Eesti Vene tsaaririigi koosseisus - sarnased materjalid

talurahva, omavalitsus, talupojad, liivimaa, usuvahetus, baltisakslased, vallasvara, talurahvaregulatiiv, õigeusk, millesse, magasivili, majanduslike, kroonupalat, kirjakeel, pärisorjus, usuvahetusliikumine, eesti ajalugu, seminar, perno, linnaseadus, ajakirjanduse, aleksander i, aleksander, linnapea, linnavolikogu, vallakogukond, omavalitsusorganid
2
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endil...
Märksõnad: talurahva, liivimaa, omavalitsus, masing, talupoegoormisreutzwald, faehlmannubermangud, balti kubermangudalevipoeg, eesti kirjanik, johann köler
Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist, 0 arvamust
4
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik – esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 – Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a – Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 – Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 – 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 – Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 – blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldis...
Märksõnad: kubermang, talurahva, aleksander, koormised, hurt, aleksander i, jakobson, talupoeg, aleksander ii, balti kubermangud, kubermangud, talurahva seadus
Ajalugu - Keskkool
61 allalaadimist, 0 arvamust
47
..................................................................... 32 Majanduspoliitika...................................................................................................................... 32 Balti Hertsogiriik....................................................................................................................... 33 Vestlusteema: Võõrvõimude vahetumine Eestis....................................................................... 33 Veebruarirevolutsioon............................................................................................................... 35 Kuidas hinnata Eesti iseseisvumise seisukohalt Venemaa ja Saksamaa vahelisi läbirääkimisi Brestlitovskis?....................................................................
Märksõnad: rahvus, revolutsioon, partei, kubermang, tsaar, raudtee, poliitika, britannia, sündmus, suurbritannia, maapäev, pööre, maailmasõja, liin, kapital
Ajalugu - Keskkool
256 allalaadimist, 8 arvamust
2
Põhjasõja konspekt
Märksõnad: venelased, peeter i, kuningas, liivimaa, talurahva, vene väed, sõjategevus, peipsi, kagu, eremetjev, narva lahing, vägi, karl xii, põhjasõja
Ajalugu - Keskkool
84 allalaadimist, 2 arvamust
3
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused ? Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. ? Valitseva usundina säilis luterlus. ? Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) ? Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. ? Viidi läbi restitutsioon...
Märksõnad: rahvus, jannsen, omavalitsus, kaotamine, kalevipoeg, hurt, talurahva, jakobson, piiramine, rahvaluule, reiman, kreutzwald, faehlmann, postimees, masing
Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist, 0 arvamust
5
1. Balti kubermangude valitsemiskorraldus. • Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. • Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. • Kubernerile alluv oli asekuberner. • Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. • Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) • Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. ...
Märksõnad: talurahva, haridus, kuberner, talurahvaseadus, kroonu, hurt, trükisõna, talurahva omavalitsus, talupoeg, usuelu, isamaa, viin, põllumajandus, pärisorjus
Ajalugu - Keskkool
25 allalaadimist, 0 arvamust
3
Eesti Vene tsaaririigi koosseisus KEISRINNADE SAJAND Balti erikord (suurvõim on aadli rüütelkonna käes) Põhja-Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maan...
Märksõnad: liivimaa, talurahva, mõisnik, katariina, klassitsism, valgustus, kunst, kirik, talurahvas, pastor, katariina i, arhitektuur, talupojad, pärisorjus
Ajalugu - Keskkool
57 allalaadimist, 2 arvamust
8
... I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vastase liidu sõlmimisele ning Poola ja Venemaa lähenemisele aitas kaasa ka endine Liivimaa rüütelkonna maanõunik J.R.von Patkul, kes oli kritiseerinud ägedalt Balti kubermangudes läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. • Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: - 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda. - Kuningas Karl XI surm 1697; troonile pääses tema alles 15 aastane ja ...
Märksõnad: talurahva, talupoeg, mõisnik, liivimaa, pärisorjus, kirik, omavalitsus, vald, põhjasõja, talupojad, kuningas, talurahvas, põllumajandus, balti erikord
Ajalugu - Keskkool
123 allalaadimist, 3 arvamust
2
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigus...
Märksõnad: mõisnik, talupoeg, talupojad, omavalitsus, talurahva, balti erikordrikord, kihelkonnakool, vennastekogudused, seminar, vallaseadus, talurahva omavalitsus
Ajalugu - Keskkool
178 allalaadimist, 5 arvamust
3
1. Balti erikord 1710–1850 (1710-1762, 1796-1850) • talupoegade koormiste kasv tõus • Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline • pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused • valgustusaeg ja mõtted muutuvad • Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi ...
Märksõnad: talupoeg, talurahva, mõisnik, talupojad, kuberner, kirik, liivimaa, erikord, teotöö, mõisnikud, reform, pärisorjus, asehaldus, kindralkuberner
Ajalugu - Keskkool
126 allalaadimist, 2 arvamust
2
...el on mõlema riigi ajaloos tähtis roll. Need südmused aitasid kaasa ühtsete riikide tekkeks. Kas ka 19. sajand oli eesti ajaloos pöördepunktiks ? Esimeseks tähtsamaks sammuks oli 1816 aastal vastu võetud seadused, millega vabastati talupojad pärisorjusest. Nende seadustega keelati lõplikult talupoegade ost ja müük, talupoeg võis omada vallasvara, sõlmida lepinguid, kuid ei saanud vahetada elukutset. Nende liikumisvabadus oli siiski piiratud, kuna nad vabastati maast lahus ja nad pidid maad rentima mõisnikelt. Järele mõeldes võib väita, et nende seadustega muutus vaid talupoegade juriidiline seisund – talupoegadest sai vaba talupoja seisus. Ka said talupojad seadustega perekonnanimed. 1816. aasta seadus oli tähtis samm, kuid palju enam viis edasi 1849 aastal vastuvõetud se...
Märksõnad: talupojad, talupoeg, pöördepunkt, haridustase, vallaseadus, jakobson, jansen, hurt, liidrid, talurahva, ärkamine, eesti rahvas, koolikohustus, lahus
Ajalugu - Keskkool
54 allalaadimist, 1 arvamus
3
...na ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. 7. Estofiilide liikumine. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. 8. Rahvuslik liikumine. Eeldused: (neid oli kolm). ? 19. saj II p. oli üles kasvanud uus põlvkond kes olid sündinud vabadena mitte pärisorjadena. ? Talude...
Märksõnad: talurahva, talupojad, jannsen, talurahva seadus, estofiilid, liivimaa, jakobson, koorid, ratsionalism, talurahva seadused, maksud, sündmus, üldlaulupidu
Ajalugu - Keskkool
25 allalaadimist, 0 arvamust
3
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate ta...
Märksõnad: talupoeg, talupojad, kari, talurahva, mõisnik, talud, põhjasõda, pearahamaks, magasiait, mahtra, vallavanem, tartu ülikool, perekonnanimed, pietism
Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
24
... ? Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) ? Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 sakslanna ) 9 aasta...
Märksõnad: armee, rahvus, istid, hitler, talupoeg, punaarmee, tallin, vabariik, kommunistid, stalin, maailmasõja, kriisi, lenin, eesti vabariik, partei, kubermang
Ajalugu - Kutsekool
218 allalaadimist, 3 arvamust
5
...ehk venestamine.Eestis üritas ta piirata ka Luterliku kiriku eesõigusi. Eesti suhtes oli kindalsti parem Aleksander. Tema kaotas pärisorjuse ja taasavas Tartu Ülikooli. Nikolai püüdis aga peale suruda vene keelt ja vene õigeusku. Eesti 19. sajandi I poolel: 5.Mida kujutas endast Balti erikord ja kellele see oli kasulik? Balti erikord oli Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riig kooseisus. See oli kasulik siinsele baltisakslasele, sest tal lubati säilitada pärisorjus, kõik asjaajamised käisid saksa keeles. 6.Miks hakati 19. sajandi algul taotlema uuendusi? Talurahvas ei olnud olukorraga rahul. Nähti, et kui näiteks pärisorjus kaotada ja talurahvale rohkem iseseisvust anda, siis teevad nad ka parema meelega tööd. Sellega pandi ka alus iseseisvale ja ...
Märksõnad: orjus, talurahva, pärisorjus, talurahvas, territoorium, liivimaa, talurahvaseadus, orjad, orjandus, monroe, nikolai, kompromiss, missouri, aleksander
Ajalugu - Põhikool
37 allalaadimist, 2 arvamust
2
Mida tõid talupojale kaasa 19. sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatii...
Märksõnad: talupoeglurahvalupojad, pärisorjuslurahvaseadus, omavalitsuslurahvaseadused, võlg, pärandamine, ostmine, liivimaa, teoorjus, korrastamine
Ajalugu - Keskkool
98 allalaadimist, 5 arvamust
2
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused ? Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); ? Toimusid muutused mõisnike elulaadis – suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; ? Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; ? Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 ? Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; ? Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine ? Toimus teokoormiste normeerimine; ? Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; ? Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega...
Märksõnad: talurahva, talupoeg, talurahvas, kirik, mõisnikud, liivimaa, talupojad, sakslased, omavalitsus, teotöö, koormised, õigeusk, kodukariõigus
Ajalugu - Keskkool
207 allalaadimist, 7 arvamust
3
Ajaloo kontrolltöö I 1. Rahvastiku olukord pärast põhjasõda: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati – olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia – surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida- Euroopas ja sadamad. 2. Balti erikord – asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, valitsevaks jäi luteri usk, riigimõisate restitutsioon ja tollipiir. 3. Maapäev – rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad – taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon – mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon – näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega ...
Märksõnad: talurahva, katariina ii, katariina, jansen, talupojad, saksa kultuur, omavalitsus, teoorjus, pearahamaks, vallasvara, streik, talud, mõjuvõim
Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist, 1 arvamus
6
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 – Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest – küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord – Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv – kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni – riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dokumentaalselt tões...
Märksõnad: talupoeg, kirik, mõisnik, talurahva, pärisorjus, talupojad, kirikuõpetaja, kubermangus, sakslased, haridus, mõisnikud, vald, saksa keel, liivimaa, tsaar
Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist, 1 arvamus
16
...ks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti õpikuid ning eesti rahvaluule kogumise ja avaldamisega. 2. Sisu Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp oli baltisakslased – ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks ven...
Märksõnad: jannsen, jakobsonalurahva, reimanalupoegartu ülikool, lydia, friedrich, faehlmann, kreutzwald, rahvaluule, voldemar, peterson, kirjameesalupojad
Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist, 1 arvamus
6
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk...
Märksõnad: jakobson, hurt, tartu ülikool, kubermang, mõisnik, muuseum, rühmitus, liivimaa, raudtee, talurahva, tüli, jannsen, seltsid, tsaar, teotöö, pastor
Ajalugu - Keskkool
126 allalaadimist, 1 arvamus
17
...eo sool, metallid, luksuskaubad. Rootsi ajal loodud manufaktuuridest jäi püsima Räpina paberivabrik. 18 sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine aga juba hoogustus. 7. Asehalduskord 1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusaeg tõi rohkelt muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Katariina taotles privileegide kaotamist ja tahtis ühtlustada keskvõimu. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai Riia kindralkuberner George Browne, kes püüdis ka talurahva elu parandada ja kooliharidust edendada. 1767. kutsus Katariina kokku üle riigi valitud esindajad ja tutvustas enda poolt kavandatud seadustikku. Kuna kardeti et see lükkab tagasi eriseisundi Baltikumis, ei võetud seda vastu. Katariina aga ei loobunud oma plaan...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, talurahva, mõisnik, omavalitsus, kirik, haridus, talurahvas, kuberner, kindralkuberner, aadel, talupojad, talurahvaseadus, maapäev
Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
18
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat sest siin oli jääaeg mis umbes 13 11 000 aastat tagasi siit lahkus U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu Need on muinasjäänused Jagunevad ird ja kinnismuististeks Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte Infot pakuvad kirjalikud allikad Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi –kivi pronks ja raud Kiviaeg jaguneb vanemaks paleoliitikum keskmiseks mesoliitikum ja nooremaks neoliitik...
Märksõnad: talupoeg, vald, poliitik, liivimaa, ordu, asva, poliitika, mõisnik, moskva, sakslased, piiskop, talurahva, baltikum, haridus, partei, jannsen, kubermang
Ajalugu - Keskkool
19 allalaadimist, 0 arvamust
6
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS Balti erikorra püsimine: • Uuesti alustasid tegevust asehalduskorra eelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. • Koostati ka Balti provintsiaalseadustik – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. • Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid ai...
Märksõnad: kubermang, kuberner, talurahva, talupoeg, aleksander, kubermangud, kindralkuberner, kirik, hurt, talupojad, jakobson, koormised, aleksander i, omavalitsus
Ajalugu - Keskkool
57 allalaadimist, 1 arvamus
1
Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp – baltisakslased – ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu...
Märksõnad: talupoeg, talurahva, talupojad, omavalitsus, õigeusk, koormised, talurahvaseadus, tartu ülikool, vallakogukond, näljahäda, keiser, magasivili
Ajalugu - Põhikool
83 allalaadimist, 2 arvamust
16
...i rootslaste peavägi. 1710 alistusid Pärnu ja Tallinn. 1721. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg oli lõppenud. Tulemused: Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, Rootsi sai Soome ja 2mln riigitaalrit Venemaalt, Tallinn kapituleerus, Balti erikord 2. Eesti rahvastik varauusajal. Rahvaarvu muutumine Rootsi ajal, Vene ajal. Rahvastiku koosseis(rahvused). Migratsioon: sisse- ja väljaränded (k.a. 19.saj väljarändamisliikumine). 13. sajandi alguses elas u. 150 000-180 000. Enne Liivi sõda elas 250 000-300 000, 1620 oli aga rahvaarv vähenenud 120 000-140 000 inimeseni. See oli tulnud Liivi sõja purustustest. Väga paljud talud olid tühjaks jäänud. Poola ja Rootsi üritasid küll koloniseerimisega maid täita, kuid erilisi tul...
Märksõnad: liivimaa, talurahva, kubermang, talupoeg, mõisnik, kirik, haridus, omavalitsus, poliit, kindral, aadlik, kuberner, aadel, maapäev, vene ajal, ordu, magnus
Ajalugu - Keskkool
91 allalaadimist, 1 arvamus
10
... Smolino lahingus ja 1297 – esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia peatab mõneks ajaks Moskva ekspansiooni linn Baltikumi suunas. 1248 – Tallinn saab linnaõigused 1523 – Reformatsioon jõuab Eestisse Linnad 13.saj: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, 14/09/1524 – reformatsiooni toetavad linlased rüüstavad Paide, Viljandi. 14.saj: Narva ja Rakvere. Tallinnas kirikuid ja kloostreid Rahvaarv u 100 000 1525 – Lüübekis trükitakse esimene tead...
