Palderjanil on sakilised lehed ja roosad õied, taim õitseb juuli-augusti vahel. Palderjani kõige kasulikum osa on juur, mida korjatakse sügiseti ja tarvitatakse kuivatatult. • Tee jaoks peenestada kaks teelusikatäit palderjanijuurt, kallata tassi keeva veega üle, viis minuti kaetult seista lasta ja kurnata. Juua mitu tassi lonkshaaval. Palderjan ei maitse hästi, teesse võib parema maitse eesmärgil näiteks melissi või kannatuslille lisada. Nõges • Nõges annab jõudu ja puhastab verd, tugevdab vereloomet ja parandab vere hüübimist – seda kasutatakse siis, kui verenäitajad on halvad ja väsimus kimbutab. Nõges soodustab seedimist, normaliseerib ainevahetust, langetab veresuhkrut, vähendab turseid ja aitab kaasa kaalust allavõtmisele. Nõges toimib põletikuvastaselt seede- ja hingamiselundite häirete puhul – viies organismist välja kusihapet, leevendab ta reumat, fibromüalgiat ja podagrat.
Ookeani elustik Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk. Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks. Kõige madalamast mõõnaveetasemest kuni 200- 400 meetri sügavuseni mandrilava kohal asub sublitoraal. 2500-3000 meetrini järgneb batüaal ehk mandrinõlv, kuhu ei jõua enam päikesevalgus. Veelgi allpool paikneb oo...
tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod
Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. kerahein röövik siil 2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5. päevalill tigu rähn Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 2. Mis on omane kõikidele tootjatele? Kõik tootjad on taimed 3. Kellest toituvad I astme tarbijad? Taimedest 4
reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm peab suurenema kuni 1 g stressi korral, infektsiooni puhul kuni 3 g. Omastamist kergendab tsitrusviljade tarbimine. Dvitamiin: mesilasema piim, suir, nisu, spinat, põldosi, petersell, oder, nõges, mais, must sõstar Vananemisel Dvitamiini omastamine väheneb kahekordselt. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Tsink: linnurohi, idandatud nisu, kask, salvei, õietolm, seesamiseemned, kõrvits, kakao Kaitseb rakke vabade radikaalide eest. vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist.
Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus.
need moodustavad juustele kahjuliku kihi. Looduslik kasvuala asub peamiselt troopilises ja lähisekvatoriaalses kliimavööndis. Loodusliku leviku piirid seab taime temperatuuritaluvus kui temperatuur langeb alla 11°C, siis taim kängub ja temperatuuril alla 5°C hävib henna täiesti. Kõrvenõges Sisaldab valku, aminohappeid, mineraalaineid, vitamiine ja muid kasulikke taimseid komponente ning on väga toiteainerikas ravimtaim. Nõges toniseerib (tugevdab), on seenevastane ja ergutab peanaha vereringet, mis avaldab juuksekasvule soodsat mõju. Kui korjate nõgest loodusest või aiast, siis tehke seda enne õitsemisaega ja kandke kindaid, et varre küljes olevad karvakesed teid ei kõrvetaks. Huvitaval kombel aitab nõgeseteega tupsutamine nõgesekõrvetusega kaasnevat nahaärritust leevendada. Ravim taimed juukse ja peanaha raviks Aaloe Aed-liivatee Aedsalvei
rähn, siil ristik astme Hiir (I ja II tarbija) asteme tarbija) 3. Päevalill, nõges, lehetäi, Päevalill, Lehetäi ja siil rebane röövik, siil, rebane nõges röövik Tihane (I ja II astme tarbija) Vasta tabeli põhjal järgnevatele küsimustele! 5. Kellest algavad toiduahelad? Taimedest 6. Kuidas tekivad toiduahelad
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus ...
Tallinna Saksa Gümnaasium Sigrid Kuuse VOLBRIPÄEV Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2009 Sisukord Üldiselt Volbriöö Traditsioonid Tegevused Volbripäev välismaal Materjalid Üldiselt Volbripäev sai alguse 1980.aastatest. Peetakse 30. aprillil. Tähistatakse nõia ja maagia päevana. Tuntud kui viiplipäev, esimese suvepäevana ja hernekülvi alustamise aeg. Volbriöö Volbriööl, vastu 1.maid tehakse suur lõke Pidu ,enne suurt koristus ja aiatöid Traditsioonid
Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toitevää...
