Otsingule "pandivere" leiti 225 faili

Pandivere kõrgustik
1
docx
Pandivere kõrgustiku pinnamood erineb Lõuna- Eesti kõrgustikest,ta on lauskias. Seal on väga palju ürgorge. Pandivere kõrgustiku pinnakate on õhuke ja tema ehitus lihtne. Pinnakate on lõheline. Selle tõttu imbub vesi kergelt maa sisse. Kõrgustiku jalam asub 80 meetri kõrgusel merepinnast, tema nõlv on 80 kuni 100 meetrit kõrge. Kõrgustiku absoluutne kõrgus on üle 100 meetri ja katab umbes 1100 ruut kilomeetrit. Pandivere kõrgei...
Loodusõpetus - Põhikool
15 allalaadimist, 0 arvamust
Pandivere Kõrgustik - Esitlus
11
pptx
Pandivere kõrgustik Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Pandivere kõrgustik asub Teine tase Kõrg-Eestis, peamiselt Lääne- ● Kolmas tase ● Neljas tase Virumaal, piirnedes põhjast ● Viies...
Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
Geograafia konspekt
2
doc
Geograafia - Põhikool
78 allalaadimist, 5 arvamust
Pinnamood
2
doc
reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplato...
Geograafia - Põhikool
96 allalaadimist, 3 arvamust
Eesti ehitus
2
doc
Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda). Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse. Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustava...
Geograafia - Põhikool
4 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti pinnavormid
1
doc
Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere , Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille p...
Geograafia - Keskkool
91 allalaadimist, 2 arvamust
Üldiselt Eestist
4
doc
Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad  Põhja­Eesti e. Harju lavamaa Kirde­Eesti e. Viru lavamaa Kagu­Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk­Eesti tasandik Vahe­Eesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud      ­Lääne­Eesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik Põhja­Eesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod   ­ Valga nõgu            Hargla nõgu Orundid         ­ Väike Emajõe orund             Võru orund Kõrgeim pank  ­Ontika 56 m   Mõisted Kõ...
Geograafia - Põhikool
50 allalaadimist, 1 arvamus
Keskkonnakaitse konspekt
13
doc
tootmine, et säästa väetisaineid ning mitte reostada keskkonda. Eestis on piisavalt magevee varusid, kuid neid ohustab inimtegevusest põhj. reostumine. Veevarud on jaot. ebaühtlaselt – killustatud väikeste objektide vahel. Aastas joob Tallinn ära 3 ülemiste järve. Eesti siseveekogude iseärasused:  Reostustundlikkus  Killustatus  Jõed on lühikesed, veevaesed, ebaühtlase äravoolu reziimiga.  Ebaühtlane jaotus – veevaene tööstuslik P-Eesti.  Veed pruuni värvusega (sood, rabad)  Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk. Põhiprobleemid:  Orgaaniline reostus (olme- ja tööstusreoveed, põllumajandus)  Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted)  Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Veekokku sattunud org. aine hakkab lagunema. BHT – kui palju hapnikku on vaja org. aine lagundamiseks. Kõigepealt aeroobne lagunemine, võib tekkida olukord, kus kogu hapnik kasut. ära. Siis algab anaeroobne lagunemine. Fosforiühendid viiakse vormi PO4-3, mis on omastatav veetaimede poolt...
Eduard Vilde teosed
5
doc
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus “Maikuu öö”. Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Aja...
Kirjandus - Keskkool
142 allalaadimist, 12 arvamust
Maakoor pinnavormid
1
txt
ja tasandikel 5-10 m ja orgudes �le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_r�ndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.K�rgustikud:haanja suur munam�gi 318m, otep�� kuutse 217m,pandivere emum�gi 166m, sakalarutu 146m, vooremaa laiuse 144m, karuka rebasej�rve 137m, l��ne saaremaa 54m. Lavamaad: p�hja eesti e. harju, kirde e vire, kagu e ugandi. Tasandikud: kesk eesti, vahe eesti. madalikud:l��ne est, p�rnu, p�hja est, v�rtsj�rve, peipsi, alutaguse. N�od:valga n�gu, hargla n�gu Orundid: v�ike emaj�e orund, v�ru orund.N�GUkinnine pinnavorm, keskel soo v�i j�rv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:t�ri,saadj�rv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:k...