Märksõnad: ordu, iseseisvus, liivimaa, ensv, vald, põllumajandus, talurahva, haridus, armee, saade, raad, päts, poliitik, talupoeg, vaherahu, nsvl, punaarmee, raud
Ajalugu - Keskkool
43 allalaadimist, 0 arvamust
4
ajaloo kontspekt
Märksõnad: talurahva, koormised, mõisnik, liivimaa, teotöö, kogukond, passikorraldus, pärisorjuse kaotamine, omavalitsus, talurahva omavalitsus, kaotamine
Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
24
...aldal Piiskop Meinhard – rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert – jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 – Riia asutamine 1202 – Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo – Liivlaste vanem Lembitu – Eestlaste vanem 1206/07 – Liivlased alistati ja ristiti 1210 – Ümera lahing (võit) 1212-1215 – Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk) 1216-1217 – Eestlaste-Venelaste võitlusliit toimis 1217. 21.sept – Madisepäeva lahing (kaotus) 1219 – Taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220 – rootslased Lääne-Eestis 1227 – Saaremaa alistamine 1238 – Stensby leping (Taani sai Põhja-Eesti tagasi Saksa ordu käest) Läti Henriku Liivimaa...
Märksõnad: poliit, talupoeg, kirik, liivimaa, poliitika, iseseisvus, moskva, haridus, talurahva, partei, põllumajandus, eesti nsv, põhiseadus, armee, okupatsioon
Ajalugu - Keskkool
269 allalaadimist, 4 arvamust
18
...ka Rootsi kuningale, kelle sõna oli lõplik. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, valitses 1611-1632(suri). 24. Reduktsioon Rootsi võimu ajal (111-114) : Reduktsioon 1680 - Rootsi troonile sai Karl XI, kes asus iseseisvalt valitsema 1672. a, tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. 1680. aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale. Lääniõigus - tähendas, et eraomandis mõisaid ei tohtinud enam vabalt võõrandada (osta, müüa, vahetada, pantida), vaid selleks tuli nõuda kuninga luba. Johann Reinhold Patkul - Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritud, kiusliku iseloomuga maanõunik; 1694. anti Patkul ...
Märksõnad: ordu, liivima, liivimaa, talupoeg, vall, piiskop, kirik, mõisnik, talurahva, jakobson, liivi ordu, asva, kubermang, hurt, jannsen, talud, talurahvas
Ajalugu - Keskkool
301 allalaadimist, 7 arvamust
6
.... (Sisu arvatavasti üsna sama „Perno Postimehega“ • 1878. asutas Carl Robert Jakobson „Sakala“. Kriitiliselt kirjutas mõisnikest ja kirikuõpetajatest, pidas ise ja nõudis teistel võitlust oma õiguste saavutamiseks. Lootis, et Vene valitsus tühistab baltisakslaste privileegid, kuid hoopis Vene valitsus pani tema ajalehe mõneks kuuks kinni. 6.Rahvusliku liikumise tähtsamad isikud: Johann Voldemar Jannsen – Oli möldri poeg ja lapsepõlv möödus veskis, õppis kihelkonnakoolis ja kirikuõpetaja juures. Esimene ajaleht, mille asutas, oli „Perno Postimees“. Soovis eesti rahva eluolu rahumeelselt edendada kehtivate tingimuste raames. Asutas peale kolimist „Eesti Postimehe“. Tal oli rahvamehe tunnustus, võttis pea kõigest osa. ...
Märksõnad: talupoeg, mõisnik, talurahva, koormised, jannsen, jakobson, pärisorjus, talupojad, talurahvas, teotöö, hurda, perno, kümnis, peterson, mais, postimees
Ajalugu - Keskkool
116 allalaadimist, 6 arvamust
56
...kse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti. MUISTNE VABADUS VÕITLUS. 1208-1227 Lääne euroopas ja venemaal valitses ristiusk (katolik läänes ja õigeusk idas). Ainsateks paganateks olid baltimere hõimud. Eesti alal üritati ristimist teosteda nii Saksa kui ka Vene ristivägede poolt. Saksamaa oli viimane feodaalselt killustatud riik. Välispoliitika põhimõtteks oli "Drang nach Osten." Baltikum olid viimane ristimata koht euroopas. Soome oli Rootsi poolt ristitud. Eesti alast olid huvitatud Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Varem Palestiinasse sooritatud 8 ristikäiku olid olnud tulemusteta. Seepärast oldi vägagi huvitatud võimalusest saada maad, kodule palju lähemal. Venemaa oli...
Märksõnad: ordu, mine, talupoeg, piiskop, asva, rist, liivimaa, vald, venelased, talud, berg, tsaar, maapäev, peter, armee, sakslased, mõisnik, toom, erik, talupojad
Ajalugu - Keskkool
103 allalaadimist, 2 arvamust
4
...lt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus seega lubab Riitsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest....
Märksõnad: kubermang, liivimaa, talupoeg, omavalitsus, talurahva, eestimaa kubermang, rüütelkond, liivimaa kubermang, kirik, koormised, seminar, tartu ülikool
Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
6
...ased, töölised Problee-mid Eesti ühiskon- • Arendada rahvuslikku eneseteadvust • Esikohal majanduslik ja poliitiline võitlus • Nõuti vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele nas • Võidelda venestamise ja saksastamisega • Baltisakslaste väljatõrjumine ühiskonnast • Pooldati klassi- • Eitati klassivõitlust • Mõisteti klassivõitluse paratamatust võitlust Problee-mid Vene riigis • “suur poliitika” on väikerahvaste-le ohtlik • Eesmärkide nimel sekkuda “suurde poliitikasse” • Pooldati demokraat-likku vabariiki • pooldati parlamentaar-set monarhiat • Edu võib s...
Märksõnad: talurahva, haridus, kond, kunst, mõisnik, venestus, revolutsioon, tartu ülikool, seltsid, tõnisson, koormised, talupoeg, vene keel, teotöö, poliitika
Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
6
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati – olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia – surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed • Ei tulnud vene õigeusk(see ei • Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) • Mõisate restitutsioon(talurahva • Säilis tollipiir,seega vene olukord halven...
Märksõnad: talupoeg, mõisnik, pärisorjus, talurahva, omavalitsus, õigeusk, talupojad, hariduses, jakobson, kaotamine, mõisamajandus, õigeusu, dets
Ajalugu - Keskkool
192 allalaadimist, 9 arvamust
24
...rgim lüli • Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus • Sõja käik- Vana-Liivimaa oli killustunud viieks omavahel vaenujalal olevaks väikeriigiks- Saksa Ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu-, Saare- Lääne- ja Kuramaa piiskopkond. Mõju tugevdamisest Baltikumis olid huvitatud Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu ja ka Taani ja Rootsi. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. Pärast Narva vallutamist asusid vene väed Tartut piirama ja juulis 1558 oli esimene viiest Vana-Liivimaa riigist vallutatud. Ilma välise abita ei olnud võimalik venelaste vastu seista seega andis Liivimaa tugevaim riik end Poola kaitse alla, sest see võis selles olukorras ainsat abi pakkuda. Hoolimata Poola abist jäädi venelastele alla. ...
