Money in our everyday life Money plays a quite important role in our everyday life First of all, nowadays mostly everything circles around money and how much people can afford things. Secondly, every adult has to work so they could get the paycheck at the end of the month they need to pay the bills, buy food and to pay for any other expences. On the other hand, money is not the only thing in the world and money does not give you everything. You can't buy a family and friends. In conclusion, even if people work every day in order to pay for their expences, money is not the only thing in the world that makes people happy and satisfied with their life Advertising on TV Advertising on TV is a very popular way that companies use to advertise their products. First of all, advertisements on TV are called commercials and to get air time on Tv is very expencive and not every company can offord it. Secondly, TV commercials mingt be the easyest wa...
Muhu monoloogid Juhan Smuul 1. Kuidas kirjeldab ja iseloomustab Juhan Smuul inimesi, nende käitumist erinevates olukordades? Juhan Smuuli kirjeldus erinevatest persoonidest on väga erinev teineteisest. Inimesed reageerivad erinevates olukordades väga erinevalt. Koos reisivad suvitajad tundusid algul väga kokkuhoidvad ning sarnase iseloomuga, kuid tegelikult olid nad väga erinevad. Kohviveski oli väga temperamentne, ta kamandas teisi ning alati, kui ta midagi tahtis, siis ta rõhutas sõna ,,inimene", pannes teisi nii-öelda süümepiinu tundma ning läbi selle oma tahtmist saama. Tundus, nagu ta pidas end teistest paremaks, ega arvanud, et teised on tegelikult täpselt samaväärsed. Kohviveski mees aga oli tagasihoidlik ning alandlik, võiks öelda, et isegi oma naise tallaalune. Tundus, et ta käitus igas olukorras just nii, nagu ta naine seda...
vaatleb luubi all ühe pere elu ja võtab vaevaks põhjalikumalt süveneda, millised keerdkäigud, arusaamad, hirmud, kartused, soovid ja rõõmud seda koos hoiavad. Näitlejad mängivad oma rollid suurepäraselt välja. Näiteks pereema Violeti (Ita Ever) ja vanima tütre suhe on nii loomulik, nagu oleks terve elu koos elanud. Narkomaanist emana suudab Ever mängida hästi rolli sisse ja üllatab ikka ja jälle oma noorusliku käitmusega. Tema monoloogid olid nii siiralt hästi estitatud, et etenduse lõpuks tõid need pisarad silma. ,,Augustikuu" esitas mitmeid elulisi probleeme. Näiteks on esiletõstetud põlvkondadevahelised arusaamatused. Vanemad olid teinud rasket tööd, et oma kolmele tütrele ülikooliharidus anda, kuid ükski tütar ei töötanud ülikoolis saadud erialal. Vanemal põlvkonnal oli rõõm saada keskharidus, aga lapsed ei hinnanud kalliks maksma läinud
Genfis Rousseau Instituudis libi ulatuslikke vaatlusi laste hulgas ning jareldas selle pahial, et peaaegu pooled olla 7-aastatte laste oeldud lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi kohandada oma kunet selliselt et teine inimene oleka voinud neist aru saada. Vogotski oli teisel arvamusel. Ta ei olnud nõus sellega, etisaikelapse kane or peamiselt egotsentriline ning et monoloogid ei mangi kognitivse arengu puhul mingit rolli. Võgotski arvates muutuvad umbes seitsmeaastastel lastel monoloogid sisemonoloogideks- dialoogiks iseendaga, mida me kõik peame- mis muutub mõtteks. Võib-olla olete teiegi veel täheldanud, et mõnikord muutuvad monoloogid kuuldavateks monoloogideks, kui ülesanded on liialt rasked ning inimene räägib ennast keerulisest probleemist läbi. Päädevuses suunas liikumine tekib sotsiaalsete faktorite keerulise koosmõju kaudu
Balletielamus Paides 15. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Toomas Eduri balletiõhtu, kus sai nautida imeilusa ülesehitusega balletilavastust. Õhtu jooksul esitati kaks lühiballetti: Vaikivad monoloogid ja muinasjutuline pulmapidu balletist „Uinuv kaunitar“. Vaikivad monoloogid on kolmele tantsijatepaarile loodud ühevaatuseline teos, kus kasutati Heino Elleri, Artur Kappi, Artur Lemba, Eduard Oja, Arvo Pärti ja Peeter Süda muusikat. Koreograafiks on Toomas Edur, kes on sündinud 20. jaanuaril 1969. aastal ning on eesti balletiartist. Ta on saanud tiitleid rahvusvahelistelt võistlustelt ja Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2010. aastal nimetas kuninganna Elizabeth II Eduri Briti Impeeriumi Ordu komandöriks
JUHAN SMUUL (1922-1971) ELU: Muhumaalt, peres 11nes laps Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamise...
