kirikule kuuluvat vara, kirikuteenreid, aga ka leski ja vaeslapsi. Neid kohustusi loetlesid piiskopid kuningatele kroonimistseremooniate ajal ja need olid kujunenud kindlateks õnnistamise rituaalideks oma sümbolitega. Kiriku ja nõrkade kaitsmine oli alati omavahel seotud ja fokuseerus pühitsemisrituaali kindlal momendil – kui piiskop andis kuningale üle mõõga, mis oli kuningavõimu ja jõu sümbol tema riigis. Mõõk sai nõrkade kaitsmise ideoloogia sümbliks. 3.2 RÜÜTLI MÕÕK. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Mõõk muutus sakraalseks, ta personifitseeriti. Mõõk oma sakraalse pühitsusega kutsub rüütli korrale, sest tema käepidemesse on peidetud reliikvia. Sellega on rüütel ühtaegu taevase kaitse, aga ka kontrolli all. Kui lahingus on surm silme ees, piisab mõõga otsapidi maasse torkamisest ja altar pühade reliikviatega on olemas. 4
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel k...
Relvad olid keskajal eelkõige võitlusvahendid, kuid nad tähistasid ka sotsiaalset kuuluvust: mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks, samas kui relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: vähivõitlusrelvad (mõõgad, odad) ning laskerelvad (vibud, tulirelvad). Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigeksmõistmist, vahel oli mõni mõõk ka võimutähiseks. Kurjategijate hukkamisel peeti auväärsemaks karistusviisiks mõõgaga pea maharaiumist, mis viidi täide linna turuplatsil. Hukkamist viis läbi timukas. Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüsi, mis koonses väikestest soomuskujulistest metallplaadikestest.
rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2. http://miksike.ee/documents/main/referaadid/ryytlid.htm
Relva tähtsus ja tähendus Keskajal oli relval küll eelkõige võitlusvahendid, kuid neile võidi anda ka laiem tähendus. Nii sümboliseeris osa relvi teatud sotsiaalset kuuluvust: näiteks mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks ja relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-
aastatel, mil võisteldi kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga. Valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel oli tähtis roll julgeolekuorganitel, kes olid n-ö poliitilise võimu kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Nende vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga. 1954. aastal moodustati Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB), mis andis märku mõjuvõimu vähenemisest. KGB oli just kui ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks, et
.Seda on ka käsitlenud mitmeid kuulsaid inimesi juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Voltaire (François-Marie Arouet), 1694-1778 oli prantsuse filosoof ja kirjanik ,,Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Pythagoras, eKr580-eKr500 oli vanakreeka filosoof ja matemaatik ."Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada." 3 1. Miks on sõnavabadus oluline? Sõnavabaduse ning sõltumatu ajakirjanduse olemasolu on üks kodanikuühiskonna eeldusi ning kodanikuühiskond on omakorda demokraatliku riigi peamiseks eelduseks. Sõnavabadus võimaldab väljendada loovaid, murrangulisi, arendavaid ja ka kriitilisi uusi mõtteid, mis aitavad kaasa riigi arengule.
Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama.
Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama.
kannupoiss. Kaks venda ruttasid Kalevipoja juurde, et see soo ära jagaks, aga Kalevipoeg andis selle ülesande Olevipojale. Siis hakkas Olevipoeg sood jagama ja siis tuli kuri vetevaim ja palus Olevipojal jätta vee avad lahti ja lubas selle eest tasuda kaabutäis kulda ja hõbetat. Siis hakkasid kannupoiss ja Olevipoeg kitsast, aga sügavat auku kaevama, et kaabu kataks selle kinni ja tegid kaabu sisse sala augu. Järgmisel päeval hakkas kuri vetevaim kaabut täitma kuid ei õnnestud. VII Mõõk varastatakse. Võitlus sortsidega. Pikk magamine. Kalevipoeg oli teist päeva Soomes ja ostis sealt seljatäie laudu. Siis läks mere äärde ja vaatas ega sõitmis vahendit pole aga ei olnud. Siis hakkas Kalevipoeg astuma läbi lainete aga siis hakkas padrikus Soolasorts igasuguseid võlusõnu lausuma ja lained muutusid suurteks aga Kalevipoeg läks ikka edasi läbi lainete aga soolasorts oli selle ajaga juba padrikus. ja jäi magama. Ta pani oma mõõga endale kõrvale
võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ka ristisõdade ajajärk. Hiliskeskaeg tõi endaga kaasa katkuepiteemia, saja-aastase sõja Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ning paavsti võim hakkas alla käima. 2 Kuigi keskajal oli tähtis roll kirikul ja riigiaparaadil oli kõige olulisem sõjavägi. Sõjaväe tugevust näitas rüütlite ettevalmistus ja relvad, mis pidid olema head ja tugevad. Aegade jooksul arenesid ka relvad. Kui algul kuulus varustusse mõõk, turvis, kilp ja piik, siis hiljem tuli kasutusele kasutusele amb ja rõngasärgist sai raudrüü. Keskaegne relvastus Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV sajandi I poole rüütel kasutas
Mõõgad muutusid pikemaks ja meenutasid juba rohkem rapiire kuid omasid ikka veel suut kaalu. 15. sajandi lõpus lõppenud Sajaaastase sõja ajal alanud tulirelvadele üleminek, põhjustas organiseeritud jalaväe tähtsuse järsut kasvu ning feodaalratsaväe hääbumist. Lisaks tulirelvadele soodustasid feodaal korra allakäiku kaubanduse areng, kirikumõjuvõimu vähenemine, mis tingis varakapitalistliku ühiskonna kujunemist. Relvadest 1) Mõõk Mõõk koosneb terast käekaitsest ehk Gardast (kaitse-Garde; en Garde-kaitsma-pr.k.) käepidemest ja tasakaalu raskusest ehk ,,Õunast". Iga mõõk, et seda oleks võimalik käitleda on tasakaalustatud nii et taskaalupunkt oleks võimalikult käekaitse ligidal. Selleks kasutatakse tasakaaluraskust käepideme lõpus ehk eelmainitud ,,Õuna". Keskaegne mõõk on kaheteraline ning ristikujulise Gardaga
KENDO Karmen Pumalainen 11. euroopa Mis on Kendo? • Jaapani keeles - 剣道 [kendõ] • Mõõga tee • Abe-ryū kenjutsu koolkond • Jaapani võitluskunst, mis põhineb mõõgavõitluskunstil KENJUTSU Kendo ajalugu • 16. saj • Kenjutsu kolooniad • puumõõk ehk BOKUTÕ või BOKKEN • 18. saj • Bambusritvadest mõõk ehk SHINAI • KATANA mõõk Kendo ajalugu • 19. saj keskpaik • Jikishinkage-ryū, Nakanishiha Ittō-ryū ja Hokushin Ittō-ryū koolkond • Gekiken-treening • Naganuma Shirozaemoni, 1715. a Riietus ja kaitsmed • Hakama ja keiko-gi • Indigosinine, valge • Kendo kaitsmed ehk BOGU (4) : 1. Pea kaitsmed 2. Kõri kaitsmed 3. Käte kaitsmed 4. Keha külgede kaitsmed Vöö astmed • Hierarhia • Eksamid • 6. kyū kuni 1. kyū-n – baasteadmised • 1-5 dani
Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust." ,,Kui ma mõõga tõstan, siis soovin patusele igavest elu."), ratta või võllamärk; mõõgaga pea maharaiumine oli kõige austusväärsem hukkamisviis
küsimus, pole 100% teada, mida tollel ajal relvaks liigitati või nimetati. Keskaegsed kunstiteosed, mis tavapäraselt kujutasid kunstniku eluaja kõige modernsemat relvastust ka varasemaid ajaloosündmusi kujutades. Relvad pole olnud muidugi vaid tapariistadeks vaid ka kunstiteosteks. Relvade areng on olnud alati kiirem, kui näiteks ehete areng. Relv oli ka kaitsevahend, peale selle ka sotsiaalset staatust näitava sümboli roll. Nt rüütli tunnuseks mõõk koos rüütlivööga. Oli olemas ka päris kuninglikke mõõkasid, mis oli kuninga üheks sümboliks. Veel keskajalgi on ka mõõkadele antud nimesid nagu inimestelegi ja pärandati kui perekonna reliikviat. Konverents USA-s, kus jõuti järeldusele, et sõda on käinud juba koos inimesega tema kujunemise algusest peale. Tänu sõdadele arenesid väitetavalt inimeste koostöö oskused ja meeskonnatöö, mille tulemusel tekkisid ühised organiseerumised. Keskaegsed relvad: 1
Hiiglataadi tütar ja kord pani Hiiglaneitsi Kalevipoja käsilased põlle sisse ja sõitis nendega hõbelaevas muudkui põhja poole kuni kolmanda rannani. Kalevipoeg oli väga sõjakas. Ta oli kuningas ja Kalevi poeg, Teda kutsutakse vägilaseks. Kalevipoeg võitis paljud sõjad, kuid viimse andis ta üle Olevipojale ning lahkus. Ta elas Koiva jõe kaldal nii kaua, kuni raudmehed teda tüütama tulid. Kalevipoeg asus uut kohta otsima. Ta leidis Kääpa jõe, kus tulid talle meelde tema mõõk ja öeldud sõnad. Mõõk kuulas Kalevipoja käsku ja lõikas ta jalad alt, Kalevipoeg suri. Selle eepose mõte on, et meie rahvas on läbi aegade olnud väga tugev ja kaval.
