Selgroogsed - sarnased materjalid

selgroog, linnud, roomajad, närvisüsteem, kahepaiksed, selgroogsed, kolju, imetajad, kalad, lihased, munad, luud, jäsemed, veekogu, näärmed, liigesed, soomused, kilpkonn, krokodill, selgroogsed loomad, seljaaju, väikeaju, kesknärvisüsteem, luustik, alasi, keskused, kuulmine, väikeajus, haistmine, nägemine, keskaju, silmalaud, kõigusoojased
10
KAHEPAIKSED 7.KLASS ANNELI DIETRICH KAHEPAIKSED ? On selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees ? kõigusoojased loomad ? eelistavad niiskeid elupaiku ? maailmas 3000 liiki, Eestis 10 liiki Välisehitus ? Keha jässakas ja veidi lame. ? Liikumiseks kaks paari jäsemeid. ? Nahk pidevalt niiske ja jahe. ? Suur suu – hambaid kasutab ainult saagi h...
Märksõnad: konnad, kulles, vastne, kahepaiksed, selgroog, kopsud, kehaväline, viljastamine, sigimine, segaveri, harivesilik, mitmekesisus, tiigikonnnn
Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
6
.... Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nisade kaudu, välja arvatud ainupilulistel,kellel ei ole nisasid ja pojad lakuvad piima ema kõhul olevalt karvadeta alalt, kuhu see piimanäärmetest voolab. Nisasid on alti paarisarv, alates ühest paarist (inimesel ja ahvil) kuni kümne paarini (mõnel putuktoidulisel) ning see arv sõltub korraga sündivate järeltulijate arvast. Samuti nagu linnud, on ka imetajad püsisoojased, nende kehatemperatuurei sõltu ümbritseva keskkonna temperatuurist. Imetajad on ainsad loomariigi esindajad, kellel on karvkate. Karvkate võib olla hõre või tihe, kuni rikkaliku karusnahani, mis kaitseb looma väga tõhusalt külma eest. Kõik imetajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks la...
Märksõnad: delfiin, delfiinid, imetajad, kaja, piim, karja, saak, selg, vastsündinu, pringlid, pilu, signaalid, kumer, sugukond, kopsud, sipelgaõgija, kehaehitus
Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist, 1 arvamus
31
...ga.vastsed elavad veel KALAD Keha on voolujooneline Kergem ujuda Seljauimed Liikumis kiirus ja suund Küljejoon on orienteerumiseks Tajub vee liikumst Keha katavad soomused Kaitsevad kala keha Ujupõis Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: • Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal • Kahepaiksed on kõigusoojalised • Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal • Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal • Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest • Troopikas elab osa konnaliike puudel • Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk • Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases • Sabakonn...
Märksõnad: kude, rakk, organism, veri, närvisüsteem, veresoon, putuka, käsn, vereringe, vihmauss, rakud, kops, ämblik, peaaju, veekogu, silm, seenigu, kehaehitus
Bioloogia - Põhikool
53 allalaadimist, 2 arvamust
53
...igivad suguliselt: muna ? vastne ? täiskasvanud isend KALAD • elavad vees • on kõigusoojased • keha katavad soomused • liikumiseks kasutavad uimi ja saba • hingavad lõpustega • süda kaheosaline • üks vereringe • viljastumine kehaväline • sigimisel koeb vette KAHEPAIKSED • elavad nii vees kui maal • kõigusoojased • nahk on paljas, limanäärmed • jäsemed liikumiseks • hingavad kopsude ja nahaga • süda kolmeosaline • kaks vereringet • viljastumine kehaväline • koeb vette ROOMAJAD • elavad peamiselt maismaal • kõigusoojased • keha katavad sa...
Märksõnad: elund, kude, vereringe, rakk, silm, organism, kopsud, närvisüsteem, kõrv, näärmed, elundid, rakud, toes, peaaju, veri, emas, maismaa, uriin, ainevahetus
Algoloogia - Põhikool
15 allalaadimist, 0 arvamust
10
...as leiduvast toidust. Kõige tuntum söödav meripura on trepang. KOKKUVÕTE: Okasnahksed elavad ainult suure soolsusega meredes. Nende nahas on tavaliselt lubiplaadikestest toes ja peened lubiogad. Nende keha on viiekiireline, viieosalised on ka paljud siseelundid. HULKRAKSED LOOMAD. SELGROOGSED EHK KEELIKLOOMAD. Hõimkond selgroogsed jaguneb klassideks – sõõrsuused, kõhrkalad, luukalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Kõikidele seninimetatud loomadele on omane välistoes, mille moodustab kas rakukest, koda, kitiinkate või lubiplaadid. Taolise välistoese külge kinnituvad lihased ja toes on ka siseelundite kaitseks. Välisskeletiga loomi nimetataksegi selgrootuteks. Kõikidel nendel paikneb närvisüsteem kõhtmisetl, süda aga selgmiselt. Selgroogsetel loomadel areneb toes keha sisemuses. See on luuline, paljudest lülidest koosnev selgroog. Närvitoru asub selgmiselt ja süda kõhtmiselt. Kõ...
Märksõnad: sool, ussid, silm, rakk, selg, kalad, paeluss, tigu, hüdra, hõimkond, kops, ämblik, rakud, kitiin, sigimine, vereringe, toes, pung, käsn, rööv, emas
Zooloogia - Tallinna Tehnikaülikool
64 allalaadimist, 2 arvamust
19
... pidid taimed kohastuma uute, kuivemate elutingimustega. Esimesed maismaataimed olid eostaimed. Maa kliima kuivemaks muutumisel tekkisid paljasseemnetaimed. Kõige hilisema tekkega on katteseemnetaimed ehk õistaimed. • Loomariigi evolutisoon- esimesed loomad arenesid vees. Esimesed maismaa-asukad olid hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Esimesed selgroogsed kalalaadsed. Püsivamalt asusid maale elama kahepaiksed ja roomajad. Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised, esimesed imetajad ja linnud. Tänapäeval on loomad kõige mitmekesisemad ja liigirikkam organismirühm. • Inimese evolutsioon- esimesed inimese esindajad olid ahviinimesed australopeteegid, kes elasid Aafrikas, siis suurema ajumahuga inimese eellased, algul osav inimene (Homo habilis), hiljem püstine inimene (Homo erectus). Pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens) arenes välja...
Märksõnad: organism, rakk, organismid, lihas, rakud, seen, bakter, viirus, kops, silm, luud, vereringeuum, elutegevus, algloomad, kromosoom, pärilikkus, ainevahetus
Bioloogia - Põhikool
166 allalaadimist, 2 arvamust
16
... Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub  Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja  kõhupoolel selvage) Vereringe Avatud vereringe Suletud vereringe Loomad Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed used, ämblikud, limused, okasnahksed 40) Selgrootud: Käsnad, vähid, putukad, ainuõõssed, used, ämblikud, limused, okasnahksed Selgroogsed: Imetajad, kalad, roomajad, linnud, kahepaiksed Käsnad 41) Tähtsus looduses Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist Ainuõõssed 42) Kõrvetavad loomad- neil on kõrverakud N: Hüdra Meriroos Kora...
Märksõnad: toes, ussid, vereringe, ämblik, organism, tähtsus looduses, rohutirts, bakterid, vähid, verigrootud, limused, tigu, adele, koorik, avatud vereringe
Bioloogia - Põhikool
30 allalaadimist, 1 arvamus
18
...kirjeldusele ja loomade huvitavatele elukommetele. Käesolevas uurimistöös teen ma subjektiivse valiku huvitavamateast loomadest ja kirjeldan nende välimust ja elukombeid lühidalt. Kaheksanda klassi õpilase uurimistöö maht ei saa olla väga mahukas, seega toon välja ainult Austraalia loomastikule iseloomulikumaid, üldtuntumaid ja ainult põnevamaid fakte. Uurimitöö jaotan peatükkideks: iseloomulikumad Austraalia imetajad, kirevad linnud, põnevad roomajad ja kahepaiksed. Töösse lisan pilte loomadest. Uurimistööga soovin laiendada enda ja kaasõpilaste teadmisi Austraalist. Kahekümmne aastaselt tahan minna ise Austaaliat avastama, seega on selle uurimistöö teadmised kasulikud. Austraalia vapil on kujutatud Austraaliat sümboliseerivad loomad, linnud ja taimed. 3 lk 1. Austraaliale iseloomulikumad i...
Märksõnad: austraalia, lind, sugukond, känguru, papagoi, kael, madu, puna, krokodill, kilpkonn, konnad, imetaja, kukkur, koaala, linnud, vombat, dingo, steve, geko
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
15
...rühma kuuluvad teineteisest kaugete alade liigid. 7. Koduloomade ja taimesortide aretustöö annab tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. Peamiste LOOMA HÕIMKONDADE (ja klasside) EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD: käsnad > ainuõõssed > lameussid > kottussid (sh kl ümarussid) > limused > rõngussid > lülijalgsed > okasnahksed > keelikloomad (Kl: kalad > kahepaiksed > roomajad > imetajad > linnud) CUVIER oli paleontoloogia rajaja. Ta arvas, et kõik liigid olid algselt loodud ja muutumist ja arengut ei toimu. Sellegi poolest uskus ta, et ühed liigid on vanemad kui teised, seda seletas ta katastroofiteooriaga – liik hävis katastroofis ja uus tekkis vana asemele. LAMARCK’i tähtsaim töö oli „Zooloogia filosoofia“ . Ta uskus, et elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus. Kõikidele organismidele on omane sisemine tung täiustumisele. Or...
