Montaaziskeemidel kasutatavad tähelised ja numbrilised tähised peavad põhimõtteskeemide omadega kokku langema. Mootori käivitusskeem kontaktorkäivitiga (magnetkävitiga). L1 L2 L3 N K S1 S2 K C1 C 2 C 3 K A1 A2 M Kui vajutame nupule käik ( S 2 ) sulgub ahel järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K (algus ja lõpp on tähistatud tähtedega A1 ja A2 ) , käigunuppu S 2 normaalselt avatud kontakt, seisunuppu S1 normaalselt suletud kontakt ja faas L3 . Vooluring sulgub, üle peakontaktide K hakkab mootor pöörlema. Samaaegselt sulgub ka blokeerkontakt K, mis sundib käigunupu vooluringi (vaata joonist). Nüüd võime käigunupu S 2 vabastada, kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, käiviti mähis K, magnetkäiviti normaalselt
SAGEDUSTEL . INDUKTSIOON ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB LÄBI MAGNET VÄLJA. südamikuga POOL Muut pool TRAFO ? INDUKTIIVSED ELEMENDID klipp youtube-ist Poole saab liigitada nende südamiku materjali järgi; ferriit-, süsinik- ja südamikuta poolid. Mähistraadi järgi; ühe ja mitme kihiline mähis, sammmähis - keeru ja keeru vahel on vahe, sektsioon mähis - ühel teljel mitu jadamisi ühendatud mähist, ristmähis, vabamähis e. korrapäratu mähis, Sümmeetriline mähis- kaks isoleeritud juhet mähitakse korraga ja mähise algus ja lõpu otsad ühendatakse. TESLA C OIL Poolide sidestamine Poolide varjestamine Trafo tööpõhimõte Uin Primaar mähis Sekundaar mähis Uout Uin/Uout=Npri/Nsec N-keerdude arv
Generaator – mehaanilise energia muundamine elektriliseks energiaks. Mootor – elektrilise energia muundamine mehaaniliseks energiaks. Trafo – ühe pingetasemega elektrivõimsuse muundamine teise pingetasemega elektrivõimsuseks. Elektrimasin töötab kas mootori talitluses või generaatori talitluses. Elektrimasinad muundavad energiat ühelt kujult teisele magnetvälja abil. Asünkroonmootoriidee. Staatorile on paigaldatud kolmefaasiline mähis, mis ühendatakse kolmefaasilisele pingele. Tekib pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli indutseerib rootori mähises elektro-motoorjõu ja mähises tekib vool. Rootorivoolumõjul tekib rootorijuhtmetel indutseeritud jõud ja jõumoment ning rootorimähise magnetväli. Indutseeritud jõu suund on selline, et tekkiv jõumoment mõjub staatorivälja pöörlemise suunas. See jõumoment panebki asünkroonmasina pöörlema. Seega pöörlev staatorimähise väli indutseerib
Trafo tühijooksukaod tekivad magnetvoo suuna muutmisega kaasnevast hüstereesist magnetahelas; pöörisvooludest südamiku plekkides. Trafo lühikaod tingitud pöörisvoolukadudest trafo paagis; mähistel eralduvast soojusvõimsusest. Ideaaltrafo korral kehtivad seosed I1w1=I2w2; U1I1=U2I2; U1/U2=w1/w2; S1=S2; P1=P2; Q1=Q2. trafomähiste puisteinduktiivsust saab vähendada kui suurendada mähise kõrgust; vähendada mähise keerdude arvu; jaotada mähis osadeks. Millise trafomähise ühendusskeemi juures on liigpinged trafos kõige väiksemad (liinipinged võrdsed)? Maandatud neutraaliga tähtühendus. Milline mittesümmeetriline koormusvoolu sümmeetriline komponent läheb trafo sekundaarpoolest primaarpoole toiteahelasse üle ilma oluliste muutusteta kõikide mähiste ühendusskeemide juures? Pärijärgnevuskomponent; vastujärgnevuskomponent. Trafo pingemuutus on määratud tühijooksupinge ja tööpunkti pinge aritmeetilise vahega; sõltub
U Elektrolüüt- Elektrihõõglamp kondensaator Induktiivpool Läbiviikkondensaator 7. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA MUUNDAMINE Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus 9 Kommunikatsiooni või Üksik eraldi mähis kompensatsioonimähis Kolm eraldi mähist Jadamähis 3 Kolmefaasiline mähis Rööpmähis Kahefaasiline nelja- juhtmeline mähis Sõltumatu mähis Kahefaasiline kokku- Hari kontaktrõngal või ühendatud mähis kommutaatoril Kolmefaasiline mähis, V- Kolmefaasiline mähis, T-
.............................................................................................................................. 4 Ülesanne nr. 3 ..................................................................................................................................................... 5 Ülesanne nr. 1 Juhtimisskeemi pingestamine ja mootori jõuahelate kaitsmine lühise eest toimub liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on
vastasabonendini ja mikrofonist kuularisse. TA-72 Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat: liin, klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda: 1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti: mikrofon M, trafo mähis I, kontaktid 5-6, klemm
Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähis: Vahelduvpingeallikaga ühendatav mähis - (primaarmähis on trafo mähis millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge) Sekundaarmähis: Tarvitit toitev mähis. - Ülempingemähis: Kõrge pinge mähis kus on rohkem keerdude arv Alampingemähis: Väiksema keerdude arvuga mähis ....madal pinge mähis 12)Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata? Trafo ülekandetegur näitab palju läheb energiat/elektrivoolu kaduma
mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Selletõttu mähis pöörlebki.
