Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"psüühilisi" - 327 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Meie aja kangelane lühikokkuvõte

Romaan ,,Meie aja kangelane" Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom...

Kirjandus
527 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mäeküla piimamees

Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "Tõnul on tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna...

Kirjandus
904 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Taju

Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga...

Psühholoogia
271 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mida me unes näeme?

Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid...

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füsioloogilised ja psühholooglised ohutegurid töökeskkonnas

1.7 KIIRGUS Kuumseadmed nagu kombiahjud ja pliidid eraldavad inimesele kahjulikku silmaganähtamatut kiirgust. Tööohutuse tagamiseks ei tohiks liiga kaua viibida järjest vastava seadme läheduses. 1.8 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Psühholoogilised ohutegurid on sellised, mis võivad põhjustada töötajale psüühilisi häireid. Psühholoogilisteks ohuteguriteks loetakse monotoonsest, töötajale mitte vastavat tööd, halba töökorraldust ja pikaajalist üksi töötamist. 1.9 TÖÖTAJALE MITTE VASTAV TÖÖ Tööandja peab arvestama töötaja palkamisel kandidaadi sobivusega, et antud isik suudaks taluda füüsilist koormust, kiirust ja töökeskkonda, samas enda tervist kahjustamata...

Ohuõpetus
114 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Semiootika ajalugu

Fraasistruktuuri reeglid Ühesõnaga, teooria arengulugu on järgmine: Vahetute moodustajate meetod transformatoorne analüüs (1957, Harris, Chomsky Süntaktilised struktuurid) interpreteeriv semantika (1965 Chomsky Süntaksiteooria aspektid, joon) generatiivne semantika (Lakoff, Ross, joon) Intentsionaalsus Intentsionaalsus teadvuse suunatus esemele, teadvuse esemelisus. Mõiste pärineb F. Brentanolt, kes eristas selle abil psüühilisi nähtusi füüsilistest. psüühilised samastas ta intentsionaalsetega. E.Husserl muutis I. fenomenoloogia algmõisteks, käsitledes seda kui teadvuse aprioorset elementaarstruktuuri, mistahes elamuse semelisust, eseme hõlmatust teadvusesse Ekstensionaalsus (extensio laienemine, kulgevus) võrdsete (sünonüümiliste) väljendite asendatavus erinevates kontekstides ja keeltes. E. ei ole puhtlingvistiline omadus, vaid eeldab teatud keeleväljendite samastamise...

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Miks kunst ja kultuur armastab hulle

Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle Käopesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla reziimi vastu protesteerima, agiteerib neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haigla...

Kunstiajalugu
144 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konspekt - 10. klass

Kõige raskemini tundus olevat ümber lükata kolmandat punkti. Sisevaatluse teel oli raske uurida, kui palju asju mahub korraga teadvusesse. Sellele leidis lahenduse soti filosoof William Hamilton, kes avastas lühiajalise mälu mahu herneste katse abil, milleks kujunes 7+/-2 ühikut. Peagi leiutati viise, kuidas eksperimentaalselt uurida taju, mälu, mõtlemist ja teisi psüühilisi protsesse. Katsed näitasid, et protsessid allusid kindlale korrapärale ja neid on võimalik kirjeldada reeglite või seaduste kujul. Seega sai väga edukalt kasutada ka matemaatikat. Teaduslik psühholoogia saab alguse eristusvõime uurimisest. Saksa arstiteadlane Ernst Weber huvitus inimese võimest eristada raskusi. Ta korraldas lihtsaid katseid, kus palus inimesel erinevates tingimustes võrrelda kahte raskust jaa ütelda, kas need on võrdsed või mitte....

Psühholoogia
289 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Depressiooni sümptomid ja põhjused

·enesehinnangu alanemine 2 ·süü- ja väärtusetusetunne ·pessimism tuleviku suhtes ·unehäired ·söömishäired ·enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod. ·lühimälu häired Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid: ·Unehäired ·Söögiisu muutus, söömishäired ·Energia kadumine ·Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid: ·Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus ·Madal enesehinnang ·Huvideringi ahenemine ·Suhtlusprobleemid ·Süütunne ·Negatiivne mõtlemine ·Enesetapumõtted PÕHJUSED...

Psühholoogia
148 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased ­ aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...

Kehaline kasvatus
223 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Meie aja kangelane" Mihhail Lermontov

03.2008 Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Petsorin ootas Tamani linnas ärasõitu. Ta kohtus ausate salakaubavedajatega ning pimeda poisiga, kes töötas nende jaoks, kes varastas ta asjad. Tervisvetel alustas ta vürstitar Mary kiusamist kuni ta sai teada, et ta elu armastus Veera on ka seal. Maryle hakkas Petsorin vaikselt meeldima, kui ta päästis Mary tantsust purjus tragunikapteniga. Petsorini vastu tekkis vandenõu, millest võtsid osa nii tragunikapten kui Grusnits. Korraldati duell, milles hukkus Grusnits. Koju naastes avastas ta, et ta armastatu on lahkunud. Tal ei õnnestunud Veerale järele jõuda ning ka Mary hakkas Pets...