Märksõnad: kude, organism, rakk, elund, organismid, kromosoom, molekul, bakter, tuum, membraan, viirus, evolutsioon, glükoos, hormoon, ainevahetus, kromosoomid
Bioloogia - Keskkool
161 allalaadimist, 3 arvamust
3
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus l...
Märksõnad: elund, emaka, munarakk, rakud, elundkond, organism, viljastumine, imetaja, generatiivne, embrüo, loode, emakas, bioloogiline, ovulatsioon, ontogenees
Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
2
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil ...
Märksõnad: organism, selgroog, selgroogsed, viljastumine, tuum, linnud, selgroogsed loomad, imetajad, kahepaiksed, makroevolutsioon, roomajad, populatsioon, õistaimed
Bioloogia - Keskkool
62 allalaadimist, 0 arvamust
15
...uks vajaliku energia toidus olevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. 3. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Biological growth and development Arengu käigus muutub organismide sise – ja välisehitus ning nad kohanevad ümbritseva keskkonnaga. • Otsene areng Vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, st ta on mõõtmetelt väiksem, aga tal on olemas kõik põhilised vanemate välistunnused. Roomajad, linnud, imetajad. • Moondega areng Vastsündinu erineb ehituselt vanemorganismist ja muutub viimase sarnaseks läbi vahestaadiumite. Selgrootud, mõned selgroogsed. Areng lõpeb surmaga. Eluiga on organismidel erinev, sõltudes nii pärilikkusest kui keskkonnatingimustest. 4. Elusorganismid paljunevad. • Suguline paljunemine (sexual reproduction) Organismi areng algab viljastatud munarakust. Peamiselt hulkraksetel, eelkõige taimedel ja loomadel. Moodustuvad emas – ...
Märksõnad: organism, molekul, viirus, kude, rakk, aatom, molekulid, organismid, elektron, reaktsioon, viirused, kloroplast, tuum, lipiidid, elusorganismid, vesinik
Üldbioloogia - Eesti Maaülikool
59 allalaadimist, 2 arvamust
5
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele...
Märksõnad: jänes, mets, kari, vereringe, karvad, selgroog, jäsemed, närilised, küülik, delfiin, vaalad, imetaja, karihiired, kolju, mutt, delfiinid, piim
Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
3
...ik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikkus on eluslooduse üldine seadus pärasus, järglased sarnanevad vanematega Kuidas toimub organismide areng : 1. Sugulisel paljunemise korral algab organismis areng viljastunud munarakust, mittesugu...
Märksõnad: organism, organiseerituse tase, organismid, molekul, uurimis, kude, rakk, ökosüsteem, talitlus, populatsioon, bioloogia, regulatsioon
Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
3
...elundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist – tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond. Entodermist – rakkudest kujunevad seede- ja hingamiselundkond. 11.Kui kaua kestab loote areng inimesel? 40 nädalat POSTEMBRÜOGENEES – lootejärgne areng Loomadel kaks viisi: ? Otsene (vastsündinu või koorunu on kohe täiskasvanu sarnane) – ämblikud, linnud, imetajad ? Moondega e. Kaudne (metamorfoos) – munast koorunud isend muutub järk-järgult täiskasvanu sarnaseks Täismoone: muna, vastne, nukk, valmik Vaegmoone: muna, vastne, valmik Moone: kalad ja kahepaiksed ARENGUETAPID 1. Juveniinne staadium e. Noorjärk – algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täistuvad. 2. Generatiivne staadium e. Sigimisvõimeline elujärk – algab suguküpsusega ja kestab...
Märksõnad: organism, elund, emaka, munarakk, talitlus, loode, embrüo, imetaja, moondeline, moondeline areng, moone, looteleht, viljastamine, valmik, embrüogenees
Bioloogia - Keskkool
122 allalaadimist, 2 arvamust
6
... – hõimkond – klass – selts – sugukond – perekond – liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, korallid), ussid (lame-, ümar-, rõngasussid), limused (teod, karbid, peajalgsed), lülijalgsed (putukad, ämblikud, vähid) Taimeriigi hõimkond jaguneb: katteseemne-, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneeti...
Märksõnad: organismid, homo, kalad, roomajad, selgroogsed, kohastumused, imetaja, maismaa, evolutsioon, linnud, viide, hulkraksed, imetajad, looduslik valik, skelett
Bioloogia - Põhikool
52 allalaadimist, 0 arvamust
2
BIOLOOGIA 7.kl KONTROLLTÖÖ I variant – Roomajad , linnud , imetajad. 1.Linnud kuuluvad selgroogsete hulka. Nimeta kõigepealt tunnus , mille järgi otsustad looma nähes , et ta on selgroogne.(2p). Nimeta veel 2 selgroogsetele iseloomulikku tunnust.(2p) Kui näen looma siis tunnen ta ära et ta selgroogne on selle järgi et : Ta võib aktiivselt liikuda kuna tal on ju arenenud lihastik ja luud . Selgroogsete tunnused: Hästi arenenud lihastik,luud,närvisüsteem + sisetoes. 2.Kirj...
Märksõnad: imetaja, sisalik, krokodill, imetajad, niiluse krokodill, jäsemed, lihastik, vaskuss, luud, rästik, linnud, siil, kährik, rebane, kass, kukk, kana
Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
6
Kiireks meeldetuletuseks enne üldbioloogia eksamit Tallinna Ülikoolis.
Märksõnad: hõimkond, plastiid, vetikad, tuum, vetikas, vibur, maismaa, suguline, kromosoom, membraan, bakterid, kottseened, suguline paljunemine, eosed, meioos
Üldbioloogia - Tallinna Ülikool
68 allalaadimist, 7 arvamust
20
...s Stanley Miller aminohapete abiootilise sünteesi võimalikus ürgeoon maa teke metioriitide pommitus Eluteke ainuraksed prokarüoodid bakterid arhed esimesed hulkraksed enne kambriumi ajastut vanimad hukraksed loomad käsnad Vanaegkond: kambrium hulkraksete loomade ehitusareng orduviitsium esimesed maismaal levivad vetikad taimed väljasuremine silur korallrifid kalad maismaal sõnajalgtaimede devon kalad kahepaiksed väljasuremine karbon kivisüsi taimed roomajad perm ajaloosuurim väljasuremine Keskaegkond: luukalad vetikad Hiidroomajad Dinosaurused imetajate teke Juuras esimesed linnud õistaimed kriit meteoriidi katastroof dinosauruste väljasuremine Uusaegkond imetajate evolutsioon Mikroevolutsioon Populatsioonis geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutus mutagenees geenivool geneetiline triiv looduslik valik geenivool ühtlustab Geneetiline triiv alleelide arv v...
Märksõnad: ioon, molekul, kromosoom, rakk, organism, kude, kromosoomid, ühend, plasma, organismid, molekulid, geenid, nukleotiid, tsütoplasma, ribosoom, valgud
Bioloogia - Keskkool
474 allalaadimist, 6 arvamust
11
..............................................................................................................................2 MERISIIG......................................................................................................................................................................3 KAHEPAIKSED............................................................................................................................................................4 MUDAKONN.................................................................................................................................................................4 KÕRE...........................................................................................................................................................................5 ROOMAJAD..................................................................................................................
Märksõnad: selg, nastik, sisalik, suurkõrv, kõre, selgroogsed, eesti selgroogsed, õgija, arusisalik, mudakonn, punaselg, veekogu, kakk, kull, lind, marja
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
6
........5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond. Nagu nimetuski viitab, on kõigil selgroogsetel selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgroo ülesanne on kaitsta seljaaju. Selgroogseid on kirjeldatud üle 57 700 liigi. Eestis on umbes 500 liiki selgroogseid. Laiemas tähenduses on selgroogsed kõik keelikloomad. Tinglikult jaotatakse selgroogsed viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klaadi kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. Varasemates klassifikatsioonides oli kasutusel ka kalade klass, kuid tänapäeval seda ei tunnustata. Kõikidele selgroogsetele on omane kõrgem närvisüsteem ja suletud vereringe. Selgroogsete keha jaotub selgmiseks ja kõhtmiseks pooleks, kus esimeses asub alati peaaju ja teises pooles süda. Kalad on selgroogsed loomad. Selgrootud e...
Märksõnad: selgroog, siil, vähk, selgroogsed, vähid, selgrootud, kalad, imetaja, imetajad, suised, pearindmik, zooloogia, keelikloomad, okkad, pimedad, järglased
Loodusõpetus - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
10
...esi ? kõige levinum ja kõige ebatavalisem aine Maal ? Maa pinnast 70% ? hüdroelektrijaamad ? veeringe ? väike veeringe ? suur veeringe Loomad ? päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega ? jagunevad: ? selgroogsed ? imetajad ? linnud ? roomajad ? kalad ? kahepaiksed ? selgrootud ? liikide arv pole kindlel (kuni 4 miljonit) Muld ? taastumiseks nõutav aeg on väga pikk ? vanimad mullad on ligi 10 000 aastat vanad ? kogu maismaa haaravaks funktsiooniks on taimede varustamine: kasvuks ja arenguks Biomassi energia ? e. biomassi kalorsus ? soojusenergia, mis saadakse biomassi põletamisel. ? Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv (pu...
