Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms. Hellenistlik kirjandus ja religioon · Silmapaistvaim zanr luule · Komöödia · Idamaised jumalad · Taevakehade järgi ennustamine Teadus · Teaduse hiilgaeg · Archimedes kruvi, kehade veeväljasurve ___________________________________________________________________________ _____
Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiemad. Hellenistlikud linnad Idamaadele rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest neist said peagi rikkad ja rahvarohked linnad. Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknenud Alexandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vanade linnade seast tõusis eriti esile Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serva ja muidu avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikaste linnakodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremaid mõõtmeid.
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse el...
Realistlikud ja passiivsed Poeete ja õpetlasi kutsuti skulptuurid õukonda Loodi lineaarkiri ning Rhodose koloss toimus ka selle Kultuuirikeskused- kohandamine kreeklaste Pergamon, Aleksandria, keelele Museion Religioon Palvetamine Suurenes isiklik kontakt Mütoloogia jumalatega Austus Kreeklaste poolt Vähenes mütoloogia roll
ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused, tähtsaks muutus orjapidamine. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. HELLENISTLIKUD RIIGID JA KULTUURIELU Edenes tänu valitsejatele
hirmudest. 6. Teadus Enam ei tegeldud teadustega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7. Religioon Vahemere -äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke. Mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8. Arhitektuur- lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad- eriti Aleksandria ning Pergamon Väike- Aasias. 9. Skulptuuris inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antiookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Kreeka. Maailmaimed Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss
aristokraatide soove ja nõudmisi) · monarhid võtsid oma igapäevaelus palju üle idamaistelt eelkäijatelt · linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused · orjapidamine sai veelgi suurema ulatuse · nõukogude, ametnike, rahvakoosoleku võim piirdus igapäevaelu puudutavate küsimustega · sõjaväekorraldus-sõjavägi koosnes palgasõduritest, kes elasid sõjaväeasulas. · Kultuur edenes tänu valitsejate soosingule(Aleksandria tempel Museion ja raamatukogu, Pergamon, Ateena) · teater kaotas oma senise tähenduse, kuna linnriik ja sellega seotud küsimused olid oma tähtsuse minetanud, aga komöödiate kirjutamine jätkus(armastus, perekonnaelu) · esiplaanile tõusis luule(hellenistlik poeesia- Aleksandria luule), luules ei tuntud huvi ühiskonnaelu ja moraali küsimuste vastu, pigem ülistati valitsejate perekonnaliikmeid, luulelt oodati sügava sisu asemel elegantset stiili, luule pidi naudingut pakkuma
6.Teadus enam ei tegeletud teadusega filosoofia raames, vaid need eraldusid omaette tegevusaladeks. Spetsialiseerumine. 7.Religioon Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Religioonide segunemine. Müsteeriumite tähtsus tõusis. 8.Arhidektuur lisandus korintose sammas, domineerisid ilmalikud hooned. Sündisid suurlinnad eriti Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. 9.Skulptuur inimese individualiseerimine, rõhk tunnetele, ilmus ka naise (alasti) figuur. Suurimad keskused Aleksandria uus maailma kultuurikeskus, koondas õpetlasi kogu Kreeka maailmast. Heade töötingimuste tagamiseks rajati Museion - muusade tempel, mis oli ka teaduskeskus ja raamatukogu. Antookia ja Pergamon. Kreekas oli endiselt oluline Ateena. Maailmaimed: Püramiidid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul ? Hellenismiajastu on periood, mis kestis Aleksander Suure vallutustest (~323 e.m.a) kuni Rooma võimu kehtestamiseni (~30 e.m.a). Aleksander Suure vallutused panid aluse Kreeka kultuuri levikule kogu selleaegses maailmas. Pärast Philippos II mõrva, korraldas tema poeg Aleksander Suur kreeklaste ning makedoonlaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Ta oli väga edukas ning vallutas enamiku pärslaste impeeriumist, sealhulgas riigid nagu nt. Süüria, Egiptuse, Palestiina, Mesopotaamia ning paljud teised. Vaid Indiat ei õnnestunud tal vallutada. Aleksander vallutas kokku 21 riiki, millest moodustati suur ja võimas impeerium. Peale Aleksandri surma lagunes enneolematu impeerium väepealike vahel puhkenud sõdade tõttu laiali ning tekkisid kolm riiki: Egiptus; Babüloonia, Süüria ning Pärsia; Makedoonia. Hellenismiajastul toimusid mitmed suuremad ja väiksemad muutused pea ig...