Juhan Smuul Leino Lepp Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kus ta õppis Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) - vasakult teine, isa Jüri (1863 - 1940) - vasakult kolmas, Juhan - allreas paremalt esimene. Tema looming Smuul kirjutas peale luule ka proosat ja draamat, ta oli ...
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP ...
Autori juhtmõte Autor tahtis teosega lugejale näidata, et igale kuritööle järgneb ka karistus, kuid seda mitte selle nurga alt, milline karistus talle võimude poolt määratakse, vaid mis juhtub kurjategija enda mõttemaailmas ja milliseks kujuneb tema edasine elukäik. Samuti oli raamatus läbivaks teemaks alkoholism ja vaesus, millega viidati probleemidele 19. sajandi Vene ühiskonnas. Minu arvamus teosest Minu arvates oli raamat väga huvitav, kuigi mõned monoloogid ja kirjeldused venisid vahel liialt pikaks, aga sellegi peale oli teos põnev ja ettearvamatu süzeega. Raamatut lugedes viis sündmustik endaga kaasa ja pani peategelasele kaasa elama.
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Koostaja: Karolin Küngas Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik n...
Juhan Smuul 1.Elulugu: Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa – 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja.Juhan Smuul õppis 1930–1936 Piiri algkoolis, pärast seda aga Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, sest ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema haridustee piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik.Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokume...
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte. Kui aga murda välja sellest iganenud lugemismudelist, kerkivad esile hoopis teistsugused mõtted. Küsimustele, miks Taani prints kahetses tegemata tegusid ning unustas tehtu või miks oli niivõrd varmas unustama kättemaksu nimel Opheliat ja ema, ei leiagi lugeja vastust. Ometi on just sellised näiliselt ebaolulised olukorrad indikaatoriks tema käitumismudeli määramisel. Printsi monoloogid olid tõestuseks sellele, et ta tema ainsaks ,,kohtunikuks" oli ta ise. Ikka ja jälle laitis ta omaenda oskamatust mõtteid ellu viia, kui oleks pidanud vahest kahetsema hoopis juba tehtut: Poloniuse tapmist, Rosencratzi ja Guildensterni surmasaatmist või Ophelia hülgamist. Kuid need teod taandusid tema äärmusliku loomuse ees pisiasjadeks. Hamlet tegeles ju ,,suurte asjadega", ta oli justkui romantiline sangar, kes sammus kõiki tõkestusi trotsides oma õilsa eesmärgi poole
kultuuriinimesed, tõusiklikud uusrikkad ja märrajad. Tammsaare on kriitiline ühiskonna suhtes, kus moraal ja tõekspidamised on jäänud tagaplaanile Vastuolud Indreku abielus. 5. Osa Tagasipöördumine oma juurte juurde. Indrek püüab oma süüd füüsilise tööga lunastada. Siiski ei ole see temale enam õige koht. Kirjeldatakse kolmandat põlvkonda- 20ndates aastates maanoori. Plussid: Pikad monoloogid, milles arutletakse elu ja väärtuse üle Hulk värvikaid ja elavalt kujutatud karaktereid Armastuskolmnurgad Aktuaalsed küsimused 1934 – „Elu ja armastus“. Kahe inimese vaheline suhe. Psühholoogiline romaan. Vähe välist sündmustikku, palju pikki dialooge ja inimese siseheitluste kirjeldusi. Teose taustaks on tollaaegsed ühiskondlikud suundumused. 1935 – „Ma armastan sakslast“, Päevikuvormis minajutustus. Eesti ametnik
Tegevus toimub olematus Euroopa riigis, kus kuningas külmetab ja on otsustuvõimetu ning seetõttu sünnivad hirmsad asjad. See oli allegooriline näidend fasistide võimuletulekust ja Euroopa riikide loodusest selle tõkestamisel. 8) Iseloomusta Tammsaare stiili. Pikad laused Sõnakasutus on väga hästi läbi mõeldud Koomiline ja lüüriline pool on omavahel põimunud. Tema romaanides katkestavad tegevust sageli tegelaste pikemad mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja kus selgub tegelaste ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt tausta, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu. Kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline. 9) Iseloomusta Tammsaaret kui kirjanduskriitikut.
