Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nafta Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Nafta
Jaapani energeetika Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafilised eelised Kliima Mäed Vulkaanid Kuumaveeallikad Tõusud ja mõõnad Tuumaenergia 1966. aasta Mitmekordne kasutus Reeglistik 2011. aasta katastroof Fukushimas CO2 maht Maagaas Populaarsus Tuumaenergia asemel peale katastroofi Osaka Gaas, Tokyo Gaas ja Toho Gaas Austraalia, Venemaa, Indoneesia ja USA Tahked kütused Baasküte energiageneraatoritele Probleeme kivisöe kättesaadavusega Maavärinad Loodusesaaste Õli
Meie aja õpetaja rõõmud ja mured Igal õpetajal on oma vaatenurk ja omad tunded õpetaja elust. Ka nende päevades on tõusud ja mõõnad. On häid ja meeldivaid hetki, aga on ka selliseid olukordi, kus tahaks lihtsalt ära joosta. Õpetaja meele teevad kindlasti rõõmsaks head kolleegid, kes teda kuulavad ja tema vahetunde sisustavad. Loomulikult on ka õpilaste hea käitumine, kui nad näitavad oma huvi, teevad korralikult tööd ja suhtuvad õpetajasse lugupeetavalt. Tal lähebsuu naerule, kui õpilased ja kolleegid tema ümber on rõõmsad. Kuid õpetaja elu ei ole ainult päikseline ja tore. Kui ta ei saa oma
Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma küll vanemate kulul, kuid pean mõtlema sellele, et saaksin tulevikus omapäi hakkama. Seetõttu pean oluliseks, et saaksin omale hea hariduse ja võimaluse edasi õppida ning tänu sellele oma elus midagi saavutada. Pean küll tunnistama, et koolis on mul tõusud ja mõõnad nagu ikka elus olema kipub, kuid ma proovin lõpuks anda endast alati parima ja loodan, et tulevikus tasub see mulle ära. Kindlasti on oluline, et ma saaksin vabalajal tegeleda sellega, mis mulle huvi pakub, sest olen kindel, et kui tegelen millegiga, mis mulle meeldib, siis olen sellel alal rohkem edukas. Ja kindel on see, et kõik, mida ma praegu õpin ja näen, tuleb mulle igal juhul ainult kasuks.
Kunsti retsensioon Otsustasin külastada kunstinäitust (mida võib nimetada ka näitusmüügiks) Ferrumi Kaubamajas. Seal oli väga paljude kunstnike töid ning sellepärast valisin nende hulgast välja ühe kunstniku, kellel tundusid olevat kõige loomingulisemad maalid. Valisin siis välja Anne Olopi tööd. Anne Olop on sündinud 4. mail 1957. Kunstnikuks õppis ta end Tartu Kunstikoolis. Hetkel saab tema maale vaadata ning osta siin samas Kuressaares, Ferrumi Kaubamajas. Anne Olopil on olnud lausa 7 isiklikku kunstinäitust. Esimesena jäi mul kohe silma maal, kus on kujutatud erinevaid puid ning taimi (võib ka õelda metsa) väga värviliselt ja sügavamõtteliselt. See pani kohe mõtlema kui võimas võib ning on loodus. Loodusnähtuste eest ei ole kaitstud keegi. Näiteks võib äike lüüa majja, torm viib ja lõhub erinevaid asju ning paljud teised võimsad looduskatastroofid võivad võtta ka elu. Teisena nägi samuti Anne Olopi poo...
Need on väga tihedad kivitükid, sulavad kokku. Stabiilsus 1. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? V: Ainult gravitatsioonijõud (Planeed ja päikese vahel jne. ehk kõikide taevakehade vahel) 2. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? V: Looded tekivad Kuu külgetõmbejõust Maa veekihtidele. Nähtused on siis tõusud ja mõõnad. 2X ööpäevas tekivad ühes ja samas maakohas tõusud ja mõõnad(2 tõusu ja 2 mõõna). Ka maakoores tekivad tõusud ja mõõnad, kuid need on nii väiksesed, et me ei märka neid. 3. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? V: Tänu Maa pöörlemisele ja Kuu liikumisele ümber Maa tekib tõusulainehõõrdumine, mis pidurdab Maa ja Kuu pöörlemist. Toimub Maa pöörlemisele vastassuunas tagajärjeks on ööpäeva pikenemine. 4. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? V: Maa pöörlemistelg pöörleb samuti. Sarnaneb ,,vurrile". Kujunemine 1. Millest tekkisid planeedid?