Süüriasse, Palestiinasse, Egiptusesse, Mesopotaamiasse, Iraani (Likvideerides Pärsia impeeriumi). Aleksander Suur sai enda valdusesse terve Kesk-Aasia, ning kaotas alles indiale. Peale vallutusretke pidas ta end maailma valirtsejaks. Hiljem lagunes kahjuks tema hiidriik kolmeks: Egiptus, nn. Seleudide riik ja Makedoonia. Tähtsaim linn, mis tekkis seoses Aleksander Suure vallutustega, oli Aleksandria (Niiluse jõe suudme juures). Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms)
Põhiline põhjus, miks kreeklaste väljaränne Idamaadesse toimus, oli see, et nad tahtsid paremaid põlde ja maid. Kuna Kreeka looduslikud olud on peamiselt mägised ja põlluharimist ei saa harrastada hästi. Ning tänu kreeklaste väljarändele levis ka kreeka keel ja kultuur väljapoole Kreekat. Nad asusid põhiliselt Idamaades vanades linnades. Või rajasid üldse uusi asulaid. Sellega said ka nad oma kultuuri ja keelt levitada. Kuulsamateks linnadeks said Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Kultuurikeskuseks sai hellenismiajastul Aleksandria. Kuningate korraldusel rajati Aleksandriasse Museioni raamatukogu. Seal tegutsesid ajajärgu silmapaistvamad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena.
poolsaar · Vabariiklik · Platon valitsemiskord · Aristophanes Hellenismi 336 30 eKr · Egiptus, · Aleksandria · Aleksandria · Aleksander Makedoonia, · Pergamon rajamine, Suur Balkani · Antiookia tuletorn · Dareios III poolsaar, · Rhodose Pärsia koloss · Artemise tempel
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli raja...
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
tulemus: jeruusalemm vallutati kristlaste poolt. III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik ja Pergamon. IV ristisõda - 1202-1204 korraldas paavst Innocentius III tulemus: vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. vallutati Zara linn.
impeerium. Kahjuks aga ei suudetud vallutada Indiat. Peale Aleksandri varajast surma järgnesid tema tähtsamate sõjapealike vahel tülid, mille pool sajandit kestnud sõdade tulemusena lagunes suurriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Aleksandri vallutusretkede tulemused: · kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse, · uute linnade rajamine, tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias, · kreeka kultuuri levik Vahemere idaossa levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel, · kreeklaste enda elukorralduse muutumine ning idamaiste mõjude suurenemine. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis kaotas hellenismiperioodil oma tähtsuse.
Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii saigi alguse kreeka keele ja kultuuri levik väljaspool Kreekat. Kirjanduse külje pealt hakkas esile tõusma luule. Ajapikku kultuur mitmekesistus, seda soosisid valitsejad. Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion. Sellel oli väga tähtis mõju kogu riigile. Sinna kutsuti nii kirjanikke kui ka õpetlasi üle kogu Kreeka riigi. Museioni juurde rajati k araamatukogu.
.......8 Andrees Allgemeiner Handatlas............................................................................................. 8 Rand McNally Atlas ...............................................................................................................9 20. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased.................................10 Atlante Internazionale del Touring Club Italiano................................................................. 10 Pergamon World Atlas..........................................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13 Sissejuhatus
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses
KOLMAS RISTISÕDA Kolmas ristisõda (11891192), oli Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. See oli kõige kuulsam ja esinduslikum ristisõda. Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konflikt Fatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Saladin astus ka vastu kristlikele ristisõdijateriikidele Süüria aladel ning vallutas Jeruusalemma tagasi aastal 1187. See põhjustas vastureaktsiooni eurooplaste poolt: religioossest innustusest kantuna lõpetasid omavahelise konflikti Inglismaa kuningas Richard I ja Prantsusmaa kuningas Philip II ning läksid koos järjekordsesse ristisõtta. ...
aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Teekond: Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha- Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks sellele rüüstasid ristisõdijaid linnu, mis neile väravaid ei avanud. Lõpptulemus: Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse kaotas muhameedlastele. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/SirleReinholm/ristisjad http://et.wikipedia
Viimase võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Aleksandriale lisandusid Antiookia Süürias ja vanade linnade seast eriti edenenud Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Levis a arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel enam-vähem kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse elanikkonna hulgas juhtpositsioonil. Kaugemal ida pool jäi kreeklaste ja kreeka ehitiste osatähtsus küll väiksemaks, kuid teatud määral ulatus see kõik ka Mesopotaamiasse ning mõneti isegi Kesk-Aasiasse ja Induse kallastele.