Kirjandus
816 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Koka ja Kokaiin

· söögiisu vähenemine ja kehakaalu langus, raskematel juhtudel kõhnumine · impotentsus või frigiidsus · emakakrambid ja -verejooksud, nurisünnitused ja lootekahjustused ning emapiima kokaiinisisaldus. Et kokaiini kuritarvitamine levib, tuleb üha sagedamini ette ka surmavat üledoosimist. Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · seksuaalhuvi kadumine · unehäired · tugevad peavalud · keskendumisraskused · närvilisus ja kerge ärrituvus · ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald...

Keemia
61 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Meie aja kangelane

Romaan ,,Meie aja kangelane" Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom...

Kirjandus
308 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mäeküla piimamees

Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "Tõnul on tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei...

Kirjandus
2280 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Mõtlemine

1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus Kui mõtlemisprotsess sõltub kultuurist, siis peaks kultuuri kiirel muutumisel ka mõtlemine kiiresti muutuma. Järelikult peaks toimuvaid muutusi saama eksperimentaalselt uurida. Sellest ideest lähtus Lev Võgotski (1896-1934). Tema poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes . Võgotski järgi saabki inimlik tunnetus tekkida ainult kultuuris. Madalamad funktsioonid on omased inimesele kui bioloogilisele liigile, sest need on sünnipärased ja universaalsed. Kõrgemad funktsioonid seevastu sõltuvad sellest, missuguste märkidega need on vahendatud ja kuidas ühes või teises kultuuris märke tunnetuses kasutatakse. Kõrgemaid psüühilisi funktsioone - näiteks verbaalset mõtlemist - loodusest tuletada ei saa....

Psüholoogia
300 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uimastid

Hallutsinogeenid Ravimid SÕLTUVUSE LIIGID · Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. · Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi. Füüsilise sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi häireid. · Sotsiaalne sõltuvus- tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega....

Psühholoogia
45 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kognitiivne areng

Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku, vahetut meelelist kogemust üldistades. Prantsuse filosoof, etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames. Lev Võgotski (1896-1934) poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis ning see tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi (Tulviste1984). Endel Tulving on ütelnud, et inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Inimmõtlemise vääramatuks kaastingimuseks (resp. eelduseks) on kõne. Lapse mõtlemise arendamine pole võimalik ilma tema kõne arendamiseta...

Psüholoogia
210 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Abort

Tüüpilised kahetsejate väited on: · "ma ei suuda elada teadmisega, et olen oma lapse tapnud" · "tunnen sügavat kurbust aborditud lapse oletataval sünnipäeval" · "näen aborditud last unes". Portaali Perekool.ee vestlusringis tehti küsitlus selle kohta, kui paljud on teinud aborti ja kui paljud kahetsevad. Küsitlusele tuli sadakond vastust; aborti teinud vastanutest on 67% seda hiljem kahetsenud. Teiste andmete kohaselt ei põhjusta abort 70% naistel mingeid psüühilisi häireid; 20% kannatab kergekujulise mööduva depressiooni all, mis aga ei tähenda, et probleem poleks nende jaoks tõsine; 10% juhtudest võib tegemist olla kestva, süü- ja kahetsustunnet hõlmava depressiooniga. Sama allikas väidab, et on seos selle vahel, mida hilisemas staadiumis abort tehakse ja psüühiliste häirete sageduse vahel. Naise hingelist seisundit pärast aborti võivad mõjutada tema seisund enne...

Perekonnaõpetus
155 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nartsissistlik isiksusehäire

Isiksusehäireid klassifitseeritakse neid domineerivate käitumisviiside järgi. Ühed häiretüübid ei välista täielikult teisi ja mõnede iseloomulikud tunnused võivad kattuda. Need on isiksuse hälvete üldised aktsepteeritud põhivormid. Paljudele inimestele leidub mitme isiksushäire tunnused: sel juhul võib kasutada segatüüpide isiksushäirete diagnoosi. Isiksushäire diagnoosimisel peaks kliiniliselt hindama kõiki psüühilisi funktsioone. Diagnostiline hinnang aga peaks viitama vaid neile tunnustele, mille raskusaste ületab isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid. Diagnoos peaks toetuma võimalikult mitmele infoallikale (näiteks ka vestlustele omastega). Vahel saab isiksushäire diagnoosi panna ühe intervjuu põhjal, kuid enamasti on vaja patsiendiga vestelda mitu korda. Isiksushäire diagnoosimisel on oluline, et diagnoos ei pandaks mingi muu, ajaliselt piiratud...

Isiksusepsühholoogia
147 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

Leidis, et populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes sündivatele lastele tuleks luua eraldi õppeasutused, et loomupärast kõrget intellektuaalset potentsiaali toetaks ka keskkond (idee pärilikkuse ja keskkonna rollist). Eksperimentaalpsühholoogia teke Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psühholoogia algust. Suunad psühholoogias (Lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Psühholoogiale on iseloomulik mitmete paradigmaatiliste lähenemiste tekkimine eri aegadel. Paradigma raames lähtutakse sarnastest eeldustest ja eelistatakse samu meetodeid. Iseloomulik on mitmete suundade samaaegne arendamine...

Psüholoogia
717 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun