· 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest
· 1864 hakkati Tartus välja andma Koidulaga Eesti postimeest · Jannsen Kaotas mälu ja kõnevõime, millest ta ei taastunud · Eesti hümni sõnade autor · Kirjutas ka jutte(Koidulaga) · 1 näidend: Pärmi Jaagu unenägu · 1860 ilmaliku laulude kogu Eesti laulik · 1869 osales 1. Laulupeo organiseerimisel Lydia Koidula (1843-1886) (Lydia Emilie Florentine Jannsen) · Koidula-kirjaniku nimi, mille pakkus välja Jakobson · Abielludes sai nime Michelson Koidula tähtsus · Ta oli 1. Naisluuletaja · Ja üldse üks esimesi Eesti suuremaid luuletajaid · 1870 paneb alguse Eesti teatrile · Ärkamisaja suurkuju Sündis 24. detsembril Vändras. 1850 kolib perekond Pärnusse ja Jannsen saab seal koolmeistri ametile tööle. Koidula saab oma 1. Koolihariduse isalt Ta oli pikk,kõhn tütarlaps.Kõige rohkem valmistas talle koolis raskusi venekeel Tema ema Emilie Koch oli Balti-sakslane ja see on ime,et Koidula ise kasvatati
Heinrich Rudolf Hertz Keiu Lindeburg 11.klass Kes Ta on? Heinrich Rudolf Hertz, 18571894, saksa füüsik. Lõi elektromagnetilise ostsillaatori teooria, tegi katseliselt kindlaks elektromagnetlainete olemasolu – nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika– nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika , avastas välisfotoefekti ja töötas teoreetilise mehaanika ja elastsusteooria alal. Lõi muu hulgas elastsete kuulide põrke teooria (1882) ja uuris elektrikontakte Lapsepõlv Hertz sündis Hamburgis, Saksamaal, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis...
Samas sihis liikumisel peaks katse tulemus viitama valguse ja Maa kiiruste omavahelisele liitmisele või lahutamisele, sarnaselt maanteel liikuvate autode omavahelise kiiruse leidmisega. Michelson ja Morley ei suutnud aga avastada mitte mingeid jälgi valguse ja Maa kiiruste liitumisest. Nende katse negatiivne tulemus oli senise füüsikaga suures vastuolus. Newtoni mehaanika aluseks on teadmine, et kiirusi saab alati ülalkirjeldatud viisil liita või lahutada. Michelson ja Morley näitasid aga, et valguse kiiruse katseline väärtus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. *20.Milliseid piiranguid seab absoluutkiiruse printsiip inimese võimalustele otsida elu Linnutee teistelt planeetidelt ja teistest galaktikatest. ________________ Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus.
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“.
Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase Põhja-Ameerika lääneosa, kuid 2006. aastal Portugalist leitud skelett osutas, et neid leidus ka tänase Euroopa aladel. Omased sabaogad ja luuplaadid. Heibivoor ...
Titanic Sillaotsa School Year 9 Diana Michelson Details Built by the West Star Line 883 ft long 92 ft wide 46,328 tons 104 ft high 29 boilers 3 propellers Lifeboats: 20 Setting sail Set sail on Thursday April 11, 1912 2223 people on board Left from Queenstown, Ireland to New York Captain: Edward J. Smith Disaster!!! 11:40 pm Sunday, April 14, 1912 The hole was 300 ft long First lifeboat was launched at 12:40 am with only 19 people on board. After 160 min Titanic sank. Rescuing Carpathia comes to rescue Some of the people were in lifeboats 4 hours. 1517 souls died. 706 survived Rediscovery It was rediscovered in 1985 Robert Ballard 2,5 miles underwater Last living Titanic survivor Millvina ...
Rene´ Goscinny • Sempe´ on sündinud aastal 1932 Bordeaux’s. Ta on ka illustreerinud seda raamatut. Tänu tema poja Nicolasele, on ta saanud inspiratsiooni raamatusse. • Goscinny on sündinud aastal 1926 Pariisis. Ta õppis Buenos Airese Prantsuse Lütseumis. Ta on töödanud abiraamatupidajana, kunstnikuõpilasena reklaamiagentuuris, sekretärina, kunstnikuna ja ajakirjanikuna. Muid fakte: • Prantsuse keelest on tõlkinud Helle Michelson • Eestis väljastati raamat Tallinnas, aastal 1993, kirjastuses Kupar • Prantsusmaal väljastati raamat aastal 1957 • Sellesse raamatusse on kogutud kolm teost: “Väike Nicolas”, “Väike Nicolas ja ta sõbrad” ning “Väikese Nicola’s vahetunnid”. • On väljastatud ka raamat “Väikese Nicola’s talv ja suvi” Aitäh kuulamast!
Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" "Sind surmani" 1867 "Emajõe ööbik" 1865 "Waino-lilled" Kokkuvõte Juba noorelt oli huvitatud kirjandusest 1869. Aasta üldlaulupidu Eesti teatri sünd Suri 42. aastaselt rinnavähki Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm https://et
• “Siuru” – 1917-1919 (Tallinnas) • “Tarapita” 1921-1922 Tähtsus • Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi • Tõstis uuele tasemele reisikirja • Arendas edasi romaanižanri • Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi • Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming) Huvitavad faktid • Tunnutus: Eesti NSV rahvakirjanik 1946. • Friedebert Mihkelson või Michelson aastani 1923. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistusele. • 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. • Friedebert Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast. Kasutatud allikad • google.ee • et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas • www.slideshare.net • miksike.ee
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglase elu Friedebert Tuglas sündis 2.märtsil 1886 Tartumaal ja suri 15.aprill 1971 Tallinnas ning on maetud Metsakalmistule. Kuni 1923.aastani oli ta nimi Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta töötas kirjanikuna, kriitikuna, kirjandusteadlasena, tõlkijana ja ajakirjanikuna. 1918. aastal abiellus ta EmmaElisabet Oinasega. Fr. Tuglas võttis osa revulotsioonist ja ta vangistati ning vangis kirjutas ta teose "Meri". Tuglas ja kultuur Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "NoorEesti". Tema eestvedamisel rajati kirjandusühingud "Siuru" (19171919) ja "Tarapita" (19211922). Fr. Tuglas oli kultuurikapitali mõtte algataja.
on minu arm!". Laulupidu tekitas eestlastes tunde, otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile, olekski määratud üksnes luulele ja oma rahva teenimisele. Temaväärilist vallalist Eesti meest, kellega Koidula võinuks abielluda, lihtsalt ei olnud. 21.novembril 1871. aastal tehti avalikkusele teatavaks Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873. aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna, kuhu Michelson sai sõjaväearsti koha. 1874. aastal sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kelle nimeks pandi Hedvig. 1878. aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Oma viimastel eluaastatel põdes Koidula vähki. Ta suri 42-aastaselt, suvel 1886 ja maeti Kroonlinna. 1946. aastal toodi tema põrm kodumaale.
isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" töötas 10 aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. 1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul
____ Koor pare Direk dinaa m___ tsioon Tabel tide Koor __po i inurg Joone juurd dinaa PT olsed nurga ad e. pikku did PT ekas nurga d rumbi sed vud d d mõõd paran arvut paran etud datud atud datud ° ' '' ° ' '' ° '" ° ' m ± x ± y ± x ± y x y 0 0 1 90 05 ...
Getter Jalakas ja Mia Martina Peil Kõik on suhteline Ei ruum ega aeg, ega isegi keha mass ei ole kindlad, absoluutsed suurused, vaid on “relatiivsed”. Valguse kiirus Umbes 300 000 km/s Jääb vaakumis alati samaks Seda ei saa ületada Valgus äitub teisiti, kui teised kehad Kehad käituvad väga kummaliselt, kui neid panna liikuma valguse kiirusel Albert Michelson Tõestas, et valguse kiirus ei sõltu Maa liikumisest Ei ole olemas mingit absoluutset ruumi Ligikaudselt valguse kiirusel liikudes aeg aeglustub Relatiivsusteooriat on suudetud ka Maa-pealsete katsetega tõestada Massi suurenemine Mass on keha inertsuse mõõt Kui erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Mass sõltub liikumiskiirusest Mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel
U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus Sise.temp Välis.temp Sise RH Välis RH Taavi Michelson (mm) (W/mK) ºC ºC % % Materjal 19 -22 52 92 Sisepind Krohv 5 0,8 Betoon 200 2 Vahtpolüstüreen 150 0,04 Krohv 15 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada
veel aastate kaupa ning kui nende pere raamatukogu avastati (1958), oli seal paar eksemplari, kus oli sisse kantud Lydia oma käega kirjutatud LYDIA JANNSENI nimi. Samuti huvitasid Koidulat ka aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas ta Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus.Koidula Kroonlinnas. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akušööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg
TUGLAS Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriiti...
