· Metsatööstus tegeleb: puidu varumisega, puidu töötlemisega, puittoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega. · Suurimad naftatootjad: Nafta, maagaas USA Saudi Araabia Venemaa Iraan Mehhiko · Suurimad naftavarud: Venezuela Hiina Saudi Araabia Norra Iraak · Maagaasi tootjad: USA Araabia ÜE Venemaa Kanada Kuveit UK Iraan Venezuela Venemaa Naftavarud ja peamised veosuunad Kivisüsi, · Hüdroenergia tootjad: Kanada
6. oktoober 2012 Nafta seos maailmapoliitikaga Nafta on üks olulisemaid maavarasid ning selle tähtsust majandusele on raske ülehinnata. Kasutatakse seda peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta hinnast sõltuvad ka väga paljude teiste toodete hinnad(kasutatakse energiaks, transpordiks ning tooraeinena). Naftavarud paiknedad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on LähisIdas, 8% Põhja ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on SaudiAraabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne
NAFTA Urve Varik Nafta liik. Nafta on fossiilne kütus. Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Nafta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Naftavarud 2014. aasta seisuga on naftavarud kõige suuremad: Saudi-Araabias- 261,9 barrelit Iraanis- 125, 8 barrelit Iraagis- 115 barrelit Suurimad nafta tootjad: Saudi Araabia Venemaa Ameerika Ühendriigid Iraan Mehhiko Hiina Norra Kanada Suurimad nafta eksportijad 2012. aasta seisu järgi: Saudi-Araabia- 8,865,000 barrelit päevas Venemaa- 7,201,000 barrelit päevas Iraan- 1,808,000 barrelit päevas
• Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust. • 2004. aastal moodustas selle piirkonna naftavarud 63,44% kogu maailma naftavarudest. LÄHIS-IDA MAJANDUS • Suurima majandusega riigid on Türgi, Saudi Araabia ja Iraan. • Iisreal, Türgi, Küpros ja Egiptus omavad mitmekesiseid tööstusi. Näiteks: puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstused. • See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi
Iraak, Liibüa, Nigeeria, Venezuela jt. Peamised maagaasi tootjad ja tarbijad Nafta kasutamine minevikus ja praegune kasutamine. Kasutamine minevikus: ravi otstarbel, kerosiin (lambiõli), karburaator. Praegune kasutamine: keemiatööstuses toorainena ja kütusena, energiatööstuses, elektritööstuses, hüdroisolatsioon, asfalt ja teetööstus, plastikproduktid, tekstiilitööstuses (nt nailon). Tarbimine ühe elaniku kohta Maailma naftavarud. Naftavarud vähenevad väga kiiresti. Naftavarud on riigiti väga erinevad, näiteks Saudi – Araabias jätkub naftat 69 aastaks, Iraagis 155 aastaks ja Venezuelas 346 a. (a 2004 andmete järgi) Kuidas nafta on mõjutanud: a) maailmapoliitikat Mõned riigid (kus on rohkesti naftat) vaesuvad, aga samas nad ei tohiks hinda tõsta, sest muidu tuleks lõpetada näiteks: autoga sõit, transpordivahendite valmistamine. Naftat ei jätku igavesti, kuna see ei ole
Nafta puhul ei saa välja tuua keemis ega sulamistemperatuure, sest ta on erinevate ühendite segu. Kasutus Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena. Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid8 on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine9 kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeained ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Peamised naftavarud maailmas S a u d i... V e n e z u e la K a ta r H iin a U S A Ir a a n Ir a a k A lz e e r ia K u v e it A ra a b ia Ü E V e ne m a a Joonis 1. Naftavarud maailmas 8 Segust fraktsioonimise teel eraldatud osa. 9 Naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Tähtsamad aastad naftatootmise ajaloos