Märksõnad: biomass, veeringe, loodusvarad, mets, maismaa, pilliroog, varustamine, soojusenergia, biomassi energia, kalorsus, envir, eesti loodus, tartu ülikool
Bioloogia - Põhikool
20 allalaadimist, 0 arvamust
5
...il, nahkhiir) • Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) • Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda. Rändavad need, kellel pole talveks toitu, sest külmunud maa ja lumi takistavad toidu otsingut. Paljud linnud rändavad parves. Rändavad ka imetajad, nt antiloobid, sebrad, nahkhiired, vaalad. Vaalad rändavad igal aastal kümned tuhandeid kilomeetreid külmadest toidurikastest vetest soojadele aladele poegima. Nende poegadel on külma eest kaitsev rasvakiht õhuke. • "sahvrid" - loomad soetavad raske aja üleelamiseks toiduvarusid. Närilised koguvad talveks taimset toitu, seemneid. Hiired ja oravad varuvad pähkleid, tõrusid ja teri. Koprad koguvad pesa lähedale veette ok...
Märksõnad: veri, vereringe, kehatemperatuur, kopsud, linnud, kalad, roomajad, süsihappegaas, vatsake, imetajad, toitaine, rakud, kahepaiksed, organism, ainevahetus
-
6 allalaadimist, 0 arvamust
9
...rlased Angerjalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Räim Heeringas Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Läänemere kilu Kilu Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Meriforell Lõhe Lõhelased Lõhelised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Kahepaiksed Mudakonn Mudakonn Mudakonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Pelobates fuscus Pelobates Pelobatidae Anura Amphibia Chordata Animalia Kõre Kärnkonn Kärnkonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Bufo calamita Bufo Bufonidae Anura Amphibia Chordata Animalia Harivesilik ...
Märksõnad: keelikloomad, animalia, kaheidulehelised, õistaimed, imetajad, lülijalgsed, linnud, üheidulehelised, katteseemnetaimed, sõnajalg, puravik, kandseened
Bioloogia - Kutsekool
11 allalaadimist, 0 arvamust
2
...line viljastumine Kehasisene viljastumine Sugurakkude kohtumine juhuslik Sugurakud välistingimuste eest kaitstud Vees hävivad sugurakud kiiresti - vee-elukate toiduks Viljastumise tõenäosus suurem Kulub väga palju sugurakke Kulub oluliselt vähem sugurakke Kalad, kahepaiksed Lülijalgsed (putukad), roomajad, linnud, imetajad Biokeneetiline reegel ? Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. ? Ontogenees on fülogeneesi lühike kordus. Organismide loote järgne areng ? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanemaga. ? Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. ? Täismoondelin...
Märksõnad: organism, sugurakud, viljastumine, meioos, sugurakkude areng, suguline, mitoos, spermid, fülogeneesi, ontogenees, kordus, vastsündinu, ovogenees
Bioloogia - Keskkool
90 allalaadimist, 4 arvamust
11
...a andmed) 3. Elu areng maal 2.4 3.1 Aegkonnad Ürgeoon 4200 mlj Agueoon 2600 Vanaaegkond 600 Keskaegkond 225 Uusaegkond 65 milj milj milj milj prokarüoodid, Bakterite mereselgrootud, loomhambulised Inimahvid, inimese protobiondid ilmumine, tekkisid ainu-raksed, sisa-likud, linnud, eellased, inimene, eukarüoodid – ainuõõssed, kõht- ja dino-saurused, õistaimed suguline paljune- peajalgsed, ussid, paljasseem- mine ja meioos, lülijalgsed, netaimed, õistaimed tekkisid ka okasnahksed, kalad, hulkraksed putukad, kahepaiksed, ...
Märksõnad: evolutsioon, organism, populatsioonuutlikkus, kohastumus, organismid, geenid, progress, looduslik valik, darwin, tõendidakroevolutsioon, isolaat, homo
Bioloogia - Keskkool
51 allalaadimist, 1 arvamus
4
...iline, vegetatiivne). KK- närv- aju- elund Meeleelundkond: retseptor- närv- aju Sisenõrenäärmed: sisenõrenäärmed, hormoonid Sigimiselundkond: munasarjad- munarakud, seemnesarjad- seemnerakud 6) Loomariigi süsteem Riik.- LOOMARIIK (hmk selgrootud(käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, rõngussid, lülijalgsed, limused, okasnahksed)+ hmk keelikloomad(süstikkalad+ selgroogsed)) Klass: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad 7) Selgrootute paigutamine hõimkonda+ klassi ( OMA AJUDEGA!!) 8) Selgrootute hõimkondade, klasside isel+ näited (5) Käsnad *elavad merede ja ookeanide põhjas kinnitunult *pole loomadega väliselt sarnased *keha läbivad kanalid *veeringe *jäik, elastne välistoas JÕEKÄSN, JÄRVEKÄSN Ainuõõssed *kinnituvad( polüübid) ja vabalt ujuvad( meduusid) *toituvad väikestest loomadest *hüdra kukerpallitab, meduus liigub raketi põhimõttel *kõrverakud- kõrveta...
Märksõnad: elund, elundkond, rakud, kude, närv, rakk, siid, parasiidid, tuum, näärmed, vereringe, toes, ümaruss, jäsemed, kops, rasv, meduus, ämblik, luud
Bioloogia - Keskkool
16 allalaadimist, 0 arvamust
30
...lu (vt. rakukestade osa) 2) Rebu – varuaine mis eelistatult koosneb valkudest ja lipiididest a. Hulk: i. ülivähese rebuhulgaga. Nt. pärisimetajad, kellel varakult areneb platsenta. ii. Vähene rebuhulk. Nt. erinevate kukkurloomade munarakud iii. Keskmine rebuhulk. Nt. erinevad kahepaiksed iv. Palju rebu. Nt. erinevad linnud, kilpkonnad, roomajad, kalamari, putukad b. Paigutus: i. Ühtlane paigutus üle raku. Nt. pärisimetajatel ii. Keskel. Nt. linnud, roomajad, kalad, putukad. iii. Otsmine . nt. kahepaiksed, tigudel. iv. Perifeerne e. ääre ja keskosa vahel kitsa ribana. Nt. putukad – vesikirbud Munarakud on konkurentsitult maailmas kõige raskemad päristuumsed loomsed raku...
Märksõnad: rakk, rakudperm, organism, faas, kromosoomid, tuum, mitoospermid, meioos, imetaja, hormoon, munarakk, bioloogiline, emas, organismid, moondega, embrüo
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
5
...nd ? eritus ja sigimiselundkond Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid – erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised ? viirused (punetised ja gripp) ? toksoplasma ? süüfilise bakter ? hallitusseened ? toitainete vaegused b) Keemilised ? olmekemikaalid ? kosmeetikavahendid (juukselakk) ? ravimid (antibiootikumid) ? narkootilised a...
Märksõnad: rakk, kromosoomid, mitoos, kääviniidid, viljastumine, meioos, menstruatsioon, moondega areng, profaas, moondega, metafaas, anafaas, telofaas
Bioloogia - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
4
...istest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdle erineva eluviisi ja toitumisega loomad nägemist! Näited! Kot...
Märksõnad: kalad, konnad, luud, selgroog, nägemine, ahven, kahepaiksed, reostus, roomajad, kõrvalest, meeleelundid, kuulmine, lihased, kilu, silm, toiduvõrk, koger
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
31
...a taimed: paljasseemnetaimed (~300-350 miljonit aastat tagasi) ja katteseemnetaimed ehk õistaimed (~100-130 miljonit aastat tagasi). Tänapäeval on kõige liigirikkamad ja mitmekesisemad õistaimed. Loomad said maismaale elama asuda pärast taimi. Nad toitusid taimedest ja hingasid taimede poolt toodetud hapnikku. § Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed (~400 miljonit aastat tagasi). Lülijalgsetele järgnesid kahepaiksed. Kahepaiksed arenesid kaladest ja nende vanimad esindajad meenutasid kalu. Mõnedest kahepaiksetest arenesid roomajad (~300 miljonit aastat tagasi). Roomajad (tiibsisalikud, kalasisalikud, hiidsisalikud) olid pikka aega valitsevaks loomarühmaks. Enamik roomajaid suri välja (~65 miljonit aastat tagasi). Mõnedest roomajatest arenesid imetajad (~200 miljonit aastat tagasi) ja linnud (~150 miljonit aastat tagasi). Ø Evolutsiooni teooriad 1. Georges Cuvier(1769-1832)-......................................................
Märksõnad: organism, organismid, viirus, kude, evolutsioon, populatsioon, mets, mitmekesisus, loodusvarad, bakterid, luud, refleks, toiduahel, bioloogia, viirused
Bioloogia - Kutsekool
94 allalaadimist, 0 arvamust
1
...n , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj. Suured sisemered,pehme kliima,esimesed maismaaselgrootud primitiivsed kalad. Ordoviitsium 500 milj, mandrite vajumine ...
Märksõnad: evolutsioon, kalad, levimine, mandri, maismaa, ilmumine, mäestike teke, elundid, imetajad, silur, vanaaegkond, ordoviitsium, kivistised, kambrium
Bioloogia - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
5
...innud KESKAEGKOND 200 Esimesed imetajad 245 300 Esimesed roomajad Esimesed paljasseemnetaimed Miljonit aastat tagasi Esimesed kahepaiksed 400 VANAAEGKOND Esimesed maismaataimed 540 Loomade peamiste ehitustüüpide teke 700 Hulkraksete loomade teke AGUAEGKOND 1000 Hulkraksete ta...