see ei toonud esialgu Olümpia 4.saj. I poolel tõusis valitsevaks Makedoonia, k.a Kreeka kaasa ühiskonna arengu Teeba Antigoniidid märgatavat kiirenemist. Olümpiamängude korraldamine 4.saj.keskel algas Makedoonia Pergamon Attaliidid Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus. 338.a. eKr Chaironeia Hellenismiajastu lõpetasid olid nõrgenenud kreeklaste ajaarvamisele lahingus purustas Philippos II Rooma vallutused ja siinsed kreeklased ja ühendas kogu valdused muutusid Rooma
hellenismiajastul? Hellenistlik periood algas 330. a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riiklik järelvalve. Linnades järgiti vanu kombeid,
Kaubandus Vahemerel elavnes senisega võrreldes veelgi ja rikastekodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast. Aleksandriast sai hellenismiaja silmapaistvaim kultuurikeskus. Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Silmapaistvamaks zanriks kujunes hellenismiajal luule, mida soosisid Egiptuse jumalad. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleeme üle. Ei kadunud ka teater. Teater oli igas suuremas linnas. Jätkuvalt tehti uusi näidendeid, kuid ka kanti ette vanu. Enam ei eelistatud sügavamõttelisi ja tragöödilisi näidendeid, vaid hoopis komöödiaid.
· Täiustusid ka sõjalaevad need olid nüüd suuremad ja kiiremad 3. Hellenistlikud linnad · Idamaale rännnanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid · Uutest linnadest oli tähtsaim Egiptuses Niiluse suudmes paiknenud Aleksandria, millest kujunes Vahemeremaade suurim linn, kuulus oli ka Antiookia Süürias · Vanade linnade seast tõusis esile Pergamon Väike-Aasias · Vahemere linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks. Rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi · Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi ja rikaste kodanike kätte kogunes sageli hiigelvarandusi · Ka orjapidamine võttis varasemaga võrreldes veelgi suuremad mõõtmed
Hellenismi periood A.S. vallutusretke tagajärjed-pärslased makedoonlased vallutasid pärsia impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid j...
· Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus · Muutused religioonis segunemine e sünkreteism. · Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria raamatukogu, Aleksandria tuletorn).
TEINE RISTISÕDA Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Teise ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, tegemist oli k...
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpieion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu) Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest. Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga. Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik. Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. ("Surev gallialane") Pergamoni riik võttis vastu peamised gallide rünnakulained. Kuigi tugevad individuaalvõitlejad, ei suutnud gallid ühist rinnet luua
338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia kuningas Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule ( sellega lõppes ka Vana Kreeka ajajärk! ). Aristotelese tegevusaeg. HELLENISMI AEG 338 30 eKr Aleksander Suure valitsusaeg. Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja, Poseidoni tempel Teadus. Matemaatik Eukleides
Peale Aleksandri varajast surma järgnesid tema tähtsamate sõjapealike vahel tülid, mille pool sajandit kestnud sõdade tulemusena lagunes suurriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Tingitult Aleksandri vallutustest toimus kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse kuhu rajati uued linnade , tähtsaimad neist Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias. Ka levis kultuur Vahemere idaossa näiteks kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel. Nii suurel määral muutuski kreeklaste enda elukorraldus ning idamaised mõjud samuti suurenesid korduvalt. Seega hellenism on ajajärk alates Aleksander Suure vallutustestkuni I sajandini eKr, mil kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga. Tollel
Mängiti komöödiaid, tragöödiaid, teater avatud ka naistele. Näitleja ehk protagonist. 8. kuidas kutsustakse kreeka esimesi filosoofe, miks Loodusfilosoofid, nad olid esimesed kes üritasid ja seletasid looduses toimuvat. Thales maailm tekkinud veest. Anaximandros tajumatu piiriga alge apeiron, seletas maailma abstrakste mõiste alusel. Demokritos- aatomid. 9. millised linnad kujuneisd olulisdteks hellenismi ajastul Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Ateena. 10.isel minoilist kultuuri 2000-1400 eKr, lineaarkiri A, Knossose loss kindlustamata, kanalisatsioon, seinamaalid, templid puudusid, loss oli usukeskus. Losside ümber tihe asustus, rahulik elu. 11.miks kreeklased rajasid palju kolooniaid, kus? Itaaliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse põllumaade pärast, kaubavahetus, neil leidus vähe metalli (rauda). 12.iseloomusta ateena riiki Atika mk, alguses aristokraatlik, al 5 saj. Demokraatlik
...............................................................................4,5 3.Linnad..................................................................................................................................6 3.1. Linn Aleksandria............................................................................................................6 3.2. Pharos.............................................................................................................................6 3.3.Linn Pergamon...............................................................................................................6 Elumajad...............................................................................................................................6 4.Skulptuurid.........................................................................................................................7 4.1. Rhodose koloss................................................................................................