Tallinna Saksa Gümnaasium 8.B klass Janne Kristi Palits Arvutiõpetus-Bioloogia MÄNG Kuldvillak Juhendaja: õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2010 Mängu mängimise juhend Teemad läbitakse järgmises järjekorras: · Selgroogsed · Selgrootud · Taimed Kui on teema 100-punktine tase positiivselt läbitud, siis liigutakse teema 200-punktilisele tasemele ning sealt positiivse tulemuse saamisel järgmise teema 100-punktilisele tasemele jne. Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100
3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Veiniäädikas. Tööstuses lahustina, keemiasaaduste valmistamiseks. Veevaba külmub +16oC juures, moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle (jää-äädikhape). Rasvhappedlooduslike rasvade koostises olevad monohapped (paaris arv süsinikke). Küllastunud ja küllastumata, hargnemata süsivesinikahel. Etaandihape(oblikhape; HOOCCOOH)mürigne
RAVIMTAIMED Koostaja: XXX PIPARMÜNT Kasulik seedimisele Rahustava toimega Tõstab söögiisu Külmetuse vastu Kõhuvalu korral PÄRNAÕIED Köha vastu Palaviku vastu Külmetuse vastu Põletike vastu RAUDROHI Peatab ninaverejooksu Haavarohi (suleb vere) Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu Kõhukinnisuse korral Söögiisu tõstmiseks PAISELEHT Paistetuse vastu Haudunud kohtade raviks Rögalahtistav toime NAISTEPUNA Verevaesuse puhul Kõhulahtisuse vastu Alandab vererõhku Põiehaiguste korral ...
Kõrvenõges Levikuala Kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, em...
...........................................10 Rukkilill ...............................................................................................................................10 Saialill ..................................................................................................................................10 NõmmeLiivatee....................................................................................................................10 Nõges...................................................................................................................................10 Kokkuvõte...............................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................................12
looduses,rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv 9.4 A) Metaanhape Etaanhape Rahvapärane nim. sipelghape äädikhape Füüsikalised omadused terav lõhn, ärritav toime, ei ole mürgine, veevabana külmub mürgine, vedelik +16°C juures Kasutamine keemiatööstuses, kahjuritõrjeks lahusti Esinemine looduses nõges, sipelgas (hammustus) taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes jää-äädikhape veevaba äädikhape külmub +16°C juures ning moodustab jäätaolisi läbipaistvaid kristalle oblikhape (dih.) spinatis, hapuoblikas, rabarbaris; vähendab organismi kaltsiumivarusid, soodustab neerukivide tekkimist piimhape (hüdroksüh
rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar
Tallinna Saksa Gümnaasium 9.d klass Sylva Reivik Juhendajad :Õpetajad Reet- Brigitta Laid,Tiina Nõges Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus, Põhimõisted Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem Dimensioonivalem Kasutatud allikad Põhimõisted Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks. Füüsikalise suuruse mõõtühik on selline
Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega.
Oder Langemisarv: 150 sek. Proteiin: 12- 14% http://www.biolib.cz/en/taxonimage/id89311/ http://maguskook.blogspot.com/2012/01/tervislik-odrajahukarask.html Kaer Proteiin: 11- 12,5% Rasvasisaldus: u 5% http://www.raisio.ru/kitchen/pure_oats/ http://zdravno.com/ Kasutatud kirjandus Ingver, A., Küüts, H., Annamaa, K., Nõges, M. 1995. Eestis kasvatamiseks sobivatest suvinisusortidest. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis nr. 8, lk. 69-80 Lepajõe, J. 1984. Nisu. 134 lk Lukme, L. 2006. Millisest nisusordist saab head saia. http://www.eria.ee/public/files/Pollukultuurid_2007_lk_25-28.pdf Older, H. 1999. Teraviljakasvatuse käsiraamat. Saku. 342lk Tõnissoo, A. Toidunisu tera kvaliteedi sõltuvus agrotehnikast. Nisukasvatuse arendamisest Eesti Vabariigis. 1995 nr. 8. Tallinn. 195 lk Täname kuulamast!
ULUKIHOOLE Ulukihoole Ulukite elutingimuse, st varje-, pesitsus- ja toitumisolude parandamine ehk elupaikade mahutavuse suurendamine. Ulukihoole rikastab jahivõimalusi. Kes vajavad hoolet? · Jahiulukid, kes elutsevad oma leviala äärealadel ehk suhteliselt ebasoodsates tingimustes; · Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi...