sõna."(A. H. Tammsaare) Tammsaare stiilist Tammsaarele on omased pikad laused Click to edit Master text styles sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud Second level tema romaanides katkestavad tegevust sageli Third level pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus Fourth level arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade Fifth level Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus
Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline
· 1926-1933 pentaloogia ,,Tõde ja õigus" · 1934 ,,Elu ja armastus" · 1935 ,,Ma armastasin sakslast" · 1936 ,,Kuningal on külm" · 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" Stiilist · 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid · Omased on pikad laused · Sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · Koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · Romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · Jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. · Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Tsitaadid · ,,Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu."
534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja — Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS
534. aastal eKr etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Selles näidendis esines ainult üks näitleja -- Thespis ise, kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS
Juhan Smuul 1954. aastani Johannes Schmuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseeri...
tegelikkus. Luigi Pirandello-mod draama alusepanija,Roomas Itaalia kirjanduse õppejõuna. Alustas novellidega,näidend"Kuus tegelast autorit otsinud".Teatro d'Arte, Nobel. Teostes tähtis:Mis reaalne,mis mitte. Ekspr.draama-keskne on peategelane-tema subjektiivsed tunded ja elamused määravad näidendi ilme.Kõrvaltegelased üldistatud,nt Mees,Tööline.Näidendid kujutavad põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte.Peategelase pikad lüürilised monoloogid, vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ja suurte massistseenidena. Tähtis on teatri kujundus.Walter Hasenclever ,,Poeg",Ernst Toller,Georg Kaiser,USA Eugene O'Neill 1936 Nobel ,,Iha jalakate all"-armastus kolmnurk,"Elektra saatus on lein". Draama ja müüt-müüt näidendimaailma üliinimlikkust.Jean Cocteau tegi aluse müütide teisendamisega. Aluseks antiikmüüdid."Orpheus","Põrgumasin" Jean Ciraudoux"Amphityron 38","Elektra",Antonin Artaud-sihiks oli müütidele toetuv
dokumentaaldraama jne Tegelaste arvu järgi mono-, duodraamat Inimesekujutus draamas Dramaatika kui inimesekesksem kirjandusliik. Teatris valitseb näitleja: elav inimene laval, kellele tekst peab andma materjali. Näitleja lavalolemine on seejuures täiesti reaalne, otseselt meeltega tajutav. Eepikaga võrreldes toimib draamas tugevamalt kontsentratsiooni (keskendatuse) põhimõte. Samas on inimesekujutus draamas fragmentaarsem kui eepikas. Siseelu kujutamise vahendid 1. Dialoog ja monoloogid. 2. Mitteverbaalsed väljendusvahendid: näoilme, zestid ja poosid, liikumine jne. 3. Tegelase siseruumi, seejuures ka raskesti väljendatavaid hingeseisundeid saab teatud piirides nähtavaks teha teatraalsete vahenditega, mis näitlejat abistavad: valgus, helid, muusika jne. DRAAMA EPISEERUMINE Dramaatiline teater kehastab sündmusi Eepiline teater (Brecht) tõmbab vaataja endaga kaasa, tarbides ta jutustab sündustest
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
tegevuste iseloomustamiseks. Näiteks: flöödid = pastoraalstseenid, tromboonid = surm ja põrgu. Monteverdil pole seega orkester mitte niipalju lauljate saatmiseks, kuivõrd tegevuse illustreerimiseks.Monteverdi toob ooperimaailma sisse mõiste aaria -- kunstipäraselt lihvitud meloodiaga soololaul, milles tegelane väljendab oma tundeseisundeid; aaria esitamise ajaks lavaline tegevus seiskub. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm. Monteverdi andis ka orkestrile uue rolli- nüüdsest alates ei olnud orkester üksnes laulu saatja, vaid temast sai ka iseseisev sündmuste ning tunnete kajastaja. "Orpheuses" kasutas Monteverdi juba peaaegu kõiki tollal olemas olnud muusikainstrumente. "Orpheuses" esines esmakordselt ka avamäng- muusikaline sissejuhatus järgnevale sündmustikule.
