Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2
Kool Õppesuund Rühm Koostaja nimi JAAN TÄTTE Referaat Juhendaja: JUHENDAJA NIMI Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS
VanaKreeka & VanaRooma Teatri arhitektuur, näidendid, maskid, vaatemängud. Teatri arhitektuur Rooma teater ehitati lauskmaale, piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga ja olid poolringikujulised. Teatrimaja keskseks kohaks oli kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli kahekorruseline lavasein.Võttis palju üle kreeklastelt. Kreekas püstitati hoone mäenõlvale, hobuserauakujuliselt. Click to edit Master text styles Second level Third level
Hispaanias ei pööratud klassikalise draama teooriatele erilist tähelepanu, hispaania rahvuslik näidend oli vabam, värvikam ja romantilisem kui prantsuse näidend. Aines: 1) rahvajuttudest: 2)Hispaania ajaloost; 3)Hispaania kaasajast. Tähtsamad teemad: 1)au; 2)ustavus kuningale. 16.sajandi lõpus hakati rajama püsivaid teatriehitusi. Lope de Vega (1562-1635) . loomupärane luuletajaanne (u 3000 sonetti, romanssi, poeemi, eleegiat jne), romaanid, novellid, näidendid (kirj u 1800, säilinud u 470) Hispaania teatris ei eristatud traagilisi ega koomilisi näidendeid. L. de Vega näidendid on eelkõige intriigidraamad, intriig keskendub 1)auküsimusele; 2)armastusküsimusele. Tüüpiline situatsioon: suursugusest seisusest mees on tähelepannus madalamast seisusest pärit naisesse, peig, mees, vahel ka isa või vend satub naise au kaitstes konflikti võimuesindajatega, lahendus on kas traagiline või õnnelik sõltuvalt sellest, kes teose neg tegelane on
krossi ooper", eesmärk- võõritusefekti taotlemine, näidendite eesmärk- näidata lugusid, milles ilmneksid vastuolud elukorralduses ja probleemid. Eepiline teater- aluseks kriitiline vaade maailmaasjadele, eesmärk- naudingu pakkumine, samaaegselt meelelahutuslik ja moraalitsev, vaatajal vaatleja roll, jutustab sündmustest Samuel Beckett ja absurditeater- Beckett- sünd Iirimaal, prantsuse ja itaalia filoloog, novellid tuntuks pr keeles; näidendid "Godot'd oodates", "Lõppmäng"; tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt,
Jossif Brodski looming Mart Linnas 12a Juhendaja: Ivi Eiche Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa"
a. · Soov puhata Eestimaa mullas Ema kombel kinni kata Lapse tuksuv rind siis sa: Eesti muld ja Eesti süda- Kes neid jõuaks lahuta! Tallinn · L. Koidula ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule 1946. a. Küsimused. · Kus sündis L. Koidula? · Millise hariduse sai? · Millistele ajalehtedele tegi kaastööd? · Nimeta luulekogud ja tuntumad näidendid. · Kus elas kirjanik viimased aastad? · Millal L. Koidula suri? · Kuhu on L. Koidula maetud?
Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde.