Märksõnad: liivima, liivimaa, rist, piiskop, vall, ordu, kirik, talurahva, põhiseadus, vana liivimaa, päts, talupojad, haridus, vabadussõja, revolutsioon, mõisnik
Ajalugu - Keskkool
88 allalaadimist, 0 arvamust
18
...asa. Reduktsiooniga kaasnes ka põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, mille tagajärjel talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegelikuu majandusliku kandevõimega. Sisse seati vakuraamatud. Kabeldi teravilja, kanepi, soola jms.-ga. Pulli Hans. Kehtestati ka riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisavalduste üle, sest neid keelati nüüüdsest müüa, osta, vahetada, pantida. Kuninga luba oli vaja. Johan Reinhold Patkul – haritud ja kiuslik aadlipositsiooni juht, kes astus üles ignoreerima kuninga korraldusi. 1694. aastast hkkas kehtima uus haldusjaotus: Piir tõmmatu veidi kõrgemale praegusest Eesti-Läti piirist, Valga linn jäi Läti poole nt. Kaks distrikti. 1695-1697 oli näljahäda. Suur nälg. Kõige laastavam näljahäda. Joachim Jhering – suutis luteri kiriku Eestimaa...
Märksõnad: liivima, liivimaa, kirik, kogud, ordu, haridus, nsvl, moskva, kubermang, armee, piiskop, sakslased, poliitika, põhiseadus, revolutsioon, komiteelurahva
Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist, 0 arvamust
10
...jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennasteliikumise e vennastekogu kaugu Need olid enamasti Saksa rändkäsitööliste poolt levitatud ideed ja kümmekonna aastaga oli Vennasteliikumisel eestis juba üle 10k liikme 18 saj keskpaigas jõudis Baltikumi aga ratsionalism mis oli jutluste poolest palju õpetlikum ning see omas palju uudsemat ühiskonnakäsitust Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele kuid rahvast tuli edasi õpetada Seega tehti haridus kohustuslikuks ja Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis kooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse Rootsi aja lõpuks ilmus ka piiblist eestikeelne Uus Testament PILET 4 1 Muinasusund Muinasusundi üks põhimõisteteks oli vägi Arvati et peale...
Märksõnad: liivimaa, armee, iseseisvus, piiskop, partei, kirik, okupatsioon, eesti nsv, ordu, punaarmee, haridus, kubermang, revolutsioon, vägi, käsitöö
Ajalugu - Keskkool
98 allalaadimist, 2 arvamust
2
...s, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused • Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3kuuks kuni 3aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika. • Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta ka väljapoole kubermangude piire võis liikuda vallapassiga • Väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja taotleda riiklikku passi Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale 1866.a võeti ...
Märksõnad: talurahva, koormised, omavalitsus, talupojad, talurahvaseadus, liivimaa, keskvalitsus, passikorraldus, vallakohtud, liberaalid, pärisorjus, teotöö
Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist, 0 arvamust
25
...dades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad. * Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel. Pronksiaeg ja rauaaeg Pronksiaeg Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. ...
Märksõnad: talupoeg, liivimaa, armee, haridus, rahvus, tallin, pärisorjusiitik, talurahva, ordu, maapäev, sakslased, päts, kirik, ülem, kuningas, omavalitsus
Ajalugu - Kutsekool
25 allalaadimist, 0 arvamust
12
...nevad jumalused Tõnn (pärnumaa), Peko (lõuna-eesti), Taar(a) (peajumalus). Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine (muusika) jne. Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj. 1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop – Hiltinus Rootsist 1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane) Mõned mõisted: Pulli küla – Esimene küla eestis. vene kirves – paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk. rehi – viljakuivatus elamu hiied – pühad paigad Tacitus – esimene, kes mainis eestis t?uudid – Eestlased venelaste jaoks veneedid – Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi. Lääne-Slaavi hõim. Igaunija – E...
Märksõnad: liivimaa, ordu, talupoeg, kirik, asva, usupuhastus, hertsog, piiskop, maapäev, sakslased, rootsi aeg, armee, baltikum, talupojad, revolutsioon, rauaaeg
Ajalugu - Kutsekool
9 allalaadimist, 0 arvamust
6
...s. Tal ilmus raamat „Pildid isamaal sündinud asjust“. Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja „Perno Postimeest“. Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi „Vanemuine“ asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja „Sakala“ ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjan...
Märksõnad: mõisnik, talupojad, talupoeg, omavalitsus, kodukari, kirik, kodukariõigus, talurahva, baltisaksa, vallasvara, aadel, pärisorjus, luteri usk, liivimaa
Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
13
... Taani kuninga siinse vasalli hulgas kümnendik nimede järgi otsustades eestlased. Tegelikult võis neid rohkemgi olla. Eesti ülikkonnal oligi vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või teha vallutajatega koostööd ja paari inimpõlvega saksastuda. Mitmed hilisemad suured baltisaksa aadlisuguvõsad olid eesti päritolu. Tuntuim sellekohane näide on arvukas Maydellide perekond. Eestipäraseid perekonnanimesid oli kohaliku aadli seas rohkesti: näiteks Patkulid, Koskullid, Wrangellid jt. Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras. Aadli muukeelsus pole ajaloos ainulaadne; nii oli see samal ajal näiteks Inglismaal, kus ülemkiht koosnes p...
Märksõnad: ordu, kirik, liivimaa, vana liivimaa, piiskop, vasallid, kaubandus, hansa, valdus, rahvus, usupuhastus, haridus, liivimaa ordu, jüriöö, mõisnik
Ajalugu - Keskkool
196 allalaadimist, 7 arvamust
12
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnus...
Märksõnad: kirik, liivimaa, talurahva, talupoeg, mõisnik, omavalitsus, luteri kirik, raudtee, haridus, liivi sõda, pärisorjus, tartu ülikool, baltikum, duuma
Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
19
...kmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam 3 6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga Jalategu: Ainult mees ilma loomadeta Mõisavoor: Talvine Hullem kui abitegu Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili Vahel isegi 85% 1695 1697 aasta näljahäda: Suur nälg Ikaldus kahel aastal Heina ei saand teha Inimesed surid Linnadest ka abi ei saand kuna seal valitsest ka näljaoht 20% rahvast suri 70 000 75 000 25 Usu ja hariduselu Rootsi ajal Luteri kiriku olukord peale Liivi sõda: Armetus seisus purustatud hooned õpetajaid polnud muinasusk tuli tagasi pastorid olid harimata Konsistoorium: Luterlik kirikuvalitsus ...
Märksõnad: vall, liivimaa, piiskop, ordu, kirik, talupoeg, koormis, talurahva, mõisnik, talud, revolutsioon, omavalitsus, maapäev, asva, kuningas, vägi, rauaaeg
Ajalugu - Keskkool
53 allalaadimist, 1 arvamus
2
...rtükkidega varustatud väeosa saabumist õnnestus talupojad jälle mõisatööle sundida. 3. Talupoegade olukord 18. sajandi ja 19. sajandi vahetusel (nende eluolu). Talurahvas oli õigusetus olukorras ja see kiskus alla ka Vene riigi mainet Euroopas. 1801. a võimule tulnud Aleksander I oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Ka Merkeli ja Petri algatatud valgustusideede eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. 1802. aastal võeti Eestimaal uus seadus, mis tagas talupoegadele õiguse vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning talu omandanud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uus seadus heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. 4. Talurahvaseadused: • Roseni...