Samas on ka siin oma riskid ja muud väärtus langetavad faktorid. Kinnisvara hind on ka seotud majandusliku olukorraga, et tulevikus, võibolla ei maksa soetatud objekt nii palju nagu ostu hetkel. Veel kinnisvara ohustavad ka erinevad loodusnähud, nt torm ja üleujutused. Võimalik on veel raha investeerida kulda, mis on viimasel ajal eriti populaarseks muutunud, kuna hind on aina kasvanud. Kulla ostmis riskide kohta ei oskagi midagi välja tuua, kuna kulla hinnas on olnud mõned mõõnad aga pikas perpektiivis on hind ainult tõusnud. Võibolla ongi see õige koht kuhu investeerida oma vaba raha. Kohti on veelgi, kuhu raha investeerida aga igaüks peab ise selgusele jõudma, kuhu tahab raha paigutada. Viima ennast kurssi erinevate võimaluste ja riskidega, kuna iga asjaga kaasneb risk, et investeeritud rahasumma pealt ka midagi teenida. See ei ole muidugi kindlustatud, et investeerimine alati tulu toob aga kes ei riski ei saa kunagi teada.
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskaegset Euroopat iseloomustavad paljud tegurid, nagu näiteks: feodaalkord, keisrivõim, pärisorjus, naturaalmajandus, viikingite rüüsteretked ja palju muud. Varakeskaegsel perioodil nagu ka kõigil eelnevatel ja järgnevatel perioodidel, olid oma tõusud ja mõõnad, omad vead ja head küljed, kuid kas see ajastu oli pigem ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires
REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud
Marilyn muutus paremaks. Terve elu oli tal köik olemas ja ta ei pidanud kunagi pingutama oma elu nimel. Kuid hetkel mil kõik kadus, pidi ta ise kõigega hakkama saama ning siis ei olnud kedagi abis. See teeb kindlasti tugevamaks ja paremaks tema ellusuhtumise, muutusid tema tõekspidamised, sihikindlus jne. Mida tahab autor antud teosega öelda? Autor tahab öelda, et uhked ja omakasupüüdlikud inimesed ei jõua alati ja enamasti elus eriti kaugele. Igal ühel on elus tõusud ja mõõnad kuid ainult teistele lootma jääda ei saa, sa võid kõrgelt kukkuda ja siis jalgu endale alla saada on väga raske. Selleks, et elu muuta ja suhtumist muuta on vaja endasse uskuda ja tõesti seda muutust soovida nii nagu läks Marilynil. Arvamus Raamat oli väga põnev ning väga tegevuste rohke. Eriti sobiks see lugeda noortele upsakatele tüdrukutele. Või siis tavalistele tüdrukutele kuna seal oli noore naise rõõme ning muresid.
Miljon prügikaubitsejat teenib elatist prügist millegi väärtusliku leidmisega. Lisaks on India inimestel hämmastav võime säilitada lootus. Iga inimene usub, et kõik läheb paremaks. Teiseks parandamatu optimism, mis tuleb pidevast silmitsiseismisest ebaõnnega. Isegi India rikkamad ei saa endale tihti lubada elektrit, vett, trantsporti ja meditsiini. Kuid hindu usub, et kõik on võimalik, et jumalik sekkumine võib tallegi osaks saada. Ükski äpardumine pole lõplik. Tõusud ja mõõnad käivad elu juurde ja keegi ei tea, kuidas see kõik lõpuks välja kukub.
Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades paguveest
Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta. Konservid." - Ravic (165) · ,,Armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi, kui vaid paar daatumit ja juhuslik nimi, ja samahästi võiksid ka surra..." - Ravic (177) · ,,Ebatõenäosus on peaaegu alati kõige loogilisem." - Hegström (nats muudetud) (178) · ,,Armastus ei ole tiik, kus sa alati oma peegelpilti näha võid, Joan. Armastusel on tõusud ja mõõnad." - Ravic (189) · Ta kollased hambad olid teravaks kontrastiks lumivalgele habemele. Justkui oleks lumme kustud. (Ravic Duranti kohta) (203) · Tunded ei vaja seletusi. Ainult tegusid. (261) · ,,Ma vihkan täiuslikkust. See on ebainimlik." - Morozov (289) · ,,Milleks inimene õieti elab?" Morozov. ,,Et selle üle järele mõtelda." Ravic (290) · Teadmine ei tee kunagi valu. Valu teeb vaid ,,enne" ja ,,pärast". (318) · lk 403/404
Kõnni lihtsalt minu kõrval ja ole minu sõber." Kõikides oma tegevustes peame arvestama aga võimalike tagasilöökidega. Keegi meist ei käitu alati täpselt nii nagu võiks või peaks. Igal sõprusel ning ka sõbral on omad head ja halvad küljed. See tähendab, et mingil põhjusel võib idüllilisus otsa lõppeda ning siis tuleks asuda asja lahendama, et olukord taastada. Sõprus on nähtus, mis on ülimalt positiivne, täis võluvaid üllatusi. Igas sõprussuhtes on omad tõusud ja mõõnad, kuid nagu ka eelnevalt mainitud sai, kui tegu on tõelise sõpruse ja sõbraga, saadakse üle ka kõige hullemast. Üks suurimatest võludest asja juures on see, et koos sõbraga võib ette võtta peaaegu kõike. Võimaluste üles loetlemine kujuneks äärmiselt keerukaks, sest erinevad inimtüübid koos suudavad vägagi erinevaid, isegi ootamatuid asju aretada. Mida rohkem ühiselt veedetud hetki, seda kirevamaks muutub sõpruse ajalugu
N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus
Ajanud on muutnud.Minu tee on mind viinud juba peaaegu gümnaasiumi lõpu sirgele.Selle nimel olen pingutanud palju.Kuid kõik on alguse saanud meie esimeset sammust,kui astusime põhikooli.Mööda hariduse teed käime me surmani.Alustasime sellega juba sünnist,oma esimestest elupäevadest,mil nägime uusi ning õppisime uusi asju,mis kõik tundus uus ja huvitav.Ütleks et õppimise tee on pikk ja mitte just kõige kergem.Sellel teel on sammuti nii tõusud kui ka mõõnad. Kõige,kõige raskem on meie elus meie endi elutee,see on pikk ja algab sammuti sünnist ning lõppeb surmaga.Eluteel on palju raskusi,kuid tuleb olla positiivne ja ning tulla välja erinevatest sekkeldutest püstise peaga.Meie elus tuleb läbida palju erinevaid etappe.Olles juba murdeeas,hakkame tundma mida kujutab endast ette tõeline elu koos oma rõõmude ja muredega.Selles eas hakkame vaatama asju erineva pilgu alt.Kõik pole enam nii ilus ja lilleline nagu oli lapsepõlves
Ka lotovõitjatel on tihti nii, et inimesed, kellega pole aastaid suhelnud, hakkavad sõbrutsema, sest tahavad ka oma osa võidust saada. Sellist inimest võib eksikombel pidada küll sõbraks, kuid raha kadumisel koos sõbraga on ilmne, et see oli vaid raha pärast. Vähesed inimesed oskavad sisendada endale õnnetunnet, mis teebki nad reaalselt õnnelikuks. Muidugi on ka õnnelikel inimestel muresid, kuid nad vaatavad probleemidest mööda. Eks igaühe elus ole tõusud ja mõõnad, kuid mitmed inimesed ei pööra langemisele tähelepanu ning leiavad kiiresti uue tee, et tõusta ülespoole. Optimistid leiavad ka kõige halvemas midagi head, seevastu pessimistid suudavad igast suurepärasest asjast pahupoole üles leida. Meie endi mõtlemine ja ellusuhtumine saab meid õnnelikuks muuta. Õnne saladuseks on elada olevikus, ei tohi mõelda minevikule ega tulevikule. Ka teised inimesed ei saa teha õnnetuks seda inimest, kes ihkab olla õnnelik.
ARVUSTUS Romaan ,,Nana" Émile Zola Eesti keelde tõlgitud 1976 Kirjastus: Eesti Raamat 400-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites Mulle meeldivad klassikalised romaanid, milles on tõusud ja mõõnad, kurbus ja rõõmud. Sellepärast, valisingi E. Zola romaanidest just ,, Nana" Romaani tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal ja räägib kergemeelsest naisest, kes tegeleb tänavaprostitutsiooniga ning tema eesmärgiks on jõuda rikaste ja jõukate seltskonda. Nana Coupeaus on noor ja ilus üksikema, kes oli pärit ühiskonna põhjakihist. Kuid ka tema unistas toredusest ja rikkusest, kahjuks ainukeseks rikkuseks oli tema keha.
Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma küll vanemate kulul, kuid pean mõtlema sellele, et saaksin tulevikus omapäi hakkama. Seetõttu pean oluliseks, et saaksin omale hea hariduse ja võimaluse edasi õppida ning tänu sellele oma elus midagi saavutada. Pean küll tunnistama, et koolis on mul tõusud ja mõõnad nagu ikka elus olema kipub, kuid ma proovin lõpuks anda endast alati parima ja loodan, et tulevikus tasub see mulle ära. Kindlasti on oluline, et ma saaksin vabalajal tegeleda sellega, mis mulle huvi pakub, sest olen kindel, et kui tegelen millegiga, mis mulle meeldib, siis olen sellel alal rohkem edukas. Ja kindel on see, et kõik, mida ma praegu õpin ja näen, tuleb mulle igal juhul ainult kasuks. Ilmtingimata peaks iga inimene pöörama väga suurt tähelepanu oma tervisele,
tugevamaid iskisusi, keda ma tean. Ka halvad ajad võivad meile hiljem kasu tuua, kui me need vapralt üle elame. Seda ei tohiks rasketel hetkedel unustada. Artur Alliksaare luuletuse ,,Aeg" read ütlevad, et ei ole mõttetult elatud aegu, mõte ei pruugigi selguda praegu. Need sündmused, mida me hetkel läbi elame, võivad meid muuta alles aastaid hiljem. Ei tasu takerduda enda loodud piiridesse ja reeglitesse, vaid minna lihtsalt vooluga kaasa. Me kõigi eludes on tõusud ja mõõnad ning rasketel hetkedel ei tasu kaotada lootust, sest need toovad endaga kaasa muudatusi ja muudatused toovad tihti kaasa õnne.
Raamat on küllaltki tõsine, mõnedes kohtades lootusetult raske ja väljapääsmatu. See, kuidas autor kirjutab ja edasi annab noore naise tundeid ja olekuid/hoiakuid, oli nii ehe ja mõtlemapanev. Väga meeldejääv ja selleks, et raamatu mõttest aru saada, tuleb seda lugeda kindlasti mõttega, sest tekst ei ole just kõige lihtsam ja kõige viisakamas vormis. Lilit põgeneb kodust isa võimu alt, lootuses leida parem elu. Juhtub aga see, et elus on ees nii tõusud kui ka mõõnad. Siiski ei anna Lilit kunagi alla, vaid võitleb edasi. Raamat ongi lugu enda leidmisest ja sellest, kuidas ka kõige lootusetumas olukorras on võimalik hakkama saada.
19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Viimastel aastatel on siiski asutud jäätmeprobleemile otsima lahendusi. Prügi
alustalaks ja nii tuleks seda ka tutvustada, sest vabatahtlik töötaja tähendab ühiskonnale hindamatut panust ning seda tuleb vääriliselt hinnata. Kuigi vabatahtlikku tööd tehakse enamasti teiste inimeste hüvanguks, on siingi mängus isiklikud motiivid ja üheks neist on tunnustuse saamine tehtud töö eest. Mida rohkem tunnustab ja hindab keskkond vabatahtlikku töötajat, seda enam on töötaja motiveeritud end maksimaalselt panustama. Iga inimese elus on tõusud ja mõõnad, kuid vaadates saavutusi, mis on minevikus korda saadetud, võib kindel olla, et tutvusringkond, mis vabatahtlikku tööd tehes omandati, on igavesed kogu eluks. Vaid vabatahtlikku tööd tehes loob inimene endale võimalusi, muudab end maailmale kasulikumaks ning maailma iseendale paremaks paigaks. Vabatahtlik töö teeb võimalikuks inimesel mõista iseend paremini ning muutuda siin maailmas paremaks inimeseks. Kas materiaalset kasu taotlev inimene
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI
................................................... 6 1.3. Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke............................................................... 7 2. Liivi ordu ....................................................................................................................... 8 2.1. Liivi ordu teke ................................................................................................................. 9 2.2. Liivi ordu tõusud ja mõõnad ........................................................................................ 10 2.3. Liivi ordu likvideerimine .............................................................................................. 11 Kokkuvõte .......................................................................................................................... 12 Kasutatud allikad ............................................................................................................... 13
Meie riik on viimastel aastatel palju arenenud, kuid palju on veel kitsaskohti, millele tuleks mõelda. Igaühel meist on võimalik kaasa rääkida selles, kuidas oma isikliku heaolu eest võidelda ning kaasa aidata sellele, et meile lähedased inimesed tunneksid ennast turvalisena ja hästi, kuid palju tööd on meie riigiisadel, kuidas meie riigis muuta kogu rahva järge paremaks. Nii nagu iga inimese elus, on ka riigi elus tõusud ja mõõnad. Praegu on mõõnaaeg ja igaüks meist peaks andma oma panuse, et sellest üle saada.