keskmisi sagedusi ja woofer ehk madalsageduskõlar mängib madalaid sagedusi. Mõnes kaheribalises süsteemis kesksageduskõlar puudub ja keskmiste sageduste mängimine jääb tweetri ja woofri hooleks. 2 Kõlari ehitus Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Et võimalikult palju tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil
kooseb 2 põhiosast induktorist ja ankrust.Generaatori induktor pannakse pöörlema ankur tehakse liikumatult.Liikumatut osa nim staatoriks, pöörelv osa rootoriks. Ankru mähise igas keerus ondutseeritud emj mille amplituudi väärtus sõltub 1) keerude arvust 2)rootori magnetilisest intuksioonist 3) staatori mähis mõõtmetest 4)rootori pöörlemis kiirusestTransformator on seade vv pinge ja voolutugevuse muutmiseks. Transformaator koosneb 2 mähisest. 1) primaarne mähis 2) sekundaarne mähis. Transformaatori töö põhinebelektromagnetilise induksiooni nähtusel.Primaarmähisele rakendatud vahelduvpinge mõjul tekib tranf südamikus muutv magnetvoog, mis indutseerib mõlemas mähises emj mis on ühesugune kuna mähiste keerdude arvud ei ole võrdsed siis pole võtdsed kumbagi mähise kogu emj.
energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR on seade, mis muudab tarbija juures tagasi vajaliku madalama väärtuseni. Koosneb 2 närvide ülekuumenemine. ELEKTROLÜÜTILINE toime: vere ja vahelduva elektromagnetvälja energiaks. KESKVÄÄRTUS mähisest 1)primaarmähis (vool tuleb sisse) 2)sekundaar mähis koevedeliku lagundamine. BIOLOOGILINE toime: lõhub saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu (vool tuleb välja) HETKVÄÄRTUS (i) ja AMPLITUUDVÄÄRTUS normaalseid talitusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile. keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku (Im). FAASIJUHE juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge KAHJUSTUSED: 1)kohalik- elektritrauma 2)üldine- elektrilöök
Voolutugevuse mõõtmine. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Ampermeeter ühendatakse jadamisi seadmega, mille voolutugevust mõõdetakse.
magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et iga poole pöörde järel muutuks mähises elektrivoolu suund. Seetõttu mähis pöörlebki, ehk teisisõnu on elektrienergiast tekitatud
Voolu puudumisel on osuti asend juhuslik. Mõnikord kasutatakse asendi nullimiseks lisamagnetit. Mõõteriist on ehitatud nii, et magnetvoo tihedus õhupilus on ebaühtlane. Voolude suunad mähistes valitakse selliselt, et mähistes tekkivad momendid oleksid vastassuunalised. Kui voolud mähistes on võrdsed, siis momendid kompenseeruvad vastastikku. Kui aga üks vooludest on suurem, siis pöördub mehhanism selliselt, et suurema vooluga mähis asuks õhupilu sellises osas, kus magnetvoog on väiksem ja nõrgema vooluga mähis asuks seal, kus magnetvoog on tugevam. Logomeeter mõõdab voolude suhet ja tema näit ei sõltu voolude absoluutväärtusest. Peale voolude suhte mõõtmise kasutatakse logomeetrit ka pingete suhte mõõtmiseks ning pinge ja voolu ehk takistuse mõõtmiseks. Magnetoelektriliste mõõteriistade eeliseks on kõrge tundlikkus, suur pöördemoment nõrkade
S0002 = B001 Bitt1 S0003 L O0,01 KM1 hoidekontakt S0004 O I0,03 Startnupp S2.1 S0005 AN I0,04 S3.2 Reversseerimisnupp S0006 AN O0,02 KM2 avanev kontakt S0007 A B001 S0008 = O0,04 Kontaktori KM1 mähis S0009 L I0,04 S3.1 S0010 O O0,02 KM2 hoidekontakt S0011 AN I0,03 Startnupp S2.2 Reversseerimisnupp S0012 AN O0,01 KM1 avanev kontakt S0013 A B001 S0014 = O0,02 Kontaktori KM2 mähis
· Mõõtmine kompensatsioonimeetodil · Mõõtmine mõõtesillaga (ebatäpsemad tulemused) Ampermeetri-voltmeetriga kasutamisel mõõdetakse pingelang katsetatava maandusseadme ja sondi vahel ning katsetatavat maandusseadet läbiva voolu tugevus. Nende kahe suuruse kaudu leitakse takistus. Magnetoelektrilise logomeetri puhul aga on asi veelgi lihtsam, tähistatakse järgmiselt: 1-1 on ampermeetri mähis ja 2-2 voltmeetri mähis 5.) Ergonoomilised tulemused: E (voltides) M (amprites) Lambid 3 402 Mobiiltelefon 2 20 Mob.tel. sisse ja välja .hel. 2 50 Kõne vastuvõtt 60 660 Tass veega mikros: päris lähedalt error
masinas. Üks mähis-ergutusmähis E-töötab konstantsel pingel U. Teine-tüürmähis T-töötab pingel Ut, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. **Lühisrootoriga asünkroonmootorid** Kui mootori rootormähis on valmistatud lühismähisena, mis koosneb varrastest eerdeis ja neid elektriliselt ühendavaist lühisrõngastest, siis sellist mootorit nim. lühisrootoriga asünkroonmootoriks. **Faasirootoriga asünkroonmootorid** Kui rootori uurdeis on kolmefaasiline mähis, mis koosneb sektsioonidest ning on isoleeritud rootorist, siis on tegemist faasirootoriga asünkroonmootorid. Rootori faasimähised on tavaliselt tähtühenduses, kusjuures mähiste algused on ühendatud võllil asuvate isoleeritud kontaktrõngastega. Kasutusalad Sünkroonmasinaid kasutatakse generaatorina ja mootorina. Kolmefaasiline sünkroongeneraator on põhiliseks vahendiks elektrienergia tootmisel soojus- ja hüdroelektrijaamades
Generaator- on seade mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 14. Transformaator- Ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induksioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud ühisele raudplekist lehtedele ehk südamikule. 15. Mähis- Millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16. Madalasageduslained ehk vahelduvvool, neid lained tekitab vahelduvavoolu generator. 17. Raadiolained- on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid lained kiirgab raadioantenn.Need jagatakse millimeetri ja sentimeeter laineteks 18. Optilinekiirgus- on peaosatäitja valgusnähtusel, see jaguneb omakorda: ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 19
Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). , kus V on võnkesagedus hertsides T võnkeperiood. 7. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks 8. Mis on trafo? Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. 9. Mis on trafo primaarmähis? on trafo mähis, millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge. Primaarmähis on ühendatud vooluallikaga. 10. Mis on trafo sekundaarmähis? on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga. 11. Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused:
1. Milles seisneb põhiline erinevus ühe- ja kolmefaasilise elektrigeneraatori vahel? Mähiseid on ühe asemel kolm, nad on 120º nihutatud ja neid nim. faasimähisteks. 2. Mis asi on faasimähis? Kolmefaasilise generaatori mähis 3. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised tähtlülituse korral? Generaatori mähiste tähtühendusel ühendatakse faasimähiste algused liinijuhtmetega. Faasimähiste lõpud ühendatakse kokku. Nii tekib neutraalpunkt. 4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral? Kolmnurkühendusel ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, selle
10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge, on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. Raudsüdamik on vajalik selleks, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. 13. Trafo põhilised kasutusvaldkonnad on energiatehnika, mõõtetehnika, signaaliedastustehnika ja võrgutoitega elekrtiseadmed. 14
Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto süütepoolis ning elekrienergia ülekandmisel. Primaarmähis Mähis, millele rakendatakse võrgupinge. Sekundaarmähis Mähis, millest võetakse pinge. Laudsüdamik Vajalik, et magnetvälja võimalikult väikeste kadudega ühelt mähiselt teisele üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises
Mis tüüpi selektiivsusega on katsestendis tegemist? Hinnata stendi kaitselülitite rakendumist. N L 3 T R 2 1 Joonis 4. Rikkevoolukaitselüliti põhimõtteskeem. 1 – elektromagnetvabasti mähis. 2 – voolutrafo laadne seade, mis mõõdab voolu, tavaolukorras on voolu summa null, kui kuskil tekib leke, siis voolutrafoga tekitatakse vool ka el.magnetvabasti mähises, mille mõjul RVK rakendub. 3 – lülitushoob. T – testnupp. R – takisti ahelas, et vähendada voolu. JÄRELDUSED: Võrreldes saadud tunnusjooni standardsetega, siis näeme, et mõningad lahknevused on.
