(ees- ja perekonnanimi, telefon) Kas kool kuulub tervist edendavasse võrgustikku? ·PROJEKTI TEGEVUS 1. november 2012 30. aprill 2013 Projekti ajaline kestvus: Noorte sündmus toimub aprillis Tegevus oli: ·Korduv (sarnast tegevust viiakse ellu rohkem kui üks kord) (jooni alla) Kestev (tegevus on algatatud ning viiakse ellu järjepidevalt) Projekti toimumiskoht: (riik/ maakond/ linn/ vald) Nõmme Linnaosa, tegevused viiakse läbi kõigis Nõmme koolides (Rahumäe PK, Nõmme PK, Kivimäe PK, Nõmme G, Pääsküla G) Lõpuüritus toimub Nõmme Põhikoolis. ·SIHTRÜHM: Nõmme koolide õpilased (Rahumäe PK, Nõmme PK, Kivimäe PK, Nõmme G, Pääsküla G) Sihtrühma vanus: 12.-18.aastased
Nõmme tee selts Mida endast kujutab? Mittetulundusühing NÕMME TEE SELTS (edaspidi Selts) on isikute vabatahtlikkuse alusel ja avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mis ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu. Selts asub Tallinnas, Nõmmel. Seltsi eesmärgiks on Nõmme elanike huvide kaitsmine Nõmme arengu määramisel, üldplaani ja detailplaneeringute koostamisel, Nõmme looduse ja aedlinna miljöö kaitsmine, Nõmme elukeskkonna turvalisemaks muutmine. Seltsi finantseerimisallikad on liikmete sisseastumismaks, vabatahtlikud annetused, sponsorlus ja muud allikad. Millal loodi? 19 aprill 1999. Miks loodi? Intensiivistunud ehitustegevuse tõttu sattusid 90-ndate aastate lõpul Nõmme loodusväärtused suurde hävimisohtu. Nõmme looduse organiseeritud kaitsmiseks moodustasid Nõmme elanikud 1998. aasta sügisesel, Glehni lossi rahvakoosolekul, Nõmme algatusrühma. Selle põhjal asutati järgmise aasta 17
Nõmme Tänapäevase Tallinna edela osas paiknev Nõmme, oli 19. Sajandil veel tuntud eraldi linnana. Nüüdseks on sellest saanud Tallinna linna osa. Kuigi Nõmme kuulub Eesti suurima linna alla, on linnaosas säilinud palju rohelust ja metsa ning Nõmme on tuntud ühepere elamurajoon. Nõmme tunnuseks ongi tema männimetsad ning liivakud ja tööstus Nõmmel praktiliselt ei ole, mis annab minu arvates väga head tingimused seal elamiseks ning sportimiseks. Nõmme asustamine algas 19. Sajandil, mil tema alad kuulusid Glehnide perekonnale, kes rajasid ka Nõmmele lossi, mis asub seal tänapäevani. 19. Sajandi teisel poolel rajati Nõmmele raudtee, mis kiirendas oluliselt Nõmme arengut. Raudtee ümbrusest on kujunenud Nõmme
Lähte Ühisgümnaasium HÜPERAKTIIVSED LAPSED Referaat Koostaja: Kristiina Anton Lähte 2015 SISUKORD 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS?................................................................................ 3 1.1. Hüperaktiivsuse põhjused............................................................................... 3 1.2. Hüperaktiivsuse esinemissagedus................................................................4 2. TÄHELEPANU-, KÄITUMISHÄIRE JA KOMBINEERITUD TÜÜP..................................5 2.1. Tähelepanuhäire........................................................................................... 5 2.2.Käitumishäire................................................................................................ 5 2.3 Kombineeritud tüüp....................................................................................... 6 3. ELU HÜPERAKTIIVSE LAPSEGA.......
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elan...
Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub UuluKarksi-NuiaTõrvaValga (ValgaUulu) maantee, samuti läbis linna äärt ka PärnuMõisaküla raudtee, mis 2008. aastal üles võeti. 4,3 ruutkilomeetril paiknevas väikelinnas elab praegu üle 2300 inimese. Kilingi- Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. 1560. aastal rajatud Kilingi (Schillingite) mõisa ja Nõmme kõrtsi (1789) järgi nime saanud asundus sai alevi õigused 1919 ja linnaks 1938. aasta 19. aprillil. Ajalooliselt piki Pärnu-Valga maanteed kujunenud Kilingi-Nõmmele annab isikupära hästi säilinud peatänava-äärne puithoonestus. Osaliselt on säilinud sajandi algul ehitatud tuletõrjehoonete kompleks. 20. aprillil 1937 hukkus Kilingi-Nõmme algkoolis kinoseansil tuleõnnetuses 17
Nõmme Railwaystation Roos-Marie Lunden Tallinna Nõmme Gümnaasium 5B Nõmme Railwaystation was opened 1872. It was called: ,,Peatus Seitsmendal Verstal". Since 1874 it is called Nõmme Railwaystation. In 1888 were built wooder platform and awning. Tickets were sold in a watch-house across the platvorm. In 1912 the awning was demolished and new one was built. In 1924 new electric raywayline was opened, that helped Nõmme´s growth and debelopment. In 1932 an other raywayline was built. The secon World War stopped the traffic of the electric trains and it was recovered in 1944. The first wooden trainstation was built in 1904 ad station pavilion in 1914. The ticket sales in
Mudelism Ajalugu Eesti esimene automudelismi ring alustas tegevust 1959.a. 7aastat pärast Nõmme Pioneeride maja avamist, millest nüüd on saanud Tallinna Nõmme Noortemaja. Pikaajalise järjepideva töö tulemusena ei ole kuni tänaseni katkenud automudelismi ringi tegevus Nõmme Noortemajas. Läbi aastakümnete on Nõmme Noortemaja olnud Eesti automudelismi keskuseks tänu esimesele automudelismi õpetajale Artur Rannale, kes õpetas noori automudeliste üle 35 aasta. 1965. aastal valmis praeguse Nõmme Noortemaja õuel Eesti esimene kiirusautomudelite ringrada, mis rekonstrueeriti 1998. aastal. Nõmme Nooremaja õuel asuv ringrada on vastav rahvusvahelistele nõuetele. 1999. aastal peeti siin 48. Euroopa Meistrivõistlused, millest võtsid edukalt osa ka NNM automudelismi õpilased. 2001.aastal kinnitati
Tartu Kommertsgümnaasium Kilingi-Nõmme Koostaja:Andre Kokk Klass:9c Juhendaja:Sirje Peterson Tartu 2008 Kilingi-Nõmme on oma nime saanud 1560. aastal rajatud Schillingite mõisa (Kilingi) ja 1789. aastal rajatud Nõmme kõrtsi järgi. Kilingi-Nõmme on vallasisene linn Pärnu maakonna lõunaosas Saarde vallas, 40 km kaugusel Pärnust. Linn on Saarde valla keskus. Linna kõrvalt möödub Uulu - Karksi-Nuia - Tõrva - Valga maantee, samuti läbib linna äärt ka Tallinn - Pärnu - Mõisaküla raudteeliin.
Nõmme kultuurikeskus 1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor,
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Riko Visnapuu Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis Referaat Kilingi-Nõmme 2009 Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena---------------------------------------------- 3 Skulptuuride Jõud------------------------------------------------------------------------------------------ 4 Lõppsõna----------------------------------------------------------------------...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.......................................................................................................................5 Seisusele vastav riietus.....................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................
PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Kaksikhammas Palusammal Loomad Nõmme metsas RÄHN ORAV HALLRÄSTAS Putukad Nõmme metsas MÄNNIKÄRSAKAS MÄNNIVAABLA SIPELGAS NE Toiduahelad Männi okkad Männivaablane Rähn - Raudkull Männi koor Männikärsakas Hallrästas Kodukakk Seemned - Mardikad Käblik - Raudkull
PRAKTILISETÖÖ KAITSEKÕNE Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis Keiti-Katriin Käige, Maarit Olbri, Arida Muru Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva KOLME OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on ...