Märksõnad: evolutsioon, organismid, rakk, areng maal, biosfäär, elustik, rakud, molekulid, pidev, evolutsiooniteooria, selgroog, mateeria, maismaa, minuti, maakoor
Bioloogia - Keskkool
97 allalaadimist, 4 arvamust
10
...kkaks õitsema ja viljuma. Kartul on pikapäeva taim, sest Ta vajab pikka valgustus perioodi. Ta õitseb suvel ja kartuli viljaks on kartuli taoline mari. Valgus jõudluse järgi eristatakse esiteks varjulembelised(alus metsa taimestik), varju taluvad(pool varju taimed), valguslembelised(nurmede ja aasade taimed). Temperatuuri tundlikuse ja nõudluse alusel jaotatakse organismid kõigusoojasteks. Esimesi on rohkem, sest püsisoojased ainult imetajad, linnud ja inimesed. Kõigu soojaste organismide temperatuur järgib keskonna temperatuurile. ÖKOLOOGILISE TEHRUI TOIME JA ÖKO AMPLITUUT Selle toime võib olla elutegevust piirav või soodustav. Taluvusvahemiku nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Eristatakse alumist ja ülemist talubuspiiri: nt. uurimine toime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Talutatakse vahemikku 4-40°C. Alumiseks piiriks 4°C, ülemiseks 40°C. Soodsa elutegevuse ala jääb 15-22°C piirdes...
Märksõnad: organism, närv, kude, öko, organismid, elund, lihas, populatsioon, regulatsioon, rakk, elundkond, ökosüsteem, evolutsioon, bakter, ensüüm, soojus, seen
Bioloogia - Keskkool
326 allalaadimist, 7 arvamust
1
... esimesed kalad, lülijalgsed Devon Sõnajlagtaimede Kalade ajastu, esimesed 417 levimine kahepaiksed Karbon Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, 354 metsad esimesed roomajad, osadel putukatel lennuvõime Perm Sõnajalgtaimed Roomajate levik 292 KESKAEGKOND Triias Paljasseemnetaimed Esimesed imetajad 250 Juura Õistaimed Hiidroomajad- 205 dinosauruselised, linnu...
Märksõnad: aegkond, õistaimed, sõnajalgtaimed, kalad, kambrium, roomajad, levimine, mitmekesistumine, juura, imetajad, linnud, paljasseemnetaimed, keskaegkond, perm
Bioloogia - Keskkool
26 allalaadimist, 1 arvamus
7
...tel kaladel ei ole luid st ka koljut ja lõualuid. Kõhrkaladel on kõhrest koljud. 22) Millal siirdusid loomorganismid veest maismaale, kirjelda esimesi? Esimesed selgrootud siirdusid maale elama umbes 400 milj aastat tagasi. Olid väikesed selgrootud (hulkjalgsed ämblikulaadsed ja putukad) 23) Milline loomarühm kujunes välja ligikaudu 350 miljonit aastat tagasi? Millised eelised olid neil võrreldes kaladega? Kopskalad ja kahepaiksed. Kahepaiksed elasid küll vees, kuid paljunesid maismaal, see tähendaso omakorda seda, et nende järglasi ei oustanud maismaal miski, kalade maime sõid aga vees teised kalad. 24) Kirjelda loomorganisme, kes valitsesid Maal 280 –300 miljonit aastat tagasi, millised olid nende eelised võrreldes eelnevate loomorganismidega? Siis valitsesid maad roomajad. Nende eelisteks olid: kehasisene viljastumine, kestaga kaitstud munad. 25) Kirjelda esimesi imetajaid, millised eelised olid...
Märksõnad: evolutsioon, organismid, kalad, muutlikkus, homo, mutatsioon, kael, rass, geenifond, mikro, alleelid, kehaehitus, orgaanilised, darwin, inimahv, kohastumused
Bioloogia - Keskkool
108 allalaadimist, 5 arvamust
8
...d katastroofid • Uued parasiidid või haigused, kelle vastu puudub organismidel kaitsevõime • Igatahes jäävad ellu need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Kes jäävad ellu • Ellujäämine ja järglaste andmine ei sõltu üksnes piiravatest asjaoludest, vaid organismi individuaalsetest iseärasustest. • Nt. On liikuvamad, suurema produktsiooniga, parem kaitsevärv- seega ellujäämine sõltub veel individuaalsest iseärasusest. • Individuaalsuse, määrab ära pärilik muutlikkus. • Järglased saavad geneetilisi omadusi, mis aitavad paremini kohastuda 1 Looduslik valik • Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest. • Looduslik valik on võimalik ainult tänu selle...
Märksõnad: organism, organismid, evolutsioon, miljon, kohastumus, isolatsioon, homo, kalad, roomaja, isend, sapiens, kolju, looduslik valik, selgroog, ellujäämine
Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist, 1 arvamus
40
... 34 Areng Areng on organismi ehitust ja talitlust mõjutav protsess. Tavaliselt viib see organismide keerustumiseni. Areng jaguneb kaheks: otsene ja moondega. 1. Otsene areng: a) puudub vastne! b) noorjärk sarnaneb suguküpse isendiga – erinevused vaid kehamõõtmetes, proportsioonides, suguvõimetu. Näiteks: imetajad, linnud, roomajad 2. Moondega areng – on vastne! a) vaegmoone: muna?vastne?valmik Mille poolest vastne erineb valmikust? • Teatud kehaorganeid pole (tiivad) • Kehamõõtmed, sugunäärmete talitlus Näited: levinud rohkem selgrootutel: käsnad, ainuõõssed, limused,tirtsud, prussakad, täid, lutikad. Keelikloomadest kalad. b)täismoondega areng: muna?vastne?nukk?valmik vastne: röövik (liblikas), tõuk (mardikas), vagel (kahetiivaline) Nukustaadiumi...
Märksõnad: rakk, tuum, membraan, organism, molekul, kromosoom, viirusakud, organismid, tsütoplasma, valgud, kromosoomid, sperm, talitlus, ioonid, ühend, membraanid
Bioloogia - Keskkool
66 allalaadimist, 1 arvamus
13
...le (ürgraikad). Lülijalgsete järel ilmusid kahepaiksed. Vanaaegkonna lõpul toimusid Maal suured muutused: kogu maismaa ühines suureks mandriks – Pangaea. Keskaegkonna vältel lagunes Pangaea hiidmanner osadeks ning kujunesid välja praegused mandrid ning Vaikne ja Atlandi ookean. Taimeriigis mitmeksesitusid ja muutusid valitsevaks paljasseemnetaimed. Loomariigis valitsesid roomajad. Keskaegkonna alguses (triiases) arenesid loomhambused roomajad, keda peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused – ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke paljasseemne- ja sõnajalgtaimede kooslusi. Keskaegkonna roomajatest arenesid ka linnud. Juura ladestust on leitud ürglinnu Archaeopteryx lithographica kivistisi. Uusaegkond algas intensiivse mandrite kerkimise ja mäestike (Alpid, Kaukasus, Himaalaja, Andid j...
Märksõnad: organism, organismid, evolutsioon, mine, elundid, maismaa, hulkraksus, homo, elutegevus, sugulus, kohastumused, prokarüoodid, funktsioon, paljasseemne
Bioloogia - Kutsekool
28 allalaadimist, 1 arvamus
13
...e. See katastroof ei olnud aga nii tõsine kui näiteks Kriidi ajastu lõpus. Uusaegkond (2) Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kestis ligikaudu  25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli  ulatuslik mandrijäätumine. Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist linnuriigi  hiiglased – ürgsed jaanalinnud, kelle kõrgus ulatus 3 meetrini ja kelle  muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeni ajastu lõpul ilmusid  inimahvid: simpansid, gorillad ja orangutangid Paljud praegused loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad,  rotid, hiired hakkasid kiiresti levima just neogeenis. Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praeguseni. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme  kilomeetri paksused jääm...
Märksõnad: aegkond, evolutsioon, paleosoikum, maismaa, hilis, kalad, roomajad, fossiilid, permi, imetajad, uusaegkond, linnud, kvaternaar, kahepaiksed, vaalad
Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
7
... Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud, enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. (TAIMEDELE ja LOOMADEDELE) -Kõik organismid arenevad. *Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa eraldumisega van...
Märksõnad: organism, tuum, membraank, organismidud, talitlus, molekulidumembraan, lihaskude, hüpotees, ribosoom, tsütoplasma, hulkraksed, epiteelkude
Bioloogia - Keskkool
46 allalaadimist, 1 arvamus
12
...EMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: • KALAD • KAHEPAIKSED • ROOMAJAD • LINNUD • IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esi...
Märksõnad: evolutsioon, mikro, makroevolutsioon, organismid, mikroevolutsioon, takson, mitmekesistumine, hõimkond, protsessid, homo, uurimine, suremine, mitmekesisus
Bioloogia - Keskkool
79 allalaadimist, 0 arvamust
21
...ivakivi nn old red Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Varased eostaimed mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes moodustasid Hilis Devonis suuri metsi Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade pärisraikad osjade kidade ja esimeste sõnajalgade keerdlehikud jäänuseid Merd asustasid rohe mõik mänd ja punavetikad Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed putukad ja primitiivsed kahepaiksed Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid tunduvalt vähenes peajalgsete nautiloidide osa Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid teod käsijalgsed brahhiopoodid ja lihtsad ammoniidid goniatiidid Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad kuid valdasid eeskätt lõuatud Hilis Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine kadus 57% perekondadest Kahe...