vastaste leeri üle Boriss Seremetjev · Vene komandör 1652-1719 · ,,Mu isand, ei ole enam midagi hävitada" · Käskija Pihkvas · Erastvere lahingus õnnestus tal saavutada edu suures ülekaalus ja ülendati feldmarssaliks · Hummuli lahingus hävitas rootslased ja rüüstas maid · Korraldas Eestis suure rüüsteretke Johann von Michelson · Eestlasest kindral 1735-1807 · Esimene eestlane, kes tõusis vene armees kindrali auastmesse · Immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda 1783 · Surus maha Pugatsovi ülestõusu ja oli edukas ka teistes lahingutes Anna I · Venemaa tsarinna 1693-1740 · Sai võimule tänu riigivõimule, kellele andis osa oma võimust luues aluse konstitutsioonilisele monarhiale · Poliitikat ajasid keisrinna soosikut
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad vaatlejad ei liigu *Maailmaeetri hüpoteesist loobumine: katses jaotati valguskiir pool-läbipaistva peegli abil kaheks. Kiired suunati risti-rästi asetsevalt teele. Tekkis inferentspilt ,kus valguse tugevus kasvas või kahanes sõltuvalt kujunenud faasinihkest. Kui valguse kiirus erinevates suundades oleks olnud erinev ,siis oleks see inferentspilt...
Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0 Koht:21,Nimi:Aleksandet Mitt ,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000m,Tulemus:9.35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial . IV taliolümpiamängud, Garmisch-Partenkirchen · 06.02. - 16.02.1936 Iluuisutamine . Koht:18. Nimi:Helene Michelson-Eduard Hiop,Riik:Eesti,Võistlusala:paarissõit,Tulemus: - Kiiru...
- Superpositsiooni printsiip väidab,et väljad ei sega üksteist ning nende mõjud liituvad - Näiteks,et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteisest segamatult läbi minna. Mida väidab absoluutkiiruse printsiip? Too näide. - Absoluutkiiruse printsiip väidab,et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). - Näide: Michelson oletas, et kui Maakera tiirleb suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese, peaksid täpsed katseriistad suutma eristada olukordi, mil Maal asuv vaatleja liigub eetris levivale valgusele vastu või selle eest ära. Valguse kiirus on Maa liikumiskiirusest küll 10 000 korda suurem, kuid teadlased olid veendunud, et nende täpne eksperiment suudab seda väikest erinevust ilma kahtlusteta registreerida.
Jumala mõistust."-S. Hawking Auhinnad ja auavaldused: 1975 Eddington Medal 1976 Hughes Medal of the Royal Society 1979 Albert Einstein Medal 1982 Order of the British Empire (Komandör) 1985 Gold Medal of the Royal Astronomical Society 1986 Member of the Pontifical Academy of Sciences 1988 Wolf Prize in Physics 1989 Prince of Asturias Awards in Concord 1989 Companion of Honour 1999 Julius Edgar Lilienfeld Prize of the American Physical Society 2003 Michelson Morley Award of Case Western Reserve University 2006 Copley Medal of the Royal Society Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Stephen_Hawking http://www.hawking.org.uk/index.html http://en.wikipedia.org/wiki/Theoretical_physics http://physicsforme.wordpress.com/2011/09/24/stephen-hawking-for-the- opera-experiment/ http://enos.itcollege.ee/~tnahkur/1.poolaasta/Füüsika/Üldrelatiivsus.pdf http://www.sewercide.org/old/artiklid-aegade-algusest.html http://casa.colorado.edu/~ajsh/hawk
,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson. SamutiKoidula kohtas Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus. Koidula Kroonlinnas 1873.aastal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Siis sündisid tal esimesed lapsed, vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg sündis tal aastal 1884, kelle nimi oli Max, kuid ta oli elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga reisinud Saksamaale, (oma tütre
Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled",mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna, kus sündisid tal esimesed lapsed. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Tiheda eepilise toodangu kõrval elustavad ka Koidula luule parimad harrastused: patriootiline isamaaluule annab selliseid uusi saavutusi nagu ,,Igatsus'', "Teretus'', ,,Jutt'', ,,Ma kannan leina'', Enne surma Eestimaale''