steppidesse 1. aastatuhande algul e.Kr. Nad jagunevad maaharijaiks - Dnepri jõest läänes ja rändrahvaks-Dneprist idas.(on ka veel kündjad- ja kunglikud sküüdid). Tunnevad rauda, valmistavad sellest tööriistu ja relvi. Kreeklastelt saadi väärismetalli, relvi, keraamikat, kalleid kangaid ja veini, mida joodi lahjendamata Väärismetallist nõusid ja ehteid kaunistati loomamotiividega ja stiliseeritud portreedega Põhilised relvad vibu nooltega, mõõk, kilp ja piik. Elu/pildid amforatel on väga realistlikult tehtud. Põdra kujuline kuldnaast,kilbiehe. 4.saj. Elektronvaas stseenidega sküütide elust . Kuldfiliaal Kuldkamm sküütide võitlussteenidega Ehted Nõud ja muud, mida pandi hauda kaasa. Saitapharnese Tiaara Kullast tiaara oli tellitud Harkovi professori juubeliks. Selle kõrgus on 18 cm ja kaal 433 grammi ja oli valmistatud kullast, peenelt valmistatud. Oli sküüdi kuninga Saitapharnese kuldtiaara.
konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks. Kaitserelvad Kiiver Kilp Kaitserüü 9. september, teine loeng Pistodad, sõjanoad ja mõõgad Kiviaeg Need on relvad, millel on väga lühike vars ehk lihtsalt käepide. Mõõk kui relv kujuneb alles pronksiajal ning kujuneb pistoda muutmise läbi. Pistoda muutub nii pikaks, et temaga saab peale torkamise ka juba lüüa ning kujuneb välja mõõk. Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid? Enamik arheolooge, ütleks, et tõenäoliselt Eesti aladel kiviajal mingeid konflikte ega lahinguid ei ole saanud toimuda, kuna rahvastik oli väga hõre. Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks
Toodi mõõku kaenlatäis, terariistu sületäis, kuid ükski ei pidanud karmile käele vastu. Nii murduski tera, mis paistis kindel ja kätte jäi ainult pide. Sepp siis imetledes hüüdis: ,,Tohu, tohu! Tugevkäsi!" Nõnda proovis Kalevipoeg neli mõõka, enne kui sepal kahju hakkas ja ta saatis teise poja salakambrist kalleid sõjariistu tooma. Neidki oli sületäis, kuid nüüd oli probleemiks terase teravus, peale alasisse löömist. Viimaskes varjandiks oli sõjasahk salakambrist. Mõõk, mida valmistatud 7 aastat, mil oli 7 teraskesta, millele loetud peale seitsetsugu sõnasid ja kastetud nii vihmaveest kuni neitsi veene, oli kallis kaup. Kuid kui Kalevite kallis poeg selle kätte võttis ja paar korda keerutas, sai selgeks mõõga uus omanik. Mõõk, mis algul valmistaud vanale Kalvile, purustas alasi koos alusega ainult ühe hoobiga ja terale ei jäänud märkigi. Peale tehinugu sõlmimist algas pralle, mis kestis nädala. Seitse päeva pukas lõõts koos oma omanikega
Tizian · Ingel toob sõnumi (palmioksaga ingel) · 3 päeva pärast surma viidi taevasse (katoliku kirik kuulutas 1950 selle tõeseks) Püha Katariina Aleksandriast Raffael · Märter, keda piinati rattal · Pärit Egiptuse üliku perest · Sai hea hariduse, tark · Neiuna andis tõotuse olla Kristuse pruut · Rooma keiser Maxentius tahtis kosida teda · Pööras filosoofid ristiusku · Ratas, mõõk, raamat, sõrmus Püha Cecilia Detail altarimaalist · Muusikute kaitsepühak · Abiellus paganast roomlasega, pööras selle ristiusku · Roomas kristlaste tagakiusamine · 16. sajandini kasutusel olnud kantav orel · Muusikariistad, liiliad, ingel, auruvann Püha Lucia Fr.de Zurbaran · Märter, kes sunnite bordelli minema · Sitsiilia saarelt pärit ajalooline isik · Temast sai nägemise
Tasuja oma salgaga millest osa oli langenud ratsutasid Tallinna poole:kohale jõudes Tasuja teadis kohe, et siis enam võitu lootust pole. Raud riietes rüütlite vastu ei sa talupoegade hulk,sest puudust vajalik väljaõppe ja varustus. Tasuja hüüdis ,,Siin ilmas pole meil midagi enam teha". Vennad hüüdsid ,,Sureme surmates". Tasuja sundus vaenlase tihedamasse salga ja tappis ühe ohvri teise järel. Tasuja sai veelkord veriseks Tasujaks. Vennad langesid üks teise järel, aga Tasuja mõõk välkus ikka. Viimaks välkus Tasuja mõõk hästi kõrgele ja langes. Vaenlased kogunesid langenud laiba üle.1346. Aastal müüs Taani kuningas Eestimaa , mille ordumeister juba enne pandiks oli võtnud, 19000 hõbeda marga eest Saksa ordule
ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad Tere piim Tere piim
ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett Autasud aumärk Mõõk ja Ilves Mõõk ja Ilves aumärk II liigi 1. järgu Vabadusrist Vabadusrist II liigi 1. järgu Viljaveski leib Viljaveski leib assortii Kõik Kallile Kõik Kallile assortii Kaubad Tere piim Tere piim
Vägivalda kasutas ta rohkesti kasvõi näiteks mõõga ostmisel lubades hiljem Virumaal tasuda raius ta hoopis sepa pojal pea maha. Tema liigne vägivald võis olla seotud ema surmaga, kui ta vigastas tänu selle süütuid inimesi. Kalevipoeg suri tänu oma enda rumalusele. Kaotades oma mõõga jõkke ei leidnud ta seda alguses üles. Hiljem leides ei saanud ta seda enam kätte ning ta luges mõõgale sõnad peale, et kui keegi kes teda ennem kandnud veest läbi läheb, siis mõõk tema jalad murraks. Hiljem pärast sõda omale elukohta otsides leidis ta jällegi selle sama Kääpa jõe ning mõõk kuulas tema sõna ja raius talt jalad alt. Tema kohustuste hulka kuulus see, et ta oli esimene maa valitseja. Samuti valvas ta pärast oma surma põrguväravaid ning tema ülesandeks oli põrgu juhi sarvik-Taadi kinni hoidmine põrgus. Tema põrgus käigus tuleb esile jälle tema julgus ja vaprus, kuna ta
* Hulk inimesi tundis trepist üles * Jutustaja ise läks toast välja * Kõik toas olijad ajasid oma joru, hädaldasid kalendri üle * Kära * Vaikne vanaeit oli nurgas * Tõusis, karjus et nad pole kalendrikohendajad vaid kalendrisolkijad * Inimesed jäid vait ja läksid välja * Keegi joodik kukkus ja inimesed naersid * Kalendrilaitjate kogudus oli otsas 3. Faehlmanni ,,Kalevipoja-muistendid" Kalevipoja surmast Kalevipoja mõõk oli Peipsi lähedal ojas ,,Kui see ojast läbi läheb, kes sind kandnud, siis lõika ta jalad maha nii, et ta armutult surma sureb" Nii ütles Kalevipoeg ja mõtles sortsile, kes oli mõõga varastanud Kord hiljem oli Kalevipoeg lustikäigul Peipsi ääres. Üks jõgi takistas teda Sama jõe põhjas oligi mõõk, mis lõikas tal maha mõlemad jalad. Kalevipoeg vedas end vaevaga põllule Suri. Kõik leinasid
Keskaja relvad Sissejuhatus v Peeti igasuguseid sõdu. v Talupoegadel puudusid kaitsevahendid ja sõjamehele vajalik väljaõpe. v Ratsa- ja jalaväe relvastus erines kaalu poolest. v Esimesed tulirelvad võeti kasutusele 1320. aastal. v Turvised e. kaitsevahendid olid sammuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Keskaja relvad Ründerelvad Kaitserelvad 1) Oda 1) Kiiver 2) Mõõk 2) Kilp 3) Kirves 3) Rüü 4) Pistoda 5) Sõjahaamer 6) Falkonett 7) Hellebard 8) Morgenstern Relvad ja nende iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). v Ots on tehtud kivis, pronksist
ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma. Kui Kalevipoeg üles ärkab näeb ta, et mõõk on kadunud ja asub seda otsima. Leides selle Kääpa jõest ei võtagi ta seda kaasa vaid paneb sellele peale needuse. Kalevipoeg hakkab ära minema ja teel kohtab ta väikest mehikest, kes jutustab talle naljaka loo, kuidas ta eile oli käinud lahke eide juures, kes oli talle süüa ja aset pakkunud, käskides öösel vait olla. Öösel tulid koju eide kaks suurt poega ja väike mehike kartis väga
mark / maks_K .... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring 6 5 4 3 Column N 2 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos kas Mura er kas Mura er kas kas 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos
Relvi eristatakse otstarbe järgi näiteks sõjaväe-, jahi- ja sordirelvadeks ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelvadeks. Sõjaväerelvi võib eristada ka väeliigi järgi. Tänapäeva relvad jagunevad ka konventsionaalsedteks(traditsioonilised sõjapidamisvahendid) ja mitte konventsionaalseteks relvadeks (massihävitus relvad) Inimses ja relva suhe Inimese ja relva suhe on läbi aegade olnud eriline. Mõõka on seostatud ideaalidega. Hiinast Euroopani kehastas mõõk niisuguseid kindlaid väärtusi nagu tarkus, distsipliin, võim, õigus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus jne. Mõõk oli kaua aega mehelikkuse sümbol. Nüüd aga relva koondsümboliks. Eesti kaitseväe relvastus Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduste järgi. Relva tundmine on hädavajalik, et sõdur saaks lahinguväljal probleemide puhul relva iseseisvalt töökorda seada ja oma lahinguülesande täita.
anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast maha paisata ja mõõk, mida kasutati lähivõitluses. Kaitserelvastus muutus keskajal aga tundmatuseni. Varakeskaegne metallplaatidega nahast soomusrüü asendus metallist rõngassärgiga millele lisati 13. sajandil nahkne metallplaatidest tugevdatud plaatvest. Muutus aja jooksul ka kaitsekilp. Varakeskkajal ümarad kilbid asendusid ülevalt ümara ning alt teravatipulise kilbi vastu. Hiljem vahetati need kilbid veel pisikeste kolmnurksete kilpide vastu. Kaitsekilpidele maaliti ka perekonna vapp
Kalevipoeg haaras ühe katsetuseks enda kätte, keerutas seda õhus ning lõi vastu kaljut. Sädemeid lendas ning mõõgatera pudenes kildudeks. Sama juhtus ka teise ning kolmanda mõõgaga. Sepp ei raatsinud rohkem kallist rauda katsetamiseks raisata ja saatis teise poja tugevamate mõõkade järele. Keskmine poeg tõi sületäie sõjariistu. Jälle haaras Kalevipoeg ühe katsetuseks kätte, keerutas seda ning lõi tolli sügavuselt alasisse. Mõõgatera jäi seekord terveks kuid mõõk ise läks nüriks ja kõveraks. Sepp mõistis, et Kalevipoja käe jaoks on vägevamat mõõka tarvis. Sepa vanim poeg tõi seitsme luku ja üheksa tabaga kirstu, milles oli mõõkade kuningas. Sepp oli pidanud selle mõõga tegema vanale Kalevile, kuid too suri enne ära, kui sepp mõõga valmis sai. Tal kulus selle tegemiseks seitse aastat. Mõõk oli tehtud seitsmest erinevast rauast, karastatud seitsme erineva veega. Vars oli hõbedast, käepide kullast, kupp Kunglamaa kivist,
Kalevipoeg pöördus sepa poole palvega :" Kas teil hüva mõõka müüa, tugevamat terariista, mis ei murdu mehe käessa? Andke kaupa katsudella, et ma mõõga kindlust mõõdan, tervusta tunnistelen!" Sepp oli sellega nõus, lastes tuua nooremal pojal mõõku kaenlatäie. Kui Kalevipoeg mõõku katsetas, siis purunesid need vastu kaljut, seejärel saatis sepp teise poja mõõku tooma, jällegi võttis Kalevipoeg mõõgad kätte ja hakkas neid alasisse lööma, see mõõk ei purunenud, aga tera läks nüriks. Sellepeale ütles Soome sepp : ,, Külla'p leian mõõga kirstust, sõjasaha salakambrist, suure rammu sarnaliseks, võimsa väe vääriliseks...See'p on mõõka, maksab palju, kallihinnalise kaupa..." . Seepeale toodigi mõõk, kõikide mõõkade kuningas, sellemõõga oli vanaKalev ise teha lasknud, sepp oli seda mõõka seitse aastat poegade abiga teinud. Mõõga valmimise ajaks oli tellija ise juba kahjuks surnud.
Ta ei ütle kellelegi, kuhu ta tema laiba viis. Hamlet viiakse laevale, saatjatel on kiri, kus on käsk Hamlet hukata. Ophelia läheb hulluks. Laertes tormab lossi koos kaaskonnaga, et oma isa surma eest kätte maksta. Horatiole tuuakse laevalt Hamleti kiri, kes pääses Inglismaale minekust, kuid Guildernstern ja Rosencrants viidi Inglismaale, kus nad hukati, sest Hamlet oli salaja kirja ringi teinud. Laertes ja kuningas peavad plaani, kuidas Hamlet surmata - mürgikarikas ja mürgitatud mõõk. Tuuakse teade, et Ophelia uputas end. Hauakaevajad kaevavad talle hauda, kui Hamlet tuleb surnuaeda, meremehe riided seljas. Hamlet leiab mullast pealuu. Tuleb Ophelia matuserong. Hamlet vaatab tegevust kõrvalt. Hakkab Laertesega kaklema. Tunnistab, et armastas Opheliat. Lossis tuleb Hamleti juurde Osric, kehkenpüks, toob teate, et kuningas vedas kihla Hamaleti ja Laertese vehklemisvõitluse peale. Hamlet on nõus mõõgavõitlust pidama.
tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule silmale aeg-ajalt paistavad. Seda kalli hinnaga ostetud võitu vaenlaste üle ei suuda Kalevipoeg kannatada, süda kipub tal lõhkema, "et e päeval püsipaika, ööl ei leidnud enam õnne". "Önne-aj õilmekesed" - ütleb ta Olevipojale - "lustipäeva lillekesed lahkusivad luhadelta enne suve sündimista. Noorel nurmel närtsind tammi, kevadella kuivand kaski seisan le: ki sõpradesta, vaeseks jäänud vendadesta; -
Esimese guru esimene mantra Sümboolika Khanda (kahe teraga mõõk) Oluline "Guru Granth Sahib" (guru õpetaja, granth raamat, sahib isand). Harimandir e. Kuldtempel Kümblustiik Goindwalis Anandpur Kivimüür Sarhindis Khalsa ja viis kd Khalsa ja viis Kd Kattshalühikesed püksid KhalsaVennaskond, mille Kesalõikamata juuksed moodustavad pühendunud sikhid, kes Kirpanväike mõõk, on valmis ohverdama oma pistoda elu usu ja nõrkade Kararaudkäevõru kaitsmiseks. Kanghakamm Gurud Guru Nanak Dev Guru Angad Guru Amar Das Guru Ram Das Guru Ardzan Guru Hargobind Guru Har Rai Guru Har Krisna Guru Tegh Bahadur Guru Gobind Singh Pühakoda gurdvara (`guru uks') Armitsar rajas neljas guru Ram Das, 1577.a Traditsioonid.. Ristimine amrit.
Kalevipoeg ei uskunud teda ja tappis tuuslari. Kalevipoeg otsis läbi kogu tuuslari talu, lootes et leiab veel ema üles. Kuskilt ei leidnud ta kadunud ema jälgi. Kalevipoeg heitis puhkama ja unenägi kustutas kurvad mõtted mehe meelest. Hommikul sai kalevipoeg lõpuks aru, et eidekest enam elus ei ole. Kalevipoeg leinas oma ema kaks päeva. Kolmandal päeval asus ta Soome sepa elupaika otsima ja võttis nõuks endale sepalt mõõk muretseda. Kalevipoeg sammus kuni kuulis sepalõõtsa puhinat ja vasarate rasket mürtsumist. Eemal seisisgi sepa koda. Kuulus sepp tagus koos kolme pojaga tublit mõõka. Kalevipoeg palus kohe head mõõka sepal müüa, mis mehe käes ei murduks. Kalevipojale toodi kohe mõõgad välja. Kalevipoeg lõi esimesed kolm mõõka tükkideks. Sepp tõi talle nüüd veel parema mõõga välja, kuid Kalevipoeg lõi selle nüriks
Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eeliseid Relvastus · Väga tähtis, sellest sõltus palju. · Turviste ja korralike relvadeta talupojegadel ei olnud lootust hästivarustatud rüütlisalga vastu saada (tähtis ka väljaõpe). · Rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. · Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika).