elektritootmises? Kuna seal on vulkaanilised alad Iseloomustage Prantsusmaa energiaressursse ja nende paiknemist. Kasutage mõisteid- taastuvad ja taastumatud energiaallikad, alternatiivsed energiaalliikad, naftatöötlemine . Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiallikaid, kui ka taastumatuid energiallikaid näiteks maagaas ja nafta. Alternatiivse energiallikana on rajatud hüdro- ja loodeteel elektrijaamu. Puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ja naftatöötlemine toimub sadamates. Põhjendage elektrijaamade paiknemist. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes. Soojuselektrijaamad asuvad kivisöe leiukohtade naabruses. Loodeteelelektrijaamad asuvad suure tõusu ja mõõnaga rannikul. Miks on kujunenud selline elektrienergia tootmise struktuur ? Prantsusmaal
Fossiilsed kütused Kullamaa Keskkool 11. Klass Angeelika Lõps Fossiilsed kütused on: - Nafta - Maagaas - Kivi- ja pruunsüsi Nafta - Peaaegu tähtsaim energiallikas - Mõjutab riikide vahelisi suhteid - Varud on jaotunud väga ebaühtlaselt - Suured naftavarud: Kanada, Lähis- Ida, Venemaa - Suur kütteväärtus - Väga suur reostusoht - Palju ohtlike jääkaineid Puudused Eelised Suur kütteväärtus Puuraukude Lihtne rajamine on trantsportimisvõimalu energia- ja s ressursimahukas Lai kasutusala Suur reostusoht Nõuab ümbertöötlemist Maagaas
VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA VENEZUELAS, KIIRESTI ON KASVANUD TOOTMINE KA BRASIILIAS. IDA JA KAGU-AASIAS ON SUURTOOTJAD VAID KAKS HIINA JA INDONEESIA, KUS SUUREM OSA TOODANGUST TARBIVAD SISETURUD. EUROOPA RIIKIDES KUULUB NAFTATOOTJATE ESIKOLMIKUSSE VENEMAA, KES EKSPORDIB LIGI POOLE TOODANGUST LÄÄNE-EUROOPASSE. MÕLEMAL PÕHJA-AMEERIKA RIIGIL USA-L JA KANADAL ON OMA NAFTAVÄLJAD JA HÄSTI ARENENUD TOOTMINE. NAFTA TOOTMISEGA ON SEOTUD GEOLOOGIA TEENISTUS, EHITUSETTEVÕTTED, INSENERID, ARVUTISPETSIALISTID JA
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi ...
Riigi põhjaosas Slovakkia asub paisjärv (Tisza-tó). piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on Kékes (1014 või 1015 m üle merepinna) Mátra mägedes. Maavarad Loodusvarad Maavarasid on vähe. Peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi Kivisüsi Pruunsüsi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja- Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksportitakse. Boksiit Rahvastik Põhiandmed: Pindala: 93 030 km2 Rahvaarv: 10 400 000 inimest Pealinn: Budapest Keel: ungari keel Rahaühik: forint Inimesi km kohta: 109 in. km2 Linnade arv: 169 Külade arv: 2094 Usund: põhiliselt rooma katoliku usk Eluiga: meestel 66 ja naistel 74 Majandusharud
lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB VARUD MILJARDIT AASTAKS BARRELIT Saudi-Araabia 261,9 69 Iraan 125,8 84 Iraak 115,0 155 Kuveit 99,0 108 Araabia Ühendemiraadid 69,9 69 Venemaa 60,0 18
Kui see tundub suure kogusena, siis praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Lisaks sellele, et enamike toodete hinnad on kas kaudselt või otseselt sõltuvuses nafta hinnast, on enamus meie ümber olevatest asjadest toodetud naftasaadustest. Nafta lõppedes jääksime ilma näiteks õhupallidest, jalgpallidest, trikoodest, mootorikütustest, igasugustest plastmasstoodedest jne. Kõige suuremad tõestatud naftavarud on Saudi-Araabial, Iraanil ja Iraagil. Tulevikus, kui suurtel naftakasutajatel, nagu näiteks USA-l endal nafta otsa saab ja suured naftatootjad lõpetavad ekspordi, võib see põhjuseks olla uutele konfliktidele ja sõdadele. Tänapäeva inimene on naftast nii sõltuv, et kui päevapealt nafta otsa saaks variseks kogu ühiskond kokku. Seda, et nafta saab kunagi otsa teavad kõik, kuid sellest ei hoolita ja naftat pumbatakse rohkem kui kunagi varem.
Nafta Sander Sisask Roman Tukmatsov G2KT Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv maavara. Peamiselt vedelate süsivesinike segu. Kõige enam kasutatud energialiik Peamine mootorikütuse tooraine Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta koostis: süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%), hapnikust (0,5%), + metallid, mittelagunenud orgaaniline aine, maagaas jm. Nafta töötlemine Küttegaas Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut Nafta tootmine I-st korda 1847a. (Austria-Ungaris) I-st korda Ameerikas 1859a. 19 saj.lõpul 85% toornaftast petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jne) Naftavarud maailmas Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 ...
Ainevahetuse tagajärjel kuhjuvad organismi pika aja jooksul väga mürgised ained. Eluohtliku mürgituse võib saada juba 30 grammi joomisel. Sagedasti võib kaotada joomise tagajärjel ka nägemise. Nägemise kaotamiseks piisab kõigest 5ml tarvitamisest. See on suur eelis, sest sel juhul ei kulu metanooli palju ning jääb ka järgmiseks korraks, kui see üldse tuleb. Metanooli saadakse enamasti vingugaasist ja vesinikust. Tulevikus võib metanool olla üheks vedel kütuseks, kui naftavarud otsa lõppevad. Etanool Etanool ehk „viinapiiritus“ on iseloomiliku lõhnaga, kõrvetava maitsega ja veega igas vahekorras segunev vedelik. Etanool on joovastava toimega. Veega segunemisel esineb ruumala vähenemine. Destilleermisel ei saa etanoolist veevaba piiritust, vaid 96% piirituse sisaldusega lahuse. Toidupiiritust, mida kasutatakse meditsiinis ja parfümeerias, valmistatakse toiduainetest. Etanooli tooraineks on kartul või teravili.Neist saadud tärklis muudetakse
66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64% Maavarad § Peamine energiaallikas on süsi. § Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. § Siinseal PõhjaUngari mäenõlvadel leidub pruunsütt. § Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidubmaagaasi. § Ka idas on maagaasimaardla. Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi väljaveost Põllumajanduslik maa: heina ja karjamaad põllumaad Põhiharuks loomakasvatus Veondus Läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed Siseveondusest hõlmab auto raudteetrantsporti Poole kogu eksporditavast kaubast moodustab transiitkaup Tööhõive § Tööjõulisi on Ungaris 3,8 miljonit. § Töötus oli 2012
MESOSOIKU 2) Gondwana (Lõuna-Ameerika, Aafrika, katastroofi M Austraalia, India, Antarktika) 2) ajutiselt eksisteerinud uues org-d, peagi hääbusid 3) uued org-d, mis jäid püsima (dinos-d, linnud) 2) Juura *Põhjamere naftavarud *rohusööjad dinosaurused * tekkis Atlandi ookean 3) Kriit * mandrid pidevalt kaugenesid -> elustik *elustik oli segu arhailistest ja tänapäevastest kujunes erinevaks-> rikastas maakera floorat ja eluvormidest faunat *dinosaurused hakkasid välja surema
RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa) ...
arengumaades, kuna nende tööjõud on väga odav ja nad ei saa selle eest õiglast hinda. Seda kasutavad hästi ära teised riigid, makstes tööjõu eest vähe, kuid saades ise suure kasumi. Nende riikide probleemiks on : "Inimkapital" harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine Madala tasemeline infrastruktuur Tootliku kapitali puudus Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. Tüüpilised naftariigid on näiteks Kuveit, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Brunei jt. Kuid paljudel suurtel naftariikidel on olnud palju sõjalisi
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideer...
Nafta Maailma kuningas või Achilleuse kand Nafta on laialt kasutusel kogu maailmas ning seda enesestmõitetavatel põhjustel. Tänapäeval töötavad enamus tähtsad masinad nafta saaduste peal nagu näiteks autod. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Nafta õnnetused, kus tankerid on uppunud või on transportivad veokid avariisse sattunud, põhjustavad suuri reostusi. Merede reostatus naftaga on üsna tavaline. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks
hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest 251 Kliima oli kuiv ja kuum. Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja Triias hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad. Kasvas roomajate mitmekesisus. 199 Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate /rohusööjate Juura dinosauruste /mitmekesisus. Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest. 145 Suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Õistaimede ilmumine ajastu Kriit keskpaiku, nende domineerimine ajastu lõpuks. Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine. 65,5 Imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised,
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühe...
