Raba ökosüsteem - sarnased materjalid

raba, sood, jänes, sookurg, kiil, rohukonn, huulhein, rästik, tarbijad, ökosüsteem, sääsk, rabad, valgejänes, põder, abiootilised, sääsed, mäger, rebane, abiootilised tegurid, lehetäi, luht, turvas, turbasammal, selgrootud, tondihobu, mardikad, sipelgad, toiduahelad, ämblikud, linnud, teder, samblarinne, metsis, arusisalik, roomajad
22
...eks ideaalsed kohad! Sääsk                                    Kihulane                                                               Parm Raba mullaelustik  Mulla omadused mõjutavad väga oluliselt taimekoosluse kujunemist ja taimede  kasvu. Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende elukeskkond ja toitumine.  Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid  lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja  kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud  tingimused. Sademed ületavad aurumise.  Hapnikuvaesus vees...
Märksõnad: raba, rabad, kooslus, sood, jõhvikas, mänd, huulhein, rohukonn, rohttaimed, vaskuss, rästik, taimekooslus, arusisalik, hektar, tuttvart, sookurg
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
55 allalaadimist, 4 arvamust
26
...jutavad väga oluliselt  taimekoosluse kujunemist ja taimede kasvu.  Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende  elukeskkond ja toitumine.  Vesine muld Koos sademetega saab raba ka erinevaid  mineraalaineid.  Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa  taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal  reljeef ja kõrge põhjaveetase. Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise.  Hapnikuvaesus vees. Turba pidev...
Märksõnad: raba, rabad, sood, mänd, jõhvikas, huulhein, taimekooslus, rohttaimed, vaskuss, rästik, arusisalik, sookurg, tuttvart, kooslused, harilik jõhvikas
33
...e täiuseks jääma vähemalt 30%. Vastasel korral takseeritakse II rinne esimese rinde koostisosana. 9. Defineerige mõiste: alusmetsa rinne? Alusmets ehk alusmetsa rinne on põõsad ja madalamad mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde (rinnete) all. Kui alusmets koosneb peamiselt põõsastest, siis seda nim. Ka põõsarindeks. Alusmets parandab metsamulla omadusi ja metsa mikrokliimat, loob soodsaid elamisvõimalusi lindudele ja loomadele. Alusmetsa liigilise koosseisu ja hulga järgi saab hinnata ka metsakasvutingimusi. 10. Mis on järelkasv? Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib edaspidi vana metsa asendada. Järelkasv koosneb seega majanduslikult väärtuslikust puuliigist (kuusk, harvem mänd). 11. Metsakõdu ja –varis. Metsakõdu ja huumuse tekkeprotsess. Variseks nimetatakse enamasti puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest (okastest), okstest, õite osadest, viljadest (...
Märksõnad: mets, puistu, metsad, männi, seen, lehtpuu, kuusk, lehtpuud, puuliik, mänd, rinne, lage, mädanik, kõdu, juurepess, muld, puit, puudel, huumus, haava
EestiI metsa ökosüsteemid - Eesti Maaülikool
34 allalaadimist, 1 arvamus
4
...e, kasutatakse aianduses ning on ka keemiatööstuses tooraineks. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Turbavarud vähenevad pidevalt ja selle uue moodustumine on väga aeglane protsess – aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast. Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed, näiteks huulhein ja toiduks erinevad rabamarjad. Enamik looduslikke rabasid on aga looduskaitse all ja nende ohustamine pole muutunud väga tõsiseks, peamiselt rabade haruldase ja ohustatud liikide pärast. Inimesed rajavad rabadesse ka matkaradasid, seda enamasti huviliste jaoks ja raba tundmaõppimiseks. Raba toiduahelaid on vähe ja need on lühikesed, kuna seal elab vähe liike. Näiteks: villpea vahtlane konn ...
Märksõnad: raba, rabad, turvas, männi, taimkate, huulhein, kanarbik, sookail, bakterid, villpea, kõrgsoo, soomaa, metssiga, eesti loodus, öölane, ravimtaimed
Bioloogia - Keskkool
82 allalaadimist, 5 arvamust
8
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasva...
Märksõnad: raba, sammal, linnud, teder, põder, metskits, ilves, rebane, metssiga, metsis, rabakonn, samblad, kasvuhooneefekti, rabapistrik, piilpart, kõrgsoo
Bioloogia - Põhikool
36 allalaadimist, 3 arvamust
3
...liseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo tei...
Märksõnad: raba, märgala, märgalad, sood, madalsoo, rabad, konventsioon, looduskaitseala, looduskaitseala, siirdesoo, rahvuspark, rabataimed, küllastunud
Keskkonnaökoloogia - Keskkool
20 allalaadimist, 1 arvamus
11
...e. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lend...
Märksõnad: raba, rabad, sood, rabapistrik, ökosüsteem, lind, kari, ahven, haug, rästik, jänes, huulheinootilised, samblik, lämmastik, entsüklopeedia, samblad
Bioloogia - Keskkool
137 allalaadimist, 9 arvamust
8
...kloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6. Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad ? kadakatäks ? Soo-uruhiir osjad ? põder sääsed murakad ? ? ? ? Pohlad ? soo-liugur ? rabakonn ? sookurg ? pruunkaru ? ? ? rästik nastik rebane Kui toiduahelas üks lüli näiteks hukkub, siis võib juhtuda, et väheneb ka temast toituva...
Märksõnad: rästik, sood, madalsoo, märgala, märgalad, madalsood, rebane, hiir, seen, madalsoo, tarn, põder, jänes, hunt, ökosüsteem, sookurg, süsinik, ämblik
Bioloogia - Keskkool
55 allalaadimist, 3 arvamust
37
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID • välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT • lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. • sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga • kiskja • hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem • tark, julge, vastupidav, kiire, tugev • hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid ta...
Märksõnad: raba, sugukond, põõsas, kanarbik, puit, huulhein, marjad, mandri, hunt, ilves, kiil, varre, naarits, sisalik, kiskja, valgejänes, laik, madu, drosera
Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist, 0 arvamust
10
...kloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6)Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad ? kadakatäks ? Soo-uruhiir osjad ? põder sääsed murakad ? ? ? ? Pohlad ? soo-liugur ? rabakonn ? sookurg ? pruunkaru ? ? ? rästik nastik rebane Kui toiduahelas üks lüli näiteks hukkub, siis võib juhtuda, et väheneb ka temast ...
Märksõnad: sood, madalsoo, vaskuss, madalsood, märgala, rästik, märgalad, tarn, seen, põder, jänes, rebane, hiir, ökosüsteem, sookurg, hunt, süsinik, tikutaja
Bioloogia - Keskkool
17 allalaadimist, 0 arvamust
9
Abiootiline keskkond ? Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest ? Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam ? Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest ? Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) ? Veerežiim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus ? Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. ? Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. ? Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpili...
Märksõnad: ämblik, tarn, madalsoo, rohe, sookurg, linnud, paakspuu, mänd, imetajad, põder, kärnkonn, rabakonn, kask, põder, põhjaveest, vaskuss, abiootiline
Bioloogia - Keskkool
73 allalaadimist, 7 arvamust
12
...e riikliku seire alamprogramm “Liikide ja koosluste seire”: Madalsoode seire hõlmab 10 ala 5 aasta jooksul, rabade seire 20 ala 5 aasta jooksul. Metoodika: Püsiruut (vaadeldav ala): 10 X 10 meetrit rabal, 50 x 50 meetrit madalsool, 20 juhuslikult valitud ruutu 1 x 1 meeter, 80 allruutu pindalaga 0,25 ruutmeetrit. Tehakse fotod seireruudust, vaadeldakse puu- ja põõsalist katvust, koostatakse liiginimekiri (soontaimed, samblad) iga allruudu kohta koos ohtrusega. 10 Kokkuvõte Käesoleva tööga on antud ülevaade erinevatest soode tüüpidest, nende tekkest ja arengust, taimestikust, loomastikust ja linnustikust. Käsitletud on inimtegevuse mõju soodele, soode kaitsmise vajadust ja selleks kasutatavaid erinevaid seireprogramme. Seireprogrammide läbiviimise tulemusena valmivad seireandmestikud, mis on Arhusi konventsiooni kohaselt avalikud juba aastaid, ...
Märksõnad: sood, raba, seire, rabad, madalsoo, madalsood, linnustik, siirdesoo, siirdesood, taimestik, turvas, veekogu, loomastik, natura 2000, natura, programmi
Keskkond - Tallinna Ülikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
19
...id ega plastiide 2) päristuumsed ainuraksed organismid. Loomsetest N. amööb, kingloom, taimsetest N. mõned vetikad Päristuumsed e. eükarüoodid on tekkinud ligi 2 miljard aastat tagasi prokarüootidest, nende rakkudes on rakutuum ja mitokondrid. Hulkraksed ja päristuumsed: 3. seened 4. taimed 5. loomad’ III Kolme riigi süsteem – Archaebacteria, Eubacteria (2 sorti bakterid) ja Eycaryota (ainuraksed, taimed, loomad, seened) Rakumembraan – Tsütoplasma – rakusisene sültjas vedelik, milles paiknevad organellid Tuum – raku juhtimiskeskus, võtab osa raku kõigist eluprotsessidest, arenemisest ja sigimisest Tuumake - väike tihedam piirkond tuumas, seal moodustuvad ribosoomid. Organellid – kindlate ülesannetega rakusisesed moodustised Mitokonder – organell, mis varustab rakku energiaga, seal toimub aeroobne hingamine Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline ret...