Märksõnad: talupoeg, talurahva, talurahvas, liivimaa, talurahvaseadus, talupojad, õigeusu, aleksander, õigeusk, aleksander i, vallasvara, positiivsed määrused, 1856
Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
23
... sai lähtepunktiks järgmistele sündmustele: 1186 Meinhard pühitsetakse esimeseks Liivimaa piiskopiks 1193 paavst Coelestinus III kuulutas liivlaste vastu välja ristisõja 1096 said Euroopas alguse ristisõjad 1196 peale Meinhardi surma pühitsetakse Berthold Liivimaa piiskopiks Baltimaade ristimisel võetakase kasutusele vägivald 1198 Berthold hukkub lahingus liivlastega 1198 – 1216 paavst Innocentius III võimulolek; andis välja bulla Baltimaade Baltikumi ristimiseks; paavstivõimu kõrgperiood 1199 – 1228 Liivimaa piiskopiks on Albert kes viis läbi ristimise 1201 Riia linna rajamine saab ristisõdijate tugipunktiks 1202 Luuakse mõõgavendade ordu et Baltikumi vallutada ja ristida rajaja Theoderich 1206 taanlaste sissetung Saaremaa...
Märksõnad: euro, november, aprill, liivimaa, prants, dets, konverents, moskva, slovakkia, läbirääkimised, suurbritannia, talurahva, vabariik, reform, piiskop
Ajalugu - Keskkool
121 allalaadimist, 1 arvamus
4
...l ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx. I rüütelkonnalt järelandmise) Uute seaduste tulekuga hakkasid talupojad mässama, eriti Eestis, sest vahe Liivimaa seadustega oli märgatav. Hakati valmistuma pärisorjuse kaotamiseks Balti kubermangudes. Pärisorjus kaotati: (Alx. I poolt vist) • 1816- Eestimaal • 1817 Kuramaal • 1819 Liivimaal Aadelkond loobus õigustest talupoja isiku üle(ISIKLIK VABADUS), aga maa jäi mõisnikule • Maad tuli nüüd rentida • Teotööd jäid rendi tasumiseks • Normeeritud koormised asendati „vabade töölepingutega“ Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Magasiait- talupoegade ühisomand(sai vilja laenata kui häda, kuid tuli hiljem tagastada) Mõisakoor...
Märksõnad: liivimaa, venestamine, omavalitsus, koormised, talupoeg, talurahva, tartu ülikool, balti erikord, kodukari, alexander, pärisorjus, baltisaksa, erikord
Ajalugu - Keskkool
35 allalaadimist, 2 arvamust
3
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad – aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejä...
Märksõnad: talurahva, liivimaa, peter, mõisnikjus, talurahvas, talupojad, rahutused, haridus, mõisnikud, kaotamine, aadel, teoorjuse, talurahvaseadus
Ajalugu - Keskkool
72 allalaadimist, 4 arvamust
15
...innas puust nikerdatud kantsli ja altari. KULTUUR EESTIS 18. SAJANDIL 18. saj algas suure sõjaga, mis mõjus laastavalt siinsetele inimestele ja ennekõike kultuurile. Lihtrahva elu hakkas algama juba veidi enne Põhjasõja algust. Peeter I kinnitas siinsete aadlike privileegid, millega kehtestas balti erikorra. Siinne kultuur jäi sisuliselt samaks nagu oli olnud ennegi lihtsalt kuulus nüüd peale Põhjasõda Venemaale. Siinsed maad olid Venemaale Läänemere provintsid. Vaimselt tunnetati end siin olevat seotud saksa kultuuriruumiga, kuigi olid sidemed ka vene riigikorraga. Näiteks aadlikud teenisid vene sõjaväes ning olid Venemaal kõrge hinna sees, kuna olid väga kompetentsed. Truudus ja allumine Venemaale. Vene võim meeldis aadlikele rootsi omast rohkem, kuna Venemaa jättis nei...
Märksõnad: kirik, kunst, muusika, rahvus, aadlik, haridusesti kultuur, talupoeg, arhitekt, talurahva, datel, arhitektuur, teater, raad, aadlikud, film, ants, seltsid
Ajalugu - Tallinna Ülikool
183 allalaadimist, 0 arvamust
33
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest ku...
Märksõnad: vall, asvaupoeg, liivimaa, kirikurahva, sakslast, adra, vabadussõja, ordu, põhiseadusupojad, armee, mõisnik, kindral, kaubandus, venestus
Ajalugu - Kutsekool
351 allalaadimist, 9 arvamust
19
Eesti 19. sajandi I poolel Jan Kristian & Janeli Ait     Sisukord ? Balti erikord ? Uuenduste vajalikkus ? Talurahva reformide ajastu ? Talurahva omavalitsus ? Väljarändamisliikumine ja keisri usku minek ? Vaimuelu Balti erikord ? Balti kubermangude elanikkonna moodustasid  sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased  ainult 5% elanikkonnast ? Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel  privileegidel põhinev autonoomne  omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes  provintsides Eestimaal...
Märksõnad: talurahva, talupoeg, pärisorjus, omavalitsus, talurahva omavalitsus, erikord, balti erikord, talupojad, baltisaksa, koormised, keiser, õigeusk
Ajalugu - Põhikool
15 allalaadimist, 1 arvamus
2
...ei kaotatud ka Nikolai I ajal. Impeeriumi äärealad ja vallutused- Venemaa tunnusjooneks on alati olnud territooriumi laiendamine. Aleksander I ajal said mitmes impeeriumi äärealad laiendust. Venemaaga liideti Poola ja Soome. Eestimaa 19. saj esimesel poolel Balti erikorra püsimine- Balti kubermangude elanikkonna moodustasid eestlased ja lätlased. Linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Baltimaade suurimad linnad olid kubermangukeskused Tallinn, Riia ja Jelgava. Balti kubermange valitses ühine kindralkuberner. Terves impeeriumis sai ametlikuks riigiusuks Vene õigusk. Uuenduste vajalikkus-Aleksander I üheks eesmärgiks oli piirata talupoegade ja mõisnike suhteid. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist. Mõisnikud hakkasid aru saama, et neile tukeb ka...
Märksõnad: talupoeg, pärisorjus, talurahva, aleksander, impeerium, aleksander i, nikolai, talupojad, nikolai i, haridus, vaimuelu, arakt, reformid, kindral
Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
21
...s rahuajal, sõjaajal sai suure armee kokkukutsuda, õpetatud reservid. 1862-1874 viidi sõjaväe vallas läbi hulk reforme. 1874 kehtestati üldine sõjaväekohustus. Teenistuskäik sõltus haritusest. Mida haritum, seda lühem teenistus. 1874 reform oli ainult mis tunnustati ka kohe Baltikumis. Aleksander II 1860 reformid. • 1861 maarahva seadused. talupojaseadused • Passikorraldus. Kõik said rännata igast külast külasse. • Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid täidetud. • Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele. 1865- kaotati kodukaristusõigus. Õigus mõisnikul omavoliliselt talupoegi karistada kadus. 1868- lõpetati ära teoorjus. Keelati nõuda teotööd. Tegelikult t...
Märksõnad: rahvus, talupoeg, talurahva, mõisnik, liivima, liivimaa, talupojad, kubermang, talurahvas, rahvuslus, haridus, talud, reform, pärisorjus, krimm, häda
Ajalugu - Tartu Ülikool
113 allalaadimist, 1 arvamus
3
Mahukas tööleht parahgravile 14 - 24. Ajalugu 8. klass. Prantsuse revolutsioon, Napoleon, Viini kongress, \\\"Rahva Harta\\\", 19. sajandi Venemaa talupoja kohustust isanda ees. rojalist, žirodiin, jakobiin, tšartism, dekabrist, pärisorjus
Märksõnad: kubermang, napoleon, mõisnik, talupoeg, liivimaa, napoleoni, liivimaa kubermang, teotöö, pärisorjus, eestimaa kubermang, koormised, dekabrist, 1832
Ajalugu - Põhikool
10 allalaadimist, 0 arvamust
1
... riigiga Peeter I – Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV – Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII – Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II – Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused – Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid – rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon – Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine e...