TERMO TUUMAENERGIA GEO TERMAALENERGIA Erinevate energiaallikate osatähtsus: nafta 34% süsi 25% gaas 21% PRIMAARENERGIA TARBIMISES muud 11% tuumaenergia 7% vee energia 2% süsi 39% gaas 20% hüdroenergia 16% ELEKTRIENERGIA TOOTMISES tuumaenergia 16% nafta 7% teised 2% Suurimad naftavarud maailmas on Saudi Araabias,Veneetsias,Kataris. Nafta !OPEC(Naftat Eksportivate Riikide Ühendus) Peamised naftatootjad: Venemaa,Saudi Araabia,USA,Iraan,Hiina,Kanada, Venezuela,Mehhiko,Nigeeria,Araabia ÜE. IMPORT: USA,Hiina,Jaapan,India,Korea,Saksamaa. EKSPORT:Saudi Araabia,Venemaa,Iraan,Nigeeria,Araabia ÜE,Iraak. Nafta transportimine: 1) tankeritega; 2)toru juhtmeid mööda(24/7)+ ei saasta keskkonda, vajab vähe tööjõudu; 3) raudteed mööda
Rahvas austab teda tõsiselt ning eeldab seda ka turistidelt. Igas linnas on olemas Bolivari väljak ning seal on eriti oluline kohalike traditsioonide austamine. Näiteks ei sobi seal panna jalgu pingi peale, liikuda väljakul lühikestes pükstes või vedada kaasas suurt seljakotti. Selline käitumine solvab kohalikke elanikke ja pälvib ka politsei tähelepanu. Venetsueelas asuv Maracaibo on Lõuna-Ameerika suurim järv. Venetsueelas asuvad läänepoolkera suurimad naftavarud ning 20. sajandi alguses oli Venetsueela maailma suurim naftaeksportija.
Lahesõda Esitlus Riigikaitses Koostajad: 2013 Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel. Ajavahemik 2. augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda oli madala intensiivsusega ehk piiratud sõda. Kuiveidi aitas sõjaliselt ...
soojus. Taastumatud energiaallikad: nafta. Maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. · Nafta-taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, korraga saab transportida suuri koguseid, puuraukude rajamine on keeruline, ammutamise käiguas võib suur osa mereveest reostuda, vajab puhastamist ja ümbertöötlemist. Kõige suurmad varud paiknevad Lähis-Ida riikides. Suurimad naftavarud asuvad:Saudi-A, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan. Suurimad tootjad ja eksportijad: USA, Saudi-A, Venemaa, Iraan, Mehhiko. Importijad: Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur. Ammutamis piirkonnad: Pärsia Laht, Mehhiko, Venezuela, Norra, Kanada. · Maagaas- taastumatu kütus, suure kütteväärtusega, tekitab vähe saastet, tülikas transportida(kallis ja ohtlik), torujuhtmetega odav ja tõhus. Peamised tootjad: USA, Venemaa, Kanada, Suurbritannia, Indoneesia.
petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nafta tootmine 1900 a. moodustas 4% tarbitud energiast, 1950a 50%. 1960 2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t) Viimase 110 a-ga kasvanud 200x 1/3 naftast saadakse selfialadelt Nafta tootmine Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt) Naftavarud maailmas % 30 Saudi Araabia 25 Iraak Araabia ÜE 20 Kuveit 15 Iraan Venezuela 10 Venemaa 5 USA 0 Liibüa 1 ülejäänud maailm Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest
suurimad importijad: USA(11.8), Jaapan(5.3), Hiina(2.9), Saksmaa(2.5), LõunaKorea(2.1) suurimad eksportijad: SaudiAraabia (8.73), Venemaa (6.67), Norra(2.91), Iraan(2.55), Venetsueela(2.36) Nafta on otsa saamas, kuid aega ei oska keegi täpselt ennustada. Seik Yamani on öelnud: "Kiviaeg ei lõppenud kivide puuduse tõttu, ja ka naftaaeg ei saa otsa nafta puuduse tõttu." Naftavarud OPECI riikidel (2009). BP statistika. Ühik miljard barrelit Aasta Iraan Iraak Kuveit Saudi Ar. Venet Liibüa Nigeer Araabia Ühend sueel ia emiraa a did 1987 92.9 100.0 94.5 169.6 98.1 58.1 22.8 16.0 1992 92.9 100.0 96.5 261.2 98.1 63.3 22.8 21.0 1997 92
Naftat tunti juba enne ajaarvamise algust. Hiinas osati sellest juba siis petrooleumi saada, mida kasutati lambiõlina, ravimina ja sõjapidamises. Esimene tänapäevane puurtorn lasti käiku 1855. Aastal USA-s Pennsylvanias. Esimene sõiduauto, mis tarbis kütisena bensiini oli Ford. Peamised naftaleiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes · Libra naftamaarsla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Joonis : Maailma naftavarud 2009. aasta seisuga. Kokkuvõte Nafta on olulisim mittetaastuv tooraine maailmas. Kui nafta puurimist ei vähendata, siis on meie naftamaardlad prognoosi kohaselt 2050. aastaks tühjaks pumbatud. Alates 1980. aastast on naftat pumbatud maaseest välja rohkem, kui leitakse uusi maardlaid. Kasutatud kirjandus · http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maail mas.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta · http://www.global-greenhouse-warming
9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas
Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...