Märksõnad: elund, hõimkond, ussid, lest, organism, silm, kalad, linnud, alamklass, nokk, vereringe, jäsemed, organismid, soomused, kaan, rööv, tuum, kops, luts
8 allalaadimist, 0 arvamust
38
RABA Koosluse nimetus, taimekooslus. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi. PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased. Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta...
Märksõnad: raba, varre, kase, rabad, kanarbik, huulhein, villpea, küüvits, karvakesed, õied, sookail, männi, sood, pohl, varred, tupp, põdrakanep, oksad, marja
Rohttaimed - Kutsekool
9 allalaadimist, 0 arvamust
31
...s isegi magada on… A) pääsuke B) peoleo C) piiritaja 5.- 6. klass 13. Pildil on kujutatud Eesti soodes kasvavat huulheina. Mille poolest on need taimed omanäolised? A) Nad suudavad fotosünteesida ka pimedas. B) Nad toituvad putukatest. C) Nad kasvavad vaid kuni 3 cm pikkuseks. 7.-9. klass 13. Millised on maailma kõige väiksemad ja lihtsamad õistaimed, kes veedavad oma elu veepinnal vabalt triivides? A) vesikupp B) vesikatk C) lemle 5.- 6. klass 14. Kes oli see mees, kes avastas raku? A) Aristoteles B) Robert Hooke C) Karl von Linne 7.-9. klass 14. Milline neist jõgedest ühendab Peipsi järve ja Soome lahte? A) Pirita jõgi B) Kasari jõgi C) Narva jõgi D) Emajõgi 5.- 6. klass 15. Mida teeb enda kaitsmiseks kroon- kärniguaa...
Märksõnad: second, lehetäi, putuka, jõgi, rahvuspark, samblik, lind, toonekurg, sipelgad, seenhaigus, valge toonekurg, parasiidid, putuktolmleja, vaskuss, rästik
Bioloogia - Keskkool
26 allalaadimist, 1 arvamus
10
AINURAKSED LOOMAD Hõimkond ainuraksed loomad jaguneb neljaks klassiks – viburloomad( silmviburlane, kerasviburlane, lamblia, keerdviburlane), kulendloomad(mudaamööb, düsenteeria siseamööb), eosloomad( malaaria plasmoodium), ripsloomad(kingloom, tõrilane, vesikellukene). KLASS VIBURLOOMAD - Silmviburlane – elab reostunud veega tiikides ja lompides. Rohelise värvusega( klorofül). Võib ise valmistada toitaineid. Pimedas muutub läbipaistvaks ja toitub vees lahustunud toitainetest. Eritamine – rakku...
Märksõnad: sool, ussid, silm, rakk, selg, kalad, paeluss, tigu, hüdra, hõimkond, kops, ämblik, rakud, kitiin, sigimine, vereringe, toes, pung, käsn, rööv, emas
Zooloogia - Tallinna Tehnikaülikool
52 allalaadimist, 2 arvamust
18
...tiline maa. Uurimistöö eesmärk on tundma õppida Austraalia loomastikku ehk faunat ja noppida huvitavaid fakte selle kohta. Materjali uurimistööks olen saanud ainult eesti- ja ingliskeelsetest raamatutest, teatmeteostest ning internetist. Huvitavat ja mahukat ainestikku on palju. Ma ei ole Austraalias käinud ega Austraalia loomi ise näinud, aga raamatuid uurides olen targemaks saanud. Uurimistöös toetun loodusteadlaste poolt uuritud loomade süstematiseerimisele, detailsele välimuse kirjeldusele ja loomade huvitavatele elukommetele. Käesolevas uurimistöös teen ma subjektiivse valiku huvitavamateast loomadest ja kirjeldan nende välimust ja elukombeid lühidalt. Kaheksanda klassi õpilase uurimistöö maht ei saa olla väga mahukas, seega toon välja ainult Austraalia loomastikule iseloomulikumaid, üldtuntumaid ja ainult põnevamaid fakte. Uurimitöö jaotan peatükkideks: iseloomulikumad Austraalia imetajad, kirevad li...
Märksõnad: austraalia, lind, sugukond, känguru, papagoi, kael, madu, puna, krokodill, kilpkonn, konnad, imetaja, kukkur, koaala, linnud, vombat, dingo, steve, geko
Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist, 0 arvamust
12
...e riikliku seire alamprogramm “Liikide ja koosluste seire”: Madalsoode seire hõlmab 10 ala 5 aasta jooksul, rabade seire 20 ala 5 aasta jooksul. Metoodika: Püsiruut (vaadeldav ala): 10 X 10 meetrit rabal, 50 x 50 meetrit madalsool, 20 juhuslikult valitud ruutu 1 x 1 meeter, 80 allruutu pindalaga 0,25 ruutmeetrit. Tehakse fotod seireruudust, vaadeldakse puu- ja põõsalist katvust, koostatakse liiginimekiri (soontaimed, samblad) iga allruudu kohta koos ohtrusega. 10 Kokkuvõte Käesoleva tööga on antud ülevaade erinevatest soode tüüpidest, nende tekkest ja arengust, taimestikust, loomastikust ja linnustikust. Käsitletud on inimtegevuse mõju soodele, soode kaitsmise vajadust ja selleks kasutatavaid erinevaid seireprogramme. Seireprogrammide läbiviimise tulemusena valmivad seireandmestikud, mis on Arhusi konventsiooni kohaselt avalikud juba aastaid, ...
Märksõnad: sood, raba, seire, rabad, madalsoo, madalsood, linnustik, siirdesoo, siirdesood, taimestik, turvas, veekogu, loomastik, keskkonnaseire, natura, natura 2000
Eesti keel - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
35
...valt suurte mõõtmetega kehapikkus kuni 5 cm kärbseid Röövkärbeste pea on suhteliselt väike kuid väga liikuv varustatud võimsa imikärsaga Rindmik on väga suur ja tugev Kogu keha on kaetud pikemate või lühemate karvadega Röövkärblaste valmikud on väga head lendajad Nende toiduks on peamiselt teised putukad keda püütakse lennult Kuna röövkärbeste sülg on väga mürgine hukkuvad kättesaadud saakloomad silmapilkselt Surmatud saakloom imetakse tühjaks Kuna suurte röövkärbeste imikärss on erakordselt tugev võivad nad kättevõtmise korral enesekaitseks ka inimese naha läbi hammustada Tekkiv valu ei jää millegi poolest alla mesilase või herilase nõelamisel tajutavale Eestis on üheks tavalisemaks röövkärbseks ruuge küttkärbes Laphria flava Röövkärblaste vastsete toiduspekter on üsna lai Sageli on ka nemad rööveluviisiga kuid tuntakse ka üsna palju liike kelle...
Märksõnad: pärand, karja, rööv, nastik, konnad, kärnkonn, veekogu, rannaniit, sisalik, matsalu, lind, kooslused, rabakonn, metskits, kate, eesti loodus, kõre
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
12
...s üle 30 cm ? Põhjavee varude taastumine ? Eestis soodega kaetud ~ 1/5 maismaast ? ? Siirdesoo Üleminekufaas madalsoost rabaks ? Turvast alla 30 cm ? Meenikunno soo Taimed ? SOOVILDIK Samblarinne Taimed ? HARILIK JÕHVIKAS Rohurinne Taimed ? VAEVAKASK Põõsarinne Taimed ? SOOKASK Puurinne Loomad ? RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad ? RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad ? SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas To...
Märksõnad: rabakonn, rebased, lind, konnad, imetaja, siirdesoo, metssiga, seemned, sookurg, teravili, märgala, pisiimetajad, vihmaussid, üleminekufaas, samblarinne
Bioloogia - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
15
... Varrak, 2009 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. Eesti elusloodus. Varrak, 2005 KLASS HÕIMKOND RIIK limakud limakud seened pruunvetikad heterokondid protistid punavetikad punavetiktaimed protistid rohevetikad rohevetiktaimed protistid Mucoromycotina ikkesseened seened Mucorales ...
Märksõnad: selgroogsed, selgroogsed loomad, katteseemnetaimed, kaheidulehelised, imetajad, lülijalgsed, linnud, üheidulised, rohurinne, kanarbik, lest, kottseened
Bioloogia - Kutsekool
6 allalaadimist, 0 arvamust
8
soodest palju tähtsat ja huvitavaid fakte
Märksõnad: raba, sood, turvas, madalsoo, rabataimed, muda, sootaimed, madalsood, taimestik, kiskja, kaljukotkas, imetajad, elutingimused, kihulased, sisalikud, sääsed
Bioloogia - Põhikool
34 allalaadimist, 0 arvamust
22
...änemeremaadele, eeskätt Eestile, Lõuna-Soomele ja Rootsile. Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus varem ka Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaime liigi ruutmeetril. Need on taimed, mille vartes ja juurtes esinev hästi arenenud veevarustuse mehhanism võimaldab neil asustada kuivi alasid. Siia hulka kuuluvad sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. See on tunduvalt rohkem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Võrdluseks: puudeta aruniitudel on rohustus kuni 30 taimeliiki ruutmeetril, alvaritel küünib see üksikutes kohtades 40-ni. Viiel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril, sealhulgas Vahenurme küla puisniidul ...
Märksõnad: niit, niidu, mets, puisniit, puisniidud, metskits, toiduahel, lehetäi, bioloogia, hunt, liigirikkus, kalamees, ökosüsteem, rebane, kooslused, muld, talv
Bioloogia - Keskkool
50 allalaadimist, 0 arvamust
19
...s olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid: • Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. • Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 • Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel • CO2te vabaneb huumuse lagunemisel • CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel • CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. • Vees settib CO2 karbonaatidena • Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produk...