Rahvaarv kasvab Brasiilias kiiresti suure loomuliku iibe tulemusena. Sisseränd on rahvastiku kasvutegurina kaotanud endise tähtsuse: aastas saabub peamiselt 10 000-11 000 immigranti peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist. Üle poole rahvastikust on alla 20 aastased, üle 50 aastaseid on ainult 10 %. Asustus on ebaühtlane ja linnastumine suureneb kiiresti. Majandus. Brasiilia majandust iseloomustavad tõusud ja mõõnad.1960.-1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Siis buum lõppes, tuli majanduslik langus ja Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Võlgade tagasimaksmine on nüüd valitsuse suurim probleem. Siiski on Brasiilias palju loodusvarasid. Leidub ka kulda ja rauamaaki ning maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid tööstusharusid. Brasiilia on ühtaegu rikas ja vaene maa. Vähesed maaomanikud ja ärimehed on pururikkad, suurem osa maarahvast on aga väga vaene. Kuigi alates 1985
Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas Keskaeg algas aastal 476 p.K.r, kui Odoaker kukutas Romulus Augustuse Lääne-Rooma keisririigi troonilt ja saatis Lääne-Rooma keisri insiigniad keiser Zenonile. Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse...
Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal. Vesi lainetab - tuul lükkab veeosakesed laines ringlevalt liikuma Vesi liigub hoovustes ehk ookeanijõgedes - püsivalt ühes suunas puhuvate tuulte tõttu ning vee temperatuuri ja soolsuse tõttu Looded ehk tõusud ja mõõnad - tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu tõttu (2 tõusu ja 2 mõõna - 6h tõuseb, 6h langeb jne) Lisaks toimub veeringe RANNIKUD JA RANNAPROTSESSID Rannajoon - see koht, kus vesi ja maismaa kokku puutuvad (pidevas muutumises) Ajurand - kui vesi on kõrgel (üleujutus) Pagurand - kui vesi on madalal Leetseljakud - kõrgendikud vee all Rannanõlv - seal kus vesi läheb järjest sügavamaks Rannik - kogu mereäärne ala, mida mõjutab vesi, mida mõjutab lainetus
Arvan, et protsentuaalse languse põhjustajaks on viimastel aastatel Eestis toimunud teenuste ja kaupade hindade tõus. Belgia SKP muutus protsentides kõikus vaadeldavate aastate jooksul vähe, mis minu arvates viitab väikestele tõusudele ja mõõnadele majanduses ning üldises pildis vähem arenevale majandusele. On näha, et 2009. aastal tabas Belgiat majanduslangus, millest tuldi ka välja. Võrreldes Eesti ja Belgia SKP muutust protsentides, saab öelda, et mõõnad ja tõusud majanduses on toimunud samadel aastatel, kuid Belgia majanduses olid muutused protsentuaalselt väiksemad, kui Eestis. 2009. aastal tabas mõlema riiki majanduslangus, millega mõlemi riigi SKP langes pea sama suures koguses. Kuna Belgia SKP on Eesti omast märgatavalt suurem,mõjutas majanduslangus Belgiat vähem, kui Eestit. Kokkuvõte Kokkuvõtlikult saab öelda, et mõlemad riigid on pidanud välja tulema majanduslangusest 2009. aastal
Kujunesid liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Paiknevad rühmiti, moodustades voorestiku. Suurimad voored asuvad Saadjärve voorestikus. Moreenitasandikud - tasase või lanja pinnaga liustikutekkelisest kuhjevormid. Rohkesti on neid Kõrg- Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul. Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud
Jõgedes sisalduvat orgaanilist ja mitteorgaanilist materjali kannab vesi pidevalt mere suunas ning see sadestub madalikele, läbi mille vesi pikkamööda oma teekonna viimasel lõigul voolab. Paljudesse kohtadesse tekib sel moel delta, mis tähendab, et merre suubuv jõgi jaguneb mitmeks kitsaks haruks. Euroopa jõgede kallastel põhjustavad need setted viljakate alade ning eriliste madalike tekke suudmealadele, millele omakorda avaldavad mõju ka mere tõusud ja mõõnad. Niisuguse jõesuudme maastik on pidevas muutumises, kuna tänu tõusudele ja mõõnadele uhutakse setted merre ning kantakse siis jällegi maismaale tagasi. 14.) Kus paiknevad suurimad mageveealad maakeral? (1p) Ainult umbes kolm protsenti kogu Maa veest on mage ning järvedes ja magevee-märgalades on vaid 0,29 % Maa mageveest. Kakskümmend protsenti kogu mageveest on Baikali järves ning teine 20 % Põhja-