inimesenäoga,koerakehaga olevused elasid,nood ei lasknud kedagi saarele,ning Kalevipoeg neid hävitama kukkus,siis imus Kalevipoja ette tark kes palus mitte enda rahvast tappa ja maad rikkuda,ise aga veel õpetas et Kalevipoeg mitte maailmalõppu läheb,vaid põrgusse. Seadsid siis terve mehekoorem kodumaale tagasi,kus neid tervitas kodune linnulaul. Maal valitses õnnelik rahupõlv,korraga aga ilmusid Viru randa võõrad väed kes alustasid sõda,piinasid,peksid ja põletasid. Kalevipoja mõõk välkus ja mässas. Kuniks tuhandeid vaenlasi oli saadetud surmaunne. Kodu poole sammudes nägid nad moori,kes leemepada keetis. Memm lubas ka nendel leent keeta,kuid tingimusel et ükski võõras seda ei maitseks.Ise magama minnes ja Alevipoja valvele jättes,kees leemepott kenasti. Härjapõlvlane aga kavaldas Alevipoja üle ja sõi supi ära,nii juhtus ka Olevipojaga ning Sulevipojaga,ainult Kalevipoeg suutis härjapõlvlase üle kavaldada. Kavaldas
Ründerelvad Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jagunevad veel varrepikkuse järgi kolmeks lühike vars (mõõk, pistoda), keskmine vars(kirves, vasar, nui) ja pikk vars (oda, hellebard). Kaugrelvad jagunevad ka kolmeks viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb) ja tulirelvad (püssid,suurtükid). 3 Lähirelvad Keskajal oli üheks populaarsemaks ja väärtuslikumaks relvaks mõõk, millega võitlesid enamasti rüütlid. See oli raiumise relv, millel oli lühike vars.Varasemad mõõgad olid ühtlaselt laiad ja ots ei olnud eriti terav. Rauatöötluse arenguga arenesid ka mõõgad. Põhiosaks on mõõgal tera. See puudeti pikaks, tugevaks ja painduvaks. Mõõk peeti tihti vaba mehe tunnuseks. Üha populaarsemaks said sõjanuiad, mis olid eelistatuim relv vaimulike feodaalide seas, kuna kirik ei lubanud mõõka haarata
maisest ilmast lahkunud. 6. LUGU. MÕÕGA OSTMINE. LIIGUD JA TAPLUS. TAMME RAIUMINE. Kalevipoeg asutab koduteele, aga plaanitseb enne Soome sepalt väärt mõõga osta. Metsas kohtab ta vanaeite, kes juhatab teed sepa juurde. Sepa juures asuti kaupa tegema, Kalevipojale pakuti mõõku katsuda. Kalevipoeg purustab kaks mõõka vastu kaljut, talle tuuakse tugevam mõõk. See ei purune, aga nüriks saab ometi. Lõpuks tuuakse mõõk, mida seitse aastat on valmistatud ja mis vana Kalev kunagi enese tarbeks tellinud. Kalevipoeg on kaubaga rahul, lubab maksta nõutud hinna, tulgu aga sepp ise tasule järele. Siis hakati pidutsema, et mõõga müüki tähistada. Kõik olid õllest arust ära. Kalevipoeg hakkas joogise peaga kiitlema, kuidas ta saare piigaga patustanud. Sepa vanem poeg ei luba neidu narritada ja oma kerget meelt kiita. Kalevipoeg kiitleb aina edasi. Tõusis taplus, kus
Kalevipoeg ei olnud nendega nõus. Ta nägi vee peegeldusest, et raudmehed võtsid välja mõõgad. Ta võtles nendega ja sai neist jagu. Tuli ka uus raudmeeste saadik. Kalevipoeg palus tal vähivardaga süüa püüda. Kalevipoeg oli aga vette kännu pannud ning saaiks ei saanud seda välja tõmmata. Samal ajal tõmbas Kalevipoeg veest välja hobusekorjuse. Ta saatis saadiku koju ja ütles, et ta on liiga nõrk. Kalevipoeg jõudis Kääpa jõe juurde. Seal lebas tema mõõk vee all. Kalevipoeg pistis jalad jõkke ja mõõk lõigas tema jalad maha. Kuigi Kalevipoeg oli seda ise mõõgalt palunud. Tema vanaisa ja teised taevaste targad mõtlesid, mida Kalevipoeg edasi peab tegema. Nad andsid Kalevipojale valge hobuse ja panid nad põrguväravat valvama.
Vastase rinnale suunatud pilk annab hea ülevaate. Tema silmad võivad vahel reeta järgmist lööki, kuid kiivri alt pole seda alati näha. Lööma peab ka siis, kui pole lootust tabada, sest see annab vastasele tegevust, surub kaitsesse ja tal pole mahti omapoolset rünnakut ette võtta. Samal ajal peab olema ettevaatlik kontralöökide osas, iga rünnak tekitab kaitses auke ning annab võimaluse vastulöögiks. Üheaegne tabamus on kahevõitluses väga tõenäoline, eriti mõõk mõõga vastu. Ühekäe nui ja ühekäe kirves võivad olla nii raksked relvad, kui ka väga kergeid, olenevalt tegumoest. Väga kerge ja kiire relv võib olla näiteks kergest puidust või rotangist kepp. Mõõkade seas leidub samuti raskemat tüüpi relvi nagu falkion, falkata või kahekäe mõõk. Valdavalt on mõõgad aga kergemapoolsed ja kaaluvad umbes kilo. Eriti kerged on igasugused 10 uuema aja vehklemisrelvad, mis on arenenud välja saablist ja rapiirist ning muidugi väikesed