Märksõnad: organismid, maismaa, aegkond, mandri, kambrium, kalad, triias, roomajad, perm, ordoviitsium, paleosoikumilur, devon, hilis, kainosoikum, neogeen, gondwana
52 allalaadimist, 1 arvamus
8
... Kehaväline viljastumine Kehasisene viljastumine 1) sugurakud väljaspool munajuha 1) spermid viiakse emase munajuhasse 2) vajalik väga suur sugurakkude arv 2) vaja on vähem sugurakke 3) suur osa järglastest hukkub 3) järglased on paremini kaitstud N: kahepaiksed, kalad N: roomajad, imetajad, linnud Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: ? moorula e. kobarloode ? blastotsiit e. põisloode ? gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: ? närvisüsteem ? meeleelundid ? nahk ? küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: ? seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: ? luud ja lihased ? vereringeelundkond ? eritus ja sigimiselundkond BIOGENEETILINE REEGEL: lootel...
Märksõnad: rakk, kromosoom, kromosoomid, mitoos, organism, meioos, kääviniidid, sperm, sugurakk, rakud, interfaas, suguline, elund, suguline paljunemine, järglased
Bioloogia - Keskkool
45 allalaadimist, 0 arvamust
9
Panda süstemaatiline kuuluvus ja iga rühma iseloomustus. Powerpoint esitlus
Märksõnad: panda, hiidpanda, närvisüsteem, koerlased, kalad, imetajad, kaslased, kellest, sugukond, vaalalised, haistmismeel, kärplased, kesknärvisüsteem
Bioloogia - Põhikool
10 allalaadimist, 0 arvamust
1
...konna algul kõik rühmad; keeruline käitumine, kaitsekohastumused). Esimesed selgroogsed (500) olid kalad (keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, väga kohmakad, arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased). Esimesed maismaataimed eritasid õhku hapnikku, mistõttu elu maal muutus võimalikuks. Esimesed maismaaloomad olid väikesed selgrootud (400; hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad, hiljem kopskalad ja kahepaiksed). Kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad (350; soomustega kaetud nahk kaitses kuivamise eest, sigimine polnud veega seotud). Keskaegkonnas oli sauruste ajastu (200), osa neist olid hiigelsuured. Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad (200; hiiresarnased loomad). Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega. Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad. Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad (osavamad lii...
Märksõnad: organismid, elusorganismid, homo, kalad, bakterid, evolutsioon, geenid, imetajad, eellased, kliima, sapiens, homo sapiens, püstine inimene, liigitekke
Bioloogia - Keskkool
240 allalaadimist, 3 arvamust
9
...värvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi kestis algas 230 mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning triias 35 milj. milj. a majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ...
Märksõnad: maismaa, evolutsioon, kalad, õistaimed, aegkond, roomajad, organismid, devon, imetajad, perm, ahvid, ordoviitsium, paleogeen, loomariigi evolutsioon
Bioloogia - Põhikool
28 allalaadimist, 0 arvamust
7
...rd inimese eluea määramisel Kui pole surmavat geneetilist haigust sündides ega ka eelsoodumusi siis keskkonda mõjutab rohkem Kokkuvõte Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel Kehaväline viljastamine väljaspool organismi keha Toimub vees kalad kahepaiksed Kehasisene viljastamine emasorganismi sees imetajad roomajad Munarakud küpsevad keskmiselt 28 päeva vahega >Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt >Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse 14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni >Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga põieke – toidab teda eritab hormoone >Folliikulist moodustub kollakeha mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta >Munarakk viljastub ...
Märksõnad: organism, emaka, elund, munarakk, emakas, embrüo, loode, ontogenees, juur, moondeline, imetaja, talitlus, moondeline areng, kõldkest, platsenta, kõldkesta
Bioloogia - Keskkool
175 allalaadimist, 1 arvamus
5
...EMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: • KALAD • KAHEPAIKSED • ROOMAJAD • LINNUD • IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esi...
Märksõnad: elusloodus, kude, molekul, elund, hüpotees, rakk, uurimine, hõimkond, ökosüsteem, regulatsioon, organismid, sugukond, viide, teaduslik fakt, elundkond
Bioloogia - Keskkool
42 allalaadimist, 1 arvamus
5
...aimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad aga ei saa hakkama toidust omastatavate orgaaniliste aineteta. • Organismid ei võta ainult väliskeskkonnast energiat vastu, vaid ka väljutavad seda. • Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. • Organismidel on üsna püsiv keemiline koostis. • Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid, kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. • Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. • Üherakuliste paljunemine toimub enamasti mittesuguliselt, pooldumise teel. Samuti, mittesuguliselt, paljunevad ka paljud hulkraksed- kas vegetatiivselt või eostega. • Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspäraselt, mille järgi järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Selle kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid, milles on kodeerit...
Märksõnad: organism, molekul, kude, ühend, organismid, rakk, sahhariidid, organiseerituse tase, talitlus, fosfaat, orgaanilised, järku, lipiidid, valgud, elusloodus
Bioloogia - Keskkool
63 allalaadimist, 2 arvamust
3
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode – moodustub 36 tund...
Märksõnad: looteleht, embrüo, loode, emaka, kobar, kehaväline, närvisüsteem, platsenta, kehasisene, blastotsüst, emakas, gastrula, sügoot, lõigustumine
Bioloogia - Keskkool
49 allalaadimist, 0 arvamust
13
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus ? Eeltuumsed (prokarüootne) ? Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine ? Suguline ? Sugurakkude olemasolu ? Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad ? Mittesuguline ? Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) ? Vegetatiivne – erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid ? Autotroofid – ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) ? Heterotroofid – kasuta...
Märksõnad: rakk, kude, funktsioon, organism, molekul, membraan, tuum, bioloogia, ensüüm, hormoonid, seen, lipiidi, tsütoplasma, ainevahetus, sahhariid, vakuool
Bioloogia - Keskkool
231 allalaadimist, 4 arvamust
2
...oimub lõigustumine (mitoos) – munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. ? Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. ? Umbes 7ndal päeval pärast viljastumist kinnitub sügoot emaka limaskestal. Viljastumine Kehasisene Kehaväline (roomajad, linnud, imetajad) (kalad, kahepaiksed) Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees ? Embrüogenees: ? Moorula ehk kobarloode; ? trofoplast (toitekude); ? Blastotsüst ehk põisloode; ? lootekestad: ...
Märksõnad: organism, embrüo, loode, emaka, embrüogenees, limaskest, viljastumine, platsenta, munarakk, imetajad, blastotsüst, sügoot, gastrula, moorula
Bioloogia - Keskkool
72 allalaadimist, 1 arvamus
19
...rakuline ehitus Rakk – organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased – kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine – sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine – vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine – imetajatel, lindudel, roomajatel *Moondeline arenemine – kahepaiksed , kalad, putukad 1 Reageerimine ärritustele *Välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel (...
Märksõnad: kude, rakk, tuum, organism, bakter, bakterid, organismid, tsütoplasma, koostise, rakud, ühend, vakuool, rakumembraan, talitlus, valgud, molekulid, imetaja
Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
5
... vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Kõik organismid arenevad. Arenemine algab ...
Märksõnad: organism, organismid, bioloogia, takson, imetaja, pärilikkus, süstemaatika, elusloodus, muutlikkus, imetajad, meetodid, rakk, kalad, talitlus, teadusharu
Bioloogia - Kutsekool
23 allalaadimist, 0 arvamust
69
... CL kopskalad – dipnoi CL vihtuimsed – crossopterygii CL kahepaiksed – amphibia O salamandrid – caudata 42 O Gymnophiona O konnad ja kärnkonnad – anura CL roomajad + linnud – reptilia SubCL kilpkonnad – anapsida O kilpkonnad – testudines SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased) InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8 InfraCL Lepidosauria O kärsspealised O soomuselised – squamata SubO iguaanilaadsed SubO vaskussilaadsed SubO taandlased SubO boad ja püütonid SubO pimemaolised ...
Märksõnad: ussid, eripärad, jäsemed, suguline, käsnad, taksonoomia, linnud, sool, meduus, silm, vähid, kutiikula, kere, imetajad, kael, krokodill, kaan, madu, karp
42 allalaadimist, 0 arvamust
3
...gumiseks(tekib kehal väljasopistus millest uus isend, pärmseened, protistid), taimeosana(risoom,mugul,sibul) ja polüembrüoonia(viljastatud munaraku jagunemine) Kehaväline viljastumine - Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukub palju, ebasoodsate tingimuste tõttu - Kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastumine - Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonna tingimuste eest - Imetajad, roomajad, linnud Iseviljastumine - Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis - Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Partenogenees - Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. - esineb mõnedel putukarühmadel, mesilased, lehetäid, vähilaadsed, mõned sisalikud, kahepaiksed, kalad. Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarraku...
Märksõnad: rakk, kromosoom, faas, kromosoomid, mitoos, meioos, organism, viljastumine, kromatiid, luud, spermid, emas, kromosoomistik, munarakk, replikatsioon
Bioloogia - Keskkool
3 allalaadimist, 0 arvamust
7
... rakud Tulemus 2 identset rakku 4 haploidset rakku Jagunemiste arv 1 jagunemine 2 jagunemist Erinevused: Meioosis pole tütarrakud geneetiliselt identsed, mitoosisi on aga tütarrakud geneetiliselt identsed. 3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid. Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad, linnud, loomad jne. Mittesuguline – saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks: • Eoseline – samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. • Vegetatiivne – bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast. Uus o...