puudused: kasutusalad piiratud, väike energia tulu, jooksvad kulutused suured Bioenergia - eelised: keskkonna sõbralik, kasutamine võimalik ka väikse tarbimise korral, saaste puudub puudused: väike energia tulu Kaardi järgi ressursside analüüs mingis riigis Töövihikus pidi olemas olema Et pmst seletad siis, et kus pool asuvad suuremad energiaallikad (?) ja miks (?) Kuidas on see võimalik et Jaapani naftavarud on praktiliselt ammendunud, aga nafta töötlemise mahus on top10 seas? Ostab sisse suures koguses Miks ei töödelda naftat selle saamis kohas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest kaugel ja on kallis (arengumaad ei saa seda endale lubada), osad platformid on aga keset ookeane kuhu oleks raske ümbertöölemiseks vajalike asju rajada. Tuumaenergia suur kasutus Osatähtsus kasutamisel: Prantsusmaal (78%) , Leedu (70%) , Slovakkia ja Belgia (55%), Rootsi (50%)
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...
· Venemaa 9,27 · Ameerika Ühendriigid 8,69 · Iraan 4,09 · Mehhiko 3,83 · Hiina 3,62 · Norra 3,18 · Kanada 3,14 · Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76 · Kuveit (OPEC) 2,51 · Nigeeria (OPEC) 2,51 · Suurbritannia 2,08 · Iraak 2,03 Tulu Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. 3 Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades
Suurimad tootjad: USA, Hiina, Jaapan, Venemaa, Kanada, Saksamaa Tarbimine 1 inimese kohta: Norra, Island, Kanada, Rootsi, Soome, USA, Austraalia Soojus- 2/3, jaama ehit odav, kiire, tahke Hüdro- 1/5, jaama ehitus kallis-aeg, ei vaja Tuuma- arenes sõjalis program, kallis ehit, kütus kaevanduspiirkonnas, vedel k tarbija palju tööjõudu, odav, ühtlust vee taset, vajab vähe toorainet, hea vähese ressursiga ligidale, söe v naftavarud, põlevkivi Eestis elekter madal omahind, vajab veehoidlat st riikidele, turvalisuse vajadus, ei paiska (USA, Hiina, Venemaa, Jaapan), peamised suure maa-ala üleujut, soojades kohtades atmosf. Kahjust gaase, jahutusveekogu reostajad, mida madalam kütteväärtus seda veepaise, tammid takist kalade rännet, olemasolu, uraan en rikas, odav energia, rohkem. Surgut2 suurim, maagaas Norra 99,6%, juurde e
Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Temast suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni saar. Pärsia lahe piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. Pärsia lahte suubub Sha al-`Arabi jõgi. Pärsia laht on nime andnud Lahesõjale. Pärsia kasakabrigaad. Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia ( Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev. Selle asutas 1882 Nasir al-Din sahh. 1917. aastani sisaldas see ka Vene ohvitsere, kes samal ajal kuulusid ka Venemaa relvajõududesse (üks tuntumaid Vladimir Ljahhov). Läbi aastate oli selle
taastumatud eneergiaallikad, alternatiivsed energiaalikad, naftatöötlemine. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kui ka taastumatuid energiaallikaid, näiteks maagaas ja nafta. Kuna Prantsusmaal on omad uraanivarud ja suur energiatarve, siis kasutatakse palju tuumaenergiat. Alternatiivse energiaallikana on rajatud hüdro- ja loodeteelektrijaamu. Prantsusmaal puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ning naftatöötlemine toimub sadamates. B 1. Milliseid tahkeid kütuseid kasutatakse energia saamiseks? Süsi Põlevkivi Turvas 2. Nimeta gaasi kasutamise eeliseid ja puuduseid, suurimad gaasi tootjad ja eksportijad. +Põletatud ühiku kohta saadakse suur kogus energiat. +Vähem saasteühendeid tekitav võrreldes teiste fossiilsete kütustega
Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed ja oravad. Leidub ka metssigu, hunte, saakaleid, ilveseid ja kopraid.Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. toonekured on tavalised. Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Maavarasid on vähe.Peamine energiaallikas on süsi, boksiit, maagaas. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.Riigi olulisemad eksporditooted on masinad ja transpordivahendid, toiduained ning kemikaalid.