Geograafia - Põhikool
49 allalaadimist, 2 arvamust
Keskkonnakaitse
4
doc
Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Kaitsealade tutvustus ja näited Kaitseala tüüp Nimetus Rahvuspark Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt. Looduskaitsealad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla, Alam –Pedja jt. Programmiala Lääne – Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala. Keskonnakaitse Tähtsamad keskkonnakaitset reguleerivad seadusandlikud aktid ja tutvustus: 1.Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Selle eesmärk on kaitsta Läänemerd. 2. Merekaitse üldleping. Eesmärk on lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 3. Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta. Eesmärk keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. 4. Üldleping Euroopa alguspärase looduse ja elupaikade kaitse kohta. Eesmärk on kaitsta euroopa lo...
Bioloogia - Põhikool
69 allalaadimist, 2 arvamust
Eesti realism Eduard Vilde Eesti draama tõus August Kitzberg
12
doc
aastani. 1882. aastal kutsus haigestunud vend Jakob Liiv Juhani enda asendajaks Triigi-Avispea kooliõpetaja kohale Väike-Maarjas. Juhan Liiv veetis seal poolteist aastat. Kuna vend Jakob ja ta sõbrad olid kirjanduslike ja rahvuspoliitiliste huvidega, siis mõjus nendega läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus “Maikuu öö”. Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirj...
Eesti keel - Keskkool
43 allalaadimist, 0 arvamust
Hüdrosfäär - konspekt 10-klassile
2
doc
Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetiste kasutamine. Maa sees olev vesi puhastub pika peale looduslikult reoainetest. Puhastumine on seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivööndis ehk mida kauen liigub vesi maapinnalt põhjaveekihti. Mida kiiremini vesi kivimites liikuda saab, seda suurem on põhjavee reostuse oht. Hästi on põhjavesi kaitstud savirikka pinnasega aladel. Väike põhjavee reostuskaitstus on karstialadel (Pandivere kõrgustiku nitraaditundlik ala) ÜLEUJUTUSED JÕGEDEL – Maailma paljudes piirkondades esineb üleujutusi, mis põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. Looduslikud põhjudes on: - intensiivsed vihmad, Eriti tugev jää ja lume sulamine mägedes, - Ülemjooksul vool kiire, vesi mahub sängi ära. Alamjooksul aeglustub vool ning vesi valgub laiali. Inimpegevuslikud põhjused – Linna ehitamine jõe äärde, enne linna ehitamist valgus vesi pehmesse pinnasesse ja jõkke ei jõudnud nii palju vett, aga tänu asfaldile ei...
Geograafia - Keskkool
184 allalaadimist, 2 arvamust
Magevee probleemid maailmas
9
ppt
Bioloogia - Põhikool
102 allalaadimist, 4 arvamust
Eesti väikejärved
8
doc
Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti rohkesti. Need on tekkinud või tekivad neotektooniliselt tõusval mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi või mere nime, näiteks Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Veskilais ja Sutlepa meri. Laugastikke ja laugasjärvi leiame rabadest. Jõelookeist moodustuvad lammi- ehk soodjärved, näiteks Emajõe rohked vanajõed. Pandivere kõrgustikul ning ka mujal paelavamaal on karstiveest toituvad ajutised järved (Võhmetu ja Lemküla järv). Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv on aga Euroopas ainulaadne. See asub Kaali kaatris ja läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Lähiminevikus rajatud suuremad tehisjärved on Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla ning Karksi järv. Järved levivad ebaühtlaselt, nende arv on suurim liigestatud pinnamoega maastikes, väiksem aga tasandikel. Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastiku...
