ei oleks täismatt ega vett imav, hülgav
välja pressida, filtreerida. Toimub sorteerimine, sõelamine (suuruse järgi eraldamine) ja keerissorteerimine (massi järgi eraldamine). Tselluloosi pleegitamine (2 põhimõtet: eemaldada ligniin ja kromofoorsete gruppide kaotamine ligniini eemaldamata), tselluloosi kuivatamine. Pilet 10 Värvide liigid ja omaduste võrdlus. Värve liigitatakse kelmemoodustaja järgi. Õlivärvid kelmemoodustajaks on kuivanud taimeõlid, kasutatakse puitpindade värvimiseks. Nitrovärvid kelmemoodustajaks kolloksüliin. Kiiresti kuivavad, piisavalt tugev, kuid õhuke kile. Metallide värvimiseks tuleb kasutada krunte. Alküüdvärvid glüftaal või pentaftaalvaikude baasil, odavad, ilmastikule vastupidavad, hea nakkumisega erinevate pindade suhtes. 3 x tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid valged pigmendid vähendavad läbipaistvust (titaan, tsinkoksiid). Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid
Mööbli uurimine annab infot sellest, kui palju on selle originaalist säilinud. Kas on olemas kõik detailid ja kui mitte, siis mida oleks vaja uuesti teha. 2. Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vastavalt vajadusele mööbli lahti võtmine. Seal juures valida kõige õigemad ja paremad puhastusmeetodid, mis sobivad just sellele esemele. 3. Otsustamine. Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind
.........................................67 3.2.14 Masinate kasutamine.............................................................................67 Kordamisküsimused koristustarvikute kohta .....................................................68 Ülesanne...........................................................................................................71 IV. Pindade kaitsemeetodid .....................................................................................72 4.1 Puitpindade kaitsmine....................................................................................72 4.1.1 Õlitamine ................................................................................................72 4.1.2 Laud- ja parkettpõrandate õlitamine ........................................................73 4.1.3 Põrandate lakkimine................................................................................77 4.1.4 Uued laud- ja parkettpõrandad........................
suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevalt lubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv).
Elektrihöövlis toimub laastu eemaldamine pöörleva, tavaliselt kahe teraga noavõlli abil. Esineb ka üheteralisi noavõlle. Noavõllile antakse pöörlev liikumine elektrimootori poolt rihmülekandega. Kasutatavad rakised valtsi sügavuse piiraja; paralleel nurgajuhik võimaldab hööveldada kaldpinda. Terade kinnitamine. Höövlil on pöördterad. Nürinemise korral saab neid lihtsalt keerata teisipidi. Teratüüpidest on kasutusel silumisterad puitpindade tasapinnaliseks silumiseks, valtside ja faaside hööveldamiseks ja rustikaalterad, mille abil saadakse eritöötlusega reljeefne pind. Kinnituspoldid keeratakse lahti ja terapakett tõmmatakse küljelt välja. Elektrihöövlit saab vastava rakisega kinnitada statsionaarselt töölaua külge või muuta miniatuurseks tööpingiks. Enamasti saab höövli muuta ka väikeseks rihthöövelpingiks, kinnitades selle spetsiaalse töölaua külge.
tsementsavimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. 32. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 33. Terrasiitkrohv, kuivsegud, tehismarmor Terrasiitkrohv (pesubetoon) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga.
üheaegselt. Saadud aine kujutab endast valget või veidi hallikat pulbrit. Kipsi tardumine ja kivistumine Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit ja peab lõppema enne 30 minutit. Kivistumisel kips paisub. Kipsi kasutamine Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana – eriti lagede ja puitpindade krohvimisel; kipsplaatide valmistamisel; kipsbetoonis sideainena; remonttöödel krohvi parandamiseks – kipsi kiire tardumisaeg kiirendab remonttöid; kipspahtlina pindade silumisel – kipsiga saab siluda küllaltki ebatasaseid pindu; skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudused: Kips ei ole tugev ega veekindel. Kipsi ei saa kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades.
analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid Iseseisev töö moodulis: Koostab õpimappi, mis sisaldab järgmisi kohustuslikke osi: 1. Värvide-, õlide-, lakkide liigid, erinevus ja iseloomustus 2. Referaat: (eesmärk, teema, vajadusel Erinevad võimalused puitpindade viimistlemiseks 3.Eelarve koostamine 4. Esitlus Õppija: hindamine Õpimapp on esitatud, koostatud vastavalt etteantud juhenditele, sisaldab kõiki kohustuslikke osi Õpimappi on lisatud õpilase poolt infotehnoloogilisi vahendeid kasutades teemakohaseid lisamaterjale (eesti- kui ka võõrkeelseid)
Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga sideaineid. Mördi nimi Lubimört Lubikipsmört Tsementmört Kasutataks kuivemates kohtades lagede, hüdroisolatsioonikihtide e puitpindade aluse krohvimisel tasandam iseks vees hästi töödeldav rahuldava tugevusega kaetud seinad annavad hästi niiskust välja 33
sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada odavamaid sideaineid. 54) LUBIMÖRT kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga 55) kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. 56) LUBI- KIPSMÖRT leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. 57) TSEMENT- LUBIMÖRT kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. 58) TSEMENTMÖRT kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 59) 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor
See kiht on ebaüthtlase paksusega ja tuleb teha jägema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sialdus olema suurem kui müürimördil. Lubimört kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niisikust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lageda ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips testest sideainetest paremini. Tsement-lubimört kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsementmört kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtides aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. 42.Mördi plastuse ja tugevusemääramine ning nende mõjurid Mördi plastsus iseloomustab mördi töödeldavust
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 ...
Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2...1:3, olenevaltlubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinadannavad hästi niiskust välja. Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv).
olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult .nii suurt tugevust kui I1:1üürimördilt. Seepärast on krohvimörti<;ie valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Seguvahekord võetakse 1 :2...1 :3, olenevalt lui?ja sordist. Lubimört on hästitöödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja Lubi-kiosmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohyimisel on tähtis, et märt kiiremini tarduks ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta Tsement-Iubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteerov seguvahekord on 1:1:6...1:2:9 (tsement: lubjataigen: liiv)
olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid. · Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinad annavad hästi niiskust välja. · Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2...1 osa kipsi 1 osa lubja kohta. · Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust.
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
Evakuatsiooniteed olid kõikides elamutes piisava laiusega ehk ≤ 90 cm. Kuna tegemist oli ühekordsete hoonetega, võib evakueeruda ka akende kaudu. Suitsuandureid oli uuritud elamutes vähe. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi peavad need olema paigaldatud kõikides elumajades, ka nendes, mis on ehitatud enne nimetatud määruse kehtima hakkamist. Uuritud maamajades on levinud puitpindade eksponeerimine, vt. Joonis 2.31. Seetõttu on süttivat ja põlevat materjali nendes elamutes palju. Palkseinte puhul on tulekahjuolukorras tegemist ühemõõtmelise söestumisega kiirusega 0,65 mm/min. Süttimine võib aset leida leegist või suurest temperatuurist puidu pinnal (400°C). Söestumissügavusel üle 25 mm muutub edasine söestumine veelgi aeglasemaks, kuna söekiht on tavalisest puidust 6 korda halvema soojajuhtivusega ning kaitseb puitu edasise söestumise eest. Joonis 2
Maapealsete korruste tuletõkkesektsioone seatakse tulepüsivuse nõudeks sõltuvalt tuleohutusklassist EI 30 kuni EI 60, keldrikorruse aga EI 30 kuni EI 120. Seinte ja lagede pinnad peavad TP 2 klassi hoonetes olema klassist B-s1,d0 st mittesüttivad. Põrandapinnad võivad olla süttiva pinnaga. TP 3 klassi hoonete seina- ja laepinnad võivad olla süttivustundlikkusega D-s2,d2 ning põrandad süttivustundlikkusega Dfl-s1. Mõlemad nimetatud nõuded lubavad puitpindade kasutamist. Puitkorterelamute ehitamisel kasutati puitkonstruktsioonide lupjamist, et vähendada nende süttivustundlikkust, Joonis 2.70 vasakul. Tänapäeval lupjamist ei tehta ja selle kaitsva mõjuga pööningukonstruktsioonidele arvestada ei saa, kuna kohati on see lubjakiht lagunenud. Palkseinte tules käitumine kujutab endast aeglast ühemõõtmelist söestumist. 60-minutilise tulekahju järel on palgid söestunud ~40 mm. Võrreldes palgi enamlevinud paksusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