Märksõnad: populatsioon, organism, mets, maast, kooslus, kaitseala, maastik, konventsioon, organismid, lämmastik, migratsioon, veekogu, süsinik, rahvuspark, äike
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
122 allalaadimist, 4 arvamust
2
Harilik kärnkonn Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10…11 cm), kes on isastest (6…7 cm) palju suuremad. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6…8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3…4 aasta vanuselt. Ladina keelne nimetus Bufo bufo Harivesilik Tema selg on tume - pruunikasmust või täiesti must, kõht on oranzh, mustade laikudega. N...
Märksõnad: rohe, kärnkonn, konnad, veekonn, järvekonn, rohukonn, selg, rabakonn, harilik kärnkonn, tiigikonn, harivesilik, laigud, kõre, pupill, kahepaiksed, silm
Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
8
...etsas. Saagiala paikneb reeglina küllalt pesa lähedal, asudes sellest kuni 1-2 km kaugusel. Saaki jahib konnakotkas tavaliselt lennul või varitsedes metsaservapuudel ja teistel kõrgematel kohtadel (üksikud puud, heinapallid, elektripostid), mõnikord otsib ta saaki maas kõndides. Aktiivset saagiotsimist lennul või kõndides kasutab ta kesise toiduressursi puhul, kuid rikkaliku saagi korral eelistab pidada varitsusjahti. Saakloomadeks on peamiselt väikesed imetajad – uruhiired, mutid, sageli püüab ta ka konni ja linde, mõnikord madusid ning suuremaid putukaid. Pesitsemine Konnakotkad on rändlinnud, kelle talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Ränne Aafrikasse ja tagasi toimub peamiselt Bosporuse väina, Lähis-Ida ja Niiluse oru kaudu. Suur-konnakotkas saabub meile alates märtsi lõpust, esimesi väike-konnakotkaid võib kohata natuke hiljem – aprilli alguses. Mõlemad ...
Märksõnad: kotkad, konnakotkas, kalakotkas, saak, talv, pesitsemine, hiireviu, konnakotkad, männi, merikotkas, maastik, linnud, raba, kaljukotkas, kalad, madukotkas
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
6
Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse keh...
Märksõnad: konnadeekogu, kahepaiksed, kulles, kärnkonneekonn, rabakonn, rohukonn, kullesed, mudakonn, tiigikonn, silm, rohe, harilik kärnkonn, selg, kärnkonnad
Bioloogia - Põhikool
27 allalaadimist, 1 arvamus
4
...taimestik mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades. Üldse on meie järvedest leitud umbes 120 taimeliiki ja neist 66 leidub juba Peipsi järves. Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi 20 liiki üleujutatavatel aladel kasvavaid kalda- ja sootaimi. Järve taimestikku uurides võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise ajal või tugevate vihmade tagajärjel tekkiv kõrgvesi võib nad üle ujutada. Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne. Teiste taimede seas kasvab Peipsis ka hulk haruldasi veetaimi, nagu näiteks väike konnarohi, väike penikeel, vesi-naaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel, ahtalehine penikeel, mud...
Märksõnad: peipsi, peipsi järv, taimestik, kalad, järved, muda, konnad, ahven, vähid, vastsed, luts, haug, röövkala, särg, ujuv, pilliroog, põhjaloomastik
Bioloogia - Põhikool
26 allalaadimist, 0 arvamust
11
.............................................................................8 Mudakonn....................................................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................9 Eesti kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse keh...
Märksõnad: konnad, kahepaiksed, veekogu, kärnkonn, kulles, sisalik, rohukonn, veekonn, rabakonn, mudakonn, kullesed, tiigikonn, silm, rohe, kopsud, harilik kärnkonn
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 1 arvamus
14
... Esindajad Eestis 3 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Kui minu käest küsida missugune loom ma sooviks olla vastaksin tavaliselt pikalt mõtlemata: lind Küllap on see nii sellepärast et lennuvõime annab mingi erilise vabaduse ja jõu tunde mida meil lennuvõimetuina pole Lindude puhul on tegu uue arengutasandiga sest nad on püsisoojased ehk soojaverelised loomad Viimased evolutsioonialased uurimistööd on näidanud et linnud kujutavad endast tänapäevani ulatuvat dinosauruste haru Linnud on tugevasti spetsialiseerunud loomad kelle luustik on oluliselt muutunud: soomused on asendunud sulgedega ja esijäsemetest on saanud tiivad Tõenäoliselt soodustas looduslik valik ka nende isendite eelistamise kellel oli kujunenud aju ja sensoorsed organid Enamasti on nad varustatud ajuga neil on hästi arenenud meeleelundid koos muust närvisüsteemist...
Märksõnad: lind, selg, selgroog, linnud, keelikloomad, selgroogsed, skelett, sood, vereringe, kurelised, sookurg, mäger, hõimkond, isend, ainevahetus, lauk, aasia
Zooloogia - Tallinna Ülikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
13
...nesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Soomaa suuruselt teine raba, Kikepera hõlmab 6900 hektarit, on 19 kilomeetrit pikk ja 2-6 kilomeetrit lai. Idas piirab Kikepera raba Halliste jõgi ja läänes voolab Kurina jõgi (Laasioja). Ka selles rabas on palju laukaid, älveid ja rabalehtreid. Siin levivad villpea, puis-puhmaraba ning älveraba kooslused. Keset raba sügavas orus voolab Jõhve oja, mille kaldal on metsasalud sanglepa ja sookasega ning põtrade ja metskitsede sissetallatud rajad. 4900-hektarine Öördi raba on kujunenud suurema sügavveelise j...
Märksõnad: mets, raba, maastik, soomaa, kaitseala, vilsandi, rahvuspark, salu, metsad, karula, sood, lahemaa, matsalu, üleujutus, lammimets, raudna, vald
Bioloogia - Kutsekool
24 allalaadimist, 0 arvamust
2
...ustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. ...
Märksõnad: populatsioon, jänes, hiir, toiduahelosüsteem, mets, rebane, hiireviu, kiskja, territoorium, biomass, sündivus, tihane, rästik, rohutirts, laguahel
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
39
...nimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8. Kirjeldage ökoloogilise teguri ...
Märksõnad: organism, organismid, populatsioon, evolutsioon, tegur, ökosüsteem, mitmekesisus, loodusvara, molekul, loodusvarad, biomass, toiduahel, darwin, molekulid
Bioloogia - Keskkool
1325 allalaadimist, 40 arvamust
2
...on soe ja niiske. Töntsakamad, kuivema ja krobelisema nahaga konnad on kärnkonnad. Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused. Kuna sarvkate takistab looma kasvamist, vahetavad roomajad nahka. Ro...
Märksõnad: sisalik, roomajad, konnad, rohukonn, kael, vereringe, maod, kopsud, rästik, munad, kärnkonn, veri, sisalikud, jäsemed, kilpkonn, arusisalik, kere
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
5
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad j...
Märksõnad: jänes, mets, kari, vereringe, karvad, selgroog, jäsemed, närilised, küülik, delfiin, vaalad, imetaja, karihiired, kolju, mutt, delfiinid, piim
Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
2
...eneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Inimesele toovad kahepaiksed kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks. Rohukonn on pruun ja kirju kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal seevastu jätab jala eri piirkondade vöötidest koosnev muster mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ...
Märksõnad: rohukonn, konnad, kahepaiksedilm, kasvamine, kõver, eluiga, keskmine eluiga, konnakotkad, veekogude reostumine, rebaneaarmas, mägeriil, reostumine
Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
4
... jänes, hunt ja kits/põder. Herbivooria on taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumissuhe. Kasulik loomale. Näiteks lehetäi, maipõrnikas ja metskits, kes toituvad taimeosadest. Bambus -> panda jne. Taimedel on selle vastu kujunenud kaitsekohastumused (ogad, okkad, karvad jne). Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Näiteks inimene ja tema sooles elavad bakterid, algloomad, samuti takjas ja imetaja, samblik ja puu, orhidee ja puu. 3. Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. See kutsub taimedes esile mitmeid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. Näiteks sõltub taimede õite moodustumine ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Selle põhjal eristatakse lühi- (riis, kanep, tubakas) ja pikapäevataimi (kartus, oder, hernes). 4. Temperatuuri toimet saab hinnata taime arengu või aine...
Märksõnad: populatsioon, organism, biomass, organismid, maastikukaitseala, loodusvarad, ökosüsteem, looduskaitseala, põlevkivi, populatsiooni arvukus, veekogu
Bioloogia - Keskkool
16 allalaadimist, 0 arvamust
17
Taimed: Roomajad: ? Soopihl ? Arusisalik ? Soovõhk ? Rästik ? Kollane võhumõõk ? Vaskusse ? Ubaleht ? Soo-neiuvaip ? Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss ? Linnud: ? Lagesoolinnud: Kiivitaja ? Sookurg ? Tikutaja ? Punajalg-tilder ? Soo-loorkull ? Mustsaba-vigle Haudelindudest: ? Oktoobris, novem bris toimub ? Soorkurg hanede ja luikede läbiränne ? Kurvitsalised ? Roolinnud ? Ted...