tuleks matta sügavale maapõue. Eestile oleks otstarbekas, juhul kui Läti ehitab endale tuumaelektri jaama, kasutada mingil määral elektrit sealt, kasvõi varuvarjandina. Ja teiseltpoolt oleks võimalik koostööd teha Venemaaga. Elektrienergia Saksamaal Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks
Nimeta suurimaid geotermaalenergia tootjaid? 1. Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. 2. Alternatiivseteks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat. Nende kasutamisega ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist, kuid kasutamine on suhteliselt veel kallis. Eestis: vee-energia, tuuleenergia ja bioenergia. 3. Naftavarud suurimad: Saudi Araabia, Iraak ja Araabia ÜE. Suurimad tootjad: USA, Saudi- Araabia ja Venemaa. 4. 5. Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Peamised tootjad: Hiina, Usa ja India. 6. Suurimad kivisöe varud: Hiina, USA, Kanada, Venemaa ja Austraalia. 7. Kivisöe suurimad tootjas ja eksportijad: Hiina, USA ja India. 8. OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustatud naftat
enda tarbeks. Nafta kõigile teada ja tuntud. 34% maailma Kõige rohkem kasutab tuumaenergiat Prantsusmaa (78%). Kildagaas on primaarenergiast toodetakse naftast. Peamised nafta tootjad on Venemaa uus material millest elektrit toota, seda hakati kasutama fossiilsete ja Saudi Araabia. Suurimad eksportijad on Saudi Araabia ja Venemaa, kütuste kallinemise tõttu. Kildagaas on kiltkivi pooridesse ja pragudesse suurimad importijad aga USA ja Hiina. Suurimad naftavarud on Saudi kogunenud maagaas. Kildagaas saadakse maaseest kätte sinna Araabia ja Venezuela. Viimases tõsteti mõned nädalad tagasi esimest pumbatud vee ja täitematerjali seguga. Põlevkivi on miljonite aastate korda 20 aasta jooksul nafta hinda, kuna riik oli majanduslikult kokku jooksul merepõhja settinud taimede- ja loomade kivistunud jäänused, varisemas. Nafta hind on viimasel ajal kõvasti langenud ning ilmselt mis sisaldavad ogaanilist ainet
Biodiisel minu autos Nagu me kõik teame, siis maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päevapealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib olla globaalse soojenemise üheks põhjuseks. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Samuti oleme me kõik näinud televiisorite vahendusel kohutavatest naftareostu...
säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaegadel saavutatav. Seda protsessi kiirendab ka vähenevad naftavarud ja seda enam püütakse järelejäänud naftat kasutada palju kasulikumalt ja mõistlikumalt, kui seda lihtsalt mootorites ära põletada. Ka keskkonna taluvus on kohati viimase piirini viidud. Sisepõlemismootorite alternatiivkütused Sisepõlemismootorite valdavateks kütusteks on jäänud bensiin ja diislikütus. Kui varem uuriti ja kasutati alternatiivkütuseid
Saksa kindralstaap oli selles valeinformatsioonis nõnda kindel, et arvati veel kaks päeva peale dessandi algust, et see oli hoopis pettemanööver ja et põhijõud tulevad hoopis Calaist. Saksamaa oli ennem sõda oma majandust väga hästi arendanud. Ressursse jagati teiste teljeriikidega. Aga tänu pikaleveninud sõjapidamisele ja punaarmee suurusele, olid sakslased peagi suhteliselt keerulises olukorras- inimressursid vähenesid, tankide tootmiseks ei jätkunud enam metalle, naftavarud hakkasid end ammendama. Hitleri enda käsul suunati kaitseressursse ümber juutide hävitamiseks, mida oleks edukast saanud kasutada sõjapidamiseks. Punaarmee oleks nii või teisiti Saksa armee alistanud, sest NSVLis oli sõjapidamiseks eraldatud väga suurel hulgal ressursse. Jaapanil olid küll ressursirikkad alad olemas, aga neil ei õnnestunud luua korralikku trantsporditeed nende alade ja Jaapani tööstuspiirkondade vahel, sest USA allveelaevad hävitasid pea kogu Jaapani kaubalaevastiku
Keskkonnasõbralikud autod Seoses viimase 20 aastaga aktuaalseks muutunud keskkonnaprobleemide lahenduseks on erinevad autotootjad ja insenerid teinud palju koostööd, muutmaks sõiduautosid keskkonnasõbralikumaks. Probleem: Kütusekulu Suur osa sõiduautodest tarbib kütuseks bensiini või diiselkütust, mille tooraineks on nafta. Iga aastaga suureneb nafta tootmine ja tarbimine. Kuna nafta on taastumatu energiaallikas, siis oleme silmitsi faktiga, et naftavarud lõpevad ca 50 a pärast. Mis edasi? 1950. aastate autorevolutsioon Ameerika Ühendriikides pani aluse suurtele, mugavatele, mahukatele ja võimsatele sõiduautodele. Autod võtsid meeletul hulgal kütust, ligi 45 l/100 km kohta (võrdluseks tänapäeva keskm. Kütusekulu 12 l/100 km kohta), saastades ühiskonda ning raisates kiirelt naftavarusid. 90-ndatel hakkasid inimesed mõistma, et tuleb võtta keskkonnasõbralikum visioon ning säästa keskkonda, muutes autosid säästlikumaks
Araabia terroristid on terrorismivastases sõjas sootuks ununenud. Sõja edenedes ongi selle peamiseks motiiviks saanud Iraagi rahva vabastamine diktatuurist ja maa demokratiseerimine. Saddam ei olnud tõesti kõige inimsõbralikum isik maailmas,kuid demokraatia puudumises või kodanike põhiõiguste rikkumises võib süüdistada mitmeid maid, ka USA liitlasi Saudi Araabiat ja Iisraeli ning isegi NATO liiget Türgit. Et sõja tegelike põhjuste hulgas mängivad suurt rolli Iraagi naftavarud, on meedias laialt levinud fakt. Sellest järeldudes võib ka kaudselt põhjendada Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseisu sõjale. Nende maade firmad olid sõlminud lepingud Saddammiga nafta puurimiseks. Hussain kukutati võimult ning sellega koos tühistati kõik lepingud, mis ta oli sõlminud. Praeguseks on juba mitmed USA firmad sõlminud Iraagiga lepingud nafta puurimiseks,kuid sellest ei räägita ning millegi tõttu ei kajastata seda ka meedia poolt. Maailmas on levinud
millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% naftasaadused, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ( Ruhi tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2021 on
tuumajaamad on väga ohtlikud. Suurim oht on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. 5. Miks ei saa Eestis toota odavat hüdroenergiat? Kuna hüdroelektrijaama ehitamine on kallis ja Eestis ei ole veerikkaid ega suure languga jõgesid. 6. Selgita, kuidas oleks võimalik kasutada Eestis maa sisesoojusenergiat. Eesti saaks kasutada maa sisesoojusenergiat soojendades maapinnas asuvaid kivimeid. 7. Miks on rikkalikud naftavarud mõjutanud Norra majandust hästi, aga Nigeeria majandust mitte? Nigeeria ekspordib välja oma toornafta, aga ei töötle oma toornaftat. Norra kasutab oma enda toornafta ära kütuseks jne. 8. Esita 2 toetavat argumenti väitele "Eesti ühekülgne energiamajandus tekitab nii keskkonna- kui majandusprobleeme". Eesti kasutab põlevkivi energia tootmiseks, probleemiks on vee reostamine, pidevalt tekib juurde tuhka ja poolkoksi. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