Märksõnad: organism, rakk, kromosoom, organismid, alleel, muutlikkus, sahhariidid, lipiidid, glükoos, rakutuum, funktsioon, ensüüm, orgaanilised, meioos, valgud
Bioloogia - Kutsekool
48 allalaadimist, 1 arvamus
3
...a mõõtmete suurenemine. a) rakud lähevad suuremaks (lihaskude, rasvkude) b) rakke tekib juurde 2) Taastumine a) loomulik- surnud rakkude asemele, vigastustest paranemine b) regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine (sisalik, vähid, ritsikad), mass taastub, kuju ei taastu (maks) 3) Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustumine a) Otsene arenemine- järglane vanema moodi ( roomajad, imetajad, linnud) b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone (kahepaiksed) * Täismoone. Muna – vastne – nukkumine – täiskasvanu (liblikas, mardikad, kahe-ja kiletiivalised) * Vaegmoone. Muna – vastne (kestub ja kasvab) – täiskasvanu (ritsikad, prussakad, lutikad, kiilid) Toimuvad järjestikused staadiumid ehk elujärgud: 1. Juveniilne staadium ehk noorjärk. Algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organi...
Märksõnad: embrüo, emaka, looteleht, loode, organism, rakud, embrüogenees, närvisüsteem, spiraal, moone, munarakk, spermid, ritsikad, järglane, bioloogiline
Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist, 0 arvamust
1
...test kujunesid algelised hulkraksed vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed – ürgraikad. Maismaale asumiseks pidid taimed uute tingimustega kohanema (kujunesid lihtsad taimeorganid, aurumise takistamiseks kattekoed). Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Kui kliima muutus kuivemaks suri enamik eostaimedest välja. Tekkisid paljasseemnetaimed (295), millest on arenenud tänapäeva okaspuud. Nad valitsesid mitusada milj. a. ennem, kui tekkisid katteseemnetaimed e. õistaimed (140), väga palju liike, levisid üle kogu Maa, ka vette.Loomariigi kõige esimesed esind...
Märksõnad: organismid, elusorganismid, evolutsioon, imetajad, homo, õistaimed, hulkraksed, vetikad, bakterid, kivistised, eellased, konkurents, püstine inimene
Bioloogia - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
2
...imkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed Kärbselaadse...
Märksõnad: takson, süstemaatika, sugukond, seltsid, lülijalgsed, hõimkond, taksonoomia, viide, närilised, jäneselised, kiskjalised, klassid, vihmauss, limused
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
4
... ? 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tingimused Maal: 500-250 MAT Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi. 250-65 MAT Hiidmanner lagunes. 65 MAT surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3 seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine. 2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulemusena 3,7-4 miljardit a tagasi – tänapäeva teaduses ...
Märksõnad: evolutsioon, organismid, bioloogiline, maismaa, bioloogiline evolutsioon, molekulid, ainuraksed, paljasseemnetaimed, lülijalgsed, sõnajalgtaimed, vetikad
Bioloogia - Keskkool
44 allalaadimist, 2 arvamust
7
...algsetest. Kalad oskavad rännata, kuna neil on mälu. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Esimesed loomad olid selgrootud: ainuõõssed, käsnad, limused (teod, karbid jt.). Okasnahksed on selgrootsete kõige lähemad selgrootutest sugulased. Meriskorpionilised Trilobiidid- kõik nad on välja surnud. Kunagi oli arvatavasti u. 10000 liiki Jäsemed on tekkinud uimedest. Devoni ajastul ei olnud okaspuid. Erinevalt kaladest saavad kahepaiksed hingata maa peal. Kahepaiksetel on kehaväline viljastamine. Kahepaiksete nahk on niiske ja see ei tohi midagi läbi lasta. Kahepaiksetel on võimsam süda, kui kaladel. Kahepaiksed olid kunagi nii suuremõõtmelised, kuna kiskjaid ei olnud. Suured kahepaiksed surid välja, kui kliima kuivemaks muutus (karboni ajastul) Roomajate eelis kahepaiksete ees on nende kõva kestaga munad, mistõttu roomajad saavad muneda ka maismaale. Karboni ajastul olid lülijalgsed suuremad kui praegu, ku...
Märksõnad: geenid, evolutsioon, roomaja, populatsioon, kalad, organismid, roomajad, tänapäev, linnud, kohastumus, bakterid, väliskõrv, luustik, kisklus, varre
Bioloogia - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
6
...ndu ega uuene. Sellest tulenevalt sageneb naise hilisemas eas ka puuetega laste sünnitamine. Ontogenees-isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel-vanemorg eraldumisest surmani. Partenogenees- uue org areng viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilane, vesikirp, lehetäi) ja osadel taimedel(võilill, kortsleht) Kehasisene viljastumine- enamik lülijalgseid, kõik roomajad, imetajad, linnud. Sugurakud väliskk eest paremini kaitstud-munarakkude arv vb tunduvalt väiksem. Kehaväline-enamik selgrootuid, osad selgroogsed. Suurem osa kaladest, kahepaiksetest. Munarakud viljastuvad vees-sugurakkude kohtumine juhuslik, hävivad suht kiiresti, võivad sattuda toiduks. Väga palju munarakke. Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise. Naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese t0 kõikumine. Munarakk on viljastumisvõimeline 2ööpäev...
Märksõnad: kromosoom, rakk, kromosoomid, koodon, tuumolekul, järgitoos, homo, kääviniidid, sperm, tsentromeer, interfaas, geenid, ensüüm, profaas, nukleotiid
Bioloogia - Keskkool
377 allalaadimist, 10 arvamust
7
...harakkudes on kromosoomistik diploidne ja sugurakkudes haploidne • sugurakkudes on ainevahetus alla surutud • sugurakkude eluiga on väga lühike: munarakul:36h ja spermatosoidil: 72h • küpsed sugurakud on paljunemisvõimetud • sugurakud on kõrgelt diferentseerunud rakud Viljastumise võimalused looduses 1. Kehasiseselt – täiuslikum, kindlam, toimub emasorganismis. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem (imetajad, linnud, roomajad, osad kahepaiksed ja putukad). 2. Keha väliselt – sugurakud viiakse keskkonda, kus nad ühinevad. Rakke peab olema väga palju, sest tõenäosus viljastumiseks ja arenguks on väiksem (kalad, kahepaiksed). Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. ...
Märksõnad: rakk, kromosoom, organism, meioos, mitoos, kromosoomid, sugurakk, emaka, kromosoomistik, munarakk, loode, elund, profaas, rakud, ovogenees, moondeline
Bioloogia - Keskkool
255 allalaadimist, 13 arvamust
11
...ooduses olevad liigid: a) põlvnevad varem elanud liikidest b) on loodud c) on Maale saabunud teistelt planeetidelt d) on igavesti eksisteerinud A 13.3 . Geneetiline rekombineerumine toimub: a)vegetatiivsel paljunemisel b) sugulisel paljunemisel c) mutatsioonide tagajärjel d)polüploideerumisel B 13.4. Inimene ilmus Maale a) 2 miljonit b) 5 miljonit c) 10 miljonit d)20 miljonit aastat tagasi A 13.5. Esimesed maismaaloomad olid a) ussid b) kahepaiksed c) kalad d) lülijalgsed e)molluskid B 14.. Millised antud väidetest on õiged? VÄÄR VÄIDE PARANDA ÕIGEKS EITUST KASUTAMATA! 14.1 .Kõrvuti uute liikide tekkimisega, on paljud liigid välja surnud ja kuskil mujal piirkonnas uuesti tekkinud VALE Kõrvuti uute liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine 14.2. Linnud põlvnevad roomajatest ÕIGE 14.3. populatsioonis elavate loomade geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geeni struktuuri ÕIGE 14.4. En...
Märksõnad: organism, evolutsioon, populatsioon, organismid, ökosüsteem, tegur, mets, isend, mitmekesisus, konsument, parasiit, bioloogiline, ussid, geenifond
Bioloogia - Keskkool
56 allalaadimist, 1 arvamus
2
Roomajate kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil. Roomajate pea on liikuvam kui kahepaiksetel, nad saavad seda ka pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Sisalikel on roided ainult selgroo eesmistel lülidel (rinnalülidel) ja moodustavad rinnakorvi, maol aga kõigil lülidel. Saaki haaravad sisalikud teravate hammastega, kuid enamasti neelevad selle tervena või suuremate tükkidena.
Märksõnad: sisalik, roomajad, konnad, rohukonn, kael, vereringe, maod, kopsud, rästik, munad, kärnkonn, veri, sisalikud, jäsemed, kilpkonn, arusisalik, kere
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
4
...s piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Triiase jooksul ning omasid tähtsat ökoloogilist rolli, jäid nad siiski vaevalt ellu Juura ajastuks. Sellegi poolest jätsid nad olulise pärandi, millest moodustusid tõelised imetajad, kes hakkasid arenema Triiase lõpus. Imetajad, kes on karvkattega püsisoojased loomad ning kes imetavad oma järglasi, on nüüdisajal domineerival kohal. Kogu Mesosoikumi jooksul olid nad väikesed ja piiratud loomad. Ükski liik ei kasvanud suuremaks kui kodukass. Neile kujunesid takistusteks dinosaurused, kes evolutsineerusid Hilis-Triiase vältel kiiremini ning muutusid valitsevateks loomadeks (joonis 5). Joonis 5. Kesk-Triiase tekodondid ründavad väikest imetajat. Saurused olid...