riietuksid vastavalt seisusele, kindlustada öörahu 10. Kuidas sekkus raad linnaelanike ellu? Tallinnas seati pulmade suurus(külaliste, toiduvaagnate ja pillimeeste arv) sõltuvusse pruudi kaasavara suurusest või naise kéhete väärtus nende abikaasade varandusest. 16. Sajandi rõivakorraldused kirjutati juba ette, milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda. 11. Millise linna vapp on kujutatud slaidil 3, miks on sümboliteks võti ja mõõk? Tartu vapp- Võti ja mõõk värava kohal on Tartu piiskopkonna ja linna kaitsepühakute Peetruse ja Pauluse atribuudid. 12. Vt. diagrammid õpik lk.71: 1) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust alamkiht? 69,5% 2) Mitu % moodustas Tallinna rahvastikust kokku kesk- ja ülemkiht? 30,5% 3) Mitu % eestlastest kuulus Tallinna keskkihti? 18% 4) Mitu % oli Tallinna linnaelanikest rootslasi? 48% 5) Mitu % moodustas Tallinna elanike arv Lübecki elanike arvust? 35%
vetevaim raha panema ja selle põhja tegi augu. Vetevaim oli kõik oma raha juba sinna ära viinud, aga kaabu ei saanud ikkagi täis. Läks ta siis koos kannupoisiga vanemate juurde raha tooma. Alevipoeg selel ajaga viis raha juba ära. Tagasitulles hakkas ta Kalevipojaga rammu proovima. Vetetaim kaotas. Kalevipoeg seadis oma sammud hoopis Peipsi poole, et laudasid tuua. Lauad ostetud, siis heitis ta puhkama. Magades varastas sorts tema ülevõimsa mõõga ära. Üe jõe minnes, kukkus mõõk aga vette ja sinna ta jäigi, isegi Kalevipoeg ei saanud teda sealt välja. Läks Kalevipoeg koduteele jälle, kui talle tulid vastu kolm meest, kes hakkasid vägilasele valu andma. Tal oli raske neist jagu saada, kuid siil põõsas aitas teda. Tänutäheks kinkis kangelane talle okastega kasuka. Siis pani aga sorts Kalevipoja sügavasse unne ja keegi ei saanud teda kuskilt kätte ega leidnud üles. Ärgates läks ta uuesti laudade järele, aga
RÜÜTLID RÜÜTLID JA LINNUSED RÜÜTLID 11. sajand täisvarustuses rüütel. Sadula ja kammuste kasutuselevõtt 9. sajandi keskel suurendas märgatavalt ratsameeste sõjalist tõhusust. Nende toel said mõõk ja oda hoopis suurema löögijõu. Algul kasutati oda torke- ja viskerelvana. Tõeline sõjatehniline läbimurre saabus aga 11. sajandil, mil leiutati langetatud piigi tehnika: rüütel galopeeris täiel kiirusel vaenase poole sirutas oda välja ja tappis vaenlase. VARUSTUS
Varsti tuli aga uus raudmeeste saadik ning keelitas samuti Kalevipoega. Kuid viimane palus vaid vähivardaga süüa püüda. Kalevipoeg oli aga vette kännu pannud ning saadik ei suutnud seda välja tõmmata, samas kui Kalevipoeg ise tõmbas veest hobusekorjuse välja. Ta saatis saadiku minema, öeldes, et ta on liiga nõrk. Nüüd aga tahtis Kalevipoeg rahu ning ta lahkus Koiva jõe äärest ning eksles mitmeid päevi kuni jõudis Kääpa jõe äärde, sinna kus ta mõõk vee all lebas. Kui nüüd kangelane ise vette astus, ei teadnud ta, et tema enda soov läheb täide vastupidi. Mõõk tundis ära tuttava ning lõikas jalad ära, nii nagu Kalevipoeg ise palunud oli. Hädaga roomas ta kaldale, kuid siiski heitis vägev Kalevipoeg hinge. Vanaisa soovis, et saaks kangelast veel tööle panna ning pidas taevaste tarkadega nõu. Nad otsustasid Kalevipojale valge ratsu anda ja panna ta põrguväravaid valvama.
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku Pa...
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamise probleeme eesti keeles Referaat Priit Puuram Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad................................................................................................................3 Stratigraafia ja õigekiri.....................................................................................................................................4 Austus ei sõltu algustähest................................................................................................................................4 Kaupade nimetamine..............................
Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3.Kui Vana Kalev ära suri ja linda kivipeal nuttis . Linda nutust tekkiski Ülemiste järv 4:kündmine 5:Pihkvast 6.Kalevipoja kasukast. kalevipoeg rebis kasukast tükki ja viskas selle siilile selga ja nii saigi siil endale okaskasuka 7.Kalevipoeg tahtis maailmanäha 8.liiga kättemaksuhimuline , hooletu 9. tema enda mõõk võttis temalt elu ,
Rauaaeg Esimesed esemed ja materjalid Kui raud Eestisse tuli. tegi see eestlaste töö päris lihtsaks ja nad said paremini hakkama. Eestist on leitud ka osasid esemeid ja siin on mõned: Üks on rauast mõõk,pronksist ehtenõel ja väikeselouline kultusekivi. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