Märksõnad: madalsoo, madalsood, linnud, turvas, sookurg, tikutaja, rästik, arusisalik, vaskuss, põhjavesi, parm, teder, nõod, tasandikud, põhjaveest, küllastunud
Ökoloogia - Keskkool
34 allalaadimist, 1 arvamus
11
...ohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Georges Cuvier oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajajaks. Embrüoloogia teke. 11. Täida lüngad tähtsamate etappide kohta taimeriigi evolutsioonis. 11.1.Umbes 410-440 milj a. tagasi ilmusid veekogude läheduses esimesed taimed ürgraikad. 11.2. umbes 300-350 milj a tagsi ilmusid elukooslustesse paljasseemnetaimed, mille esindajaid on Eestis looduslikult ainult 4 liiki.Nimeta need a)harilik jugapuu b)harilik kadakas c)harilik kuusk d)harilik mänd 11.3. 100- 130 milj a. tagasi arenes Maal kõige liigirohkeim taimerühm- katteseemnetaimed 11.4 Taimestiku areng Maal muutis oluliselt keskkonda(2) ( ehk , millised tagajärjed olid taimede siirdumisel veest maismaale) a)maismaal tulevaste liikide jaoks toitu b)hapnik 12. Sõnasta mõisted: 12.1. populatsioon- populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme...
Märksõnad: organism, evolutsioon, populatsioon, organismid, ökosüsteem, tegur, mets, isend, mitmekesisus, konsument, parasiit, bioloogiline, ussid, geenifond
Bioloogia - Keskkool
56 allalaadimist, 1 arvamus
9
...Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt. Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood. Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine. Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Niidud Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüü...
Märksõnad: mets, karula, metsad, järved, sood, pärandkultuurmaastik, nõlva, kalastik, soometsad, madalsoo, rahvuspark, raba, karula rahvuspark, vähk, soostunud
Loodusõpetus - Põhikool
23 allalaadimist, 1 arvamus
14
..., Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse ? Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad si...
Märksõnad: madalsoo, ämblik, tarn, linnud, madalsood, õhusaaste, turvas, imetajad, õhuke, kask, juured, hiidämblik, ristämblik, põhjavesi, kaitseala, kooslus
2
...pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel valgejänes, uruhiir kohata võib on põder. MADALSOO 57% Algaste Orgudesse, nõgudesse Toitaineid ja taimi palju Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud Kasvavad sookased ja rohttaimed Sammalde osakaal hakkab suurenema ...
Märksõnad: raba, madalsoo, tarn, turvasambladiirdesoo, linnud, paju, huulhein, õhuke, kuusk, paakspuu, kask, põder, kõrgsoo, puhmarinneamblarinne, pilliroog
Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
53 allalaadimist, 1 arvamus
47
...arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi Kukk Kull 1997 Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide hulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust tavalisemad on põder metskits halljänes rebane www kiideva ee/puisniit Ektobakterid Ümarussid Ümarussid on tegelikult üks klass ümarloomade ehk kottusside hõimkonnas kuhu kuulub üle 12 000 liigi Ristlõikes ümara kehaga ümarusside hulka kuulub suur hulk parasiitseid organisme kes on inimese seisukohast kahjulikud http://www miksike ee/documents/main/elehed/8klass/elundkonnad/9 9 1 1 htm Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga ümara ristlõikega siit ka nimetus ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid Enamik nendest väga väikesed isegi mikroskoopilised Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased keha...
Märksõnad: putuka, bioloogia, tigu, vastsed, konnad, elund, ussid, kahepaiksed, valmik, suised, kärnkonn, videoloomad, bgzm, puisniit, veekogu, sugukond, liblikad
Pärandkooslused - Eesti Maaülikool
51 allalaadimist, 3 arvamust
33
...e bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis takistavad vee aurustumist. • Kserofüütne leht Kserofüüdi (kuiva kasvukohta taluvad taimed, näiteks kõrbes, stepis, nõmmel) lehte iseloomustab tihe juhtkimpude võrk ning suur õhulõhede arv pinnaühiku kohta. Lehed on väikesed ja jäigad, kaetud paksu kutiikulaga - nii käib veevahetus ainult õhulõhede kaudu ja taim saab seda paremini reguleerida. Lisaks esinevad kohastumusena vee kokkuhoiuks tihe karvastik lehepinnal ning omadus vee puudusel kokku rulluda (aurustumise vähendamiseks). Kserofüütide üks rühm on ka sukulendid - lihakate lehtedega (aal...
Märksõnad: juur, tolm, kude, sugukond, rakk, emaka, varre, rakud, õied, viljad, rohttaimed, liht, floeem, juhtkimp, emas, mets, ksüleem, sigimik, õisik, kambium
Eesti taimestik ja selle kaitse - Eesti Maaülikool
97 allalaadimist, 6 arvamust
46
.... Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must – ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, 5 et turbalasundi all paikneb v...
Märksõnad: kaitseala, maastik, looduskaitseala, mets, raba, maastikukaitseala, haanja, administratsioon, nigula, matk, voor, sood, otepää, endla, park, kaitsevöönd
Keskkonnakaitse - Kutsekool
16 allalaadimist, 0 arvamust
11
PARIKA RABA Kreete Johani Karin Kiilaspä Kadri Sülla Asukohast • Viljandi maakonnas Suure-Jaani ja Kolga- Jaani vallas • Suurus 3426 hektarit • Turbalasundi paksus 3-8m Parika raba • Raba eriilmelise elustiku kaitseks on loodud Parika looduskaitseala • Kaitse alla võtmise aeg: 25.mai 1981 • Pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde: metsised, sookured ja tedred, hallhaigurid • Tähtsamad järved on Parika järv, Parika Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus • Mageda vee varumine • Mageda vee puhastamine • Hapniku tootmine, vastav...
Märksõnad: raba, sammal, parika raba, sookail, kanarbik, järved, neiuvaip, samblarinne, puhmarinne, sinikas, rohi, põõsarinne, männid, põõsad, puurinne, esileht
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
9
... Boletaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Harilik kukeseen Kukeseen Kukeseenelised Kukeseenelaadsed Kandseened Seened Cantharellus cibarius Cantharellus Cantharellaceae Cantharellales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi AINUÕÕSSED Meririst Karikloomad Ainuõõssed Loomad Aurelia aurita Aurelia Ulmeridae Semaeostomeae Scyphozoa Cnidaria Animalia RÕNGUSSID Hobukaan Hobukaan Kirjukaanlased Vöösed Rõngussid Loomad Haemopis sanguisuga Haemopis Hirudinidae Hirudinida Clitellata Annelida Animalia Apteegikaan; kirjukaan Kirjukaanlased...
Märksõnad: keelikloomad, animalia, kaheidulehelised, õistaimed, imetajad, lülijalgsed, linnud, üheidulehelised, katteseemnetaimed, sõnajalg, puravik, kandseened
Bioloogia - Kutsekool
10 allalaadimist, 0 arvamust
13
...ee, et suur- ja väike- konnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide. Toitumine Konnakotkad jahivad oma saaki enamasti vähe majandavatel rohumaadel, kuid ka märgaladel, põldudel ja muudel avamaastikel ning vähesel määral ka metsas. Saaki püütakse umbes 1- 2km kaugusel pesast. Suurem osa saagist püüab konnakotkas õhust, kuid võib otsida ka süüa maas kõndides. Rikkalikuks saagiks eelistab pidada varitsusjahti. Saakloomadeks on väiksed imetajad: uruhiired, mutid, vahest ka konnad ja linnud, maod ja suuremad putukad. Pesitsemine Konnakotkad on rändlinnud. Nende talvitusalad paiknevad Lähis-Idas, Lõuna-Euroopas, Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Suur-konnakotkas saabub Eestisse tavaliselt märtsi lõpus ja väike- konnakotkast võib kohata aprilli alguses. Lahkuvad septembri alguses, kuid võib ka üksikuid kohata oktoobriski veel. Konnakotkaste elupaigaks on tavaliselt mosaiikne maastik. Metsad vahelduvad niitude, karjamaad...
Märksõnad: lind, madu, kalakotkas, konnakotkas, madukotkas, kotkad, pesitsemine, merikotkas, saak, linnud, nokk, toonekurg, konnakotkad, kaljukotkas, must toonekurg
Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
10
.......................................................................................... 10 ~2~ Sissejuhatus Röövlinnud võib jagada päevasteks ja öisteks lindudeks. Päevased röövlinnud on näiteks pistrikud, viud ja kotkad, sealhulgas ka raisakotkad, kes toituvad loomade korjustest ning öisteks röövlindudeks on kakud, nt. kassikakk, kodukakk, värbkakk ja loorkakk. Kokku teatakse umbes 130 liiki kakulisi. Miks röövlindude ja ka teiste lindude arvukus Eestis väheneb? Mida saab inimene lindude heaolu saavutamiseks parandada? Millised näevad välja röövlinnu nokk ja jalad? Kõige enam ohustatud lindudeks ongi just röövlinnud, kuna enamus liike on väljasuremisohus. Seetõttu tuleb röövlinde kaitsta. Kuid kuidas seda teha ja mis mõjutab lin...
Märksõnad: lind, linnud, kakk, röövlinnud, röövlind, kassikakk, nokk, kanakull, hiireviu, merikotkas, kodukakk, loorkakk, männi, kõver, aasia, selg, närilised
Bioloogia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
4
...metsaservadel ja –sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad. Nende normaalne kehatemperatuur on 30 kraadi, seetõttu peesitavad nad hommikuti ja pärastlõunal (kuid mitte keskpäeval) päikese käes, et seda temperatuuri saavutada. Toiduks on tal igasugused putukad, ämblikud jne, keda ta enne alla neelamist raputab. Vaenlasteks aga peamiselt rästikud, nastikud, pistrikud. Ohtu kujutavad ka rebased, siilid ja mägrad, inimasulate juures ka kodukassid. Põgenedes jätab ta saba maha nagu teisedki Eesti sisalikud. Kivisisalik (Lacerta agilis)...