1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1. Kuulub huulõieliste 2. Mitmeaastane sugukonda, ühekojaline rohttaim. koldnõgese Kõrgus 15...50 cm. perekonda. 3.Paljuneb seemnete 4.Ei kuulu kaitstavate abil ja vegetatiivselt taimede nimekirja. juurduvate võsunditega. Rahvapärased nimed koldnõges kollane nõges nõianõges kutsulilled 1.Levik ja ohtrus 2.Koht ökosüsteemis 1.Levinus peaaegu kogu 2.Tolmeldavad Euroopas putukad saavad Eestis on ta mendriosas nektarit. tavaline, läänesaartel haruldane. Taime maapealne Kasvab kohati ka Põhja osa on Aafrikas ja EdelaAasias. taimtoidulistele Puudub põhjapoolsetes loomadele toiduks. piirkondades. 1
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtp...
KOLDNÕGES Koldnõges on tavaline mittekõrvetav nõges, mis on enam-vähem samasugune kui iminõges. Koldnõges on iminõgestest õrnema välimusega, sest tema lehed on pikarootsulised. Tähtsamaks eristamistunnuseks on aga koldnõgese õite värvus: see on kollane, nagu nime järgi arvata võib. Koldnõgese õite ilu tuleb aga ilmsiks alles siis, kui kätte võtta luup. Sel juhul märkame kergesti kõiki tema õie huulekesi, nende ripsmelisi servi ja karvaseid pindu.
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvam...
❏ vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ❏ glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ❏ järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. K-vitamiin ❏ Puudusel võivad vastsündinutel ja neil, ❏ rohelised taimeosad ja õlid. kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, ❏ petersell jt maitseköögiviljad, ❏ hapukapsas, esineda vere hüübivushäired. ❏ nõges, ❏ Võivad kergesti tekkida sinikad ja ❏ rooskapsas, verejooksud, nt. ninaverejooks ja ❏ spinat, ❏ nisuidud, veritsevad igemed. ❏ lillkapsas, ❏ Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ❏ sojajahu, ning maksakahjustused vähendavad K- ❏ spargelkapsas, vitamiini sünteesi. C-vitamiinid
... võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud) vihmauss mutt valge- toonekurg 2. nõges kobras huntpruunkaru 3. plankton kilu tursk hallhüljes 4. lille nektar liblikas suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
Kuna enamik riideid valmistati tol ajal linasest materjalist, oli taoline tooraine odav ning seda leidus praktiliselt kõikjal. Tõsi, Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, kuid sellest valmistatud paberi omadused olid märksa halvemad kui linasel kaltsupaberil. Katsetati ka villaste ja siidikaltsudega, see aga vähendas veelgi paberi kvaliteeti ning taolisest massist sai teha vaid pakkepaberit. Lisaks linale katsetati ka teiste taimedega (kanep, nõges, vesikasvud jne). Kanepist näiteks saab väga vastupidava paberi, kuid trükkimiseks on see kõlbmatu. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiseks tooraineks olid puuvillase ja linase riide kaltsud. Järeldub, et inimene vajas midagi muud peale savi, kuhu panna kirja seadused, piibli tekst ja jutustused ja selleks väga hästi kõlbas paber. Millal täpselt prillid leiutati, kipub jääma ajaloo hämarusse. Välja ilmusid need 13.
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
· Sõrmjas: Leht, mille laba aluset väljub mitu peaaegu ühetugevust roodu. · Kaarroodne: leht, mille alusest tippu kulgeb mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat roodu. · Rööproodne: pikk, kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu Leheserv: · Terveservaline: Leheserv on sige nagu joon. · Saagjas : leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste osadega. Nt. nõges · Kahelisaagjas: saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. · Hambuline : legeserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega. · Kaarhambuline : Lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised. · Täkiline: Leheserv on ümaratipuliste hammastega, kuid teravate hambavaheliste sälkudega.