kohta. Rahva populatsiooni suurenemine on 0.6 % aastas. Igal juhul absoluutne iive on -6.2 inimest. Suhteline loomulik iive on 0.0001 promilli 6.3% õpilastest visatakse koolist välja. Võib öelda, et nende haridustase on suhteliselt keskmine, üle 99%. Meeste haridustase on 0.3% võrra kõrgem, kui naistel. Immigrante on Ukrainas 0.11% 1000-de elaniku kohta. Ukraina rahva arv on aastast 1950 hakanud tõusma. Siin on Ukraina rahvaarvu tõusud ja mõõnad (tuhandetes!!). Nagu näha on, Year Population Ukraina rahvaarv tõusis kuni 1995 aastani. 1950 37 298 1955 40 099 Edasi on prognoosid ennustanud on, et rahvaarv 1960 42 783 hakkab kuni 2050 aastani langema. 1965 45 341 1970 47 317 1975 49 016 1980 50 044 1985 50 915 1990 51 583
Operatsiooni juhtis Dwight D. Eisenhower, kes võttis kogu operatsiooni vastutuse enda peale. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne’I põhjarannik, Normandia, Pas de Calais’ (kus Hitler ise rünnakut ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5. Juunit, kuid tormisuse tõttu lükati toimumisaeg 6. Juunile. Kolmas probleem oli sõdurite varustamine vajalikuga ning sõjatehnika viimine üle La Manche’I väina
Üks põhjus radikaalsete vasak- või parempoolsete reziimide majandusliku jätkusuutlikkuse kahjuks oli nende suletus välismaailma ees, mis pikas perspektiivis tekitas nende stagneerumist. Mitte-demokraatlike riikide kokkuvarisemise või demokratiseerumise teiseks suureks põhjuseks toob ta nende legitiimse võimu puudumise: ,,... Legitiimsust on võrreldud omamoodi sularahavaruga. Kõikidel valitsustel, nii demokraatlikel kui ka autoritaarsetel on omad tõusud ja mõõnad, kuid ainult legitiimsetel valitsustel on see varu kriisiaegadel käepärast ..." (lk 63). Sellest tsitaadist võib minu arvates välja lugeda ka seda, et kui demokraatlikus ühiskonnas saab poliitiliste läbikukkumiste, vigade või kriiside tekitatud kahjust tulenevat ühiskonna rahulolematust ravida uue valitsuse valimistega ilma et asenduks valitsussüsteem kui selline. Siis autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides, kus reziim on
Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente. * * * Kokku on Beethoven kirjutanud sümfooniaid, avamänge, muusikat lavateostele, tantse orkestrile, klaverikontserte, sonaate viiulile, klaverile, tshellole, klaverivariatsioone, teoseid mandoliinile, vokaalmuusikat ooperile, missadele, oratooriumitele, aariaid. Armastus, kannatus, tahtekindlus, masendus ja uhkustunde tõusud ja mõõnad, sisemised tragöödiad see kõik kajastub Beethoveni loomingus. 5
Kus esineb? Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale. Esinevad Norras, Uus-Meremaal, Tsiilis. 18. Kirjelda skäärrannikut. Kus esineb? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel on kujunenud skäärrannikud, kus kristalsete kivimite kõrgemad osad ulatuvad üle veepinna, moodustades kaljusaari ehk skääre. 19.Millest on tingitud tõusud ja mõõnad? Esinemissagedus ja kasutusvõimalused. Tõus ja mõõn on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. 20. Liustike liigitus, erinevused. Mandriliustikud ja mäeliustikud Mäeliustikud tekivad ainult mägedes( kus jää ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla) aga mandriliustikud tekivad nii mäestikes kui ka ulatuslikel
Referaat TÕUS JA MÕÕN Tallinn 2014 Sisukord Table of Contents Sisukord_______________________________________________________________2 Sissejuhatus____________________________________________________________3 Sisu___________________________________________________________________4 Kokkuvõte_____________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus______________________________________________________9 2 Sissejuhatus Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles ref...