Märksõnad: nastik, vaskuss, rästik, madu, sisalikud, arusisalik, roomajad, maod, rebased, kivisisalik, puisniidudluiga, muster, nõmmed, ämblikud, vihmauss, laigud
Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
15
...e meie jaoks, mis takistavad meie poolt rajatud kultuuri kasvu, peame hakkama neid välja raiuma s.o. koosseisu reguleerimine. Väetamine – Metsaseadusega on keelatud otsetoimeliste mineraalväetiste kasutamine. Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2 2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana vä...
Märksõnad: mets, puistu, uuendus, hooldus, puuliik, männi, raied, lehtpuu, lageraie, kuusk, mänd, lehtpuud, metsad, puudel, torm, tormi, kuusik, ürask, muld, puit
Dendroloogia - Eesti Maaülikool
45 allalaadimist, 1 arvamus
9
............................................................9 2 SISSEJUHATUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud elama nii maismaal kui ka vees. Nad on kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad läbi naha ja kopsudega. Kahepaiksetel on niiske, märgatavate soomusteta nahk. Kahepaiksed on konkurentsivõimelisemad olukordades, kus saadaval on vähe toitu võrreldes imetajate ja lindudega, sest kahepaiksetel on hoopis erinev energiarežiim. Kolmandik maailma kahepaikseteliikidest on väljasuremisohus [2]. Ohustatud kahepaiksete suur osakaal kõigi Eestis esinevate liikide h...
Märksõnad: kahepaiksed, kärnkonn, kategooria, sugukond, muda, harivesilik, järvekonn, data, rohe, kõre, mudakonn, elupaigad, ohutegurid, punane raamat, salamander
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
18
...5,5kg), suurem kui valgejänes. Halljänese kõrvalest on peast pikem, vastu pead surutuna küündib oluliselt üle koonu. Talvel ei muutu karvastik valgeks. Saba ülalt must, alt valge. Levik: Põhja-Aafrika, peaaegu kogu Euroopa v.a. Island, Iirimaa ning suurem oma Skandinaaviast ja Soomest. Idasa ulatus Kesk-Uuraliteni. Põhja-Eestisse jõudis alles 18.-19. Saj, Liivimaal oli varem levinud. Arvukus Eestis: Toitumine: suvel peamiselt rohttaimed, eelistab liblikõielisi ja kõrrelisi. Ka talvel otsib rohttaimi, kui on kättesaadavad, aga toitub ka puude-põõsaste okstest ja koorest, eelistab haavavõrseid ja –koort. Maitseb paju, pihlakas, õunapuu. Koprograafia – oma väljaheidete söömine. Sellega seeditakse esimesel korral seedimata jäänud toiduosad uuesti ning saab lisaenergiat. Miskit ei lähe kaotsi. Sigimine; Esimene jooksuaeg algab juba veebruari lõpul, märtsi algul. Poegib 2, harva 3 korda aastas. Esimeses pesakon...
Märksõnad: uluk, mets, jaht, jänes, kits, sigimine, hirv, koerad, metskits, sugukond, jooksuaeg, sarved, põdra, sööt, jälg, kiskjalised, nugis, põder, relv
Ulukibioloogia ja jahindus - Eesti Maaülikool
61 allalaadimist, 2 arvamust
19
...poole kaitseala  pindalast .(kask,harilik mänd ja sanglepp). ? Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa  tunnusliiki. ? Leidub haruldasi samblaliike ning on rikkalik  putukafauna. ? Alam­Pedja metsades leiavad pesapaiga haruldased  kotkad ning rähnid. ? sood katavad umbes kolm neljandikku ? Kõige suurema pinna hõlmavad rabad  (ulatuslikumad: Põltsamaa ja Laeva raba) ? seejärel siirdesood ning madalsood ? Rabasaari ja laukaid ? Kevadel pesitsevad seal tedred,kotkad ja teised  haruldased linnuliigid ? Soosaared pakuvad turvalisi pesapaiku hundile ? Kaitsealal asub 12 vooluveekogu (suuremad:  Emajõgi, Pedja ja Põltsamaa) ? Üleujutuse ajal katavad rohkem kui kolmandiku  kaitseala pindalast. ? Vanajõed on tähtsad kudemispaigad   kaladele(haug,latikas) ? Seals...
Märksõnad: kaitseala, pedja, raba, metsad, sood, tarn, kalad, kotkad, põltsamaa, haug, emajõe, puudel, harilik hallsamblik, samblikud, mügri, kobras, vesirott
Ökoloogia - Keskkool
21 allalaadimist, 1 arvamus
17
... õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad ? kerged ja keskmised liivsavi mullad. Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja. Rasked mullad ? rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud. Mulla orgaaniline osa Orgaanilise aine hulk mullas võib olla väga erinev (0-50%-60%). Peamiseks orgaanilise aine allikaks on kõrgemad taimed, mis fotosünteesi käigus päikeseenergia toimel sünteesivad orgaanilisi ühendeid. Sammalde, samblike, seente ja bakterite orgaanilise ainega. Pärast organismide elutegevuse lõppu ladestub pinnale või pindmistesse kihtidesse. Algab orgaanilise aine lagundamine, mis on vastupidine fotosünteesile. Mille tulemusel tekkivad samad ained, mis algul võtsid osa: vesi, CO2, mineraalsoolad ja mingil määral soojusenergiat. Orgaanilise aine koostises võib eristada süsivesikuid, N-ühendeid...
Märksõnad: mulladuld, leet, kivim, huumus, savi, gleimullad, horisont, valdkond, turvas, lähtekivim, element, lamm, viljakus, näivleetunud, leetunud mulladoreen
Üldbioloogia - Eesti Maaülikool
94 allalaadimist, 0 arvamust
11
Märksõnad: madalsoo, sood, põhjaveest, mänd, sookask, sangleppdalsood, turismiobjektid, turvas, happeline, reljeef, neiuvaip, soovõhk, tikutaja, linnud, sookurg
Bioloogia - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
31
...ed hormoonid ja milline organ reguleerib veresuhkru sisaldust veres? 10. Maksa ülesanded organismis? 11. Kuidas tekib janutunne? 12. Nimeta neli peamist organismi soojuse kaotamise või saamise viisi? 13. Millised muutusi kutsub lihastes esile treenimine? 14. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? 15. Selgita, miks organismid ei talleta kogu toidus sisalduvat energiat? 16. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: ökosüsteem, biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. 17. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. 18. Nimeta Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriad. 19. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. 20. Miks on mõnede teadlaste seas levinud arusaam, et elu saabus Maale kosmosest? 21. Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid, millal ilmusid nende teooriad ning milliste pealkirjade all? 22. Millised...
Märksõnad: organism, organismid, viirus, kude, evolutsioon, populatsioon, mets, mitmekesisus, loodusvarad, bakterid, luud, refleks, toiduahel, bioloogia, viirused
Bioloogia - Kutsekool
92 allalaadimist, 0 arvamust
22
... see leiab aset nii mitoosi- kui ka meioosieelselt kõigis päristuumsetes organismides. ? Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleodiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. ? DNA tähtsus organismis: ? *säilitab pärilikuse informatsiooni ? *annab päriliku informatsiooni edasi 2.Rakuteooria põhisesiukohad. ? kõik organismid on rakulise ehitusega – (taimed, loomad - rakulise ehitusega) ? uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel – (1.rakud tekivad ainult rakkudest; 2.uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; 3.organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ? rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas – (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Pilet 6 1.RNA. RNA molekuli ehitus ja ülesanded. RNA – ribonu...
Märksõnad: organism, organismid, rakk, kromosoom, membraan, viirus, tuum, molekul, bakter, kromosoomid, evolutsioon, ühend, funktsioon, mitoosipiid, bakterid, rakud
Bioloogia - Keskkool
155 allalaadimist, 1 arvamus
13
...eses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd – Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik Kuusk – kastikuloo, pohla, sinilille, jänesekapsa, mustika, naadi angervaksa, sõnajala, karusambla t Salukuusik, laanekuusik Sookask – tarna, madalsoo t Sanglepp – lodu; lodumets 27. Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon – taimekoosluste vaheldumine ajas selliselt, et eelnevad kooslused oma liikidega valmistavad ette keskkonda järgmiste jaoks. (Taimed tahtmatult muudavad keskkonda sel...
Märksõnad: organism, populatsioon, kooslus, isend, konkurents, mets, ressurss, liigirikkus, kõver, organismid, suktsessioon, mitmekesisus, ökoloogia, ökosüsteem
31 allalaadimist, 0 arvamust
11
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamis...
Märksõnad: raba, sood, madalsoo, kõrgsoo, siirdesoo, rabad, rabataimed, juured, mulda, oligotroofne, sookiur, linnud, ladestumine, villpea, vaevakask, jõhvikas, tupp
Bioloogia - Keskkool
34 allalaadimist, 1 arvamus
6
...med eluks kõrbes? organismirühma ehituse või talitluse kujunemine paljude põlvkondade jooksul selliseks, mis tagab liigi säilimise olemasolevaid elutingimustes.näiteks kaktustel on lehtede asemel okkad, et vett auruks vähem; paljudeil neist on pikad juures vee hankimiseks. 30. Koloonia mõiste, näited selle kohta. Miks on selline kooseluvorm kasulik? ühte liiki isendite kasulik kooselu. Hulgakesi koos elades saavad loomad end paremini kaitsta vaenlaste eest. 31. Kuidas rikub inimene looduslikku tasakaalu? Too näited. Raiuvad metsi maha puidu ja põllumaa saamiseks, rabasid kuivendatakse turba tootmiseks, väikeste ojade asemele kaevatakse sirged kraavid, et vesi kiiremini merre juhtida. Taimestiku kadumise või muutumise tõttu kaovad sealt ka taimedest toituvad loomaliigid. Taimedeta alalt hakkavad viljakat pinnast ära kandma tuul ja vesi ning tulemuseks on nn kõrbemaastik (elut...