47 allalaadimist, 0 arvamust
Eesti asend ja geoloogiline ehitus
2
doc
Kolmas etapp oli jääaeg, mida oli 3-6 korda. Tänapäeva Eesti pinnamood on tekkinud viimase jääaja tulemusena. 6. Mida näitab geograafiline laius ja geograafiline pikkus? Geograafiline laius näitab kaugust kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Geograafilist pikkust määratakse kokkuleppelisest nullmeridiaanist (Londonis Greenwichi tähetorni läbiv meridiaan) lääne ja ida suunas. 7. Kõrgustik Mägi Kõrgus Pandivere kõrgustik Emumägi 166 m Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217 m Sakala kõrgustik Rutumägi 146 m Karula kõrgustik Rebase järve tornimägi 137 m Haanja Kõrgustik Suurmunamägi 318 m 7. Selgita mõisted: a) platvorm – tektooniliselt väheliikuv ulatuslik maakoore osa, mis koosneb kurdunud kivimitega aluskorrast ning kurdumata ki...
Geograafia - Põhikool
104 allalaadimist, 3 arvamust
Pinnamood
2
doc
Org – piklikud laiapõhjalised pinnavormid. Pinnavormide kujunemine Mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on valdavalt kulutus- ja kuhjeprotsessid. Voored – leivapätsi kujuline moodustis, mis on tekkinud liustiku kulutava ja kuhjuva tegevuse tagajärjel. Rühmiti paiknedes moodustavad voorestikke. (Saadjärve voorestik, Türi voorestik) Moreentasandik – valdavalt tasase pinnamoega, mille jättis sulav jää. Liustikutekkelised kuhjevormid, mida kujundavad ümber veekogud (Pandivere, Sakala kõrgustikel palju, ka Madal-Eestis) Künklik reljeef – valdavalt Kõrg-Eestis, kus künkaid lahutavad sügavad orud, nõod. Paljudes orgudes, nõgudes säilinud tänaseni järved. Otsamoreen – piklik vallitaoline pinnavorm. Tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, mis võimaldab liustikust väljasulanud moreenil piklikuks pinnavormiks kuhjuda. Liustiku sulamisvesi tekitas palju kulutus- ja kuhjevorme. Oos – pikk, kitsas, järsunõlvaline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast või v...
Geograafia - Põhikool
47 allalaadimist, 2 arvamust
Keskkonnakaitse
30
doc
• Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk • Laialt levinud karstinähtused - Pandivere võlvialal-1375km2 puudub täielikult jõgedevõrk (põhjavee toiteala) Vee füüsikalised omadused 1. Värvuseta, lõhnata, maitseta-kui puhas vesi 2. Temperatuuril 4°C suurima tihedusega( 1000 kg/m3). Üldjuhul ainete tihedus sulamisel väheneb, vesi on erandiks. Tihedus hakkab vähenema alles temperatuuril üle 4°C. see oluline vee-elustikule. Vesi jäätub pinnalt. Vee ruumala suurenemine jäätumisel põhjustab kivimite lõhenemist ja murenemis...
Keskkonnakaitse
4
doc
äravoolu reziimiga. *Ebaühtlane jaotus – veevaene Keskkonnaseire on keskk.seisundi ja seda mõjutavate tööstuslik P-Eesti. *Veed pruuni värvusega (sood, rabad) tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on *Pandivere võlvidel puudub üldse jõgede võrk prognoosida keskk.seisundit ja saada lähteandmeid BIOINDIKATSIOON programmidele jms. Jaguneb: 1)riiklik 2)kohaliku Keskkonnaseisundi ja -olude muutum iseloomustam omavalits 3)ettevõtja keskk.seire organismide e bioindikaatorite põhjal, näitavad reostuse tagajärge! Määratakse: mullastiku, vee, õhu omadusi. KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIPRINTSIIBID Nõuded indikaatororganismidele: *Ökoloogilised 1. Säästva arengu...
Põllumajandus
5
doc
Geograafia - Põhikool
88 allalaadimist, 4 arvamust