Report To: The headmistress of the school From: Max Hoffmann Subject: Nõmme adventure park Date: 21th March 2014 Introduction The aim of this report is to assess a newly established Nõmme adventure park and to see if it is suitable to use for field trips. Park overview Nõmme adventure is located in Tallinn, the capital of Estonia. Park was established in June 2013. It is a park up in the trees. Venturing the trails up in the trees gives you an opportunity to discover yourself and company in exhilarating situations. This very park had totally 6 trails. With each trail new hight is reached and more difficult obstacles are passed through. Finances
Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Angelika Vihermets AÜEP-1 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2011 TABEL Külastuse kuupäev Organisatsioon/Selgitus Kellaaeg Kirjeldus 29.11.2011 1.Nõmme Pubi/külastus 19:00 - 20:00 lk. 5 23.11.2011 1.Vapiano/külastus 17:40 18:30 lk. 9 04.12.2011 Nõmme Pubi/telefonisuhtlus lk. 7 22.12.2011 Vapiano/telefonisuhtlus lk. 12 30.11.2011 2.Nõmme Pubi/külastus 21:30 - 21:55 lk. 5-6 10.12.2011 2.Vapiano/külastus 21:00 23:00 lk. 10 19.12.2011 3.Nõmme Pubi/külastus 09:00 09:45 lk. 6 29.12.2011 3.Vapiano/külastus 13:30 14:15 lk. 10-11 25.11.2011 Nõmme Pubi/kirjavahetus lk. 7 28.12
Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna
Tallinna 32. Keskkool Kontserdiarvustus NÕMME JAZZI JÕULUKONTSERDID - TEELE VIIRA, MADIS MEISTER, SIIM USIN, MARTIN PETERMANN 2013 Külastasin 26.detsembril Nõmme Rahukirikut, kus toimus üks Nõmme Jazzi jõulukontsertitest. See oli ainus jõulukontsert, kus esines Teele Viira koos Madis Meisteri, Siim Usina ja Martin Petermanniga. Tegemist oli väga huvitava elamusega - jõulukontsert, jazz koos kirikuga. Teele Viira esitas koos oma bändiga erinevate artistide kuulsaks lauldud lugusid ning ka paar enda kirjutatud laulu. Kava oli kokku pandud Teele Viirale südamelähedastest lauludest. Olen harjunud, et kirikutes esitatakse tasase häälega rahulikke jõululaule. Selle kontserdi
ee, Tallinn, Haabersti Postipoiss, Linnaleht kuhuminna.ee, Kesklinna Sõnumid, Kristiine (venekeelne), The midateha.ee Leht, Lasnamäe ajaleht, Baltic Times Mustamäe ajaleht, Nõmme Sõnumid, Pirita leht, Põhja Tallinna Sõnumid, Sporditäht, Sport+, Hea Laps, Spunk, Õpetajate Leht, Pere ja Kodu, Tervispluss, Üks, Stiina 1.06 Otsesuhtlus Linnalehega ja ajakirjaga Hea Laps CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan
Kool Tallinn nimi Tallinn 2009 Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mis asub Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn jaguneb kaheksaks linnaosaks: Kesklinn, Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Nõmme, Pirita ja Kristiine. Tallinna vanalinn koosneb paesest kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe ehitamisega, kuhu esialgu paigutati elama NSV liidust suunatud tööjõud
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. E...
Keila Kool Õhtuse- ja Kaugõppe osakond Virge Jõgisalu 12c klass Glehni loss, Eesti üks omapärasemaid ja atraktiivsemaid historitsistlikke ehitisi. (Hohenhaupti loss) Nikolai von Glehn ehk Nõmme Hull Referaat November 2009 Sisukord 1. Perekond Glehni lugu 3 2. Nikolai Von Glehn 4 3. Emigratsioon 4 4. Glehni loss 5-7 5. Kalevipoeg 7 6. Lohe 8 7. Vaatetorn 8 8. Palmimaja 9 9
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põle...
ajalugu ja erinevad lood, mis kunagi juhtunud on. Arhiivist tellisin erinevate talude toimikuid. Kokku tellisin 12 arhivaali, millest pooled sobisid minu teemaga. Lähemalt uurima hakates avastasin, et ainult kahest arhivaalist on mul materjali millest kirjutada. Teistes olid üldised arvud ja nimed ning need ei andnud tervikliku pilti. Kuid mis toimus Jälgimäel, sellest sain aimu lugedes raamatut " Jälgimäe- Pääsküla- Nõmme Ajaloolisi materjale", mis on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ta soovis oma kinnisvara müüa Karl Tambergile. Talu müümise põhjuseks oli vanadus
kao kiiresti, tule, tule, kevadekene, tule rutusti! Nii kevade põgeneb talve eest, nii tali läheb kevade eest. Üle laane lootus huikab, üle oru ootus huikab. Siis kõik väljad valendavad ja kose kohin tõstab häält. Soos puude all on hämarus ja märjad oksad ripuvad. Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis. Ta peegel säras kuldses värvivoos
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9.ROOD Retsensioon Mary-Liis Kull 11.klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme 2013 Filmi ,,9.rood'' vaatasin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, vene keele tundide ajast. Filmi oli jaotatud mitmeks osaks, mistõttu vaatasime seda 3 tunni jooksul. Antud film tuli välja 2005.aastal ja põhineb tõsielulool, mille peategelasteks on 6 noort meest-Vorobei, Ljutajev, Ruslan e.Tzakunda, Stas, Vassili ja Rijaba, kes 1988.aastal liituvad sõjaväega, et lahkuda kodumaalt ja minna Afghanistani oma riigi eest võitlema. Kõigil neil on sell...
18 Sambla Street 86753 Kilingi-Nõmme Estonia London Central Secondary School 509 Waterloo Street London N6B 2PB England 20 September 2012 Dear Sir or Madam I am writing to you as I read the advertisment in Eesti Päevaleht about becoming an exchange student at a secondary school in Canada. I am 17 years old and I go to secondary school in Kilingi-Nõmme. I have good grades and I speak English well. Also I am interested in the chance to be an exchange student and improve my English. But there are few things I would like to ask you. Firstly, I was wondering about the accommadition possibilites, what it would be like, and are there any extra f...
teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Leino, M. (2009) Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus 4. Nõmme, A. (2009) Iga laps tuleb oma õnnega. AS Altex 5. Jegorova, I., Veisson, M
Second level Third level Fourth level Fifth level Kaitseliidu hoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ROBERT NATUS (1890-1950) Õppis Riias ja Tallinnas Merivälja ja Nõmme planeerimiskava Klinkertellistest hooned TUNTUMAD TÖÖD: Büroohoone Tallinnas Vabaduse väljak 7, Nõmme turuhoone, äri-ja eluhoone Pärnu mnt 36/Roosikrantsi 23 Vabaduse väljak 7 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nõmme turg Click to edit Master text styles Second level
TEADUSLIK UURIMISMEETOD * Määran tasandid: Harilik mänd - Liigiline tasand. Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegu...
Valimised 2009 per capita 2010 Valimisaktiivsus Alajõe vald 87.11 731.9755700326 87% Per capi Lohusuu vald 81.93 763.4087583506 82% 4000 Jõhvi vald 66.16 978.2331828091 66% 3500 Lüganuse vald 65.74 792.7973649738 66% 3000 Narva-Jõesuu linn 64.82 679.2712569198 65% Sonda vald 64.64 1076.633671434 65% 2500 Maidla vald 63.21 1333.679278818 63% 2000 Sillamäe linn 63.21 858.3213077873 63% 1500 Avinurme vald 62.55 926.689293212 63% ...
Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, mkaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1970. aastatel Väike-Õismäel; 1980. aastatel Lasnamäel. Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks ja linnaosad jaotuvad omakorda 84 asumiks: Haabersti Kesklinn, mille koosseisus on ka Tallinna vanalinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn ELANIKUD
R. Rannapi kontsert Käisin 7. Novembril kontserdisarja „ Muusika Eestimaale“ raames kuulamas Kilingi-Nõmme klubis Rein Rannapi klaveri kontserti .. Mõtlesin, et kui ikka tuntud muusik tuleb oma kodulinna kontserdi andma, tuleb kuulama minna. Peale Kilingi – Nõmme toimusid veel kontserdid Valga kultuuri-ja huvialakeskuses ning Abja kultuurimajas. Kohale oli tulnud päris palju rahvast nii, et isegi pileti ostmisel oli pikk järjekord. Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta. Rannap ütles, et enamik lugudest kontserdil on uued, kirjutatud viimasel neljal aasta vältel ja kõlavad ka ta peatselt valmival heliplaadil. Mõned lood, mida Rannap mängis kontserdil: „ Pöörane ratsanik“ „Hardumus“
sajand, 21. sajand jne) loovtöö maht kujuneb vastavalt töö eesmärkidele ja iseloomule, üldjuhul 6- 10 lehekülge 2. LOOVTÖÖ OSAD Loovtöö koosneb järgmistest osadest: tiitelleht; sisukord; sissejuhatus; töö teoreetiline osa; töö uurimuslik osa; kokkuvõte; kasutatud allikad; lisad 2.1. Tiitelleht Tiitelleht sisaldab järgmiseid andmeid: õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Nõmme Põhikool), suurus 14, keskjoondus töö pealkiri: paks kiri ehk bold, sõnad on välja kirjutatud, ei poolta ega kasuta lühendeid, suurus 20, keskjoondus töö iseloom (loovtöö, referaat vmt), suurus 14, keskjoondus koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus
sajand, 21. sajand jne) loovtöö maht kujuneb vastavalt töö eesmärkidele ja iseloomule, üldjuhul 6- 10 lehekülge 2. LOOVTÖÖ OSAD Loovtöö koosneb järgmistest osadest: tiitelleht; sisukord; sissejuhatus; töö teoreetiline osa; töö uurimuslik osa; kokkuvõte; kasutatud allikad; lisad 2.1. Tiitelleht Tiitelleht sisaldab järgmiseid andmeid: õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Nõmme Põhikool), suurus 14, keskjoondus töö pealkiri: paks kiri ehk bold, sõnad on välja kirjutatud, ei poolta ega kasuta lühendeid, suurus 20, keskjoondus töö iseloom (loovtöö, referaat vmt), suurus 14, keskjoondus koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus
Laanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid...
Pilte oli igast valdkonnast. Aasta Pressifoto ja parima uudisfoto auhinna sai Erik Prozes Äripäevas fotoga ,,Minister, anna aru" Sotsiaalministeeriumi tellimusel Pärnu lastekodu peatöövõtjast ehitaja jättis alltöövõtjatele tasumata. Samaaegselt lastekodu avamisega nõudsid tüssatud alltöövõtjad väravas oma raha. Fotol jagab sotsiaalminister Hanno Pevkur neile omapoolseid selgitusi. (Pilt nr 1) Minu lemmikpildid olid Raigo Pajula foto Nõmme linnaosa vanemst Rainer Vakrast, kes vaatab ahstusega Nõmme turuhoone põlengut. Sellel pildil on tabatud väga ehtne emotsioon sellist vaatepilti vaadates. (Pilt nr 2) Ning veel kuulus minu lemmikute hulka parimaks olemusfotoks saanud Andres Haabu (Äripäev) foto " Lahing kinosaalis" (Pilt nr 3)
lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA Abruka saar Tõstamaa Kohtla-Nõmme Väätsa küla Käravete Suure-Jaani Kadrina vald Lohusuu Vastse-Kuuste
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Andras Bányász 11R KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE KOKKUPUUTED KÜBERKURITEGEVUSEGA Uurimistöö Juhendaja õpetaja Erli Aasamets Kilingi-Nõmme 2010 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KÜBERKURITEGEVUS.................................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevuse olemus........................................................................................................4 1.1 Küberkuritegevus tõuseb järsult................................................................................................6 1.2 Kuidas kaitsta end identi...
ettevõtlusminister alates 14. septembrist 2015. Ta kuulub Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. ETTEVÕTLUSMINISTER LIISA OVIIR Hanno Pevkur on Eesti Vabariigi siseminister alates 26. märtsist 2014. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. Aastatel 2012–2014 oli Hanno Pevkur Eesti Vabariigi justiitsminister. Aastatel 2009–2012 oli Pevkur sotsiaalminister (vastutav töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkondade eest). Aastatel 2007–2009 oli Pevkur Riigikogu XI koosseisu liige ning kuulus ka Nõmme linnaosa Halduskogusse. Aastatel 2005 – 2007 oli Pevkur Tallinna Linnavolikogu liige ja Nõmme Halduskogu esimees ning justiitsministri nõunik. Aastatel 2000–2005 oli Pevkur tegev Nõmme linnaosavalitsuses, esmalt haldussekretärina, hiljem linnaosa vanemana SISEMINISTER HANNO PEVKUR Marina Kaljurand on Eesti Vabariigi välisminister alates 16. juulist 2015. Ta on erakondliku kuuluvuseta. VÄLISMINISTER MARINA KALJURAND Marko Pomerants on Eesti Vabariigi keskkonnaminister alates 9
Kui ajalugu läinuks teisiti... On huvitav teada, et mitte keegi ei saa päriselt kindel olla Eesti rahva ajaloost kirjutatud sündmuste tões. Teame vaid üksikuid fakte, mõningaid oletusi. Paljud ajalooraamatud räägivad põnevaid lugusid sõdadest ,inimestest, kes seal väidetavalt kangelastegusid tegid ja ka vaenlastest, keda loomulikult headeks ei peeta. Tavaliste inimeste tundeid ega tegemisi ei ole meil kunagi võimalik teada saada. Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil? Neid vastuseid ei ole kirjas õpikutes ega ka internetis. Meil jääb üle vaid unistada ajas tagasi rändamisest ja mõistatada, mis oleks olnud teisiti ja mis mitte. Usun, et kui poleks olnud avastatud muistset Pulli asulat, ei oleks Eesti rah...
Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti Raudtee, Värska laulukoor Leiko, Suure tõllu kauplus, Estonia teater. · Tüübinimetus kirjutatakse tavakasutuses väikese algustähega: riigikohus, statistikaamet, Põlva maavalitsus, Otepää tarbijate ühistu, Nõmme gümnaasium. · Ametlikkuse näitamiseks kasutatakse läbivat suurtähte: Riigikohus, Statistikaamet, Põlva Maavalitsus, Otepää Tarbijate Ühistu, Nõmme Gümnaasium. · Allüksuste või allühenduste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond. 3. ISIKUD, OLENDID · Isikute ja muude olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega:
Mets *** *** 26. nov 2012 Mis on mets? Mets on taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvamisel Eesti mets Keskkonnatingimused metsas Mets kasutab ära palju päikesekiirgust Suurem osa neeldub puude ja põõsaste võradesse Temperatuur on metsa all lagedate aladega võrreldes ühtlasem Ka niiskus jaotub metsas ühtlasemalt Metsas kasvab sadu rohttaimede liike ja elab tuhandeid putukaliike Metsade elukooslusega on seotud rohkesti taime- ja loomaliike Metsarinded Mets jaotub justkui korrusteks, mida kutsutakse metsarinneteks Kõrgeima rinde moodustavad puud- mänd, kuusk jne Puurindest allpool asub põõsarinne- pihlakas, toomingas, sarapuu jne Põõsarindele järgneb puhmarinne, kuhu kuuluvad puitunud varrega taimed- kanarbik, mustikas, pohl jne Veidi madalamal paikneb Kasemets rohurinne- ...
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis seljakotiga mäge vallutama, kus üleval seisid vanemad olijad, kes neid siis alla jälle tõukasid ja nad said kogeda ka palju vägivalda. Mäe vallutust harjutasid nad seni kuni suutsid mäe vallutada. Nõrgemad üritasid ka raskustest eemale hoida, täites seljakoti kivide asemel riidega, millega vahele jäädes...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Jaanika Karp TURUNDUSPLAAN Juhendaja Maarja Nõmme TARTU 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................3 2.MISSIOON.................................................................................................................................................3 3.VISIOON....................................................................................................................................................4
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
Meine Freizeit und Hobbys Jeder Mensch hat seine Freizeit und jeder von uns verbringt diese Zeit wie er kann. Ich bin eine Schülerin von Nõmme Gymnasium. In der Schule gehe ich von Montag bis Freitag und am Samstag und am Sonntag habe ich frei. Dann beginnt meine Freizeit. Ich habe sehr viele Freizeit und viele Hobbys. Ich interessiere mich für Sport. Ich mache Laufen. Ich mag sehr viel zu laufen. Ich laufe jeden Morgen zwei bis drei kilometer, um gut in Form. Ich mache Leichtathletik. Ich bin Leichtathletin. Manchmal trainiere ich auch zu Hause. In meiner Freizeit spiele ich gern Volleyball. Ich spiele dreimal in der Woche Volleyball
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
kolinud ja oma elu alustanud ning tema naine Emily lahkus üleeelmisel aastal elavate seast kuna põdes kopsuvähki. Eelmistel jõuludel kinkisid Jaagup, Karl ja Elaisa oma isale koera. Koerale panid nad nimeks Emily oma ema mälestuseks ning nüüd hoolitseb Toomas koera eest. Paar aastat tagasi läks Toomas pensionile ning nüüd tegeleb ta oma hobiga, markide kogumisega. 5 Kasutatud kirjandus Leho Lõhmus "Nikolai von Glehnist Nõmme linnani" Nõmme 1996 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