ümbritsevatele inimestele arusaadavaks teha. Juht peab meeles pidama, et kolleegide jaoks on väga tähtis, et nad saaksid aru oma konkreetsest ülesandest ning kogu idee üldisest olemusest. Ta suudab motiveerida. Hea juhi puhul on selgelt näha, et ta tunneb oma valdkonna suhtes suurt kirge ning suudab läbi selle ka teisi inimesi motiveerida. Teda ei heiduta tagasilöögid, sest ettevõtte ülesehitamine ning käimasaamine võtab aastaid ning selle aja sisse mahuvad nii tõusud kui mõõnad. Ta on ekspert. Hea juhi ülesanne pole lihtsalt käske jagada ning kontrollida, kas tema välja jagatud ülesanded on täidetud. Hea juht on oma ala ekspert ning ta on võimeline tegema enamikku oma väljajagatud ülesannetest ka ise. Samuti on tal paika pandud konkreetsed standardid, mille alusel töötajaid palgata ning mille järgi nende tegevust hinnata. Ta ehitab koostöövõrgustikku. Hea juht on pidevas liikumises ning otsib võimalusi, kuidas oma äri laiendada
Objekt on omandiõigus. Hind makstakse Objekt on kasutusõigus. Omanik ei muutu. kohe. Vara eest vastutab uus omanik. Maksmine perioodiliselt. Vastutab omanik, Omandit saab pantida. Omandi üleminek mitte rentnik. Lepingu pantimine on raske. kinnitatakse ja registreeritakse. Lepingut enamasti ei kinnitata ega registreerita. Kinnisvaraturu tsüklilisus- on tõusud ja mõõnad. Kinnisvaraarendus- tegevus, mille tulemusena kinnistu parandamise käigus tõuseb selle tulusus. Sünergiline efekt- lõpule viidud arendusprojekti tuluväärtus on suurem kui tehtud investeeringutel. Kinnisvararendusprojektid: maa arendusprojektid, ehitusprojektid. Kinnisvararaendusprojekt ietapid:idee genereerimine, esialgne tasuvusanalüüs, eellepingute sõlmimine, analüüs, finantseerimine, ehitamine, turustamine.
(Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Jumalatele rajati pühad ehitised-templid. Egiptus. 3000eKr ühendas Lõuna- Egiptuse valitseja Menes Ülem-Egiptuse ja Alam- Egiptuse ühiseks Egiptuse riigiks. Pealinnaks sai Memphis. Tsivilisatsiooni olemasolu sõltus täielikult Niiluse jõest. Tõusud ning mõõnad ja nende ette ennustamine võimaldasid efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitset polnud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. Inimene sõltus loodusest (üleujutused). Vaarao- Egiptuse valitseja, jumala asemik maal. Sfinks- suur inimesenäolise magava lõvi moodi kivikuju püramiidide (kiviplokkidest vaaraode hauakamber) kõrval.2500 Giza
Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klau...
Tehti ekperimentaalselt kindlaks juba 90.a keskel. HNLC tingimused esinevad eeskätt Vaikes ookeani ekvatoriaalses ja sub-arktilises piikonnas. 3. Veetemperatuur Temperatuur langeb sügavuse suurenedes. Termokliini olemasolust ja selle sügavusest sõltub toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi. 4. Hoovused Hoovuseid tekitavad tuuled, vee tiheduse erinevused, looded e tõusud ja mõõnad. Püsivad hoovused: passaat-tuulte poolt tekitatud pinnahoovused: · Põhja-passaathoovus · Lõunapassaathoovus · nende vahel ekvatoriaalne hoovus Perioodilised hoovused: mussoon-tuulte poolt tekitatud. · Pinnahoovused; · Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale). Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused. 7 5. Raku füsioloogiline seisund
Selleks oli noor ja tagasihoidlik Anna Snitkina, kes oli hea stenografist ning peenetundeline inimene ja Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele
Üks Maa jätkuva pöörlemise põhjus on Päikese külgetõmbejõu mõju. P tõmbab Maa tema poole pööratud külge mõnevõrra tugevamini, kui "tagumist" külge. Et Maa telg on külgetõmbejõu suhtes viltu, Maa ise aga lapik, tekib jõu paar, mis püüab telge "õigeks" pöörata samamoodi nagu vurri liikumisel. Maa pöörlemist mõjutab ka Kuu. Kui pöörlev keha pole täiesti jäik, hakkavad talle mõjuma ka loodelised jõud. Maal on loodelistest nähtustest tuntud tõusud ja mõõnad ookeanides, mille teket seostatakse K külgetõmbejõuga. Kui maa ei pöörleks, omandaks ookean (ja tõenäoliselt maa ise) mingi tasakaalulise, kuu suunas välja venitatud kuju. Pöörlemise tõttu aga ei jää maapealne venitus maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos kuuga. Seda liikumis takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävatest mandritest-saartest rääkimata. Kõige selle mõjul maa pöörlemine aeglustub, ehkki väga pikkamööda
Kui alati endaks jäämise põhimõttest kinni pidada, märkad peatselt, et elus hakkab tekkima tähendusrikkaid muutusi. Tõenäoliselt rõõmustab sind kogemus ,et mõnigi varasem suhtlemisprobleem laheneb lihtsalt tänu sellele, et tead, mida tahad, ja oskad olla sina ise. Tänu läbitöötatud materjalidele tunnen end palju kindlamana. Ei olegi tähtis, et kaotasin paar sõbrannat ju nad siis polnudki tõelised! Tõusud ja mõõnad lisavad elule vürtsi, kuid nende vahel peab valitsema tasakaal (Goleman, 1997). Ühtlasi tunnen, kuidas minusse tuleb uut energiat, kogen end rikkamana kui varem, näen nii uusi väljakutseid kui ka valikuvõimalusi, leian uusi elurõõmu allikaid ja võidan kindlasti juurde ka neid inimesi, kes minust lugu peavad.
väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. ,,Kõige tugevamini väriseb planeet maakoore osade liikumisel, sest Maa sisemuses tegutsevad väga võimsad jõud. Maakoores leiavad pidevalt aset tõusud ja mõõnad nagu merelgi."(Muranov1986:156) ,,Kuid peale selle toimuvad ka suured kõikumised, mil maakoore üksikud osad liiguvad vertikaalses, horisontaalses või neile lähedastes suunades. Need on tektoonilised liikumised, mis loovad mägesid ja nõgusid ning tekitavad maapinnal maavärinaid. Maakoore nihkumisel suruvad tema eri osad (plokid) üksteist tohutu jõuga ning seepärast koondub nendesse kohtadesse suur energiakogus. Lõpuks kogunenud energia vabaneb ja siis
Postpositivism pehmendab oma suhtumist filosoofiasse üldiselt, ning ka teadmiste probleemidele. Postpositivistid arvasid, et ei ole kohustuslikku sõltuvust tõe teooria ja selle kontrollitavuse vahel, kuna puudub raske vastuolu teaduse ja teaduskeele vahel ja ei ole välistatud kontrollimatud (metafüüsiline, mitte-teaduslik) probleemid filosoofiast. Mis puutub teaduse arengusse, arvasid positivistid, et see ei ole rangelt lineaarne, esinevad on tõusud ja mõõnad, kuid üldine suund on progresseeruv üles poole, teaduslikud teadmised täienevad. Märkimisväärne postpositivismi saavutus on tihedaid suhted filosoofia ja teaduse vahel(see on eriti iseloomulik Feyerabend), samuti ainult sisemiste probleemide analüüs üleminek teaduse sidemetega ka sotsiaalsetes valkondades, nagu poliitika, religioon. Filosoofia ja teaduse vaatlemine kui lahutamatu osa ühiskonnas. Need pikaajaliselt
laamad. Kui laamad põrkuvad kokku, eemalduvad või nihkuvad teineteise suhtes, võib juhtuda tugevaid maavärinaid ja sündida vulkaane ning tekkida võimsaid mäeahelikke. Sellist Maa laamade liikumist nimetatakse tektoonikaks. Maa pealispinda muutvad jõud tekivad maakera pideva jahtumise tõttu. Maa sisemuses on kõik pidevas liikumises. Maa sisemust mõjutavad ka välised jõud. Kuu külgetõmbejõu mõjul moodustuvad maal tõusud ja mõõnad, neis kohtades, mis on suunatud Kuu poole ja samaaegselt esinevad nad ka Maa vastaspoolel. Temperatuur Maa sisemuses on kõrgem kui pealispinnal, mille tagajärjel tekib soojusevoog Maa keskmisest osadest tema pealispinna suunas. Maa kaotab pidevalt oma energiat, aga tema sisemuses tekib pidevalt juurde uut energiat. Aegade jooksul maakera paisub ja siis jälle kõhnub. Kui tuleb periood, mil Maa maht suureneb, peab venima ka maakoor. Maa praegune ehitus on pika ajaloolise protsessi tulemus
ülesandeid. Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Ühiskond on kujunenud vägivalla ja sunni läbi, mis kokkuvõttes on tulnud kasuks ühiskonna kujunemisele (olgugi, et kellegi arvelt). Tekke põhjused võivad olla esinenud koos ning erinevates kohtades ehk üldse erinevalt. 4. Vana-Idamaad Egiptus Loodusolude mõju ajaloole · Tsivilisatsiooni olemasolu sõltus täielikult Niiluse jõest. Tõusud ning mõõnad ja nende ette ennustamine võimaldasid efektiivset põlluharimist. Teid polnud, nende asemel kasutati jõge. · Idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad tingisid eraldatuse ning hoidsid sissetungijates (kaitsele polnud nii suurt tähelepanud vaja), kuid samas pidurdasid ka suhtlust välismaaga. · Inimene sõltus loodusest (Niiluse üleujutused). See oli tegelikkuses aga üks usu alustaladest. Ajaloo põhietapid: ajalised piirid ja üldiseloomustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