16.Mis on magnettorm?On Maa magnetvälja muutumine, mis on põhjustatud päikeselt tulevate laetud osakeste hulgast. 17.Kuidas käitub vooluga juhe magnetväljas? Hakkab liikuma 18.Mis põhjustab vooluga juhtme liikumise magnetväljas?Vooluga juhtme ümber tekib magnetväli. 19.Kuidas määrata magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suunda?Vasaku käe reegliga 20.Määra jõu suund vooluga juhtmele: 21.Milline on alalisvoolumootori ehitus ja tööpõhimõte?Rootor, mähis, poolrõngad, grafiitvardad, magnetid, harjased. Üks hari on ühendatud vooluallika positiivse, teine negatiivse poolusega. 22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25
Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi. Lahtine haav siduda steriilselt. Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi. Elektritrauma Esmalt tuleb katkestada elektrivoolu edasine toime kannatanule. Seejärel panna kannatanu lamama, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. Haavad Seotakse vasakult paremale; ringmähis, spiraalmähis, kaheksakujuline mähis, ristikujuline mähis, tähkmähis, rätikmähis, lingmähis. Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt: 1. Pane kannatanu kiiresti lamama. 2. Tõsta jäse üles. 3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni. 4
Rootor asetseb omakorda staatori sees. Staator ise seisab paigal ja koosneb mähisest, millest voolu läbijuhtimisel tekitatakse magnet- väli, mis tõmbab rootori küljes olevaid püsimagneteid, põhjustades nii rootori pöörlemist. Unipolaarne mootor Keskväljavõte ühendatakse tavaliselt toite plussklemmiga ja kummagi mähise otsasid kommuteeritakse soovitud pöörlemissuuna saavutamiseks vaheldumisi toite miinusklemmiga. Näidatud mootori sam- munurk on 30°. mähis 1 on jaotatud üla- ja alapooluse ning mähis 2 vasaku ja parema pooluse vahel. Aktiivrootoril on kokku 6 vahelduvat, ümbermõõdule jaotatud poolust. Kommuteerides toite mähiselt 1 ümber mähisele 2, liigub rootor 30° ehk ühe sammu võrra. Pidev liikumine saavutatakse mähiste 1 ja 2 järjestikuste ümberlülitustega. Bipolaarne mootor Bipolaarsete mootorite ehitus sarnaneb unipolaarsete mootorite omaga, erinevus seisneb keskväljavõtete puudumises
generaatori emj. reguleerimise Konstruktsioon Aeglased hüdroturbiinid (n = 60 ... 500 p/min) ehitatakse reeglina vertikaalse võlliga 4 Suure pöörlemiskiirusega (kuni n = 3000 p/min) auruturbiinide ja diiselgeneraatorite korral kasutatakse horisontaalset võlli Staator on sünkroonmasina seisvaks osaks Koosneb kerest (1) ja südamikust (2), mille uuretes asub mähis Väikese võimsusega masina kere valatud malmist või terasest Keskmistel ja suurtel masinatel kere keevitatakse ja on lahtivõetav Staatori südamik koostatakse stantsitud elektrotehnilisest terasest (0,35 ... 0,5 mm) Südamiku plekkides on täisnurksed lahtised või poolkinnised uurded mähise paigaldamiseks. Staatorimähis kujundatakse sektsioonidena ja valmistatakse ümmargusest või kandilisest vaskjuhtmest
masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus.
masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav (vt. jaotis 7.6) kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9. Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus.
ristsirge suhtes. a) Kui suur on ligikaudu valguse lainepikkus? b) Milline on kiire murdumisnurk kui vee murdumisnäitaja on 1,33? c) Kas vee murdumisnäitajat on võimalik muuta? Põhjenda. d) Kiir jõudis 2 meetri sügavusel oleva aardekirstuni. Tee selgitav joonis. Kui kaugel tegelikusest asukohast näeb viipelaserit hoidnud inimene aardekirstu? 3. Generaatori ehitamisel kasutati 0,1T magneteid. Vasktraadist tehti 500 keeruga ja 3cm diameetriga mähis. Mähis pandi pöörlema sagedusega 4Hz a) Leia mähise pindala. b) Kui suur on magnetvoog läbi mähise, kui kasutatakse kahte magnetit korraga? c) Millise ajaga muutus magnetvoog maksimum väärtusest minimaalseks? d) Leia indutseeritud elektromotoorjõud. e) Kus seda generaatorit saaks kasutada Rühm 2 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine - Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel
Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Enamik valjuhääldeid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Hääl kandub mikrofoni ja muutub laineks. Hääl jääb mikrofoni ja teeb sellest elektri. Kõlaris muutub elekter hääleks ja tuleb häälena välja. Hääl liigub mööda raadiolaineid. Tänapäeval on kasutusel ka puutetundlik ekraan mis reageerib puudutuse peale, sest on varus...
Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus võrdub sellise alalisvoolu tugevusega, mis eraldab sama ajavahemiku jooksul juhis niisama suure soojushulga nagu vahelduvvoolgi. Ühik 1 A Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafod muudavad ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220 V pingeks. Trafo koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Mähis, millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis, millelt võetakse trafost väljuv pinge, kannab sekundaarmähise nime. k=U1/U2 =N1/N2 . Võnkering on vooluring, mis sisaldab kondensaatorit ja juhtmepooli. Energia muundumine võnkeringis. Kõigepealt tuleb võnkering tasakaalust välja viia. Seda võib teha näiteks kondensaatori laadimisel mingi alalisvooluallika abil. Laetud kondensaator
meega. · Kõrge palavik - aspiriin või paratsetamool Alla 38,5 palavikku ära alla võta! · Palaviku alandamiseks kasuta paratsetamooli ja atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin) sisaldavaid preparaate, aga ka ibuprofeen. · Kiiremaks palaviku langetamiseks tee "viinasokke" (juhul kui jalad on soojad), hõõru haiget viinaga. Viinaga tuleb hõõruda kuni palavik hakkab langema. NB! Viin alati lahjendada veega · Aseta otsmikule külm mähis. Ära pane haiget ülearu soojalt riidesse, nii ei saa keha liigset sooja ära anda: Palavik lastel: Palaviku põhjuseks on enamasti viirus või bakteriaalne nakkus. Temperatuuri tõusul üle 38,5on aga alandamine vajalik, Krambid tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Samas on lastel rohkem kõrgemat palavikku, sest termoregulatsioonikeskused on veel välja arenemata! Esmaabi:
Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb? Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaadi töö põhineb takistuse ja voolutugevuse mõõtmisel. Milline on reostaadi ehitus? Reostaadi ehitus on varras, liugur, mähis, keraamilisest materjalist silinder, varda otsaklemm. Milliste füüsikaliste suuruste abil iseloomustatakse reostaati? Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus.
ioonide suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=elektrilaeng/aeg Voolutugevus tähis on I aega nim t ja elektrilaengu q tähisega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper ehk 1 A NB!!
Elektromagnetism käsitleb elektri- ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuiseid muundumisi. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. FARADAY KATSED: Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes. Faraday induktsiooniseadus- juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni emj. on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. (magnetkaart, Elektrikarjus, induktsiooniahi, heli taasesitamiseks, magnetsummuti) Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. (veeber (Wb))= B(tesla(T)) S(m2) cos , B- magnetinduktsioon, S-pinna ...
muutes iga poolpöörde jätel voolu suunda raami mähises. • Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides. • Väikseimaid mootoreid leiab käekellade ja mobiiltelefonide seest. • Tööstuses kasutatavad elektrimootorid keerutavad saekettaid ja linte lõikamisprotsessides ja keeravad freespinkides detaile. • Lineaarmootoreid kasutatakse tihti toodete mahutitesse lükkamiseks.
-tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid: -rööpmähisega mähise vool on määratud ühiselt elektromagneti mähise enda parameetrite ja toitepingege. -jadamähisega mähis lülitatakse jadamisi jõuahelasse ning mähise vool on määratud mitte mähise enda parameetriga, vaid nende elektritarvitite vooluga (elektrimootorid, küttekehad vms.), milliste ahelasse elektromagneti mähis on ühendatud. Vooluliigi järgi: -alalisvoolu elektromagnetid -vahelduvvoolu elektromagnetid Ankru liikumise iseloomu järgi: -pöördankruga, ankur pöörleb ümber mingi telje või toe. -otsekäigulise ankruga, ankur liigub sirgjooneliselt. Vahelduvvoolu elektromagnetid Vahelduvvoolu elektromagnetite põhiline konstruktsiooniline erinevus seisneb selles, et nende magnetahel valmistatakse õhukestest (0,35...0,5mm) elektrotehnilise terase lehtedest, millised
magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ning sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Kuna mähis on rootor, mida Lorentzi jõud on võimeline pöörama, siis seetõttu peab püsimagnetite pooluste läheduses iga poole pöörde pealt juhtmes voolu suund muutuma, et Lorentzi jõud mõjuks pidevalt ühes ja samas suunas. Selleks on meil vaja kommutaatorit. Kommutaatori ülesanne on muuta voolu suunda mähises, seetõttu ongi kommutaator jagatud kaheks, et
Dünamo teljel paikneb rootor. Staatori moodusab vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise
elektronlambid, mistõttu, tänu kasutatavale tehnoloogiale, on lampvõimendid tavaliselt on suuremad ning energia- aplamad. Magnetvõimendi • elektrivoolu tugevuse, pinge või võimsuse võimendi, mille talitlus põhineb ferromagnetsüdamike magneetumisomaduste mittelineaarsusel, eriti magnetilise küllastumise nähtusel. • Tüüpiline magnetvõimendi, mis patenteeriti 20. sajandi alguses[1], koosneb kahest drosselist. Kummagi drosseli ferromegnetsüdamikul on üks mähis (1 ‒ 2) tüürahelas ja teine (3 ‒ 4) koormusahelas. Jadaühenduses mähistega magnetvõimendi Pillivõimendi • Pillivõimendi ehk kombo on elektriliste pillide võimendamiseks kasutatav aparatuur, mis koosneb tavaliselt võimendist ja kõlarist. • Valmistatakse spetsiaalseid võimendeid kitarri, klahvpillide, bassi, hääle jne võimendamiseks.
paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju
võimsat ja puhast heli, et kinodes hakkama saada.1955. aastal kinnitati see süsteem kinodes standardiks. Helisüsteemide arendus jätkub pidevalt. Märkimisväärsed uuendused viimaste aastate jooksul on parendused membraani ja magneti materjalides. Paranenud on ka mõõtmis- ja tootmistehnikad. Kõlari ehitus Enamik kõlareid kasutavad membraani, mis on lõdviku ja diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Membraan on tavaliselt koonuse või kupli kujuga, kuid täpne kuju on tootja otsustada. Ideaalne materjal oleks: Väga tugev, et ära hoida kontrollimatuid membraani võnkumisi
Jää vähendab valu ja pidurdab põletikulist protsessi. Surve avaldamine elastse sidemega takistab turse tekkimist või hoiab selle minimaalsena, vähendab liikuvust ja sellega ka valu. Hüppeliigese hoidmine südame tasapinnast kõrgemal vähendab turset, soodustades tursevedeliku imendumist vereringesse. Seetõttu tulekski viga saanud jäse tõsta veidi kõrgemale, näiteks padjale ja asetada väänatud liigesele 1015 minutiks jääkott, külmas vees niisutatud mähis või siis panna jalg lihtsalt külma vette. Seda võib korrata iga tunni järel. Jahutatud liigesele tuleb teha tugiside (rõhkside), et hoida ära ulatuslikumaid liigutusi. Turset ja valu leevendavad paikselt kasutatavad geelid-salvid. Tugevaim põletiku ja valu leevendaja on keemiline aine nimega diklofenak. Käsimüügis on saadaval eri tootjate diklofenakki sisaldavaid geele. Toime tugevuselt järgmine on ketoprofeen. Apteegis on
