Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"petersell" - 257 õppematerjali

petersell on asendamatu lihatoitude ja suppide maitsestamisel, selle värskeid lehti on soovitav lisada toidule pärst keetmist.
petersell

Kasutaja: petersell

Faile: 0
thumbnail
12
ppt

Petersell

Kreeklased ise peterselli ei söönud vaid söötsid seda oma võidusõiduhobustele. Roomlased seevastu tarvitasid ohtralt peterselli. Seda seoti peokülaliste pärgadesse, et leevendada joovet ning varjata halbu lõhnu. Keskajal usuti, et peterselli kasvatamine õnnestub vaid nõidadel ja rasedatel naistel ning korralik saak kasvab vaid Suurel reedelkülvatud seemnetest. Petersell Petersell (Petroselinum) on sarikalaste sugukonda kuuluv taimeperekond. Peterselli perekonda kuulub:kähar petersell, lehtpetersell, varspetersell, metspetersell, juurpetersell, harilikpetersell ja nendest kõige kuulsaim aedpetersell. http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond)...

Toiduvalmistamine
13 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maitsetaimed

2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. MAITSETAIMED........................................................................................................... 5 1.1 Till..............................................................................................................................5 1.2 Petersell ......................................................................................................................5 1.3 Murulauk...................................................................................................................6 1.4 Basiilik....................................................................................................................... 6 1.5 Meliss...

Kaubandus ökonoomika
40 allalaadimist
thumbnail
70
xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27...

Aiandus
145 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Praktika aruanne - Sõpruse Rimi Hüpermarket

TALLINNA TEENINDUSKOOL Sören Sakkeus 011M Sõpruse Rimi Hüpermarket Praktikaaruanne Juhendaja:Külliki Türi TALLINN 2011 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.MÜÜGITÖÖ ALUSED........................................................................................................... 4 1.1TUTVUMINE KAUPLUSEGA........................................................................................ 4 1.2AJALOOLINE ÜLEVAADE JA ARENG...

Müügitöö alused
215 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vitamiinide tähtsus tervislikus toitumises

( leidub kalamaksaõlis,- kalades,- munades ) · E-vitamiin- see on ühtlasi antioksüdant ja seetõttu ka vähivastase toimega ( leidub võis,- lõhes ja kiivis ) · K-vitamiin- on vajalik vere normaalseks hüübimiseks ja verejooksude vältimiseks ( leidub kapsas,- maisis,- hernes,- petersell ) Avitaminoos on haiguse, mille korral on organismis mingi vitamiini puudus. Selle tulemusel lakkab paljude ensüümide töö, millega võivad kaasneda tervisehäired Mineraalide tähtsus tervislikus toidus Mineraalaineid leidub inimese organismis üle 70ne. Kõikide nende talletamiseks on vaja süüa väga mitmekesiselt, sest nad on väga olulised kehavedelike, luustiku ja ensüümide koostises...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Tsitsruselised

Cvitamiini nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas C vitamiini! CVITAMIINI RIKKAD ON : · värsked kibuvitsamarjad, · punane paprika, 12 · mustsõstrad, · petersell , · mädarõigas, · kiivi, · jõhvikad, · till, · tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), · valge peakapsas, · melon, · tomat, · kartul, · kaalikas, · aedmaasikad. PÄEVAKOGUS: Päevakoguse võib kätte saada: poolest tassist apelsinimahlast, 50 gr mustsõstardest, 100 gr maasikatest, lillkapsast, 100150 gr murakatest, 150200 gr kaalika või kapsa toorsalatist, 200 gr tikritest, 200300 gr punastest sõstardest....

Kokandus
106 allalaadimist
thumbnail
42
xls

Toiduained

RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape ­ MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)...

Kehaline kasvatus
46 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Allergia erinevad vormid

Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite (õietolmu, seemned ja muu) suhtes. (1) Marjad ja puuviljad Marjadest ja puuviljadest on Eestis allergia põhjustajaks sagedamini maasikad, mis tekitavad nahalöövet. Seda võivad põhjustada ka apelsinid ja sidrunid. (1) Köögiviljad Köögiviljadest võivad sageli sensibiliseerida organismi tomat, sibul, seller, petersell , kaalikas, peet ja kartul. Allergeeniks võivad olla köögiviljades leiduvad pestitsiidid. (1) Maitseained Mitmesugused maitseained (sinep, pipar, nelk, kaneel, muskaatpähkel, 8 piparmünt) on tihti allergeeniks. Näiteks tekkis allergiline nohu kondiitril piparkooke valmistades. Selgus, et põhjuseks oli nelk ja muskaatpähkel. Ka kakao, sokolaad ja kohv võivad organismi sensibiliseerida.(1) Õlu ja vein...

Bioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Päikesesüsteemi planeedi

Maa Veenus: Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Keskimine kaugus Päikesest:108,2 Osadel planeetidel on ka milj.km kaaslased mida nimetatakse Läbimõõt:12104 km Tõnis Petersell Pinnatemp.:480°C 9D kuudeks. Ööpäev: 117 Ma päeva Aasta pikkus:225 Maa päeva Kuude hulk:0 Püürlemistelje kalle:2°...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisküsimustele vastused

lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell , redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2...

Taimekasvatus
317 allalaadimist
thumbnail
10
doc

II A rühma metallid

Vananedes võivad kaltsiumiühendid ladestuda ning põhjustada ateroskleroosi. Kaltsiumi põhilisteks toiduallikateks on piim ja piimatooted (120 mg Ca/100 g piimas!), kalad ja kalajahu sisaldavad tooted, seesamiseemned, mandlid, juust, 9 piimasokolaad, tumerohelised köögiviljad (spargelkapsad, petersell , hernes, roheline sibul) ja muud aedviljad ning puuviljad. Piim ja piimatooted on olulised kaltsiumiallikad 2.8.4 Strontsiumi biotoime Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada, et ta võtab osa luudes ja hammastes kulgevatest ainevahetusprotsessidest. Strontsiumühendeid on kasutatud luuhõrenemise ja hambakaariese ravil. Strontsiumiühendite mürgisus inim- ja loomorganismidele on väike. Mullast ja veest...