See esindab Vanakreeka muusikakultuuri. 4. Nimeta Vana-Kreeka muusikas kasutatavaid pille (min 3). forminks, hiljem sellest kitara, lüüra (kergem ja väiksem); harf, paanivile ehk süürinks. 5. Millisesse ajajärku kuulub tragöödia ja mida see endast kujutas? Tragöödia kuulub klassikalisesse ajajärku, see kujutab endast kurva sisuga teost. Põhineb koorilüürikal, millele lisanduvad näitlejad ja dramaatiline tegevus, ka monoloogid lauldes. Kooriosad seotud tantsu ka pantomiimiga. 6. Milline sündmus tähistab meie aja algust? Kristuse sünd Palestiinas. 7. Milline reegel kehtis pillide kasutamise kohta varakristlikus muusikas (kehtib tänini idakirikus)? Pillide kasutamine oli keelatud. 8. Kust saame teavet varakristliku muusika kohta? apostel Pauluse kirjadest. 9. Mis on psalmid, kus need kirjas on? 150 heebreakeelset laulu, neid nimetatakse ka Taaveti lauldeks. Need on kirjas
mängides on tal lihtsam onule ligi pääseda ja oma plaanid ellu viia. Hamletil olid tihti enesetapumõtted. Sellele viitas ka tema kõige kuulsam monoloog. Ta mõtles, kas võtta endalt elu või viia oma plaan ellu. Ta ei suutnud taluda seda karmi maailma ja mõtles, et lihtsam oleks alla anda. Tema nägemuse kohaselt oli Taanimaa kui vangla. Oma põhimõtete ja suure viha tõttu otsustab ta siiski oma plaani lõpule viia. Ta monoloogid väljendavadki soovi kõigepealt oma eesmärk saavutada ja siis surra. Tragöödia lõpus suutis Hamlet isa surma eest kätte maksta tappes Claudiuse täpselt samamoodi nagu too oli vana kuninga tapnud, talle mürki kõrva valades. Kahjuks oli Hamlet ka ise juba haavata saanud mürgitatud mõõgaga ja suri. Koos nendega suri ka Laertes, kellega oli Hamlet võidelnud. Hamlet oli kõigis inimestes tema ümber pettunud ja ei tundnud, et ta saaks kedagi usaldada.
Valus valgus Juhan Smuul 19.september 2014 Rebeka Ränk 10. klass Luulekogu tutvustus Juhan Smuuli 1972. aastal trükitud luulekogu ,,Valus valgus" räägib oma noorimast õest, isast ja oma lapsepõlve elust. Luulekogus luuletused räägivad mälestusi lapsepõlvest ja aasta aegadest. Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus t...