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul ? Hellenismiperiood on period Aleksander suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Sel ajal oli keel levinud ja tekkinud uued hellenistlikud linnad tänu Aleksander suure vallutustele. Aleksander suure eluiga ei olnud pikk aga ta on ikkagist selle väikse eluajaga teinud endale märkimisväärse nime mida peaks iga inimene teadma. Aleksander suure vallutused on märkimisväärsed arvestades seda et mis edu tal oli ja kui kiiresti ta suutis vallutada. Aleksander suur vallutas koos kreeklastega pärsia impeeriumi mille alla kuulusid alad Egiptusest Iraani ja Kesk-aasiani. Aleksander suure maailmapilt lagunes- Selleks põhjuseks olid paljud mõjutajad aga peamine oli minu arust see et vallutatud alade juhid et saanud üksteisega läbi ja tülitsesid, tülide tagajärjel tekkisid mingil määral konfliktid ja eralduti teistest. Kui aga vaadata seda rahvaste segunemist siis loogil...
18.Aristotelese nägemus inimese ja riigi vahelistest suhetest? Inimesele oli aristotelese meelest loomuomane riiklik ühiselu,ta ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki seetõttu on inimene riiklik elusolend- 19.iseloomusta hellenistliku kultuur Linnadesse rajati uhkeid ehitisi,kõige enam pöörasid kultuurile rõhku egiptuse kuningad,aleksandriast sai hellenismiajastu silmapaistvam kultuurikeskus,teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon 20.mis onstoitsism Hellenistlik filosoofiakoolkond,mis sai nime Ateena agoraad ümbritseva sammassaali toa järgi
*polis kaotab tähtsuse *valitsesid piiramatu võimuga Kreeka Makedoonia monarhid *riiklik järelvalve *säilitati vanu traditsioone *suurem orjapidamine · Sõjaväekorraldus *Kreeka-Makedoonia palgasõdurid tõusis professionaalsus *Tõusis ratsaväe osatähtsus *Sõjaelevandid *Kiviheitemasinad, piiramistornid *Täiuslikumad sõjalaevad · Keskused: *Rikkad ja rahvarohked *Tähtsaimad Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias *Välisilme kreekapärane *Linnade võimuorganite volitused piirdusid siseasjade korraldamisega. · Kultuur *Kultuuri- ja teaduskeskus Museion Aleksandrias *Raamatukogu (käsikirjade ümberkirjutamine) *Teine kultuurikeskus Pergamon Väike-Aasias *Ateena Kreekas tähtis filosoofiakeskus · Kirjandus *teater kaotas oma senise tähenduse *komöödiad (armastus, perekonnaelu, olustik) *tragöödiad (klassikaline ettekandmine)
17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6
13. Millal ja millises järjekorras võeti Kreekas kasutusele erinevad vaasimaali stiilid 8. saj lõpul geomeetrilised ornamendid. 6. saj alguses mustafiguuriline- mustad gifuurid maaliti savipinna punakale foonile. 6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris. Rhodose koloss- 37 km kõrge päikesejumal Heliose pronkskuju. Pharose tuletorn. Zeusi tempel Ateenas.