Märksõnad: liivimaa, talurahvaseadused, kuningas, peeter i, roseni deklaratsioon, talupojad, deklaratsioon, browne, positiivsed määrused, halduskorraldus, sidemed
Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist, 0 arvamust
24
...ate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal vakuraamat rakmetegu jalategu mõisavoor abitegu Rootsi riigi viljaait 1695 1697 aasta näljahäda *Reduktsioon 1680 Rootsi troonile sai Karl XI kes asus iseseisvalt valitsema 1672 aastal tuues kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli suhtesse Saanud päranduseks tühja riigikassa alustas ta oma eelkäijate poole erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist reduktsiooni 1680 aasta riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti ja Liivimaale Lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele mis tähendas et neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada osta müüa vahetada pantida vaid selleks tuli nõutada kuninga luba * Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadlipositsiooni juht; haritu...
Märksõnad: ordu, liivima, liivimaa, vall, piiskop, talupoeg, talurahva, kirik, mõisnik, liivi ordu, asva, adra, talurahvas, maapäev, kuningas, talurahvaseadus
Ajalugu - Keskkool
58 allalaadimist, 1 arvamus
5
...as eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti keeles /A.W. Hupel „Lühike õpetus“ /P.E Wilde 1766 Esimene eestikeelne ajaleht F.W.W.Göttingen Eesti keelsed õpetlikud jutud Rahvaluule koguja/Matthias Eesti keele arenemine Johann Eisen ...
Märksõnad: kubermang, talupoeg, talupojad, mõisnik, hurt, jakobsoner, postimees, jannsen, talurahva, pärisorjus, haridus, kubermangudrikool
Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
4
Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus – rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal as...
Märksõnad: kuberner, talurahva, talupojad, aleksander, omavalitsus, vene keel, aleksander i, rist, talurahvaseadused, mõisnik, tartu ülikool, faehlmann, koormised
Ajalugu - Keskkool
25 allalaadimist, 1 arvamus
9
...utati Brestis alla rahulepingule, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt venemaa alla, kuid sinna paigutati Saksa sõjaväeosad. H. Saksa okupatsioon veebruar-november 1918 • Omavalitsustes baltisakslased, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile, saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse, rahvas iseloomustas okupatsioonivõimude tegevust sõnadega. „keelan-käsen, poon ja lasen“ • K. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse, J.Laidoner lahkus Venemaale • Ametlikuks keeleks sai taas saksa keel. Saksakeelne õpetus viidi sisse koolidesse • Algas põllumajandussaaduste ulatuslik väljavedu Saksamaale, mil...
Märksõnad: nõukogude venemaa, iseseisvus, armee, landeswehr, revolutsioon, rahuleping, kubermang, tartu rahu, kommuun, punaarmee, maapäev, erakond, vabadussõja
Ajalugu - Keskkool
38 allalaadimist, 2 arvamust
7
...unki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: • rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele • Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse • hävitati linnad ja külad • sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord – Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel • restitutsioon – Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele • jäid kehtima endised seadused, maksusüsteem, saksakeelne asjaajamissüsteem, luteri usk ja tollipiir • halduskorraldus • valitsejaks sai kindralkuberner Tallinnas ja Riias, kellel oli kõrge võim, kuid allusid tsaarile • k...
Märksõnad: talurahva, kaubandus, jakobson, pärisorjus, talud, talupoeg i, mõisnik, hurt, talurahvaseadused, talupojad, peter, haridus
Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
2
... nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist. Läänlased ja slavofiilid - Kui oli vaidlus venemaa edasise arengutee üle olid läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ’’Iggaüks’’, selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(li...
Märksõnad: talurahva, mäss, pärisorjus, õigeusk, aleksander, reform, detsembrimäss, nikolaihvaseadus, kodukariõigus, aleksander i, venestamispoliitika
Ajalugu - Põhikool
5 allalaadimist, 0 arvamust
7
...il oli Eestis Rootsi aeg, milline oli eesti talupoegade olukord, milliseid muudatusi tõi sellesse reduktsioon (mis see on?), haridus ja kultuur Rootsi ajal (Forseliuse tegevus, gümnaasiumid, ülikool, Uus Testament), Rootsi kuninga Gustav II Adolfi tähtsus Eesti ajaloos. Poola ja Rootsi sõdisid Baltikumi pärast. Peale jäid rootslased, kes said endale kogu Lõuna-Eesti ja Põhja läti. Saaremaa omastamisega oli kogu Eesti rootslase käes. Rootsi aeg 17. Sajandil Eestis. Talurahva elu oli kasin. Elati korstnata suitsutares kuhu peale pererahva pidid mahtuma ka loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib. Liha ja piima oli laual väga harva. Ikaldus aastatel oli kõige raskem, kuna siis kogu viljasaak hävis. Kuna seda juhtus mitu aastat järjest põhjustas see näljahädasid, kus tuhanded inimesed ...
Märksõnad: revolutsioon, napoleon, talupoeg, absolutism, napoleoni, talurahva, sündmus, talupojad, deklaratsioon, cromwell, parlament, kodusõda, liivimaa, liberalism
Ajalugu - Põhikool
88 allalaadimist, 4 arvamust
3
... 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( inimesi oli alles jäänud u. 150000 ringi) 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? Taastati Balti autonoomia maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik, kui välja arvata vene rubla ja vene sõjavägi. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas vene riigil meie venestumist 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (arengu skeem) Väga hea, eriti hästi läks mõisamajandusel 9. Mille...
Märksõnad: katariina ii, põhjasõja, pärisorjus, katariina, talupojad, aleksander, valgustusajastu, aleksander i, keiser, autonoomia, paul i, pietism, wilhelm
Ajalugu - Kutsekool
21 allalaadimist, 2 arvamust
2
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 – Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).....................................................
Märksõnad: vene keel, tartu ülikool, kaotamine, talurahva, estofiil, faehlmann, köler, maalikunstnik, kreutzwald, parrot, ahrens, tsensuur, õppimine, õppekava
Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist, 0 arvamust
5
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: • Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. • Koostati Balti provintsiaalseadustik – aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. • Endised priviileegid taastati. • Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: • 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) • Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu e...
Märksõnad: kubermangk, talurahva, raudtee, haridus, talurahvaseadus, talupojad, seltsid, kirjasõna, talurahvaseadused, omavalitsus, tartu ülikool, lipp
Ajalugu - Keskkool
21 allalaadimist, 0 arvamust
22
...vinõude järgi • väga laia levikuga • esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta • arenenum tööriistade valmistamine • esimesed teadmised matusekommete kohta • kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr • algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus • Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg • elu-olu edasi arenemine • põllumajanduses aletamine • soorauamaagi kogumine • paikse eluviisi juurdumine • käsitöö kiire areng • kaubavahetuse algus Läänemere religioonis • esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist • eestlaste esmamainimine roomlaste poolt (Tacitus 98 m.a.j. – aestid) Eestlased muinasaja lõpul • Rahvaarv umbes 150 000 • Külaühiskond • Peamiseks tegevusalaks põllumajandus (atrade ka...
Märksõnad: ordu, liivima, liivimaa, piiskop, sõjategevus, talurahva, haridus, piiramine, talupoeg, sakslased, liivi ordu, gild, käsitöö, vaimuelu, saksa keel
Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
3
...mik eestlasi elas maal, vähem linnas. Linnas elasi philiselt Venelased(Tallinnas). Vene asustus oli suur Peipsi rannikul. Rootslased elasid rohkem väike saartel ja Hiiumaal. 18.saj rännas siia palju sakslastest käsitöölisi ja kaupmehi. Linnades paiknesid ja Vene sõjaväed. Balti erikord • Vene ajal säilis samasugune halduskord nagu Rootsi ajal. Peetr1 aga polnud kindel, et Rootsi omale neid valdusi tagasi ei taha. Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused: ? Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse ? kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus ? püsima jäi luteri usk ? püsis saksa keelne a...