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. 1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud o koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud o tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade o Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu o jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline
1936. “Kuningal on külm” – allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud o koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud o tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade o Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu o jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/A._H._Tammsaare https://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html http://tammsaare.weebly.com/elulugu
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti k...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
mõistuslikult, mitte emotsionaalselt. Selles staadiumis näeb naine meest potentsiaalse perekonnapeana, oma tulevaste laste isana. Ta kogub infot ja fakte mehe kohta, käitub eneseteadlikumalt ja täiskasvanulikumalt. Suhtes on vähem mängulisust ja emotsioone, rohkem argipäeva ja rutiini. Vanema tasand võiks paarisuhetes olemata olla, kuid siiski seda esineb. Kui naine käitub peamiselt Vanemana, on see pidev kontroll, näpu vibutamine ja monoloogid teemal, kuidas teine peaks elama. Vanem tahab, et asjad oleksid hästi, kuid on seejuures egoistlik ning teenib ainult enda huve. Ta küll lähtub soovist oma perekonda kaitsta, kuid seab sellega partneri Lapse tasandile ning ei võta teda võrdsena. Tegemist on näitlike situatsioonidega, kus sama hästi võib soorollid vahetada, et aimu saada partneri käitumismustritest. (Signe Kõiv 01.03.2008) 2.4. Iseenda jälgimine aitab suhet parandada
meeltemuljed, elamused ja nägemused määravad kogu näidendi maailma ilme. Teda ümbritsev keskkond on sageli esitatus grotesksena, kõrvaltegelased on üldistatud tüüpkujud (Mees, Tööline), kes tihtipeale käituvad nagu marionetid. Eelistatult kujutatakse põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte. Tegevuseaeg ja ruum on enamasti abstraktsed. Stiili kujundavad järsud kontrastid, ekstaas ja paatos. Peategelase pikad lüürilised monoloogid vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ning suurte massistseenidega. Juba tekstis etendavad tähtsat rolli visuaalsed teatrikujundid. Ekspressionistlikele teatrilavastustele on tunnuslikud teravad rütmid, massid ja kõnekoorid. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeiks. Lavakujunduses mängitakse valguse ja varju ning värvikontrastidega, tinglikkust suurendavad ebasümmeetrilised vormid ja viltused jooned.
"Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muusikal. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm. Monteverdi andis ka orkestrile uue rolli- nüüdsest alates ei olnud orkester üksnes laulu saatja, vaid temast sai ka iseseisev sündmuste ning tunnete kajastaja. "Orpheuses" kasutas Monteverdi juba peaaegu kõiki tollal olemas olnud muusikainstrumente. "Orpheuses" esines esmakordselt ka avamäng- muusikaline sissejuhatus järgnevale sündmustikule.
3. peatükk. Operatsiooni valmistus. 4. peatükk. Operatsioon II osa 5. peatükk. Bormentali päevik. 6. peatükk. Nime valik, Svonderi külastus. 7. peatükk. Professori mõtisklused. 8. peatükk. Sissekirjutus, vargus, professor ja bormental otsibad väljapääsu situatsioonist. 9. peatükk. Pealekaebamine, operatsioon. Epiloog. Sarik pärast operatsiooni. Autori keel ja stiil Suure osa teosest moodustavad monoloogid, eriti esimeses peatükkis, kus kajastatakse koera mõtteid. Teema ja idee Lev Tolstoi, kes Nabokovi jaoks oli Gogoli, Kafka, Prousti ja Flaubert'i kõrval samuti geenius, on öelnud: "Kui ma tahaksin sõnades väljendada seda, mida ma oma romaaniga öelda tahtsin, siis peaksin ma sama romaani uuesti ning täpselt samamoodi ümber kirjutama... Ja kui kriitikud on sellest juba aru saanud ning on võimelised seda, mida ma
3. peatükk. Operatsiooni valmistus. 4. peatükk. Operatsioon II osa 5. peatükk. Bormentali päevik. 6. peatükk. Nime valik, Svonderi külastus. 7. peatükk. Professori mõtisklused. 8. peatükk. Sissekirjutus, vargus, professor ja bormental otsibad väljapääsu situatsioonist. 9. peatükk. Pealekaebamine, operatsioon. Epiloog. Sarik pärast operatsiooni. Autori keel ja stiil Suure osa teosest moodustavad monoloogid, eriti esimeses peatükkis, kus kajastatakse koera mõtteid. Teema ja idee Lev Tolstoi, kes Nabokovi jaoks oli Gogoli, Kafka, Prousti ja Flaubert'i kõrval samuti geenius, on öelnud: "Kui ma tahaksin sõnades väljendada seda, mida ma oma romaaniga öelda tahtsin, siis peaksin ma sama romaani uuesti ning täpselt samamoodi ümber kirjutama... Ja kui kriitikud on sellest juba aru saanud ning on võimelised seda, mida ma
Isikudraama taustal mõjutab sündmusi rahvamass, hävitav, juhitamatu jõud. · 1936. "Kuningal on külm" allegooriline näidend, tuleks vaadelda kindlasti toonase ühiskonna ja poliitika taustal Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus "Eesti kirjanduslugu" 2001. Tallinn: Koolibri. Lk 275-289. Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. "Eelmise sajandi eesti kirjandus".