Andrus Kivirähk Sirje Sisukord Elulugu Isiklikku Kirjutamine Näidendid ‘’Rehepapp’’ Elulugu Sündis 17.august 1970 Tallinnas. Eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala 1993. aastal. Töötab Eesti Päevalehes. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Isiklikku Sotsioloogist vend Juhan Kivirähk. Abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Tal on kolm tütart:
augustil 1984 Tallinnas • Õde Sandra Ashilevi • Ema Siiri Känd-Ashilevi http://bit.ly/2pnVWdx • Isa on pärit Ghanast • Tema nõrkuseks on popkorn • Koolide suhtes kriitiline • Tähtsustab eelkõige vaimset kapitali Haridus • Tallinna Inglise Kolledž • Tallinna Ülikool – audiovisuaalne meedia • Viljandi Kultuuriakadeemia – lavastaja http://bit.ly/2prE4zq Tegevusalad • Kirjanik, lavastaja, saatejuht, näitleja • Näidendid, lühiproosad, luule • Ajakirjad Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik, ZA/UM • Juhtinud telesaateid „OP!” ja „Pöffihunt” • Von Krahli Teater – lavastaja, näitleja, dramaturg • „Malev” - Liivimaa kuningas Kaupo, operaatori abi Teosed • Näidendid: “Portselansuits”, “Nagu poisid vihma käes” • Raamatud: “Ma olen elus olemise tunne”, “Kehade mets” “Armastuskirju teatrile” "Ma olen elus olemise tunne" http://bit.ly/2qKmJpo
Juhan Sütiste (1899-1945) Bertel Schwindt 11.ü Sisukord Elulugu Looming Näidendid Tähtsus Huvitavat Elulugu Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas:
meessoost sõbrale ja järgmised (välja surematu. Shakespeare kirjutas arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme Shakespeare siiski mitte antiikaja, liiki: komöödiad, tragöödiad ja vaid kaasaja probleeme ja andis ajaloolised draamad. tegelastele kaasaegsete inimeste Antiigiainelistes näidendites iseloomujooned[1]. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. käsitles
tegemist näitekirjandusega(väga ebatavaline)-> uuendused teatris. Jonesco, Becett. Eksistentsialism IIMS ajal. On võrdselt nii filosoofia kui kirjandus. F-t peab läbi kirjanduse levitama, selgitama. Eksistentsialistid lähtuvad, et elu ongi mõttetu, aga mingisugusel hetkel omandab selle mõtte.Inimene ei taju maailma. Piirsituatsiionides hakkab teatud asju mõistma ja tekib elu mõte.. Hakkatakse rääkima juurtetusest, kohanemisest. Beckett Prantsusmaa, absurdikirjanduse peamine ideoloog. Näidendid: ,,Godot`d oodates", ,,Lõppmäng", ,,Õnnelikud päevad". Abs.draamas pole tegevust, aga sebivad, mingiaeg tundub, et kõik seisab-mängitakse rütmiga. Motiveerimatu, ebakorrapärane rütm.Mängitakse sõnumiga. Võrdlemisi pesimistlik. Williams Tunneb huvi ebatavalise, eriti tundliku psüühikaga inimeste vastu. Ülikoolis puutub kokku teatriga.-katsetavad uusi asju. Alustab filosoofiliste etendustega-kukuvad läbi. (pikk kujunemisaeg, kuni leiab oma stiili). -Teater ei pea olema massidele-
,,Gustav Vasa" ,,Erik XIV" ,,Surmatants" ,,Unenäomäng" George Berhard Shaw Väga hea realistlik proosa ja realistlik näitekirjandus. ,,Pygmalion" e ,,Minu veetlev leedi" Nikolai Gogol Ukraina kirjanik. Loomingut iseloomustab humaansus, realistlikkus, grotesk ja satiir. Loomingusse kuuluvad mõned näidendid ja hulgaliselt jutustusi. LOOMING: ,,Revident"(kirjaldab korruptsiooni, pugemist ja tegeliku olukorra varjamist.) ,,Surnud hinged"(saamahimu, kasuahnus ja madalad instinktid maa-aadli hulgas) Jutustused: ,,Tarass Bulba"(kodumaa ja- isaarmastus, isa valib poja ja kodumaa vahel) ,,Sinel"(protest inimväärikuse alandamise vastu) ,,Nina"(inimväärikuse alandamine)
Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest.
põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul
“Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset; jagas oma ajajärgu eluvaadet, hindas maailma (keskmisele, arukale) enamikult omaste möödupuude järgi, mis võimaldasid hea kontakti publikuga. Selline kontakt oli komöödiate kirjutajale vajalik, kui ta tahtis publikut naerma panna. M näidendid on loodud näitelava jaoks; annavad näitlejatele võimluse ilmekaks mänguks. M oskas inimesi näha nende hingepõhjani ja tundis teatri nõudmisi põhjalikult: elav kujutlusvõime + ainulaadne sõnaseadmisoskus + koomikameel = teoste värvikus ja elavus. Valgustus Valgustus on 18.sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mida iseloomustab mõistusepärasus. Võtmesõnad: autoriteedi eitamine – kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
NÄIDENDID Näidendeid hakkas Koidula kirjutama praktilisest vajadusest, et anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. 1870 avaldas Koidula oma esimese näidendi "Saaremaa onupoeg", mis oli mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist. Koidula täiendas seda ja kohandas Eesti oludele. Seda näidendit peetakse eesti teatri sünniks. Kuna "Saaremaa onupoeg" oli menukas, siis valmis samal aastal teine näidend "Kosjakased" (Jannseni jutustuse järgi). Mõlemad näidendid on jandid, kerged ja lõbusa sisuga näidendid, kus oluline koht on jämekoomikal. 1872 ilmus trükis (lavastati 1871) Koidula kõige tuntum naljamäng "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti kirjanduses esimene algupärane näidend. "Säärase mulgi" süzee aluseks sai Eesti Postimehes ilmunud sõnum saarlasest, kes kehva lugemisoskuse tõttu pidas soola hinda ajalehes tangude omaks, suure teenistuse lootuses tangukoormaga Pärnusse tuli, kuid pidi häbiga tagasi minema
Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5.aastapäeval kanti Tartu ette Lydia Koidula näidend ''Saaremaa onupoeg''. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Tartu aastaid nimetatakse ka Jannseni tippaastateks. LAHKHELID Jannsenite hiilgeaeg oli Perno Postimehe aegadel. Palju aitas Jannseni langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte
Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega -müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud. -moralitee õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Keskaja teatri teise, nn rahvaliku zanrivaldkonna moodustasid 1) farss ja 2) narrimängud. Farssi esitati alguses (millal? kus?) rahvapidustustel. Narrimängud kuulusid (mille?) karnevalipidustuste juurde.
palju laulu ja tantsu. Lope Felix de Vega Carpiot (1562-1635) peetakse rahvaliku draama loojaks. Ta kirjutas väga palju näidendeid (arvatavasti üle 2000). Tema teostest kujunesid välja Hispaania teatri põhilised näidendiliigid, milledest populaarseimaks said põnevad ja lõbusad mõõga- ja mantlikomöödiad ("Koer heintel"). Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest. Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht"). Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj
peetakse kahte Vaatas elu omavahel seotud päiksepaistel juttu: ,,Veli Henn" ja isemat ,,Hennu veli". poolt ,kuid Näidendid . ,,Tuulte jäi siiski pöörises"-armastus- realistiks. ja ideedraama. ,,Kauka jumal"- raha võim ja raha needus. ,,Libahunt"-draama., tragöödia.
- ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule · Hilisem luule ilmus ajakirjanduses · Viimane luuletus - ,,Enne surma Eestimaale" Näidendid: · 1870 - ilmus näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis pani aluse Eesti teatri sünnile · 1872 - ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", mis oli esimene algupärane näidend eesti keeles · 1880 - ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" · Näidendid olid õpetlikud ja moraliseerivad Proosa: · On kirjutanud umbes 80 proosapala · Põhiliselt ilmusid tema lood ajakirjanduses · Valdavalt olid nad õpetlikud · Teemad:
· Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Teatri algus · Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi pidustused Dionysose auks · On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. · 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k