Märksõnad: organismid, samblik, bakterk, samblikud, bakterid, paeluss, toiduahel, rahvuspark, ainevahetus, parasitism, tarbijad, putuka, põllumajandusukest
Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist, 0 arvamust
11
...gevasti hajutatult ning marjasööjatel on neid raskem kätte saada. Kahjuks on suurimad marjaröövlid siiad ise. Jälgides liigikaaslaste paaritumist, ahmivad nad ahnelt põhjalaskuvaid marjateri. Mari areneb külmas vees kuni kevadeni ja vastsed kooruvad peale jää lagunemist aprillis. Pisikesed siiad toituvad alguses planktonist ja hiljem põhjaloomastikust. Täiskasvanute toiduspekter on lai: siia kuuluvad väikesed limused, hüdraloomad, kirpvähilised ja väikesed kalad (mudilake). Siig on kaval kala, kes oskab hästi püüniseid vältida. Ta on osav põgenema mõrdadest ja nootadest, võrkudest hiilib aga lihtsalt mööda. Siia liha peetakse delikatessiks, seda eriti soolatult. Siiavarude suurendamiseks inkubeeritakse marja kunstlikult ning koorunud maimud lastakse merelahtedesse. Looduses ohustab teda talvine veekogude hapnikupuudus. Looduskaitse alla ei kuulu. ...
Märksõnad: selg, nastik, sisalik, suurkõrv, kõre, selgroogsed, eesti selgroogsed, õgija, arusisalik, mudakonn, punaselg, veekogu, kakk, kull, lind, marja
Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
4
...ad, tuhkrud ja mõned linnud. Rästikut kaitstakse Eestis. Vaskuss: Vaskussi ladinakeelne nimetus on Anguis fragilis. Ta võib kasvada kuni 60 cm pikkuseks, aga sellest poole moodustab saba. Ta on levinud kogu Euroopas. Mõningates paikades kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid. Vaskuss on aeglane ja seega ka kaitsetu loom. Sellepärast on ta kerge saak vaenlastele, kuid tal on kaitseks kergesti äratulev saba. Vaenlased on näiteks rästikud, nugised, rebased. Vaskussil on jäsemete algmed. Ta kuulub looduskaitse alla. Roomajatest üldiselt: Roomajad on soojalembesed loomad. Nad elavad nii vees kui ka maismaal. Roomajad on kõigusoojased. Osadel roomajatel pole jäsemeid. Roomajad sigivad ainult kuival maal. Enamikul neist arenevad järgla...
Märksõnad: roomaja, rästik, arusisalik, nastik, roomajad, kivisisalik, vaskuss, ussid, sisalikud, mais, rebased, konnad, eluiga, järglased, segametsad, sood
Bioloogia - Põhikool
22 allalaadimist, 2 arvamust
8
Slideshow
Märksõnad: kaitsealused loomaliigid, loomaliigid, kaitsealused, kalad, saarmas, pähklinäpp, harjus, säga, naaritst, euroopa naarits, lendorav, suurkõrv
Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
21
...uke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männ...
Märksõnad: mets, kanarbik, pohl, männi, jänes, marja, marjad, emas, hunt, nugis, metsnugis, põder, puit, mänd, põdra, varre, risoom, kask, valgejänes, nõmme
Bioloogia - Kutsekool
25 allalaadimist, 0 arvamust
37
... kaks korda rohkem toitesooli. Mullaviljakuse suure erinevuse tõttu erinevad madalsood ja rabad teineteisest kardinaalselt ka taimkatte poolest. Madalsoo taimkate on kõige liigirikkam ja rabade oma kõige liigivaesem. Rabas kasvab spetsiifiline taimkate, kus domineerivad kääbuspõõsad ja turbasamblad, rabade taimkate erineb selgesti madalsoode omast, kus valitsevad rohttaimed. Siirdesoos kasvavad nii madalsoo- kui rabataimed, kuid ka siirdesoodele iseloomulikud taimed. Rabataimed kasvavad peamiselt mätastel, kus mineraalaineterikas põhjavesi ei ole taimedele kättesaadav, madalsoo- ja siirdesootaimed aga mikroreljeefi madalamates osades ja läbivoolulistes kohtades. Eesti soode põhitüüpideks jaotumine on esitatud tabelis 2. Selgub, et erinevad allikad annavad erineva pindalalise jaotuse. Tabel 2. Eesti soode jaotumine põhitüüpideks pindala järgi (ha) Soo EMMTUI, 1964 ...
Märksõnad: mets, sood, kuivendus, raba, madalsoo, puistu, kraavid, lämmastik, muld, rabad, siirdesoo, põllumajandus, gaas, metsamaa, märgala, liigniiskus, turvas
Geoloogia - Eesti Maaülikool
36 allalaadimist, 1 arvamus
13
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eel...
Märksõnad: mets, vesiroos, järved, luts, karpkala, veekogu, selg, koger, õied, ahven, pohl, haug, varre, emas, särg, õisik, mänd, jänes, palumetsad, rebane
Bioloogia - Kutsekool
50 allalaadimist, 0 arvamust
20
Eesti Loomastik Üldiselt ? Loomade tähtsamad elupaigad on mets,  avamaastik ja veekogud.  ? Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on  rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu.  ? Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui  maapinnal. Loomariik ? Loomariigi võib jagada kaheks suureks  rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. ? Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki  selgroogseid.  ? Selgroogsed loomad asustavad kõiki  elukeskkondi.  Eesti loomad ? Eestis on...
Märksõnad: mets, linnud, imetajadlad, roomajadhepaiksed, putuktoidulised, mink, nastik, peipsi, lest, elupaigad, metsamajandus, selgroogsed, selgroogsed loomad
Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist, 1 arvamus
5
...isasse kuuluvate liikide isendite ja eksemplaride, nende osade või nendest valmistatud toodete väljaveo ja sissetoomise kohta kehtivad väga ranged piirangud. II lisasse kantud liigid (üle 2500 looma- ja 30 000 taimeliigi) ei pruugi olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. Eesti liikidest kuuluvad siia sookurg ja must-toonekurg, kõik kullilised ja kakulised, lisaks meil tavalised jahiloomad, nagu ilves, hunt ja karu. Samuti kõik Eesti käpaliste liigid ning kaitsealused kivistised. Nende puhul nõutakse ainut väljaveoluba. Seega ei ole rahvusvaheline kaubitsemine nendega keelatud, kuid toimub kontrolli all. III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja välja- veo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. Ebaseaduslik kaubitsemine taimede ja loomadega on maailmas üsna ta...
Märksõnad: konventsioon, keskkonnakaitseooduskaitseala, kaitsealad, märgalad, sood, envir, punane raamat, ühinenud, toonekurg, rahvusvaheline koostöö, koostööd
Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
2
Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos – Erinevat liikide kasuli koo...
Märksõnad: metsad, ökosüsteem, tegur, kisklus, kiskja, lehetäi, parasitism, sümbioos, konkurents, kommensalism, soojuskiirgus, tarbijad, suhe, metsaökosüsteem
Bioloogia - Keskkool
146 allalaadimist, 7 arvamust
19
...ski ei kao lõpmatusse vaid muundub millekski muuks. III.Everything Is Always Changing Kõik muutub pidevalt. IV.There Is No Such Thing as a Free Lunch Mitte miski ei tule niisama. 19. Ökosüsteemi ehitus:Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. Elukoosluse moodustavad kõik organismid ökosüsteemis. Ökosüsteemid on näiteks järv, meri, niit, mets, raba, park, kõrb, akvaarium. Ökosüsteemi tähtsamaiks omaduseks on isereguleerumine, mis realiseerub seoste kaudu toiduahelas ja aineringetes. Kõige lihtsamaks regulatsioonimehhanismiks ökosüsteemi talitlemisel on toitumisseosed, milles toimub ainete ja energia muundumine. I. Biootiline-Elus osa sellest-taimed, loomad ja muud elusorganismid II. Abiootiline- Eluta osa sellest-tuul, päike, vesi jne, jne. 20. Produtsendid- Orgaaniliste ainete tootja.ntx:taimed,autotroofsed bakterid Konsumendid...
Märksõnad: öko, organism, kooslus, maastik, ökosüsteem, isend, organismid, populatsioon, ökoloogia, mets, kliima, äike, muld, toiduahel, biomass, pidev
Ökoloogia - Eesti Maaülikool
181 allalaadimist, 2 arvamust
27
...• Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. • Kuldnokk on väga seltsiv ja uudishimulik lind, kes väljaspool pesitsusaega tegutseb alati salkadena või koguni suurtes parvedes. Hiireviu • Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. • Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. • Hiireviu on looduskaitsealune liik. Roherähn • Roherähn on teisest Eesti rohelist värvi rähnist - hallrähnist - pisut suurem, suur-kirjurähnist on ta aga koguni üle kahe korra suurem. • Olemas on tal ka rähnidele omane suur ja väga tugev nokk ning ilus sulestik. Laanekuklasne • III kategooria kaitsealune liik Eestis • Levinud peamiselt Ida-Eestis • 1964 a. Loodi tema jaoks Padakõrve kaitseala mis oli tollas NSV liidus esimene sipelgakaitse...
Märksõnad: hiir, puisniidud, sisalik, nokk, hiireviu, kanarbik, kuldnokk, puisniit, vaskuss, kivisisalik, lind, kask, paju, mänd, rästik, puurinne, põõsarinne
Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
7
............................................................................6 1 Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne. männimetsi. Varjepaikadena kasutab n...