Maria läks teistega. Fasistide ohvitser nägi hobuselaipa ja läks uurima. Ohvitser läks Roberti juurde ja Robert sihtis teda. Raamat on väga huvitavalt kirjutatud. See on üks neist raamatutest, mida kord lugemist alustades on raske maha panna. Kuigi selle põhiteemaks on sõda, siis on oskuslikult seotud sellesse ka inimsuhted, armastus ja inimese mõttemaailm. Raamat annab edasi peategelase Robert Jordan 'i mõtisklused, meenutused ja monoloogid, mis tal erinevatel hetkedel peas olid. See raamat räägib armastuse ja inimsuhete tugevusest ja eksisteerimisest ükskõik mis situatsioonis. See näitab, et inimene võib olla nii lootusetus olukorras, kui võimalik, kuid ta siiski unistab ja usub, et sellest on väljapääs. Rõhutatakse inimlikkuse säilimist mistahes olukorras, ent samas ka selle täielikku kaotamist. Tänu sellele raamatule ma mõistan, miks Hemingway nii hinnatud kirjanik on. Kuigi see raamat räägib Hispaania
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
kasutajakeskselt defineeritud murded ning situatsioonikeskselt defineeritud registrid." (Hennoste 2000: 257). Tegemist on linnakeelekorpusega ja seega murderühmi paju ei ole, suurimad jagunemised käivad kolme suurema linna Tallinna, Tartu ja Pärnu järgi ning on seotud konkreetset piirkonda mõjutanud murdega/murretega. Teine suur allkeelte rühm on registrid suhtlusviisid ja füüsilised tingimused. Korpuses on nii silmas silma vestlused, telefonivestlused kui ka monoloogid. Kõnekorpuste üks uurimismeetodeid on sõnasageduste võrdlus. Hennoste artiklis ,, Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele." on väljatoodud mitme allkeele omavahelist võrdused: argikõne ja ajalehekeel, avaliku kõne ja ilukirjanduskeel, kõne ja kiri, ametlik ja argine suuline kõne. Kokkuvõtvalt tehti järgnevad järeldused: 5
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
Mõningaid paralleele võib ka tõmmata piibliga. Tammsaare kasutas oma loomingus ka autobiograafilisi tegelasi, näiteks "Tões ja õiguses" on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu prototüübiks aga nende naaber Jakob Sikenberg, härra Mauruse prototüübiks Hugo Treffner, ka on arvatud, et Tammsaare kasutab naistegelaste suhete kujutamisel omaenda kogemusi. Tammsaarele on omased veel ka pikad laused, hästi läbi mõeldud sõnakasutus ning pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu ning tema jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. KOKKUVÕTE Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 Albu vallas Järvamaal ning suri 1. märtsil 1960 Tallinnas südamerabandusse. Tammsaare
Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l. "Orpheuses" on esmakordselt tunda ka tõelist dramaturgilist pinget. On kasutatud kontrastiprintsiipi, järske üleminekuid õnnest õnnetusse, mida oli laialt kasutatud juba antiikteatris, mis aga pärast Monteverdit sai ooperikunsti üheks olulisemaks nõudeks. Kui Peri ja Caccini ooperites olid kesksel kohal tegelaste monoloogid, siis Monteverdi "Orpheuses" omandas suure tähtsuse nende omavaheline tegevus. Tekkis esmakordselt duetivorm. Monteverdi andis ka orkestrile uue rolli- nüüdsest alates ei olnud orkester üksnes laulu saatja, vaid temast sai ka iseseisev sündmuste ning tunnete kajastaja. "Orpheuses" kasutas Monteverdi juba peaaegu kõiki tollal olemas olnud muus.instrumente. "Orpheuses" esines esmakordselt ka avamäng- muus.line sissejuhatus järgnevale sündmustikule
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötl...
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
