Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615. aastal läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Pariisi NotreDame'i piiskop kutsus ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks tööks enne Itaaliasse lahkumist Oma loomingulist mina otsides jäljendas esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Nicolas Poussin Lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige
Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615 läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. Aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Samuti kutsus Pariisi NotreDame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks enne Itaaliasse lahkumist 16241665 elas Roomas Oma loomingulist mina otsides jäljendas ta esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid. Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Nicolas Poussin Ta joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Ta lahingumaalid on väga bareljeefide moodi
stukkreljeefidega ning seina- ja laemaalidega Barokilik klassitsism arhitektuuris: · Louis XIV laskis ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000 kohaga vanadekodu. Selle hoone juurde kavandas J. H. Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku. VENNAD LE NAINID: · Olustikumaalijad · Tähtsaim Louis le Nain · Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates nende töö raskust, viletsust · ,,Heinamaalt kojutulek" NICOLAS POUSSIN: · Teemad antiikmütoloogiast ja kirjandusest · Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusid · Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil · Tegelaste tunded kujutatud jahedalt · Piltide meeleolu suursugune, piduik · Vihje surma paratamatusele ja aja vääramatule kulgemisele · On maalinud nn ideaalmaastikke ei ole kujutatud tegelikku maastikku, vaid on koondatud põnevad , sageli antiigile vastavad üksikasjad
käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed, mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Prantsuse kunst hakkas 17. sajandi lõpul eriti Versailles' kujunduse kaudu omandama üle- euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas on Itaalias, sealsetes antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides. Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas. Nicolas Poussin (1594- 1665). Roomas töötasid juba varem parimad prantsuse barokiliku klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. Poussin sai hea klassikalise hariduse, arendas selle najal kunstiteooriat ja kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest. Tema teosed sobisid selliste aadlimeeste kodudesse, kellel jätkus haridust Poussini teemade ja tegelaste äratundmiseks. Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Tegevus toimub tavaliselt antiikarhitektuuri foonil
Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louix tõstis pargiga ka enda isiksust. Samas stiilis on ehitatud ka mitmed majad Pariisis. Louix laskis ehitada vanadekodu sõjaveteranidele ja invaliidide kiriku. Kujutav kunst 17. saj I poolel valitses baroklik realism. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. Traagiline alatoon. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. *"Poeedi
BAROKK 16 saj lõpp 18 saj algus. Totaalne stiil, hõlmab kõiki kunsti valdkondi, kirjandust, muusikat. Barokk ebakorrapärane pärl. Kõike on teadlikult kujutatud keerukana. Seostub vastureformatsiooniga. Iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus, iha. Silmapaistvamad näited on katoliku kiriku maades. (Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania) 17 saj on barokk sajand. Tallinnas võib kohata barokki Kadrioru lossi näol. Peamine keskus on Rooma. Barokki eesmärk on ilu loomine. Esimene ilu stiilis objekt on Jesuiitide kirik roomas. Purskkaevud muutuvad oluliseks. Peetruse kirik, peetruse väljak linna muutumise katse. Silmapaistvaim kunstnik oli Velazques. VELAZQUES 1599 1660. Barokiajastu kuulsaim Hispaania kunstnik. Oli hispaania õukonna kunstnik. Tema stiili iseärasus oli otsekohane siirus ja naturalism. Algselt maalis pruunides toonides, hiljem hakkas kasutama heledamaid toone. Maalis alasti veenust, mis oli ennekuulmatu."Veen...