Märksõnad: talupoeg, talurahva, põhjasõda, talupojad, liivimaa, talurahva olukord, haridus, baltisaksa, vene võim, vene väed, luteri usk, venelased, browne
Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist, 0 arvamust
2
Isikud: August II Tugev – Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur – Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II – Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I – Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown – Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust pi...
Märksõnad: talurahva, talupoeg, põhjasõja, talupojad, pearahamaks, rahutused, deklaratsioon, liivimaa, katariina, reform, katariina ii, kuningas, tsaar, vene tsaar
Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
27
...tähendusi: see võib olla Vene võimu aeg Ida Eestis Liivi sõja ja Vene Rootsi sõja ajal 1656–1661 enamasti seostatakse seda aga Nõukogude Liidu okupatsiooni ajaga Tsaariaeg on aga kõnekeelne termin mida akadeemilistest kirjutistes üldiselt ei kasutata Ajastut on iseloomustatud ka terminiga Balti erikord mis oli rüütelkondade ja linnade omavalitsuslik võimukorraldus ning kestis Venemaa Läänemere äärsetes provintsides 1710 aastast kuni Vene impeeriumi kokkuvarisemiseni 1917 aastal Eesti uusaega periodiseeritakse tavaliselt ajaga 19 sajandi algusest kuni 20 sajandi alguseni Taas pole kindlaid datumeid kuid vägagi tihti paigutatakse uusaja lõpp 1918 aastasse kui kuulutati välja Eesti Vabariik Perioodi alaetappidena võivad eristuda eestlaste rahvuslik ärkamisaeg ja ve...
Märksõnad: liivimaa, piiskop, ordu, valdus, raua, liivi ordu, venelased, poliitika, keskaeg, foogt, talupojad, konflikt, talurahva, rauaaja, vana liivimaa, maapäev
Ajalugu - Keskkool
72 allalaadimist, 2 arvamust
4
...järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused. 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sä...
Märksõnad: talurahva, talupoegasaseadus, liivimaa, talupojad, koormised, tartu ülikool, teotöö, keiser, omavalitsusa omavalitsus
Ajalugu - Keskkool
53 allalaadimist, 1 arvamus
2
VENE AEG • POLIITILINE KORRALDUS: – Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu – Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) – Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) • BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: – Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel – Säilus luteriusk – Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem – Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid – Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) – Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele – Vene keskvõimu kõ...
Märksõnad: talupoeg, kubermang, mõisnik, liivimaa, kubermangud, liivimaa kubermang, mõisnikud, 1790, talurahva, pearaharahutused, talupojad, roseni deklaratsioon
Ajalugu - Keskkool
69 allalaadimist, 3 arvamust
7
...si landtag (iga 3 aasta tagant) * Maapäeva vaheaegadel ametis 12 maanõunikud (elu aeg ametis) * igapäevaseid asju ajas pealik/ maamarssal(L) Balti aadli * soovis privileege, keskvõim andis * huvitatud Balti aadli toetusest läbisaamine esialgu * restitutsioon võimudega * Karl XI reformipoliitika: reduktsioon * senised seadused ja maksud * reduktsioon äge, L vastu * luteri usk ja saksa keel * Patkuli vastutegevus * tollipiir ...
Märksõnad: liivimaa, kirik, talupoeg, aadlik, ordu, koormised, talupojad, reduktsioon, mõisnik, piiramine, asehaldus, talurahva, karl xi, rootslased, aadel, saksa keel
Ajalugu - Keskkool
67 allalaadimist, 2 arvamust
19
...ed tegelesid enamasti loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljelusel oli ka suurem tähtsus, kasvatati otra, nisu, kaera. Kalmistud rajati veidi kõrgematele küngastele. *Tartu Ülikool tartu valiti ülikooli asukohaks linna soodsa geograafilise asendi tõttu( Rootsi Baltikuimi valduste keskpunkt). Johan Skytte asutas ülikooli mis avati pidulikult 15oktoobril 1632aastal. Koolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Õppetöö toimus ladina keeles ja õpilasi oli alguses sajakonna ringis. Koolis oli neli teaduskonda- usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Arhitekt oli professor Johann Wilhelm Krause. 1892Aasatl- Venestamise aeg muutus õpe vene keelseks ja kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 1850Aastal jagati filosoofiateaduskond kah...
Märksõnad: liivimaa, talupoeg, ordu, talupojad, talurahva, kirik, piiskop, kaubandus, raua, mõisnik, käsitöö, haridus, usund, omavalitsus, rauaaeg, jakobson
Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
4
...oegadest saanud täieõiguslikud peremehed • kujunenud oli oma haritlaskond • rahva haridustase oli kasvanud • seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt • vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja • hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel • 1857- „Perno Postimees“ à alus püsivale ajakirjandusele • 1864- „Eesti Postimees“ • 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule • Eesti Vabariigi hümni sõnad • 1870- Eesti Põllumeeste Selts • 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine – vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallatege...
Märksõnad: mõisnik, talurahva, omavalitsus, talupojad, talud, viin, koormised, raudtee, liivimaa, haridus, volikogu, talurahvaseadus, teoorjus, kogukond, pärisorjus
Ajalugu - Keskkool
40 allalaadimist, 0 arvamust
9
...tu. Raudteed muutis ka Eesti asustspilti, mõned väikelinnad said alguse raudteede juurde rajatud alevikest. TEEMA NR. 12 -- 19. saj. keskpaigas. ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvause rahvuslik esneteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. -- Tsaar oli vabameelne, Baltisaksaaadel oli tülis tsaariga, Eesti haridustaseme kasv. -- Johan Voldemar Jansen: Vaated:Eesti peaks kokku hoidma kokku sakslastega ja venelastega tegemist pole vaja teha. Tähtsus:Andis välja ajalehe Perno postimees, korraldas esimese üld laulupeo, mängu ja lauluseltsi Vamemuine esimees. Jakob Hurt : Vaated: Eesti peab olema iseseisev riik ja ei tohiks ühte hoida sakslaste ega venelastega. Tähtsus: Eesti Kirjameeste Seltsi juht, tahtis rajada Ale...
Märksõnad: tsaar, kirik, talupojad, versaille, kuningas, talurahva, raudtee, tooraine, preisimaa, poliitik, monarhia, lincoln, ameeriklased, orjandus, revolutsioon
Ajalugu - Põhikool
10 allalaadimist, 0 arvamust
2
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade ü...
Märksõnad: mõisnik, talurahva, vald, pärisorjuse, liivimaa, talurahvas, aadli, liikumisvabadus, perekonnanimed, talurahvaseadused, kaotamine, pärisorjuse kaotamine
Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist, 0 arvamust
3
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene k...
Märksõnad: talupoeg, valgustus, talurahva, mõisnik, liivimaa, omavalitsus, kirikina, erikord, baltisaksa, balti erikord, pietism, pastor, talurahva seadus
Ajalugu - Keskkool
136 allalaadimist, 10 arvamust
5
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 – 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelko...
Märksõnad: talurahva, talupoeg, talupojad, talurahvasärisorjus, kirik, talurahvaseadus, liivimaa, 19saj, rahutusedõllumajandus, koormised, katariina, baltisaksa
Ajalugu - Keskkool
30 allalaadimist, 0 arvamust
4
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloend...