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist. Tempel ehitati kõrgemale kohale ja seda iseloomustasid sambad. Reeglina pidi templi pikiküljel olema poole rohkem sambaid kui lähemal küljel, pluss veel üks. Sammas
Akropoli pea ehitiseks oli Athenale pühandatud Parthedoni tempel, millest oli juttu ka ennem. Parthedoni templi autoriteks on kaks kuulsat kreeka arhitekti Iktinos ja Kallikrates. See oli dooria stiili täiuslikum ehitis. Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor Pheidas. Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele. Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka. Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid: teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega
Ta võttis enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused üle. Aleksander Suur pani aluse uuele ajajärgule, mida nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks. 14. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik? Peale tema surma pärisid hiigelriigi väejuhid e. diadohhid Hiigelriik jagunes: a.) Egiptus b.) Nn. Seleukiidide riik c.) Makedoonia 15. Hellenismi aja linnad? Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria), Pergamon (Väike-Aasia), Ateena 16. Kreeka kunsti perioodid (tempel, vaasimaal)? · Arhailine e. vana aeg- u. 600-480 eKr · Klassikaline e. õitseaeg- 480- 323 eKr · Hellenistlik e. hiline ajajärk- 323- 30 aastani eKr Templid- ehitati marmorist, kivist. Sammas koosnes 3-st osast: baas, tüves ja kapiteel. Vaasimaal- vaasid olid üleni kaunistatud. Valdavalt oli mustafiguuriline stiil (punakaspruunile vaasile maaliti musta värviga figuur)
14. Teater teatri sünnimaa kreeka. Koosnes 3 osast: theatron(vaatamise koht), orkestra(koori koht), skeene(näitlejate koht). Näitlejad ainult mehed. Tragöödiad ja komöödiad. 15. Filosoofia sünnimaaks kreeka. Huvituti loodusest. Thales vesi ; Axinamenes õhk ; Axinamandros apeiron ; Demokritos aatomid. Inimese probleemi tõstatamine. Sokrates ja ta õpilased. 16. Hellenistlik kultuur sündisid suurlinnas (aleksandria egiptuses, pergamon V.-aasias). Arhitektuuri idamaised mõjud. Korintose sambatüüp (taimeelemendid), 2 maailmaimet Artemise tempel; Pharose tuletorn. Skulptuuridel konkreetsed inimesed. Teaduse eraldumine omaette teadusharuks. Hakati kummaradama ja idamaa jumalaid. II Vana Rooma 1. Itaalia loodus ja rahvad apenniini ps. Tasasem maa. Maismaa ühendus. Itaalikud (kesk- ja lõunaosa), Etruskid (loodes), kreekakolonistid
Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Siiski suutsid roomlased sundida Hannibali Põhja-Aafrikasse, kus toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. · Kolmas Puunia sõda(201-146 eKr) Kartaago oli kaotanud kogu oma laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. Siiski oli Roomal soov ta lõplikult purustada ning Kartaago vallutati ja hävitati 146. aastal eKr. 149. aastal eKr langes roomlaste kätte Makedoonia ning 133. aastal eKr Pergamon ja Roomast oli saanud Vahemere valitseja. Rooma võim vallutatud maades Rooma põhimõtteks oli ,,divide et impera" ehk jaota ja valitse. Selle poliitika mõtteks oli pidada läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi, kehtestati erinevad sõltuvus tingimused ning elukorraldus jäi puutumata. Itaalias võeti ära osa maast ning sellest moodustati Rooma riigi maatagavara- ühiskondlik maa, mida jaotati vaesematele või anti rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma
kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Mausoleum Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks.
lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. Kreeka lahjendatud veini. tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-Ida Kreeklaste abielu ja pereelu? Naistel puudusid maades. kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või Hellenismiaja kuulsad linnad. Pergamon, Aleksandria ja mõnele teisele meessugulasele. Abielus oli mees selgelt Antiookia. domineeriv pool. Abielus otsustati peigmehe ja tema tulevase äia Kreeka kunsti perioodid: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe. Sageli polnud peigmees ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. hiline ajajärk 323-30a. Ekr.
Sajandi II poolel e.Kr. Kreeka linnriigid alistas, võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi ning Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ning tema hiigelriik sai väepealike vahel jagatud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaamine, et kunst ei erinine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks, mida kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Erinevalt eelnevatest perioodidest, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine skulptuurides asenduma realismi kujutamisega
saama. * 332 a eKr rajati Egiptusesse Aleksandria linn, mis sai nime Aleksaner Suure järgi. Linn on siiani olemas. *Makedoonia suurriik lagunes, sest (a) Aleksander Suur suri, (b) riigi territoorium oli liiga suur ja (c) väejuhtide vahel olid erimeelsused ning toimusid kodusõjad. *Hellenism on periood Kreeka ajaloos, kus Kreeka kultuur seguneb idamaade kultuuriga. Hellenistlikud linnas olid näiteks Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. *Tänapäeval on Makedoonia nii riik kui ka maakond. 5. ROOMA RAJAMINE JA KUNINGATE AJASTU, VABARIIGI PERIOOD *Rooma ajaloo alguseks peetakse 753a eKr, sest siis asutati Rooma linn. *Antiik-Rooma ühiskonnas oli seitse kuningat ja küngast. Kuulsam kuningas on Romulus, sest tema oli esimene ja tema jagas riigi rahva ka kaheks. *Rooma rahvad jagati patriisideks (kõrgemad rahvad, aristokraatide moodi) ja plebeideks (lihtrahvas). Omaette klass olid ka orjad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