Märksõnad: arusisalik, põdra, vereringe, roomaja, sarved, põder, haistmineopsud, põdrad, rinnakorvarvadehatemperatuur, vahesein, nägemine, jäsemed, männi
Bioloogia - Põhikool
17 allalaadimist, 0 arvamust
37
...e elada, sest toitumisvõimalused on väikesed. Kiskjatest võivad madalsoos elada mäger, hunt või rebane aga neid on küllaltki vähe . Kisklus toimub äblikute ja sipelgate vahel. Konkurents Madalsoodes toimub konlurents põhiliselt lindude vahel . Näited : punaselg-õgija-kadakatäks-metskiur;suurkoovitaja-sookiur SUURKOOVITAJA SOOKIUR Taimtoidulisus Taimitoidulised loomad on näteks madalsoos jänes ja uruhiir. Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on madalsoos taimed. Turbasammal , soomänd, paakspuu, parkhein, kärbseõis jne . TURBASAMMAL PAAKSPUU Esmased tarbijad ehk herbivoorid Madalsoos võivad nendeks olla jänesed, mitmesugused putukad, kes madalsoos elavad. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Madalsoodes näiteks Rohe-kärnkonn, krabiämlik, aurusisalik, vaskuss. Tipptarbijad Madalsoo...
Märksõnad: madalsoo, second, ämblik, vaskuss, madalsood, sookurg, rohe, turbasammal, paakspuu, palderjan, madalsoo taimed, tarbijad, kärnkonn, linnud, sümbioos
Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
1
...gi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimevarsi, mida mööda vastne enne moonet veest välja ronib. Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli ...
Märksõnad: ökosüsteem, tiik, konnad, taimestik, veekogu, toiduahel, kahepaiksed, plankton, kiilid, vastsed, toiduvalik, kahetiivalised, mardikad, kärbsed, sääsed
Bioloogia - Keskkool
52 allalaadimist, 0 arvamust
5
...rgendikel. Saared, Lääne- ja Põhja-Eestis. Nõmmemets – kuiv liivased alad, hõredad ja aeglase kasvuga, metsad kõige kuivematel leedemuldadel – happeline muld okasmetsadel, pole huumushorisonti. Levinud on ranniku- ja sisemaaluited. Männikud liigivaese alustaimestikuga,aga hästi arenenud samblikud. 2 kkt. Sambliku kkt – reljeef tasane või lainjas, põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Alustaim valdavalt puhmastaimed, sambla-samblikurinne, põhjavesi sügavamal kui 3m. Kanarbiku kkt – reljeef nõrgalt künklik, ülekaalus kesk ja jämeliivadm põhjavesi 1-2m sügavusel, alustaim puhmas, lehtsammalde osatähtsus kasvab. Põhja-Eesti saartel, Peipsi põhja kaldal. Palumetsade tüübirühm- kasvavad maapinna kõrgematel osadel (mõhnastikud, kühmud). Muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi harilikult sügavamal kui 2 m. Levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde- Põhja- ja Lääne-Eestis n...
Märksõnad: metsad, reljeef, männi, kuusk, raba, kask, põõsarinne, taimestik, lähtekivim, muld, mänd, samblarinne, samblad, lepp, rohurinne, moreen, põhjavesi
15 allalaadimist, 0 arvamust
10
...ena pesitseb siin naerukajakas. Arvukalt on vesikanu ja partlasi. Tihedamassse roostikuossa hoiab hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari, 1985) Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud on metssigade meelispaik sest siin on inimese häiriv mõju väike (Haberman, 2003). Kiskjatest on tähtsamad kärp, mink, rebane ja kährikkoer, kelle toidubaas roostikus sõltub mügri, lindude ja näriliste arvukusest (Kumari, 1985). Alal tervikuna võetult domineerib kaaluliselt piklik jõekarp, biomassi kaalu osas, aga vesikakand. Põhjaloomastikus leidub veel ka suru...
Märksõnad: matsalu, roostik, rannaniit, kooslus, rand, kukk, taimestik, laht, mullad, rannaniidud, põhjaloomastik, part, matsalu laht, kasvukohatüüp
Eesti biotoobid - Eesti Maaülikool
8 allalaadimist, 0 arvamust
9
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjur...
Märksõnad: männi, mänd, puistu, muld, lõhe, puit, harvendusraie, lageraie, kase, mullad, käbid, turvas, värske, kask, hooldamine, puuliik, õhuke, lähtekivim
Metsandus - Kutsekool
6 allalaadimist, 0 arvamust
21
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekoos...
Märksõnad: metsad, rohumaa, botaanika, floora, taimestik, rohumaad, reljeefs, muld, männi, raba, kuusk, kask, mänd, kase, põõsarinne, tarn, lähtekivim
Eesti taimestik - Tartu Ülikool
9 allalaadimist, 0 arvamust
24
...teks puhmastaimedeks on sookail, kanarbik, küüvits ja murakas. Madalsoodes on turbakiht õhuke ja veetaseme kõikumised suured. Taimestikus valitsevad tarnalised ja kõrred, kelle juured ulatuvad mineraalmulda. Rabastuvates soometsades, siirdesoodes, hakkab tarnade kõrval võimu võtma turbasammal, puudest kasvavad siin kidurad sookased, mõningal määral ka lepad, kuused ja männid. Alusmetsas on märjemates kohtades iseloomulikud lodutaimed, turbasammalde kasvualal saavad kasvada juba rabametsadele iseloomulikud liigid. Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab. Alustaimestikus valitsevad tüüpilised rabataimed: turbasamblad, villpead, rabamurakad. Puhmastest on enam levinud sookail ja sinikas, kohati ka kanarbik. Märgalade taimestik koosneb taimedest, mille juured suudavad pidevat vees olemist. Mõned maailma suurimatest...
Märksõnad: raba, sammal, sood, küüvits, huulhein, marja, sookail, mets, marjad, varre, turbasammal, rabad, õied, murakas, sinikas, turvas, samblad, varred
Loodusõpetus - Põhikool
10 allalaadimist, 0 arvamust
10
...d 5 Lipiidid Ained mis on vees lahustumatud apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained Nt bensiin tärpentin teataval määral piiritus 5 1 Rasvad õlid glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped Taimeõlid 5 2 Vahad rasvhape+rasvalkohol Mesilasvaha lehepinnal taluõuntel Fosfolipiidid Steroidid 5 3 Terpenoidid Neid 3 rühma: 5 3 1 Terpeenid ehk monoterpenoidid ühest terpenoidi ühikust Nad väga taimsed loomades praktiliselt pole 5 3 2 Karotinoidid ehk oligoterpenoidid mõnded terpeeni ühikud kokku Karotinoidid pigmendid asuvad plastiidis 5 3 3 Kautðuk ehk polüterpenoidid Kaitseaine eelkõige taimede piimmahlas Piimmahla võililles kummi viigipuu kummipuu piimalillelised 6 Nukleiinhapped 7 Alkaloidid 8 Fenoolsed ühendid 8 1 Aromaatsed ühendid monofenoolid Lõhnavad sageli Vaniliin kohvhapped – kohvi lõhn Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed ...
Märksõnad: juur, kude, rakk, varre, seen, juured, koed, sibul, pung, fotosüntees, võsu, risoom, mükoriisa, taimerakk, mugul, rakud, pungad, lehelaba, varuaine
Botaanika - Tallinna Ülikool
58 allalaadimist, 2 arvamust
5
Variant A 1. Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus ...
Märksõnad: mets, seen, raba, taimeliik, turvas, turbasammal, mänd, metsatüüp, sood, metsad, harilik mänd, puisniit, arukask, kuusk, harilik kuusk, jõhvikas
16
...elupaikade poolest. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud vaid selleks ette nähtud kohtades. Rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks tuleb luba saada kaitseala valitsejalt. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine, maastikusõidukiga sõitmiseks tuleb saada luba kaitseala valitsejalt. Matkarajad Endla järve matkarada (8,5 km) Rajale jäävad sellised loodusväärtused nagu Kaasikjärve raba, Endla järv (287 ha), lodukaasik, Endla puisniit, Mustjõgi, Kaasikjärv, Männikjärve raba, Männikjärv ning erinevad metsakooslused. 10 000 aastat tagasi oli ala üks suur veeväli, mis hakkas kliima soojenedes kinni kasvama. Endla järv on üks Suur-Endla järve jäänukeid. Järv on kala- ja linnurikas. Veetaseme alanemise tõttu on järvepõhi hakanud taimestuma ja soostumine kiireneb. Kaasikjärve raba ilu saab nautida ka linnuvaatlustornist. Rada kattub enne Toomale jõudmist Männik...
Märksõnad: endla, kaitseala, raba, looduskaitseala, endla looduskaitseala, jõge, rabad, jõgi, põltsamaa, järved, kanal, jõed, kodulehekülg, järva, kõrgustik
23 allalaadimist, 3 arvamust
27
...ja vagumus on soostiku pinnareljeefis nõrgalt märgatav lameda nõona. Nagu soo mineraalpõhjal, nii on ka pinnareljeefis poolsuletud nõgu, kuhu valguvad ümbruse pinnaveed ning tekitavad omalaadse, mõnevõrra aabasoodele iseloomuliku veerežiimi. Soo laienemise vältimiseks on 20 saj. algul lagesoo ja metsa piirile kaevatud kraavid, kus vesi suundub Purtse-, Taga ja Pungerja jõkke. [] [] Soostiku lõunapoolses osas valdab puis- ja laukaraba, põhjaosas on ülekaalus lodualad ning vesised lagerabad. Piirkonna keskosas, äravooluta nõgusal alal laiuvad ulatuslikud märed. [] Veestik Muraka soostiku vetevõrk koosneb avaveelises osas paljudest üksiklaugastest ja laugastikest. Laugaste suurim läbimõõt on kuni 400 meetrit, enamik jääb siiski 20–40 m vahemikku, sügavus küünib 1–3 meetrini. Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Muraka soostik toitub ka sademetest ja moreeniveest. Eesvooluks on T...