See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Toidud mida soovitatakse Süsivesikute ainevahetuse korrastamiseks on sobivad mustika leht, aasristiku õis, teelehe ürt, orasheina juur, võilille juur ja leht, hariliku lutserni ürt., lehtsalat, spinat, kapsas (eriti mahl), peet, õun, kõrvits, kala, muna, tatar, kaer, mais. Kõhunäärmes soodustavad insuliini tootmist ja alandavad veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht, pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul. Seedimisele vajalike peptiidide moodustamist soodustavad ja kõhunäärme rakke stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele
seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok varre- (niine)kiud lina, kanep, dzuut, ramjee, nõges, bambus lehekiud sisal, manilla kanep ehk abaka, turbakiud viljakiud kookos Lina kasvutingimused Lina tärkab keskmiselt 11 päeva jooksul pärast külvi, kuid eriti soodsates tingimustes (piisavalt niiskust ja hästi soe) võib see toimuda 5 6 päeva jooksul. Mullas peab kuni õitsemiseni olema niiskust vähemalt 60% mulla kogu veemahutavusest
......................................................................................19 Taimsed taastumisvahendid...................................................................................................... 20 Ravimtaimed......................................................................................................................... 20 Raudrohi................................................................................................................................22 Nõges.................................................................................................................................... 23 Päevakübar............................................................................................................................27 Mesi.......................................................................................................................................31 Mumio.........................................................................
antibakteriaalseid omadus. Juuri ja koort kasutatakse ka hürdofoobia raviks. Taime seemned levivad loomade abil. Ramjee (RA,Ra) rami, Ramie, ramee ehk hiina nõges Ramjee on üks väärtuslikumaid ja kvaliteetsemaid kiudaineid, peenekiuline niinekiud, mis sarnaneb linasele. Hiina nõges on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. Seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat.
Pelgulinna gümnaasium 10P Anna-Stina Reinas Steve Jobs Juhendaja: Õpetaja Tiina Nõges Tallinn 2014 SISUKORD •Tiitelleht • Apple Macintos •Sisukord • Mõõ •Steve Jobs • NeXT arvu •Pere • Apple hakkab kasum •Varajane elu teenim •Haridus • Riistvar •Karjääri algus • Probleemid terviseg •Apple’i algusaastad • Surm
Erilist tähelepanu tuleks pöörata taimetoitlastest emade sünnitatud lastele, kelle rauavarud on väikesed. Kui sääraseid lapsi toita rinnaga pikka aega, rinnapiima rauasisaldus on aga väga väike, areneb lastel suure tõenäosusega rauapuudusaneemia. Mineraalainete vaeguse vältimiseks taimetoitlastel on soovitav lisada menüüsse mineraalainetega rikastatud tooteid (hommikuhelbed, mahlad) ja neid mineraalaineid suhteliselt palju sisaldavaid toite (rohelised lehtköögiviljad, till, nõges, vaarikad, maasikad, pähklid). C-vitamiin aitab kaasa taimsetest allikatest saadava raua imendumisele. Samuti nagu raua puhul, on ka tsingi imendumine loomset päritolu toitudest parem kui taimsetest. Teraviljas olev fütiinhape vähendab nii raua kui ka tsingi imendumist. Hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Põhilisteks joodi allikateks on jodeeritud sool, meresool, kalad, munad ja piimatooted. Tihti soovitatakse
LOODUSLIKUD KIUD 1. TAIMSED Taimsed kiud koosnevad peamiselt tselluloosist ja seetõttu võib nende põlemisel tunda paberi põlemise lõhna. SEEMNEKIULISED PUUVILL (CO) Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Värv: valge, kreemikas Imab hästi niiskust; Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis. Kvaliteedi hindamisel arvestatakse eelkõige kiu tugevust, peenust ja pehmust. Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollaka...
PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) HÕIMKOND:katteseemnetaimed (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: sarapuu (Corylus) harilik sarapuu (Corylus avellana) SUGUKOND: nõgeselised (Urticaceae) PEREKOND: nõges (Urtica) kõrvenõges (Urtica dioica) SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) PEREKOND:kärnoblikas (Rumex) kärnoblikas (Rumex crispus) SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) PEREKOND:tulinelk (Lychnis) käokann (Lychnis flos-cuculi) PEREKOND:põisrohi (Silene) harilik põisrohi (Silene vulgaris) PEREKOND: nelk (Dianthus) habenelk (Dianthus barbatus) SUGUKOND: kukerpuulised (Berberidaceae)
See on tõhus abivahend ärrituvuse ja ärevuse vastu, aidates rahuneda, lõõgastuda ja paremini magada. Lavendel on ka tugevalt antibakteriaalne, see aitab tasakaalustada hormoone ja stimuleerida immuunsüsteemi. Lavendlit võib tarbida teena, kuid kõige tõhusam on see eeterliku õli kujul. Lisa seda lõhnalampi või tilgake padjale, et tagada rahulik uni. Ergutavad: 1. Kõrvenõges Kuivatamiseks kogutakse kõrvenõgest õitsemise alguses. Nõges parandab soolestiku mikrofloorat ning alandab veresuhkrut. Nõgesetee kosutab ja virgutab, aitab väsimuse vastu. 2. Ženženn Teatakse ka “ajutoiduna“, kuna see parandab keskendumist, mõtlemist ja mälu, samuti aitab see suurendada füüsilist vastupidavust. Kõik need kasulikud mõjud aitavad kaasa ka ärevuse vähendamisele, kuna tugevadava üldiselt keha. Ženženn on stimuleeriva toimega,
Õppematerjal II kooliastme loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Janne Änilane Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi klassiõpetaja. Kobras Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele. Välimus Koprad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuuna...
Capucijners met spek oad peekoniga. Hollandlased armastavad väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures. Hollandi kaste õhuline kaste, mida valmistatakse selitatud võist, munakollasest ning maitsestatakse soola, musta pipra ja valge veini äädika või sidrunimahlaga. Lõppmaitset võib viimistleda oma äranägemise järgi. Gouda Gouda juustule on Hollandis kombeks lisada erinevaid maitsevarjundeid, nt nõges, sinep või pesto. Jenever Hollandi gin, mida hollandlased väga armastavad. Bessenjenever mustsõstra gin on kohalikes pubides oluline jook. Riisipuding - Tegemist on traditsioonilise hollandi desserdiga, millele lisab eksootilist hõngu mango. Rijsttafel otseses tõlkes riisilauda tähendav roog, mille kõrvale lisatakse väikestes portsjonites munarulle, tsillikastet, kala, 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis olles ei saa maitsmata jätta nende kuulsaid pannkooke
vitamiine. Kogutakse õitsemise ajal. Tänapäeval kasutatakse raudrohtu söögiisu tõstva ja seedimist soodustava vahendina, ravitakse mao-sooletrakti haiguseid, eriti kui nendega kaasnevad verejooksud. Ka nina-, emaka- ja kopsuverejooksude korral kasutatakse raudrohust valmistatud preparaate. Taime vesitõmmisega pestakse haavu ja haavandeid ning kompressiks pannakse peale ekstrakti. Nõges. Rahvatarkus õpetab, et nõges võtab väsimuse, kõhuvalu ja veepaistetuse, vähendab ja peatab verejooksu, taandab suhkruhaiguse nähte. Ammu on teada, et metsikult kasvavaid taimi tuleb kevadel toiduks kasutada toorelt, kuumtöötlemisel kaotavad nad toiteväärtusest, väheneb bioaktiivsus. Kui seda nõuab toidu valmistamise tehnoloogia (supid, vormiroad jne.), kuumutada lühiajaliselt. Toiduks kogutakse lehti nende tärkamisel, ravimiks ja kuivatamiseks õitsemise ajal, juuri varakevadel või sügisel.
andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Eesti Tervisedenduse Ühing. Rahvusraamatukogu 3.k arhiivikogu, kohaviit AR3-07-01226. 10.3.Leidke raamatuid õigusajaloost. Esitage kolm nõuetekohaselt vormistatud viidet. Kasak, P. (2011). Asjaõigusliku mõtte arengust Eestis : kriitiline analüüs. Tartu: Lohkva. Nõges, V. (1930). Balti Eraseaduse tekstidest : normitehniline arutelu. Tartu : Mattiesen, K. Mark, J. (1946). Eesti kodanlike natsionalistide viimne põhiseadus. Tallinn. 10.4. Leidke vähemalt 3 raamatut Teie uurimistöö (referaadi) või mõnel muul huvipalkkuval teemal. Vastus peaks sisaldama : teemat, võtmesõnu ja/või märksõnu, mille alusel otsingut sooritate ja nõuetekohaselt vormistatud viiteid.
1. Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili? Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti. 2. Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on? Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht. 3. Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad (vastav väärtus asub veerus “Taimkate”), mille pindala (vastav väärtus asub veerus “Pindala”) on väiksem kui 20 m2? (’’Taimkate’’ = ’Nõges’ OR ’’Taimkate’’ = ’Seaohakas’) AND Pindala < 20 4. Millist tüüpi statistikat võimaldavad uurida ArcGISi statistika vahendid Statistics (kirjutage vastavate näitajate nimed inglise ja eesti keeles ning kirjeldage, mida vastavad näitajad näitavad)? Millist tüüpi statistikat võimalda...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eva Jakovlev HALLISTE KIHELKOND Kursusetöö Juhendaja: Karl Pajusalu Tartu 2014 Murdesõnade tundmine, küsitletavale loetakse ette sõna (sulgudes selle sõna õige tähendus), tema ülesanne on moodustada selle sõnaga lause. Aame (ajame) Ame (särk) Amat (amet) Avi (haug) Elle (helde) Ikma (nutma) Japs (õun) Kaal (kael) Kamps (kampsun) Kangeste (väga) Kapust (kapsas) Kasume (kasvama) Keller (kelder) Keng (king) Kesü (oder) Kidsi (kade) Kikas (kukk) Kitsma (rohima) Kengälti (paljajalu) Kuremari (jõhvikas) Kõiv (kask) Kõtt (kõht) Kört (seelik) Lige (märg) Liim (leem, supp) Lõhmus (pärn) Lämi (soe) Manu (juurde) Ommuk (hommik) Pageme (põgenema) Paluk (pohl) Peni (koer) Nõgel (nõel) ...
mittesekkumine toob kaasa järve kinnikasvamise ehk kadumise. Pole järve, pole probleemi..................... KASUTATUD KIRJANDUS: Soo- ja jõemaastikud, arengulugu, Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001 Ümber Võrtsjärve, Merike Mäemets Võrtsjärve monograafia, Eesti Entsüklopeediakirjastus Võrtsjärve veetaseme reguleerimise KMH aruanne, autorid Arvo Järvet, Ain Järvalt, Arvo Tuvikene, Peeter Nõges ja Tiina Nõges Võrtsjärve piirkonna üldplaneering, Entec AS Võrtsjärv pole vaid angerjapüük, A. Raukas, J. Leetsar, Äripäev http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019743.php http://sakala.ajaleht.ee/090206/esileht/artiklid/5019742.php http://www.postimees.ee/050706/esileht/siseuudised/208193.php
eest, kasvajavastane toime, immuunsuse tugevdamine · defitsiidist enam ohustatud rasedad · päevane soovitus: 8-10 -TE · organismis ei sünteesita · allikad: taimeõlid, idud, pähklid, kalamaks, muna, kala Vitamiin K ehk füllokinoon · rasvlahustuv · vajalik valkudele, mis on seotud vere hüübimisega · defitsiidist enam ohustatud rasedad, imikud · soovitus: 100 g · organism suudab ise sünteesida · allikad: petersell, hapukapsa, nõges, rooskapsa, spinat, lillkapsas, sojaõli Vitamiin C ehk askorbiinhape · vesilahustuv · tähtsus: kollageeni tootmine, alandab kõrget vererõhku, kolesteroolitaseme tasakaalustamine, immuunsüsteemi tugevdamine, aitab vältida astmat, kroonilist bronhiiti, verevalumite teket, silmahaiguste ennetamine, aitab vähiga võidelda · skorbuut C vitamiini puudus · parandab Fe2+, D-vitamiini, tsingi toimet · soovitus: 75 mg · organism ise ei sünteesi
sünteesiks/aktiveerumiseks (protrombiin, faktorid VII, IX ja X). piisava sünteesi. petersell Vitamiin võtab osa ka luukoe mineralisatsioonist ning mängib Vere hüübimise aeglustumine hapukapsas olulist rolli glükoosi fosforüülimises.(suhkru ainevahetus) Kestvad ninaverejooksud nõges K-vitamiini ja põletikumarkerite tase organismis on pöördvõrdelises Verevalumid rooskapsas seoses ning K-vitamiini võtmine langetab põletikumarkerite taset spinat nisuidud keskealistel ja vanematel inimestel. lillkapsas Lisaks eelnevale on kindlaks tehtud, et K-vitamiini tarvitamine rapsiõli vähendab ka haigestumist koronaarhaigustesse ning et meestel on
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