Märksõnad: talurahva, talupojad, kuberner, vill, pärisorjus, kindralkuberner, erikord, liivimaa, katariina ii, pearahamaks, kirikuõpetaja, positiivsed määrused
Ajalugu - Keskkool
30 allalaadimist, 1 arvamus
6
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, li...
Märksõnad: mõisnik, kubermang, talurahva, omavalitsus, kuberner, liivimaa, talupojad, talurahvas, kubermangud, talurahvaseadus, raudtee, kogukond, balti kubermangud
Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist, 3 arvamust
14
...lesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts- aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696. aastal veel märkimisväärselt viljavarusid, toetasid nälgijaid võimalikust palju vähem. Suure nälja hädad lõppesid tegelikult alles 1698. aasta...
Märksõnad: vall, liivimaa, ordu, talupoeg, kirik, piiskop, mõisnik, koormis, pärisorjus, liivi ordu, asva, maast, maapäev, vägis, erik
Ajalugu - Keskkool
127 allalaadimist, 0 arvamust
6
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajak...
Märksõnad: mõisnik, 19saj, talurahva, omavalitsus, kuberner, haridus, talurahvaseadus, jakobson, liivimaa, reform, keskvalitsus, koormised, aleksander, seltsid, hurda
Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist, 0 arvamust
2
Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt...
Märksõnad: mõisnik, talupoeg, tartu ülikool, liivimaa, talupojad, kuberner, omavalitsus, kubermangus, tsaar, keisrivõim, pärisorjus, koormised, ühtluskool
Ajalugu - Keskkool
37 allalaadimist, 2 arvamust
3
Balti erikord ja keskvalitsus Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Kuid juba keiser Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise akti ning taastas enamiku Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19saj koostati ka Balti kubermanguda kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mi...
Märksõnad: kubermang, eestimaa kubermang, kubermangus, erikordlti erikord, talurahva, liivimaa, aleksander, aleksander iltisaksa, rüütelkond, 19saj, maapäev
Ajalugu - Keskkool
109 allalaadimist, 3 arvamust
1
...i päris...
Märksõnad: liivimaa, pärisorjus, talupojad, alexander, talurahva, vallakogukond, mäss, arakt, vallakohtud, talurahva omavalitsus, omavalitsus, usuvahetusliikumine
Ajalugu - Põhikool
11 allalaadimist, 0 arvamust
18
...dust ugri haru koos ostjakkide ( handid ) ja vogulitega (mansid). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad on ungarlased, soomlased, eestlased. Aastatuhandete jooksul on eestlaste sekka sulandanud peale kohalike algasukate (Kunda kultuur) arvukalt balti, põhjagermaani ja slaavi elemente, kelle kõigi alusel kujunes eesti rahvas, kelle märgatavaid jälgi säilitab endas ka eesti kultuuripärand. Arheoloogiamälestised Meie esivanemad on jätnud tänasele uue ühiskonna ehitajatele rikkaliku kultuuripärandi. Arheoloogiamälestisi on Eesti territooriumil riikliku kaitse all ligikaudu 3300, mis annavad ülevaatliku pildi eelajaloolisest ajast meie kodumaal. Leiud lääne pool Narva-Peipsi piiri erinev...
Märksõnad: rist, ordu, kirik, liivimaa, piiskop, talupoeg, vana liivimaa, rooma, mõisnik, vasall, vürst, gild, ristiusk, hansa, paavst, rahvad, mäss, tsunft
Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist, 0 arvamust
2
... + ja – jooned. Positiivsed jooned Negatiivsed jooned Sai minna Venemaa ülikoolidesse õppima Haridustase langes Saadi tööd Venemaal Kultuuriarengu hääbumine Nõrgenesid baltisakslaste positsioon Eestis Omavalitsuste õigused vähenesid 5) Nimed 1. Struve – Autonoomia – tähetorn 2. Adamson- skulptor - Russalka 3. Paul I – Venemaa valitseja kes tapeti 4. Aleksander I – Paul I järgija, väga liberaalne valitseja. 5. Nikolai I – Venemaa valitseja 6. Aleksander II – kuulutas eestis välja uue talurahva seaduse. Mahtra sõda 7. Friedrich Robert Faehlmann – ÕES, kogus vägilas muistendeid 8. Friedric...
Märksõnad: friedrich, nikolai, talurahva, mänguselts, pärisorjus, president, aleksander, aleksander i, vene keeles, aleksander ii, paul i, sündmustik, adamson
Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
5
...al) Kohtud: 1)Meeskohtud(Eesti-ja Saaremaal) 2) Maakohtud(Liivimaal) Politsei: 1) Sillakohtunikud (Liivimaal) 2) Adrakohtunikud (Eestimaal) -need valiti kohalike mõisnike hulgast. Vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistustega. Balti Erikord : restitutsioon jääb püsima ; Rootsi aadel sai tagasi õigused talupoegade üle Asehalduskord- katse piirata aadli õigusi Aadlimartilkid- nimekirjad aadlitest, kellel on eelised 6. TALUPOEG 17.sajand Rootsi aeg 18.sajand Vene aeg Vakuraamatud Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle Sunnismaisuse taaskehtestamine Piirati kodukariõigusi Pärisorjastami...
Märksõnad: talupoeg, liivimaa, aadli, mõisnik, maapäevad, kubermangu, rootsi aeg, talurahva, ingerimaa, nälg, vaherahu, sunnismaisus, kindlused, 1695, aadel
Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist, 0 arvamust
1
...ht “Lühhike õppetus…”*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid – täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 – Broeni patent – talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu oma vallasvarale.23. mai 1816 – Eestimaa talurahvaseadus; 1819 –...
Märksõnad: talurahva, talurahvas, mõisnik, jakobson, talupoeg, kõne, hurda, vallasvara, liivimaa, ajakirjandus, kirjameeste selts, talurahva seadus, jansen, jannsen
Ajalugu - Keskkool
98 allalaadimist, 0 arvamust
9
...õisnike Sillakohtunikud hulgast) Maakohtud Talupoegade ja mitte aadlike süüasjad Meeskohtud (maakonnas) Ülemkohus Raskemad ja aadlike kuriteod Õuekohus (Tartus) (Tallinnas) 2. Rootsi riigivõim ja balti aadel Karl XI reformid (1680. aastatel) kuningavõimu tugevdamiseks ja aadli võimu nõrgestamiseks: a. Riigikassa paremaks täitmiseks reduktsioon – mõisate taasriigistamine. b. Liivimaa aadliopositsiooni maasurumine: • Johann Reinhold Patkul anti koos kaaslastega kohtu alla ja mõisteti mässu õhustamises süüdi. c. Aadli omavalitsuse piiramine – Maapäev allutati kindralkubernerile. d. Uus haldusjaotus – maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega (Eesti-Läti piir). 3. Balti erikord – ba...
Märksõnad: liivimaa, talurahva, kirik, kaubandus, kubermang, kindralkuberner, maapäevariina iariina, pastor, karl xi, ordu, rootslased, vaherahu, talupojad
Ajalugu - Keskkool
141 allalaadimist, 7 arvamust
4
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid – rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise ees...
Märksõnad: kirik, liivimaa, talupoeg, talurahva, luteri kirik, mõisnik, kubermang, omavalitsus, kaubandus, kirikuõpetaja, haridus, põhjasõda, halduskorraldus
Ajalugu - Keskkool
28 allalaadimist, 2 arvamust
Muu