Märksõnad: raba, kaitseala, turvas, sood, siirdesoo, matk, madalsoo, metsad, looduskaitseala, tarn, järved, vald, taimestik, rabad, maastik, lage, jõgi, ülem, lind
Keskkond - Tallinna Ülikool
17 allalaadimist, 0 arvamust
13
... suurem läbipaistvus 10, 1 m mõõdeti 1977.a. Nohipalu Valgjärves Kaldapiirkonna taimed: 1. Kaldataimed- kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed ,mille alamosa asub kevadest sügiseni vees. Sügisel taimede maapealsed osad surevad ja ebasoodsad perioodid (tavaliselt talve) elavad nad üle mudas asuvate uuenemispungade kaudu. Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui. 2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: • Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton • Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele • Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. • Kui vees on palju...
Märksõnad: mets, rinne, metsad, niit, järved, rohurinne, kooslus, puurinne, põõsarinne, organism, sini, organismid, kask, samblarinne, tarn, ökoloogia, salu, pohl
31 allalaadimist, 1 arvamus
14
...mp -- kambium puudub; avatud juhtkimp -- kambium olemas. Aastarõngad - Parasvöötmealade taimede teispuidus võib eristada aastaringe (iga-aastast juurdekasvu). Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikese diameetriga kitsaid trahheiide ning rohkem puidukiude ja põhikudet. Varre tüübid: puitunud – puud, põõsad uhmad; rohtne – ühe-,kahe- ja mitmeaastased taimed, mono- õitsevad üks kord; polükarpne – õitsevad mitu korda elu jooksul Lehe tunnused - taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid, dorsoventraalse sümmeetriaga; ülesanded – fotosüntees ja hingamine; Liit- ja lihtleht, - Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust; Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest; roodumine - Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud. sulg-, sõrm-...
Märksõnad: kude, juur, mets, tolm, metsad, rakk, varre, kooslus, epiderm, rakud, õied, liht, rohttaimed, raba, järved, rohumaad, kambium, juhtkimp, viljad, kestad
Eesti taimestik ja selle kaitse - Eesti Maaülikool
34 allalaadimist, 0 arvamust
1
...äetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 – 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes so...
Märksõnad: reostus, turvas, põhjavesi, sood, raba, sademete, väetamine, siirdesoo, mineraalvesi, põllumajandus, villpea, madalsoo, turbasammal, rabataimed, sootaimed
Geograafia - Põhikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
30
...ne • Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: – organismid e. biootiline osa – eluta osa e. abiootilised osa • Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veerežiim 3.mineraaltoitumise režiim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid • autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid • 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 • heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: – Konsumendid e. tarbijad; – redutsendid e. lagundajad. Konsumendid • Vastavalt toidu allikale: – Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid – organismid, kes toituvad ainult taimedest – Teisesed konsumendid e lihasööjad – kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: – esimese astme kiskja –fütofaagi sööja...
Märksõnad: produktsioon, toiduahel, organismid, kiskja, tarbijad, omnivoor, parasiidid, püramiid, troofiline tase, omnivoorid, konsumendid, toiduvõrgustik
88 allalaadimist, 2 arvamust
9
...inevad linnuliigid söövad erinevat toitu- seemneid, marju, pähkleid, putukaid ja teisi väikeseid loomi. Putuktoidulised linnud on põõsalinnud, lehelinnud, tihased, ööbik, kuldnokk jpm. Nemad toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Kalad söövad meelsasti konnakudu ja kulleseid. Konnad on aga toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konna toidust modustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad ka sihktiivalisi (tidid ja tirtsud) ja nälkjaid. 6 d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naari...
Märksõnad: matsalunarbik, tarbijad, seen, organismidlad, linnud, lind, laine, sümbioos, konnad, märgala, ökosüsteem, hallhaigur, taimtoidulisus, konkurents
Bioloogia - Keskkool
24 allalaadimist, 0 arvamust
19
... lk11 Mäger lk13 Ahm lk14 Võtmesõnad lk16 Kasutatud materjalid lk17 2 Sissejuhatus Perekondade ja liikide arvu poolest on kärplaste sugukond kiskjaliste seltsi rikkamaid. Ta hõlmab 65 – 70 liiki, mis jagunevad 24 – 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vahel (Loomade elu 1987). Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120 –150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva jässakas, massiivne. Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talv...
Märksõnad: kärp, naarits, talv, metsnugis, kivinugis, nirk, tuhkur, emas, selgroogsed, eesti selgroogsed, mink, jooksuaeg, saarmas, mais, mäger, kere, pimedad, kiskja
Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist, 0 arvamust
16
...le. Tema teooriat ei tunnustatud. Charles Darwin (1809-1882) Inglise loodusteadlane. „Liikide põlvnemisest” Liigitekke mehhanism-looduslik valik (muutlikkus ja olelusvõitlus). Loodusliku valiku Liigid ei ole loodud, vaid põlvnevad varem elanud liikidest. See teooria leidis tunnustust. 3,7-4 miljardit ainuraksed a tagasi prokarüoodid 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, lülijalgsed veest? maale sõnajalgtaimed 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed ? 300-350 MAT paljasseemneta...
Märksõnad: evolutsioon, isend, muutlikkus, alleel, kohastumus, alleelid, mutatsioon, populatsioon, mutatsioonid, geenid, organismid, isolatsioon, kromosoom, kohastumine
Bioloogia - Keskkool
37 allalaadimist, 0 arvamust
6
...n toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Troofilised tasemed moodustavad troofilise püramiidi ehk toitumispüramiidi: I 1 Produtsendid Taimed, mõned bakterid, teostavad fotosünteesi 2 Konsumendid II 2.1 Primaalsed Loomad, kes söövad konsumeerid taimi; vastne, püü, tigu, inimene, vesikirp jt. III 2.2 Sekundaarsed Taimtoitlaste sööja ehk konsumeerid kiskja; rästas rebane, inimene, koger jt. IV 2.3 Tertsiaalne Tippkiskjad; ilves, ...
Märksõnad: organism, populatsioon, organismid, toiduahel, ökosüsteem, biomass, püramiid, isend, konsumendid, bakterid, kiskja, biootilised, karpkala, sekundaarsed
Bioloogia - Keskkool
80 allalaadimist, 1 arvamus
7
...ides DNA mutatsioone. o Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, see soodustab naharakkudes D- vitamiini sünteesi. ? Milline on temperatuuri mõju organismidele? o Kõigusoojaste organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. o Imetajad ja linnud on püsisoojased. o Taliuinakusse jäävad karu ja mäger. o Püsisoojaste loomade kaitsekohastumused on seotud külmaperioodil esineva toidupuudusega. ? Kuidas iseloomustada ökoloogilise teguri toimet organismile? o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. o Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism ...
Märksõnad: organism, organismid, tegur, populatsioon, ökosüsteem, biomass, mullastik, loodusvarad, keskkonnastrateegia, säästlik, kõrb, metsad, infra
Bioloogia - Keskkool
63 allalaadimist, 0 arvamust
13
...ad ? Mittesuguline ? Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) ? Vegetatiivne – erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid ? Autotroofid – ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) ? Heterotroofid – kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) +DISSIMILATSIOON(lagundamine) 4. Kasvamine ja areng ? Kasvamine – mõõtmete muutumine ? Areng – uuete tunnuste, omaduste omamine VAEMOONE JA TÄISMOONE – putukatel moondega areng ? Otsene areng – silmaga nähtav, järglased sarnased ? Moondega areng – ei sarnane vanematega (kanad, konnad) Vaemoone Muna ?vastne?valmik (nt prussaka...
Märksõnad: rakk, kude, funktsioon, organism, molekul, membraan, tuum, bioloogia, ensüüm, hormoonid, seen, lipiidi, tsütoplasma, ainevahetus, sahhariid, vakuool
Bioloogia - Keskkool
230 allalaadimist, 4 arvamust
12
... valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas peatükis tutvustatakse erinevaid niitusid, nii loodusliike kui inimese looduid. Neljandas peatükis loetletakse niidul elavaid loomi. 1. NIIDU ÜLDISELOOMUSTUS Sõnal niit on seos sõnaga niitmine. Niitmine ei lase noortel puudel ja põõsastel kasvada ja nii kasvavad niidul ainult rohttaimed. Puude ja põõsaste kasvu piirab ka loomade karjatamine. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. (1) Niitude hulka kuuluvad heina- ja karjamaad. Niidu taimkate esineb kamarana ehk sellise taimevaibana, milles rohttaimede juured ja maaalused varred on tihedalt läbi põimunud. (1) Niit on avatud maastik, see tähendab, et siin ei ole enamasti puid ega põõsaid, mis annaksid varju päikese, tuule ja vihma eest. (1) Niidul on palju valgust, sest siin ei kasva eriti puid ja põõsaid. Seetõttu on niidu...
Märksõnad: niidu, niit, taimestik, niitmine, liigirikkusohttaimed, imetajad, varre, karjatamine, loomastik, loodusõpetus, bakterid, kuresoo, looniit, maapind, jõed
Bioloogia - Põhikool
32 allalaadimist, 2 arvamust
Muu