Märksõnad: saurused, dinosaurused, juura, roomajad, lind, juura ajastu, hilis, linnud, maismaa, kriidiajastu, permi, imetajad, luud, luustik, fossiilid, konnad
Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist, 1 arvamus
5
... (pöördumatu) ajusurm, ille tulemusena langeb kehatemperatuur, lihased kangestuvad, veri paikneb ümber, limaskestad kuivavad ja pehmed koed hakkavad lagunema. Kliiniline surm – Surma seisund mille käigus on võimalik (5-7 minutit) inimest veel elustada. Selle käigus kaotab organism teadvuse, südametöö- ja hingamine seiskuvad. 2. Viljastumine Kehasisene Kehaväline Roomajad, imetajad, linnud Kahepaiksed, kalad Spermid viiakse emase munajuhas Sugurakud väljaspool munajuha Vaja on vähem sugurakke Vajalik väga suur sugurakkude arv järglased on paremini kaitstud suur osa järglasi hukkub 3. Õp. Lk 117 • Kondoom – Kummikest takistab spermide sattumist naise organismi.Samuti ka ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. • Spiraal – takistab embrüo kinni...
Märksõnad: organism, embrüo, loode, platsenta, alkohol, emaka, looteleht, embrüogenees, bioloogiline, suguküpsus, limaskest, munajuha, teratogeen, lootekestad
Bioloogia - Keskkool
49 allalaadimist, 0 arvamust
10
...viburiteta sperm - puukidel, solkmetel e) liitsperm mitmete viburitega - rändtirtsud Munarakud 1. Ehitus a) kestade olemasolu - vt rakubioloogiast rakukestad b) munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu, jagatakse hulga alusel - 1. minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene 2. väga vähe rebu - kukkurloomad 3. keskmine rebuhulk - kahepaiksed 4. väga palju rebu - need, kelle mune süüakse - kalad, linnud, roomajad ja putukad paigutuse alusel - 1. rebu ühtlaselt üle kogu raku - imetajatel 2. rebu munaraku keskel - linnud, roomajad 3. rebu munaraku ühes otsas - kahepaiksetel, molluskitel 4. rebu munaraku kesk- ja ääreosa vahel - vesikirpudel Viljastamine See on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade seostumine ja genoomide (haploidne kromosoomistik) kombineerumine. Jaotatakse: 1. Kehasisene 2. Kehaväline Koht Energeetilis...
Märksõnad: rakk, sperm, faas, tuum, kromosoomid, rakud, mitoos, seen, munarakk, organism, meioos, sugurakk, meta, spermid, bioloogiline, eosed, roomajad, muutlikkus
Üldbioloogia - Tartu Ülikool
47 allalaadimist, 1 arvamus
40
...AT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal? Tingimused Maal 500-250 Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud MAT (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi. 250-65 MAT Hiidmanner lagunes. 65 mat surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon e bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. Need muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Kuidas kõik algas? 3 seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine. 2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud Maal elutu aine aren...
Märksõnad: evolutsioon, organism, kromosoom, alleel, isend, mutatsioon, muutlikkus, geenid, organismid, populatsioon, alleelid, hübriid, mutatsioonid, tegur, sünt
Bioloogia - Keskkool
294 allalaadimist, 10 arvamust
2
... erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Kehaväline viljastumine: 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3.Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3.Viljastumise tõenäosus suurem. 4.Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi...
Märksõnad: organism, viljastumine, looteleht, talitlus, moorula, blastotsüst, embrüogenees, bioloogiline, ontogenees, rasedus, teratogeen, spermid, juveniilne
63 allalaadimist, 2 arvamust
14
...emetest on saanud tiivad Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid Enamasti on nad varustatud ajuga neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist eristunud ajuga selgmise närvi esiotsas Esimesed tõendid: fossiilsed leiud kambriumis: süstikkalalaadsete leiud üle 550 miljoni aasta vanad s o 50 milj aastat vanemad kui teadaolevad selgroogsed Leiud on mittetäielikud ja seepärast raske täpset evolutsioonilist arengut nende abil tõestada Enamus uurijaid arvab et selgroogsete eellased olid toitumisviisilt filtreerijad neil oli olemas kõik 4 keelikloomade omadust Kaasaegsed süstikkalad on tõenäoliselt evolutsioonilise arengu kõrvalharu selgroogsete eellased ilmselt sarnanesid rohkem mantelloomadele eeskätt nende vabalt ujuvatele planktonilistele vastsetele Tõenäoliselt oli selgroogsete eellastele väga olulise ...
Märksõnad: lind, selg, selgroog, linnud, keelikloomad, selgroogsed, skelett, sood, vereringe, kurelised, sookurg, mäger, hõimkond, isend, ainevahetus, lauk, aasia
Zooloogia - Tallinna Ülikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
7
...onitööd. Nende tegurite tõttu halveneb vee kvaliteet ja põhja settib palju orgaanilist materjali, mille tagajärjel häirub ebapärlikarbi normaalne elutegevus. Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. 11. Konna luustiku iseärasused Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn Liik: Juttselg-kärnkonn Liik: Rabakonn Liik: Rohukonn Sugukond: Mudakonlased ...
Märksõnad: ussid, kärnkonn, vihmauss, konnad, rohe, selg, sugukond, silm, hõimkond, veekogu, vihmaussid, mudakonn, munad, rabakonn, kahepaiksed, veekonn, kalad
Zooloogia - Kutsekool
17 allalaadimist, 0 arvamust
12
...misel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad Eristatakse otsest ja moondega arengut. MOONDEGA TÄISMOONE VAEGMOONE enamus putukad (rohutirts, putukaid tarakan, lutikas) ainuõõssed ...
Märksõnad: rakk, kromosoom, faas, kromosoomid, organism, meioos, rakud, sperm, mitoos, tuum, sugurakk, kromosoomistik, interfaas, munarakk, spermid, viljastumine
Bioloogia - Keskkool
43 allalaadimist, 2 arvamust
23
...ed on haploidsed ja viljakad. Kolmas soo määramise süsteem lähtub sugukromosoomidest. Alati kehtib nõue, et sugukromosoomid peavad esinema kahes erinevas kombinatsioonis, sellega tagatakse sugude suhe 1:1. a. X/XX – teatud putukatel nt lutkad, tirtsud, koid. Puudub selgesooline jaotus. b. ZZ/ZW – võetud kasutusele lindude sugukromosoomide tähistamiseks. ZZ – isane, ZW – emane c. XX/XY – imetajad, kahepaiksed, kalad XX emased, XY isased Soolisus organismidel Liitsugulisus – organismil on mõlema soopoole sugunäärmed. Nt õistaimed, selgrootud, pseudoliitsugulisus (on mõlemad organid, kuid need ei talitle) Lahksugulised – ühel isendil on ühele soopoolele omased sugunäärmed. Mosaiiksus - keha on nn laiguline – teatud kehapiirkondades naissugukromosoomidega rakud, osades isassugukromosoomidega rakud. Võivad olla viljakas. (organisiire) Sugutunnused Esmasteks sugutunnusteks...
Märksõnad: rakk, kromosoom, organism, kromosoomid, bakter, ioonid, rakud, geenid, hormoon, mutatsioon, rasv, ühend, kestad, membraan, vitamiin, valgud
13 allalaadimist, 0 arvamust
7
...kemalt ja too näiteid 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada – st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik. Seejuures võib see vahemik paikneda t...
Märksõnad: organism, tegur, populatsioon, organismid, ökosüsteem, toiduahel, biomass, suremus, sündimus, sümbioos, biotsönoos, populatsiooni arvukus, seen
Bioloogia - Keskkool
86 allalaadimist, 4 arvamust
3
Märksõnad: organismotekest, rakkode, embrüo, platsenta, emaka, moondeline areng, moondeline, emakas, vastsündinu, kusekott, vesikest, munarakk, embrüogenees
Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
13
...ügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: • Kalad ja kahepaiksed. • Küpseb palju sugurakke. • Viljastumine on juhuslik. • Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: • Imetajad, roomajad ja linnud. • Küpseb vähem sugurakke. • Viljastumise tõenäosus suurem. • Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE Järglased geneetiliselt Vahepealne Geneetiliselt erinevad samad Põlvkonna vahetus kiire Vahepealne Aeglasem Risoomist uus taim Seened samblad Imetajad õistaimed s...
Märksõnad: rakk, organism, kromosoom, kromosoomid, rakud, tuum, mitoos, sperm, kromatiid, meioos, munarakk, emas, profaas, loode, suguline, emaka, ovulatsioon
Bioloogia - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
5
...rüü, mistõttu olid nad väga kohmakad. Sel ajal oli maismaa veel paljas ja tühi. Esimeste maismaataimede abil asusid maismaale elama esimesed loomad, kelleks olid väiksed selgrootud :hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. Aeg-ajalt käisid maismaal kopskalade laadsed kalad ((olid mõnda aega võimelised hingama õhuhapnikku), kellele järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased. Sõnajalgtaimede ajal arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad, hilisemate sauruste eellased. Nad elasid pidevalt maismaal, sarvsoomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. AEGKONNAD Ürgaegkonnas (4500-2500 mln a. tagasi) : • tekkis Maa (4500 miljonit a. tagasi), • tekkis elu (3500 mln a. tagasi) – esimesed elusolendid, kelleks olid bakterisarnased tuumata organismid. Aguaegkonnas (2500-542 mln a. tagasi): • tekkisid esimesed fotosünteesivad organismid • tekkisid esimesed tuumaga organismid (u 1900 mln a. tagasi) • esime...
Märksõnad: organismid, maismaa, evolutsioon, kohastumus, populatsioon, metsad, tänapäev, saurused, isolatsioon, eostaimed, kalad, selgroogsed, elusorganismid
Bioloogia - Põhikool
17 allalaadimist, 1 arvamus
27
...sad kalad, vähid] Munarakkude ehitus: 1) munaraku kest- (oli juttu rakubioloogias) 2) varuained munarakkudes- rebu, peamiselt valgu- ja lipiididerikas kogu (mitte süsivesikud!) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud) * rebu on munaraku ühes otsas (nt: limuste, kahepeaiksete munarakud) * rebu on ühtlaselt munarakus laiali (nt: imetajad) * rebu on kitsa vööndina kesk- ja ääreosa vahel (nt: vesikirbud) REK: 1) Joonistelt rakkude äratundmine 2) Munaraku ja spermi võrdlus, erinevuste paarid, ühised tunnused 3) Väidete rühmitamine, antud hulk väited...