saab siduda laiemalt riigi poliitikaga. Autor spekuleerib, et üks põhjusi, miks repertuaariuuringut on hiljutisel ajal nii palju populaarsemaks saanud võib olla see, et see on pakkunud vastust kesksele metodoloogilisele probleemile - suhe kirjandusliku teksti ja ajaloolise konteksti vahel. Siiski jääb alles küsimus, miks teatud ajalooline kontekst on valitud, et kõrvutada teatud kirjandusliku tekstiga. Repertuaari kriitika on, nagu oleme näinud, sidunud näidendid laiemate sotsiaalsete liikumiste külge. Rutter ütleb, et Andrew Gurr on oma teoses "Shakespeare'i aegsed teatrid" ("The Shakespearian Playing Companies") esile toonud uue ajaloolise problemaatika: ajaloolaste soovi konstrueerida terviklikku pilti fragmentaarsest tõendist ja ütleb ise, et "Ajaloo kirjutamine on nagu mäng, mida mängitakse udu sees järeleproovimata reeglitega" (Gurr, Rutteri kaudu). Ka Gurr toob välja enda teoses "Playgoing in Shakespeare's London", et
"Ametniku surm" (1883) "Lastepere" "Daam koerakesega" "Magada tahaks" "Duell" "Maja ärklitoaga" "Hingevaev" "Paks ja peenike" (1883) "Igav lugu" "Palat nr. 6" "Inimene vutlaris" "Pruut" "Kameeleon" (1884) "Sahhalini saar" "Kiri õpetatud naabrile" "Stepp" (1880) "Tüüfus" "Kirurgia" "Jonõts Tsehhovi näidendid Eesti teatris Onu Vanja" "Kirsiaed" (2005; Eesti (1980;Vanemuine;) Muusikakooli Kõrgem "Kajakas" (1990;) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (1993; Ugala;) "Kajakas" (2006; Eesti "Onu Vanja" (2002; Muusikakooli Kõrgem Ugala) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (2002; "Kajakas" (2007; Von Krahli Vanemuine;) Teater) "Kajakas" (2001; Ugala;) "Kirsiaed"
Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. Vastandus klassitsismi mõistupärasusele, taotles isiku- ja loominguvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise, põhutas tundeelu tähtsust ja kujutatava erakordsust, väärtustes rahvaloomingut. (byron, Shelley). 1870
Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus,,). Loositud järjekorras etendati esimesel päeval 5 komöödiat ja järgmisel kolmel päeval 3 tertaloogiat, mis koosnesid igaüks kolmest tragöödiast ja ühest saatüridraamast. Näidendid valisid linna ametnikud. Nad andsid autori kätte näitlejad ja nimetasi jõuka linnakodaniku kes maksis etenduse eest. Lavastajaks oli näidendi autor ise. Pärast entendusi määras zürii pa remusjärjestuse ja jagas auhindu. Kõik ettekandmisele pääsenud tööd said auhinna. Näidendite publik ja esitamise koht. Teater oli kõigis suurtes linnades. Ettendusi korralditi lahtise taeva all päevavalgel väga suurele publikule (15000-20000 inimest). Vaatajad olid kõigist ühiskonnakihtidest
Kolis Münchnisse dramaturgina leiba teenima. Münchenis esietendus ta näidend ,,Trummid öös", millega ta võitis Kleistri-nimelise noore dramaturgi preemia. Seejärel siirdus Berliini dramaturgiks ning asus kirja panema oma teatriteoreetilisi uuendusi nt teoses ,,Vaseost"võib neid lugeda. Ta elus algas uus etapp pagendus. Ta oli Hitleri mustas nimekirjas, poeemi ,,Legend surnud sõdurist" tõttu. Kolis Taani, kus kirjutas näidendid ,,Hea inimene Sezuanist", ,,Ema Courage ja tema lapsed" ning ,,Galilei elu", saksa vägede soome tulekuga pidi pagema Soome ning sealt Los Angelasse. Hiljem tuli tagasi Euroopasse, Viini ning asutas Ida-Berliinis oma teatri Berliner Ensemble. Sai Austria kodakondsuse. Teatri saamisega sai ta hakata ka praktikas ellu viima oma nägemust teatrist, mida me tunneme eepilise teatri nime all. Teatri eesmärk oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt
Johann Voldemar Jannsen 16.mai 1819 13.juuli 1890 1863 - hakkas välja andma uut ajalehte, "Eesti Postimees". 1865 - asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 - organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud 1870 - pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile. 1869 - andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees". Mõni kuu enne esimest laulupidu - ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud".
Mati Unt "Hüvasti, kollane kass" Mati Unt Sündis 11. jaanuar 1944. Suri 22. august 2005. Oli kirjanik, teatrilavastaja. Romaanid ja näidendid. Mälestustahvel ja pink. "Hüvasti, kollane kass" Kirjutas teose koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". Aarne Veenpere. Tädi Ida, Kornel, Maia, Ando, Indrek. Sisu. Tsitaate "Kuni üks inimene ei mõista teist inimest, ei mõista ta ka tema absoluutset peeglit." Lõppsõna Minu arvamus. Tänan kuulamast!
"Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R
·"Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) ·"Jutud" (kogumik; 2005) ·"Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) ·"Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) ·"Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) ·"Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) ·"Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ·"Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) ·"Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Lavastatud näidendid ·"Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) ·"Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) ·"Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) ·"Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995) ·"Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) ·"Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) ·"Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997)
Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kus omavahel võistlesid kolm autorit. Iga autor pidi etendama kolme tragöödiat ja ühte koomilist satüürdraamat. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt ühte näidendid. Näidendeid hindasid liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III koha võitjad. Tragöödia etenudste riietustes same teada vaasimaalingutelt, kus on näidatud, et näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist.
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3
Tolstoi Looming : EI OLE teost ,mis ei sisaldaks autobiograafilisi jooni. Näidendid: ,,pimeduse võim" realistlik,traagiline pilt vene külaelust. ,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tol...
· realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos
Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk lastekirjanikuna 9
Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Koomilise teatri allikaks olid rahvapidustused. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist".(XV sajand). Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, kuulusid karnevalipidustuste juurde.
Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada Eestlaste reeturi maine, mida ei väärinud.
teistes riikides. Ja ta on autor suurest tähest, sest tema on ainuke eesti kirjanik, kes kirjutab sellisi roomani kus ta kogu aeg näitab lugejatele uusi süzeid ja uusi pilte maailmast. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Indrek Hargla loomingud ja tema mõtted Eestist. Hästi näidatud kõik tema teosed ja roomanid mida ta kirjutas 25. aasta jooksul ja sai hea tulemuse.Tänapäeval tal on hea tulemusega raamatud ja näidendid. Hargla tegi elujooksul kõik ise ja sai väga hea tulemuse, kes teab võib olla see pole veel lõpp ja meid ootab veel palju häid roomane. Referaadi teisest osas oli näidatud kuidas ta suhtleb oma kodulinnaga ja kuidas ta tahab salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt. Indrek Hargla jääb eesti kõige tuntumaks ulmeroomani kirjutajaks, sest ta on ainuke eesti kirjanikest, kes proovis, ja sai hakkama selle zanriga, mis on väga raske. Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid.
märts 1911- 25.veebruar 1985. Sündis Columbuses, Missisippi osariigis. Lõpetas Missouri ülikooli ja irjutamist alustas ta vahetult peale seda. Ta on üks kuulsamaid 20. sajandi Ameerika näitekirjanike. Suure osa enda elust veetis ta depressioonis ja hirmus, et ka tema oma õe kombel läheb hulluks, kuid seda hirmu aitas leevendada ta elukaaslane Frank Merlo. Kellega ta elas koos üle 15 aasta. Williams võitis enda elu jooksul kaks Pulitseri preemiat ja mõned tema näidendid kaasaarvatud "Klaasist Loomaaed" said New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardi ja näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. Ta kirjutas enda elu jooksul kümneid lühijutte, kaks novelli, pea nelikümmend näidendid jne. Näidend "klaasist loomaaed" sai kirjanikul valmis aastal 1941 ja valmis see teos MGM-ile, kellega oli Williamsil leping. Näidendi pelkiri on tulnud arvatavasti, näidendi sisust, et
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad Aastal 1939 abiellus ta Eha Tuulemaaga HARIDUS 19211926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis 1926. a. astus TÜ usuteaduskonda 1930 sai magistrigraadi ülikooli lõpetamisel 193233 välismaine stipendiaat Saksamaal algul Tübingenis, hiljem Berliinis Muud tegemised Tegutses aktiivselt Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, pidas ettekandeid ning toimetas 1930. aastail "Usuteadus...
üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse humoristiandega kirjanik, kelle ülipopulaarsed näidendid uurivad rahvuslikku mentaliteeti ja kritiseerivad selle nõrku kohti. Uut algupärast dramaturgiat tutvustatakse publikule ja teatritegijatele igaukuisel uute näidendite avalikul lugemisel, samuti antakse Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid raamatuna välja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla
autobiograafiline romaan-autori elust ispireeritud romaan ood- ülistuslaul karakterkomöödia- komöödia, milles pearõhk on peategelase karakteri esiletoomisel eepos- kangelaslugu kompositsioon- ülesehitus proloog- teose eellugu humanism- isiksust väärtustav maailmavaade dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muus...
1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Eduard Vilde looming Eesti kirjanikest oli Vilde esimene, kes tundis Lääne-Euroopa ja kultuuri vahetult isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu aj...
Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga Tänan Tähelepanu eest!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
