Otsingule "pärandkooslus" leiti 11 faili

Taimeriik
2
doc
parasiit – organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid – taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas – kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit – puude ja põõsastega heinamaa 45. puu – puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars – tüvi 46. põllukultuur – 47. põõsas – puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus – kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik – e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50. ravimtaim – taimed, mida kasutatakse ravimiseks (kummel, pärn, teeleht) 51. risoid – peen. talluse väljakasve, mis täidab kinnitusfunktsiooni 52. risoom – taime maa-alune mitmeaastane vars 53. rohttaim – sõnajalg- ja õistaime, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu 54. sammaltaimed – taimede hõimkond, millel pole juuri 55. saprofüüt –...
Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist, 0 arvamust
Erinevatest taimeliikidest
5
doc
- Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul. - Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad. Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest. Taimne tooraine on aluseks materjalitööstuses: paberitööstuses-puit, twekstiilitööstuses-puuvill, mööblitööstus, ravimid. Mürktaimed Mürkained- ained, mille kahjustustoime on tugev ja ilmneb juba aine väikeste kogu...
Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist, 1 arvamus
Referaat pärandkooslustest
9
docx
Nad on loodusressursside säästliku arengu tulemus. Poollooduslikud rohumaad on erakordsed seetõttu, et kui tavaliselt inimtegevus kahjustab bioloogilist mitmekesisust, siis pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane...
Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
Pärandkoosluste loomastik
35
doc
2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel ...
Pärandkoosluste eksamiks
11
docx
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslu...
Puisniitude loomastik
47
doc
Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt: 1. Lääne- ja Põhja-Eestis peamiselt lubjarikkal mullal paiknevad puisniidud 2. Ida-, Kesk- ja Lõuna-Eestis happelisel mullal paiknevad puisniidud 3. Lammipuisniidud Praeguseks on nad peaaegu kõik...
PARK
10
ppt
Park – puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). ja palju muud
Niidud
9
doc
Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast “niitjas”, mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõ...
Geograafia - Põhikool
15 allalaadimist, 1 arvamus
Referaat Pärandkooslused
9
docx
Nad on loodusressursside säästliku arengu tulemus. Poollooduslikud rohumaad on erakordsed seetõttu, et kui tavaliselt inimtegevus kahjustab bioloogilist mitmekesisust, siis pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane...
Keskkond - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
Pärandkooslused
6
doc
Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõi...
Keskkond - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
Pärandkooslused ja nende kaitse
13
pptx
Pärandkooslused ja nende  kaitse Mõniste kool Tarvi Langus Mõniste kool 6. klass 6. Klass Tarvi Langus Sisukord Sissejuhatus Niidud on pärandkooslused Niitudel kasvab haruldasi taimi Taimed Looduskaitsealused niidud Sissejuhatus Tuhandeid aastaid tagasi laiusid ümberringi  metsad ja sood. Koduümbrusest võeti puid ehituseks, kütteks ja  tarberiistade valmistamiseks. Niiviisi tekkinud lagendikel sai karjatada loomi. Talviseks söödaks kuivatati esialgu puude ja  põõsaste okstest vihtu. Niitmine sai alguse u 1.­5. saj pKr.  Enne seda ei  osatud sepistada rauda ega valmistada vikateid. Niidud on pärandkooslused Inimese tegevus niidul. Niidu taimestik. Põlvest põlve hooldatud niite nimetatakse  poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti  rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi  ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks.  Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise  eest kaitsta. Aas...