Temale esitatavad nõuded on: küllaldane pöördemoment, väike elektritakistus, töökindel sidurdusmehhanism ja selle kindel lahutumine, võimalikult väiksed mõõtmed ja mass. Käiviti peab olema tolmutihe, vastupidav ja töökindel. Käiviti osad: lülitushark, tõmbemähis, hoidemähis, kontaktketas, peavooluklemmid, harjad, lamellid, ankur, vabakäigusidur. Ehitusest täpsemalt · Ankur- on starteri pöörlev osa, selle ümber on mähis · Lamellid- on ankru otsas, kommutaatori abil juhitakse mähises kulgeva voolu suunda. · Harjad- harjade kaudu juhitakse vool ankrumähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusse. · Vabakäigusidur- hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootori
muutumist. See omakorda mõjutab esimest. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nim. seda kui magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE elektri- ja magnetvälja perioodilised muundumised teineteiseks ELEKTROMAGNETLAINE elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis (selle laine levimiseks pole vaja keskkonda raadiolaine, valgus jne) Pööriselektriväli Alalisvoolu allikal on rootoriks (pöörlev osa) püsimagnet ja staatoriks mähis Alalisvoolu generaatorites tekib elektrivool tänu laengutele mõjuvale Lorentzi jõule. Pöörisväljaks nim, sellist välja, mille jõujooned on kinnised kõverad INDUKTSIOONI ELEKTROMOTOORJÕUD pinge, mis tekib juhtme otstele, kui juhtmes puudub vool 2 seaduspärasust: 1. elektrivool + magnetväli liikumine (Ampere seadus, elektrimootor) 2. magnetväli + liikumine elektrivool (Lorentzi jõud, generator) Magnetvood. Faraday induktsiooniseadus
Esiteks need on need 2 klemmi pistikus. Kaitsemaandamine on mõeldud inimese kaitsmiseks voolu eest. Kaitsemaandamise klemmi kaudu on elektrisüsteem otse rullitud väga väikese takistusega ja ta kaitseb inimest, sest süsteemi takistus on inimese takistusest väiksem. Millised takistused esinevad vahelduvvooluahelas? Kirjelda neid. Aktiivtakistus – puudub induktiivne ja mahtuvuslik komponent Induktiivtakistus – tekib seal, kus mähis või pool Mahtuvusliktakistus – kondensaator Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Mis on vaseskadu ja rauaskadu? Vaseskadu on juhtmete soojenemise tõttu voolukadu ja rauaskadu on raudsüdamikus tekkivate pöörisvoolude tõttu trafos.
Tänaseks on sissepritse täielikult välja vahetanud karburaatoritega varustatud autod. Sissepritsesüsteem on tunduvalt ökonoomsem, täpsem ning jõudsam. Kütusepihusti ei ole midagi muud kui elektriliselt juhitav klapp. See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna. Pihustid asuvad kas sisselaske kollektoris või otse põlemiskambris. Viimast varianti nimetatakse otsesissepritse süsteemiks. Teised on siis vastavalt mono- e. punktsissepritse (üks pihusti kõigile silindritele) ja hargsissepritse (iga silindri kohta
hüstereesi ja pöörivoolude kadudeks. Elektriline kadu on energiakadu trafo mähistes, mis põhjustab nende soojenemise. Trafo kasuteguriks nimetatatakse trafost saadava tegevvõimsuse P2 ja trafole antava tegevvõimsuse P1 suhet. 10.)mähiste lülitusrühmad Kui me tahame kahte trafot lülitada paralleelselt siis peavad nende lülitus rühmad olema samad see tähendab emj suunad peavad olema samad. Trafo emj on sama suunalised kui nende üks mähised on samasuunaliselt keritud kui üks mähis on teise suunaliselt keritud ei ole emj sama suunalised. Faasi nihet emj vahel väljendatakse lülitusrühmade abil. 11.)Trafo lülitamine paralleeltalitlus:Et trafosi lülitada paralleeltalitluseks on vaja, et: 1)ülekande suhted samad ü1=ü2,kui tingimus ei ole täidetud tekkib ühtlustusvool,mis liitub koormusvooluga ning mille tõttu tuleb langetada koormust. 2)Samad lülitusrühmad trafodel, kui tingimus ei ole täidetud tekivad tugevad ühtlustusvoolud kuna elektromotoorjõudude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