Keemia
108 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Arvatakse, et vitamiin C aitab vähendada ka vähiohtu. Vitamiin C nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaa viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, aed- ja puuviljad jm. Mida punasem vili, seda enam on temas vitamiin C! Vitamiin C rikkad on: - värsked kibuvitsamarjad, - punane paprika, - mustsõstrad, - petersell , - mädarõigas, - kiivi, - jõhvikad, - till, - tsitrusviljad (sidrun, apelsin, greip, mandariin), - valge peakapsas, - melon, - tomat, - kartul, - kaalikas, - aedmaasikad. Päevase vajaliku koguse võib kätte saada: umbes klaasist apelsinimahlast, 60 g mustsõstardest, 125 g maasikatest, murakatest või lillkapsast, ca 200 g kaalika või kapsa toorsalatist, 250 g tikritest või punastest sõstardest. Vitamiin,...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
14
xls

Toiduainete koostise tabel

Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110...

Kokandus
80 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

Loomsetes produktides leiduv raud on kergemini omastatav, kui taimsetes produktides sisalduv, seega taimetoitlasi võib ohustada rauavaegus. Raua imendumist soodustab C vitamiin, Ca ja kofeiin aga takistavad. Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õppimisraskusi, väsimust, külmatunnet, langenud immuunsust. Raualiig viib aga südameveresoonkonna haigusteni ja on oksüdatiivse stressi allikaks. Allikad: petersell , veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, verileib, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli. Kroom Cr Teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Allikad: õllepärm, brokkoli, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl, koorikloomad. Vask Cu Osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks. Aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana...

Kokandus
151 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maitsetaimed

Huvitava välimusega on aedruut, mis pakub aias toredat vaheldust oma hallikasroheliste lehtede ja rohekaskollaste õitega. Külvamine Aedtilli ja lehtpeterselli seemneid võib Katrin Uurmani sõnul külvata ühele peenrale hajusalt või ridadena juba maikuus. Hiljem võib harvendamisega nendest liikidest kujundada rühmad. Harvendamist vajab eelkõige petersell , aedtill võib jääda tihedalt või mõnesentimeetriste vahedega. Ka suure mungalille ja lehtsalati seemned võib kasvukohale külvata maikuus. "Et mungalille seemned on suured, siis saab neid ühekaupa külvates jätta vahed täpselt sellised, nagu taimede vahekaugused olema peavad," seletas aianduskooli õpetaja. Lehtsalat vajab jällegi harvendamist, samuti on tarvis jälgida, et muld läbi ei kuivaks ja vastavalt vajadusele kasta....

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Piparmünt

Veel nimetatakse: Aiamünt, Piparmints, Vehverments, Vehvermänts, Vehvervents. Piparmündi päritolu ja omadused Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt...

Loodus õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Värvide harmoonia

Värvide harmoonia 1.1 Harmoonia, simultaankontrast ehk samaaegsuskontrast Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik selles esinevad kooslused (roogade puhul värv, tekstuur, vorm) on kooskõlalised. Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes. Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide samaaegsuskontrastide korral. Roogade värve valides ollakse tihti samas olukorras kui lilleseadja. Kompositsioon tuleb valmistada saada o...

Värvusõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Loengud VI-VIII

K+ rakus 30 ­ 50 rakuvälises vedelikus K+/Na+ tagab Membraanipotentsiaali Osmootse rõhu Normaalse veevahetuse Membraanitranspordi ja imendumise Mitmete ensüümide aktiivsuse Na puudus esineb harva 10 % soola on toiduainete looduslik sisaldus 50 % lisatakse tööstuses 40% lisab tarbija Na puudus võib esineda taimetoitluse korral, taimedes on Na vähem, K rohkem. Na on rohkem maitseainetes: till, petersell , seller, küüslauk Kloor 7.2. Kaltsium, magneesium Kaltsium · Moodustab ~2% kehakaalust · 99% Ca on luudes. Luukude uueneb pidevalt, see on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et siluda koormuspragusid · vereplasmas on Ca konst., 2,3-2,7 mmol/l (9,2-10,8 mg%) · vajadus 800-1200 mg päevas, s.o. 20-30 mmol Toiduga saadud kaltsiumist imendub keskmiselt 20-30% Päevas eritub 25 mmol (1g) Ca, sellest uriiniga 1/5, 5 mmol, ülejäänu 20 mmol eritub...

Inimese toitumisõpetus
64 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Söömine-joomine keskaegses Tallinnas"-kokkuvõte

Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike. Köögiviljadest domineerisid keskaja inimeste toidulaual enim kapsas, naeris, kaalikas, porgand, redis, söögipeet, rõigas, pastinaat, kurk ja petersell . Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias, kuna idamaised vürtsid olid kallid. Kõige tuntumad maitseained olid petersell, aedruut, sibul, rõigas, küüslauk, aedtill, kummel, salvei, mädarõigas, aedseller, sibul ja unimagun. Puuviljakasvatuse kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid ja seetõttu ka selles raamatus. Algselt kasvatati õunu ja pirne ja hiljem lisandusid neile kirsid, küdooniad ja ploomid. Arvatakse, et ka kreegid....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv ­ 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide ­ 38,9kJ (9,...

Toitumise alused
216 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun