Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang; Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter. Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes. Pinnalained tekitavad aga tugevaid maavärinaid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Varisemise korral langevad või veerevad kivimid nõlva jalami suhtes. Tekivad rusukalded. Eelduseks on suur nõlvakalle ja murenemine. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda. Aeglased nõlvaprotsessid voolamine ja nihkumine erinevad eelnenuist. Voolamine on iseloomulik igikeltsa piirkondades. Nihkumiseks on vaja lisaks gravitatsioonijõule muid faktoreid. Külmumine ja sulamine soodustavad seda
· Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjaltuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism MAALIHEnõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri se...
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
keskkonnas), ei levi välistuumas kiirus 3-4 km/sek Seismilised lained · Pinnalained Rayleigh lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna nende mõju on aeglase leviku tõttu pikaajaline MAALIHE-nõlvaprotsess · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks · Need protsessid toimuvad erineva kiirusega · Sõltuvad nõlva kaldest, nõlva geoloogilisest ehitusest · Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil Nõlvaprotsessid · Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess · Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu
Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Rannalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused ja kiirusega 400-800 km/h maa poole tormavad hiidlained e. tsunamid. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nim. nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist e. geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine (a) või intensiivne murenemine (b). Varisemise tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja nõlva jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
35. Millisel viisil määratakse maavärinate tugevust? (2) - * Richteri skaala järgi, * Mercalli skaala järgi. 36. Nimeta maavärinatega kaasnevad ohud. - * Purustused, * tulekahjud, * maalihked, * tsunamid. 37. Milliseid monitooringuid tehakse, ennustamaks ette vulkaani purskeid ja maavärinaid? - * Kasutatakse soojusmonitore, et mõõta vulkaani pinnatemperatuuri. * Mõõdetakse millimeetri täpsusega maapinna kõrguse muutusi. 38. Mida nimetatakse nõlvaprotsessideks? Millest sõltub nõlvaprotsesside kiirus? - * Nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. * Nõlvaprotsesside kiirus sõltub: · nõlva kaldest, · materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. 39. Nimeta 4 erinevat nõlvaprotsessi ja võrdle nende kiirust ja esinemispiirkonda. - * Varisemine kiire, * Libisemine kiire, * Pinnase voolamine aeglane, * Pinnase nihkumine aeglane,
sügavust, intensiivsust jne.) · Seismograaf registreerib maapinna võnkumise seismogrammina. · Charles Ritcher võttis seismogrammide asemel kasutusele magnituudid. · Tsunamid tekivad rännalähedase merepõhja vertikaalsuunalistel nihetel moodustuva 15-40 meetri kõrguseid 400-800 km/h maa poole tormavate hiidlainete tõttu. Nõlvaprotsessid · Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. · Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Protsess on kiire. · Libisemise korral liiguvad kivimplokid (settekehad) äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest. Maalihked võivad toimuda ka väikese nõlvakalde juures. · Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega
Eri tüüpi laamapiiridel tekivad erineva koldesügavusega maavärinad. Suhteliselt maapinnalähedased, aga ka kuni kümnete kilomeetrite sügavuse koldega maavärinad tekivad ka mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinad sageli magmakollete lagede sissevajumine. Nõlvaprotsessid (58-60) Maapinna tasandumisel on oluliseks teguriks Maa külgetõmbejõud ehk gravitatsioon. Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskejõu mõjul nim nõlvaprotsessideks. Toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda
erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda
Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Eksamiraamat lk 34 ül 27 Tv lk 26-27 ül 2-9 Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles
monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või
Kasuta märksõnu: veereziim, pinnasesaaste, õhusaaste, erosioon, rekultiveerimine. · Seleta mäetööstusaladele iseloomulikke sotsiaalseid probleeme: a) rahvastiku sooline koosseis - ............. b) Struktuurne tööpuudus - .......... c) Tervishoid - .................... 9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Ma...
Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. KIIRED NÕLVAPROTSESSID: Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Muutused on silmaga nähtavad. 13
Igikeltsal. Voolamise lihkepinda tagajärjel nõlvad astmelised. Nihkumine Peale gravitatsioonijõu Kõige Silma mittejälgitav. Nõlva mõjutavad muud jõud: korduv aeglasem alumisse ossa kuhjuvad külmumine ja sulamine lõhub peeneteralised setted aineosakeste vahelisi seoseid Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. Libisemise korral liiguvad terved
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