Märksõnad: rakk, faas, kromosoom, rakud, mutatsioon, organism, sperm, mitoos, kromosoomid, seen, mutatsioonid, meioos, õik, geenid, tuum, sugurakk, muutlikkus
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
10
Imetajad VII klass Koostaja: E. Järviste Tartu Kivilinna Gümnaasium Imetajad Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist elutseb Eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad Selgroogsete klassid SELGROOGSED KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused ? Imetaja loode areneb emakas ? Poegi toidetakse emapiimaga ? Parem mälu ja õppimisvõime ? Hästi arenenud meeleelundid ? Püsisoojased ? Jäsemed suunatud alla ? Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid ? Taimtoidulised Metskits, põder, kobras ? Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas ? Segatoidulised Karu, ondatra, mügri ...
Märksõnad: imetaja, imetajad, mets, nahkhiir, kobras, selgroogsed, hunt, siil, kogumine, kährik, niit, elupaigad, mäger, ondatra, mügri, delfiin, boucher, kask
Bioloogia - Põhikool
24 allalaadimist, 2 arvamust
12
... puukujulised osjad Esimesed Esimesed roomajad paljasseemetaimed Keskaegkond Triias Esimesed Juura ürgimetajad Esimesed õistaimed Hiidroomajad, Kriit Katteseemnetaimede esimesed linnud ilmumine Esimesed pärisimetajad Uusaegkond Paleogeen Õistaimede Loomarühmade mitmekesistumine mitmekesistumine Neogeen ...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, evolutsioon, ökosüsteem, tegur, biosfäär, toiduahel, looduslik valik, biomass, kiskja, püramiid, alleelid, bakterid
Bioloogia - Keskkool
61 allalaadimist, 1 arvamus
3
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- ...
Märksõnad: organism, sugurakkromosoomid, meioos, mitoos, viljastumine, vastsündinu, rakud, spermatogenees, suguline, eellased, biogeneetiline, biogeneetiline reegel
Bioloogia - Keskkool
27 allalaadimist, 0 arvamust
4
...Õistaimed ~100 miljonit aastat tagasi (Devoni rüükala Aruküla liivakoobastes) Bioloogia kontrolltöö Villu • ~400 miljonit aastat tagasi kõhrkalad (haid, raid), mõnede loomade siirdumine masimaale, putukate sünd. • ~360 miljonit aastat tagasi kahepaiksed • ~300 miljonit aastat tagasi roomajad, kellest arenesid linnud ja imetajad. Evolutsiooni geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4. generatiivsed mutatsioonid 5. somaatilised mutatsioonid Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: • crossing-over • sugurakkude kom...
Märksõnad: populatsioon, evolutsioon, mutatsioonid, elundid, bioloogia, looduslik valik, villu, bioloogia kontrolltöö, geenid, evolutsiooniteooria, metsad
Bioloogia - Keskkool
103 allalaadimist, 3 arvamust
2
...iljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng – Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega – Täiskasvanust mõõtmed väiksemad – Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täius...
Märksõnad: organism, elund, moondega, moondega areng, talitlus, vastne, valmik, vastsündinu, imetajad, rakud, generatiivne, suguelundid, sekundaarsed, kohastumine
Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
39
... c) 3 miljardit, d) 10 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: a) vetikad, b) sõnajalgtaimed, c) paljasseemnetaimed, d) õistaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: a) ussid, b) limused, c) lülijalgsed, d) kahepaiksed. 14.Linnud põlvnevad: a) kahepaiksetest, b) krokodillidest, c) dinosaurustest, d) imetajatest. 15.Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid, c) linnud, d) nahkhiired 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse, c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad. Sobiv sõna lünka. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. 20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos. 21.Elu tekkele...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, evolutsioon, tegur, ökosüsteem, mitmekesisus, loodusvara, molekul, loodusvarad, biomass, toiduahel, darwin, molekulid
Bioloogia - Keskkool
1340 allalaadimist, 40 arvamust
1
Ontogenees – organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees – ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine – sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine – sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon – hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus – ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel – ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo – organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees – organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemal...
Märksõnad: organism, embrüo, embrüogenees, moondeline, moondeline areng, tsükkel, vastne, kahepaiksed, valmik, linnud, blastotsüst, menstruatsioon, roomajad
Bioloogia - Keskkool
83 allalaadimist, 2 arvamust
7
...rühmad: kollad, osjad, sõnajalad • Seemnetaimede teke • Puittaimede (Archaeopteris) ja metsade teke • Putukate ja kahepaiksete teke Peamine kalade õitsenguaeg. Baltika kontinent liikunud üle ekvaatori ning põrkas kokku mandriga kus oli ka p- ameerika. Eesti aladel on hakanud kujunema maismaaline piirkond. Seda ajastut loetakse selleks ajaks kui toimus maismaa vallutamine. Kala fossiile on leitud hästi palju. Ilmusid esimesed kahepaiksed. Lähimad kahepaiksete fossiilid Lätist. Eestis ei ole. Arenesid kõhrkalad – haid ja raid. Maismaa vallutamine – on leitud organismi fossiile, kes olid maale minejad. Ka Gröönimaalt on neid leitud. Nimetatakse teda Ichthyostega-ks. Ilmusid esimesed putukad. Täpselt evolutsioonilist jaotust ei ole teada putukatel. Maismaale tekkis taimestik – olid vegetatiivselt või eostega paljunevad. Meredes oli hästi palju vetikaid. Maismaad katsid puud, mis meenutasid sõnajalgu. • KARBON 35...
Märksõnad: fossiil, kalad, kontinent, maismaa, suremine, väljasuremine, fossiilid, elustik, gondwana, taimestik, kiskja, roomajad, kõrb, karbon, mammut, organismid
Biogeograafia - Tartu Ülikool
19 allalaadimist, 0 arvamust
16
...AT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tasakaal organismi ja teda ümbritseva vahel. Kuidas organismid kohanesid keskkonnamuutuste ja väga erinevate keskkondadega Maal? Tingimused Maal 500-250 Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud MAT (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi. 250-65 MAT Hiidmanner lagunes. 65 mat surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167 Evolutsioon e bioloogiline evolutsioon - kujutab elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. Need muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Kuidas kõik algas? 3 seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine. 2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud Maal ...
Märksõnad: evolutsioon, isend, muutlikkus, alleel, kohastumus, alleelid, mutatsioon, populatsioon, mutatsioonid, geenid, organismid, isolatsioon, kromosoom, kohastumine
Bioloogia - Keskkool
37 allalaadimist, 0 arvamust
22
...brüogeneesi käigus areneb loode. Kehaväline viljastumine – kalad, kahepaiksed. Sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuslik, lisaks sellele hävivad sugurakud vees suhteliselt kiiresti ja võivad sattuda mõne vee-elaniku toiduks. Et viljastumine siiski toimuks heidavad nii emas- kui ka isasloomad vette väga palju sugurakke (angerjas koeb pool miljonit munarakku, tursk – üle viie miljoni) Kehasisene viljastumine – roomajad, linnud, inimesed Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus on suurem, kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. ? Viljastumine inimesel: Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabudes kõrge vanuseni. Sperm on viljastumisvõimeline 48 tundi. Naise sugurakud küpsevad tsükliliselt alates puberteedieast 45- 55 eluaastani. Seejärel saabub naisel menopaus ja ovulatsioon lakkab. Et munarakkude valmimine toimub ligikaudu 28-päevase tsükliga, siis pole naine mitte alat...
Märksõnad: organism, organismid, rakk, kromosoom, membraan, viirus, tuum, molekul, bakter, kromosoomid, evolutsioon, ühend, funktsioon, mitoosipiid, bakterid, rakud
Bioloogia - Keskkool
176 allalaadimist, 1 arvamus
12
...asööjad dinosaurused aga toitusid hoopis tapetutest loomadest või loomadest, kes olid loomulikult surnud. Samuti on ka teada et oli olemas dinosauruseid, kes sõid mõlemat, nii taimi kui ka loomi, sest paleontoloogid on leidnud, et osadel liikidel oli mitut eri tüüpi hambadi, mis olid mõeldud nii peenestamiseks kui tirimiseks. [7] Dinosauruste paljunemine Dinosaurused olid lindude eelkäijad ja nad olid samuti roomajad. Linnud ja kahepaiksed, isased ja emased, omavad suguelundit-kloaak, mille nad suruvad kokku, et spermat vahetada. Siiski on roomajatel seesmine peenis, mis väliselt paistab ainult suguühte ajal, ja mida kasutatakse koos emase kloaakiga. 8 Miks dinosaurused välja surid? Dinosauruste väljasuremise kohta pole mitte kellegil täpseid andmeid, kuid paljud inimesed on oletanud ja välja möelnud erinevaid teooriaid. Al...
Märksõnad: dinosaurus, dinosaurused, roomaja, utah, bioloogia, brachiosaurus, kolju, kael, stegosaurus, roomajad, kate, tyrannosaurus, triiase ajastu, küüs, sisalik
Bioloogia - Keskkool
18 allalaadimist, 2 arvamust
Muu