Kunstiajalugu Nicolas Poussin Kristin Vaher III DEK Nicolas Poussin 15. juuni 1594 - 19. november 1665 Noorusaastad Varajased sketsid tõmbasid kohaliku maailja Quentin Varini tähelepanu 18. aastaselt asus Pariisi elama Pariisis õppis Ferdinand Elle ja Georges Lallemandi ateljees 16201621 ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 1622 pälvis laiema tunnustuse 1623 kutsus Pariisi Notre-Dame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 16201621
Georges de la Tour. Karjaste kummardamine. Pariis, Louvre Georges de la Tour. Christ in the Carpenter's Shop, 1645 ● Philippe de Champaigne (1602- 1674) Silmapaistev portreemaalija. Philippe de Champaigne. Kardinal Richelieu portree, 1642, National Gallery, London ● Jacques Callot (1592-1635) Realist. Meisterlikult kujutab liikuvaid inimmasse. Kuulus on „Sõjakoleduste“ sari. Jacques Callot. Hukkamine tamme all (Poodute puu) ● Nicolas Poussin (1594-1665) ● Idealiseerivasse suunda kuuluv kunstnik, teda peetakse ka suurimaks prantsuse maalijaks. Klassitsistliku doktriini aluseks oli sellel ajal prantsuse vaimuelule nii tüüpiline ratsionalism. Ebatäiuslikule tegelikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kehastada kunstis. Poussini looming tähistab prantsuse maalikunsti lõplikku vabanemist välismaa mõjude alt, selles on esmakordselt barokiajastul selge
Seal valitseb absoluutne monarhia = Louis XIV, kes on ka kunstis küllaltki asjatundlik: võimeline arhitektide projektides vigu parandama. Kunsti iseloomustab rahulik kujutamisviis, mõistuspärasus. Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale. Tema maalid erinevad tüüpilisest barokist oma rahuliku kompositsiooniga. Ka dramaatilisi stseene annab ta edasi rahulikus meeleolus. Poussin ei suutnud või ei tahtnud edasi anda suuri tundeid. Loomingut mõjutas Descartes`i filosoofia: arutleb palju elu ja surma teema üle. Oli ka
Kuulsamad kunstnikud Itaalia kunstnikud ANDREA DEL POZZO (16421709) Agostino, Lodovico ja Annibale (vennad) CARRACCID MICHELANGELO DA CARAVAGGIO (15731610). Madalmaad PETER PAUL RUBENS (15771640 ANTHONIS VAN DYCK (15991641)) JACOB JORDAENS (15931678) FRANS HALS (15811666) REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (16061669) Hispaania DIEGO VELAZQUEZ (15991660) Prantsusmaa NICOLAS POUSSIN (15931665) CLAUDE LORRAIN (16001682) ANDREA DEL POZZO Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase MICHELANGELO DA CARAVAGGIO Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Teda on maalikunstis kujutatud tavaliselt alasti noorukina, kelle pead ehib viinapuu- või luuderohulehtedest pärg (viimane igihaljas taim, mis sümboliseerib looduse võitmatut jõudu). Samuti kasutatakse tema sümbolitena kuuseoksa või kuusekäbi. Enamasti on teda kujutatud maalidel rohkete austajate ja saatjatega. Tizian. "Bakchos ja Ariadne", õlimaal, 1521 1522, NGL. Caravaggio. "Bakchos" , 1590-ndad, Uffizi, Firenze, Itaalia. Nicolas Poussin. "Bakhanaalid", 1631 1633. Õlivärvid lõuendil. Rahvusgalerii, London, UK. Caravaggio. "Bakchos", 1590-ndad, õlivärv lõuendil, Uffizi, Firenze, Itaalia. Kokkuvõte Dionysosel ehk Bakchosel oli omapärane lugu ja samuti tähtis roll Vana- Kreeka ühiskonnas. Näiteks arenes talle korraldatud pidustuses välja vanakreeka tragöödia. Talle korraldatud ja pühendatud pidustused olid iseäranis köitvad
Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles Louis XIV portree FRANCOIS GIRARDON Louis XIV ratsamonumendi kavand
Väljendusvõimalusi rikastavad ka erinevad värvi pinnale kandmise meetodid. Priimamaalis (itaalia keeles "alla prima") jääb iga pintslitõmme aluspinnale nii nagu ta algselt pandud sai, ilma üle maalimata. Laseeriva tehnika puhul seevastu maalitakse paljude õhukeste, poolläbipaistvate kihtidena. Pastoosne (itaalia keeles "pastoso"- taignane) on viis, mille puhul värv kantakse paksult, puhuti lausa reljeefse kihina. Nicolas Poussin. Et in Arcadia ego. Allegooriline figuraalkompositsioon. Maalikunsti teosel on tavaliselt midagi kujutatud (erandiks on abstraktne kunst). Maalikunsti võib jagada kujutatu, nn. süzee järgi. Figuraalkompositsiooni puhul on aluseks inimene või inimeste rühm.. Religioossetes, mütoloogilistes, allegoorilistes teostes, ajaloo- ja olustikumaalides on aluseks jutustus. Portree- ja aktimaali puhul on jutustusest olulisem inimese näo või alasti keha edasiandmine. Willem Kalf. Dessert
BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii...
Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Poussin tegi veel vaibakavandeid.
"HEINAMAALT KOJUTULEK" kujutanud ka sepikojas töötavaid seppasid · olustikumaalid kui suri, siis kahe ülejäänud venna maalid muutuvad vaesemaks Le Nain'ide koloriit üsna vaene o Jacques CALLOT Graafik "SÕJAKOLEDUSED" o Kunstiakadeemia Charles le BRUN · Versailles' lossi kujundaja Nicolas POUSSIN · Ideaalmaastik · Heroiline maastik Claude LORRAIN · Hea koloriit Hyacinte RIGAUD · Portretist · Tuntuim portree Louis XIV-st · Skulptuur o Pierre PUGET o Antoine COYSEVOX o Francois GIRARDON "NÜMFID APOLLONI KUMMARDAMAS"
Marmor Museo Nazionale del Bargello, Florence, Italy Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Suur Bakhanaal(1628) Nicolas Poussin (1594-1665) Õlilõuend Louvre, Paris, France Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Bakanaal (1890) Õlilõuend Henryk Siemiradzki (1843-1902)
1650. aastal lisandus õukonnaballetile ballettkomöödia (nt. ''Kodanlasest aadlimees''. Barokkskulptuur Prantsusmaal Prantsuse barokkskulptuuri maitsekas ühtsus kujunes välja siis, kui troonile tõusis Louis XIV. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET. Maalikunst Prantsusmaal Prantsusmaal olid maalijad , nii nagu skulptorid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN. Poussini laadi edasiarendajaks ja klassitsistliku maastikumaali loojaks oli CLAUDE LORRAIN.
Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteoste kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi. Prantsuse maalikunst Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub
1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele JOHANNES VERMEER (16321675 astronoom, hollandalane) säilinud 34 maali, looming sündis 12
kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine. Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt. Ta on tuntud eelkõige Tartu Ülikooli hoonete projekteerija ja ehitajana. Kunstnikud: Poussin, „Kuldvasika jumaldamine“ Claude Lorrain Romantism, kunstivool mitte stiil 1825-1850 Iseloomulikud jooned: üksikisiku sisetunne on tähtis, keskaja imetlemine, rahvusliku identsuse otsingud, rahulolematus kaasajaga, ülistati puutumatut loodust, väljendas kartust või pettumust valgustussajandi/ajastu ideedes, hajuvad kontuurid, rõhk värvidel-maaliline, läbimõeldud kompositsioon Teemad: loodus, ajalugu, kaasaeg, loomad liikumises nt võitlus, kauged maad
Third level Fourth level Fifth level Alessandro Botticelli. Venus and Mars. 1483. National Gallery, London. Diego Velázquez. Mars. c. 163941. Museo del Prado, Madrid, Hispaania Nicolas Poussin. Mars and Venus. 16261628. Oil on canvas. The Museum of Fine Arts, Boston Seos tänapäevaga Tänapäeval kasutatakse enamasti koomiksi või arvutimängu tegelasena. Ka raamatuid on kirjutatud: Ares: God of War Powell's Books Kasutatud materjal Wikipeedia http://en.wikipedia.org/wiki/Ares Web Gallery of Art http://wga.hu
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks. Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-17...
Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus. Valgus on talle peamiseks väljenduslahendiks, see koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. 6) Keda peetakse parimaks prantsuse barokkliku klassitsismi maalikunstnikuks? Nimeta milliseid maastikumaali liike ta esindas? NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse Kasutas oma loominguis teemasid antiikmütoloogiast ja-kirjandusest Kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid , tegelaste tunded kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta Piltide meeleolu suursugulik ja pidulik, mitte rõõmus ja muretu On maalinud nn. ideaalmaastikke ja ka heroilist maastiku Ta looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni, seega peetakse parimaks barokliku klassitsismi maalikunstnikuks
Näiteks: Mosaiik San Vitale kirikus Ravennas. VitraaZ - klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel. Näiteks: kirikute aknad. "Ilusa klaasakna madonna" Chartres'i katedraalis . Marinist meremaalija Näiteks: Aili Vint, William Turner, Aivazovski. Figuraalkompositsioon - peamiseks aineks on inimene või inimeste rühmad; religioossed, mütoloogilised, allegoorilised, ajaloomaal, olustikumaa. Näiteks: Nicolas Poussin ,,Et in Arcadia ego." Nikolai Guli "Lillemüüjad" Konrad Mägi ,,Pietà" Portree - teatavat isikut või isikuid kujutav kunstiteos. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Albrecht Düreri autoportree Autoportree - portreezanri alaliik, kunstniku kujutis iseendast. Näiteks: Albrecht Düreri autoportree Grupiportree Portree, kus on kujuitatud korraga rohkem, kui üks inimene. Skulptuur - kuju, teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Näiteks: Ants Laikmaa,,Marie Under"
Kogu riietus oli üle külvatud kaunistustega: Lindid , lehvid, pandlad kui jalgateni välja. · Kallid hõbe- ja kuld kangad. · Meeste püksid muutusid lühikesteks ja laiatekas. · Naisel oli oluline sale piht ja slepiga kelit . · Baroki sümboliks olid PARUKAD! Maalikunst: · Oluliselt avardus teemaring. · Jäätvustama hakati ebatavalisi poose ja äkilisi liigutusi. · Valguse ja varju kujutamine. · Kuulsaimad kunstnikud: Pemrant , Rubens , Nicolas Poussin ,Claude Lorrain , El Greco, Velázquez. · Barokk oli maaliline. El Greco - Toledo äikese eel Arhitektuur: · Ehitise tähtsaimaks osaks nuutus Fasaad, mis kuhjati üle igasuguste dekoorielementidega. · Barokk- kirikud on valguseküllased ja avarad. · Siseseinad kaeti sageli värvilise marmoriga, maalidega ja skulptuuridega.
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
Tohutul hulgal on pargis allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure- fontäänide osana, gruppidena väikestel väljakutel taimestikust moodustatud nurgakestes või ridadena teede ääres. Niisugust parki nim prantsuse pargiks e regulaarpargiks. Prantsuse barokkmaal N.Poussin tema looming, võrdle tema maale Caravaggio maalidega, mida maalis, kuhu maalid mõeldud olid? Ideaalmaastik? Kui Caravaggio maalis inimesi nii tõetruult kui võimalik, siis Poussin leidis, et inimesi ja ka maatsikku tuleb ilustada. Poussin maalis parima võimaliku versiooni inimesest. Ideaalmaastikud, mida kunstnik maalis polnud tihtipeale olemaski, maastikke elustas ta mütoloogiliste kangelastega või nt karjasepaariga. Inglise barokk Saint Pauli katedraal, inglise park Inglise parki iseloomustavad metsikult kasvavad puud, salapärased nurgatagused ja varjualused, ebakorrapärased veekogud, looklevad teed. Barokk Venemaal Peterburis mis oli eeskujuks 17.saj, mis 18
Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Nicolas Poussin Maalis pigem antiikmütoloogia ja kirjanduse teemadel. Lihtinimene tema teostest aru ei saanud. Tema töödes on ülekaalus selgus, loogika ja kord. Flandria maalikunst- esindajad Väga äärmuslik barokk. Kõige kuulsam esindaja on Peter Paul Rubens, kes armastas inimese ja looma vastandamist. Tema kuulub väheste kunstnike hulka, kes olid kuulsad oma eluajal. Kuulsaimad tööd näiteks „Kolm graatsiat“, „Clara“, „Ristile tõstmine“
Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast
Hollandi maalikunsti tippudeks kujunesid kaks maalijat, kes elasid ja töötasid üheaegselt Frans Hals (üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid) ja Rembrandt, kes oskas anda nii piiblistseenidele kui igapäevase elu sündmustele üldinimliku, sügavalt tunnetatud ja haarava tähenduse. Ta maalis umbes 700 maali, kuulsaim on "Kadunud poja tagasitulek", mis oli ta viimane maal. Prantsusmaal olid barokse suuna peaesindajaks Nicolas Poussin. Peter Paul Rubens Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.Hariduse sai ta ladina koolis. Aastal 1598 võeti Rubens vastu linna maalikunstnike gildi. Aastal 1600. läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Aastal 1603 reisis Hispaaniasse
aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil *ohtralt viljeleti portreekunsti tähtis välimus
marmori, valgete ja kullatud reljeefidega, seina ja laemaalidega. Park reeglipärase pargi täiuslik näide, põhimõte: ilu tuleb luua loodust täiendades. Pargi teljeks Pariisi tee pikendus, ümber paiknevad basseinid, teedevõrk, kujundatud lillepeenrad ja kujunditeks lõigatud puud-põõsad, tohutul hulgal dekoratiivseid marmorskulptuure. Prantsuse maalikunsti esindaja NICOLAS POUSSIN - kasutas loomingus antiikmütoloogia teemasid, kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid, tegevus toimub antiikarhitektuuri foonil, tegevus mõjub teatraalselt, tunded kujutatud jahedalt, piltide meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu, piltidel nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele.
sidumises kindlamaks tervikuks, kusjuures alal hoiti põhiline selgus osade vahel. Barokk 16. saj lõpp-18. saj Hoogsus, liikuvus, kirg, Claude Lorrain, tunnete ülepaisutus, Nicolas Poussin, teatraalsus, üllatavus, Frans Hals, abatavalisus. Rembrandt Manerism 16. saj keskel Peenutsemine, kunstlikkus, Jacopo Carrucci, maneerlikkus Tintoretto, Parmigianino Egeuse kunst 26.-12. saj e
Room. London Hotel Victoria is one of the famous hotels near Buckingham Palace . Other Buckingham Palace hotels include, Forty One, Jolly Hotel St. Ermin's and The May Fair, to name a few. Buckingham Palace, London The 19 state rooms are open to visitors during August and September while the Queen makes her every year visit to Balmoral. The State rooms house some of the Royal family's greatest treasures including paintings by Rembrandt, Rubens, Poussin and Canaletto. They are also exquisitely furnished with some of the finest French and English furniture . The Changing of the Guard takes place in the forecourt of Buckingham Palace at 11.30 every day in summer, every other day in winter, and lasts about 45 minutes. The nearest tube stations are Green Park, Victoria, Hyde Park Corner and St. James's Park. Royal Family Queen Victoria Memorial A part of the palace is still used by the Royal family
veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil. ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas. See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud. heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin olustikumaal- inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal 3.) Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, hoogsus, suur tundeküllasus. 4.) 1. eelkõige levis barokk väga tugevalt just neis maades, kus agaralt tegutses katolik kirik (itaalia, hispaania, flandria). 2. Hollandis omandas barokk lihtsama ja realistlikuma ilme ehk realistlik barokk. 3. Prantsusmaal. ja Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem stiil, mida nim
Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Diana-Maria Vahtramäe 10 RL klass MAASTIKUMAAL Referaad Mõisaküla veebruar 2010 SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin lähemalt mida kujutab endas maastikumaal, millal see tekkis ja milliseid alaliike sellel leidub. Lisaks uurin veel tuntumaid maastikumaalijaid.MAASTIKUMAAL Maastikumaal on maal, mille pealmine temaatika ja inspireeriv idee on looduslik maastik. Maastikumaali liik sai iseseisaks haruks 17.sajandil ja 19.sajandi lõpuks vahetas välja ajalomaali kui ambitsioonika noore kunstniku põhieesmärg (Silmaringi teadmik- "Kunst"; lehekülg 488) "Ivy Bridge", Joseph Mallord Willia...
vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu ilmneb, on klassikaliste ideaalide järgijate hulka toodud ka Shakespeare ja Tasso. Värvil on seejuures sekundaarne roll. Lähtudes küll klassitsistlikust vormikõnest ja
Fourth level Fifth level 226 x 207 cm Õli lõuendil Louvre, Pariis Van Dyck maalis Charles Ist 38 portreed, see on neist parim. Tasuks andekuse eest tegi kuningas temast rüütli. Barokk Maalikunst Maalikunst Prantsusmaal Nicolas Poussin (15941665) Arkaadia Karjased U 1648 1650 Click to edit Master text styles 58 x 121 cm Second level Õli lõuendil Third level Fourth level
° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin ° Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja) ° Hea klassikaline haridus ° Arendas kunstiteooriat ja kasutas loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest ° Teosed sobisid aadlike kodudesse, kel jätkus haridust tema teemade ja tegelaste äratundmiseks ° Üllad ja tõsised teod ° Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ° Mõjutab mõnevõrra teatraalselt ° Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta
Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . Monteverdi, Händel, Vivaldi „Aastaajad“ 3. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). ISnstumentaalmuusikažanr mitmeosaline teos väikestele pillikooseisudele. Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul
Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast
Barokk Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmot...
ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16.saj. ennustanud uue kirikutüübi sündi? jesuiitide ordu 2. Mis iseloomustab sellise kiriku (barokk-kiriku) siseruumi? ¤ kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid (dekoratiivsem iseloom kui gooti stiili omadel) ¤ enam ei jagunenud siseruum löövideks 3. Mis annavad ilmet sellise kiriku välimusele? Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasi...
kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku. Kujutavas kunstis võttis De La Tour mõjutusi Caravaggiost natuke religioossed olustikupildid, valgusvihk. Louis Le Nain kujutas lihtrahvast, Callot oli karm realist (,,Sõjakoledused"). Asustati kunstiakadeemia, mis oli õppeasutus, hiljem maitsekohtunik ja normineerija (diktaator Charles Le Brun). Prantsuse barokse klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. P. kujutas enamasti antiikaega. Vihjas ka surma.On maalinud ka nn ideaalmaastikke. Lorrain lõi uue kompositsiooni äärtes puud, majad; keskel vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon klassitsism, mis meenutab antiiki. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. Sajandil. Prantsuse õukonnas tekkis rokokoo, mis kestis umbes 50 aastat. Sisekujundus oli kergepärasem õrn ornamentika, heledad värvid, intiimne ja mugav õhkkond. Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris
lõhestab ere, nagu nähtamatust luugist tulev valgusvihk. Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis. Marinistid- meremaal, mereranna v sadamavaateid kujutav maal Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin. Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17
Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. · Caude Lorrain. Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissitaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Tema laad on maalilisem ja barokklikum kui P., kuid ikka selge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