...... eksami .Tartus ilmus Jannseni ja Koidula juhendamisel ajaleht"...................................".1873.aastal ta abiellus Eduard Michelsoniga ja nad kolisid......................... .Kuidula väga igatses ............................. järele.Koidula suri.................... .aastal.Algul ta maeti .........................,aga 1946.aastal toodi ta põrm .................................. . Tööülesanne nr 3. 10 väidet Koidula elust.Vasta "jah" või "ei". 1.Koidula neiupõlvenimi oli Michelson. 2.Ta oli esimene naisluuletaja. 3.Tema lapsepõlvekodu on Vändras. 4.Koidula töötas ajalehes"Perno Postimees"ja "Eesti Postimees". 5.Ta õppis Tallinna Ülikoolis. 6.Oma viimased elupäevad elas ta Eestmaal. 7.Maetud on ta Venemaale. 8.Koidula oli kooliõpetaja Pärnus. 9.Ta sooritas koduõpetaja eksami. 10.Koidula perekonnanimi oli Koidula. TEEMA KÄSITLEMISE FAAS. Tööleht nr 4. Koosta õpiku materjali põhjal lühikonspekt.Kanna andmed tabelisse.
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri".
rahvaloomingust Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850 aastail Rahvasuust kuuldud jutuainete põhjal kirjutatud lugude põhihoiakus väljendub rahvaliku elukäsitus Avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (1854) Alates 1870 aastast kuni elu lõpuni tegeles ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu" Teos avaldati postuumselt Helsingis 1885 Lydia Koidula (1843-1886) Kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson Sündis 24 detsemberil 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena Lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli Sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees juures 1863 avaldas oma esimese raamatu tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" 1863 kolis pere Tartusse Lydia töötas kümme aastat ajalehe Eesti Postimees praktilise toimetajana
2005) Auhinnad ja autasud 1975 Eddington Medal 1976 Hughes Medal of the Royal Society 1979 Albert Einstein Medal 1982 Order of the British Empire(Komandör) 1985Gold Medal of the Royal Astronomical Society 1986 Member of the Pontifical Academy of Sciences 1988 Wolf Prize in Physics 1989 Prince of Asturias Awards in Concord 1989 Companion of Honour 1999 Julius Edgar Lilienfeld Prize of the American Physical Society 2003 Michelson Morley Award of Case Western Reserve University 2006 Copley Medal of the Royal Society 2008 Fonseca Price of the University of Santiago de Compostela 2009Presedental Medal of Freedom , Kõrgeim tsiviil-au Ameerika Ühendriikides Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Stephen_Hawking http://et.wikipedia.org/wiki/Stephen_Hawking http://www.hawking.org.uk/index.php/about-stephen/briefhistory http://www.slideshare.net/marksskram/stephen-hawking-presentation
· Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule · Hilisem luule ilmus ajakirjanduses
10.B Andrus Kivirähk ,,Liblikas" Romaan ,,Liblikas" on ilmunud 1999. aastal. Romaani autor on Andrus Kivirähk, kes on sündinud 1970. aastal. Kirjastus Tuum on avaldanud teose kahel korral, 1999. ja 2007. aastal. Romaani tegelased olid August Michelson, Erika Tetzky, Paul Pinna, Theodor Altermann, Ants Lauter, Kurnim, Onu Leks ning hall koer. August oli peategelane, loo jutustaja ning Estonia näitleja. Erika oli tantsija, ,,liblikas", ning Augusti abikaasa. Paul ja Theodor olid teatri loojad ning samas ka näitlejad. Kurnim ja Onu Leks olid Augusti parimad sõbrad, ning viimaks hall koer, kes oli ,,surm" ja teatri hirm. See on lugu Estonia algusaastatest, kus tegutsesid veel näitlejad jumala armust, kus loodi inimesi
Samuti kohtas Lydia Koidula Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega ta samuti veel Tartus abiellus. Materjal K. Mihkla. ,,Lydia Koidula elu ja looming", peatükk III Tartus (1863 1873) LK 83-205 6 Kroonlinnas 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega. Selle tubli mehe nimeks oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas (praeguses Leningradis) ning nad suundusid koos sinna. Kroonlinnas polnud Lydia Koidulal palju aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, artiklike kirjutamist), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Hans- Voldemar, ta vanim poeg sündis aastal 1874, kuid ta elas ainult neli aastat ja suri 1878.aasta 29. juulil leetritesse. Hedwig-Hedda, Lydia Koidula tütar sündis aastal 1876 ja suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri
aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas Lydia Koidula Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega ta samuti veel Tartus abiellus. 4 2) K. Mihkla. ,,Lydia Koidula elu ja looming", LK 83-205 10 Kroonlinnas 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega. Selle tubli mehe nimeks oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas (praeguses Leningradis) ning nad suundusid koos sinna. Kroonlinnas polnud Lydia Koidulal palju aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, artiklike kirjutamist), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Hans- Voldemar, ta vanim poeg sündis aastal 1874, kuid ta elas ainult neli aastat ja suri 1878.aasta 29. juulil leetritesse. Hedwig-Hedda, Lydia Koidula tütar sündis aastal 1876 ja suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri
16. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 1800-te keskel, peale selle, et loodi erinevaid manufaktuure, kuid peamine oli Tallinn Peterburi raudtee valmimine, tänu millele sai Tallinn uuesti impeeriumi tähtsaimaks väljaveosadamaks. 17. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? 18. Tähtsamad Eesti linnad 18.saj Narva, Tallinn, Pärnu 19. MÕISTED Käsu Hans - esimene Eesti luuletaja Johan von Michelson - esimene Eesti soost kindral Venemaal. Uusikaupungi rahuleping - 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. Rootsi aja lõpp Eestis. Rosen´i deklaratsioon - oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Valgustusajastu - Ajajärk 18. sajandil Euroopas pietism - Oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Tallima Paap - Oli Eesti hernhuutlaste juhte 18. sajandil.
saj. Eestis? Pietism ja Hernhuutlus ( keelustatakse 1743) 16. Iseloomusta vennastekogudusi? (mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 17. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid trükiti kõige rohkem 18. August Wilhelm Hupel Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ''Lühike õpetus'' väljaandja. Johan von Michelson - Esimene teadaolev Eestlasest kindral 19. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1.Loodi valla- ja kihelkonnakohtud 2.Õigus vallasvarale 3.Pärandamisõigus 4.Talupojad vabastati pärisorjusest © Siimo Lopsik 2008 20. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. 21. Paul I Venemaa keiser 1796 - 1801. Katariina III poeg.
endangeredlanguages.com. Viimati külastatud 16.11.2016. Ethnologue. Languages of the World. (2016). https://www.ethnologue.com/language/kic. Viimati külastatud 16.11.2016. Sam Noble Museum. (2016). http://samnoblemuseum.ou.edu/collections-and-research/native- american-languages/map-of-oklahoma-languages/kickapoo-language/. Viimati külastatud 16.11.2016. Native Languages of the America. (2014). http://www.native-languages.org/kickapoo.htm. Viimati külastatud 16.11.2016. Jones, W.; Michelson, T. (1915). Kickapoo Tales. https://archive.org/stream/kickapootales09jonerich#page/n13/mode/2up. Viimati külastatud 16.11.2016. Numeral Systems of the World's Languages. (2006). https://mpi- lingweb.shh.mpg.de/numeral/Kickapoo.htm. Viimati külastatud 16.11.2016. Koostaja: Oliver Issak
· 1975 Eddington Medal · 1976 Hughes Medal of the Royal Society · 1979 Albert Einstein Medal · 1982 Order of the British Empire (Komandör) · 1985 Gold Medal of the Royal Astronomical Society · 1986 Member of the Pontifical Academy of Sciences · 1988 Wolf Prize in Physics · 1989 Prince of Asturias Awards in Concord · 1989 Companion of Honour · 1999 Julius Edgar Lilienfeld Prize of the American Physical Society · 2003 Michelson Morley Award of Case Western Reserve University · 2006 Copley Medal of the Royal Society
AJALOO ISESEISEVTÖÖ 5 MÄLESTUSSAMMAST JA LÜHIKE JUTT SELLE KOHTA Koostas: Kivirand Käty Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Kessel Pille Mina käisin neid mälestussambaid ise vaatamas ja uurimas Emajõe ääres, et internetist otsimine ei pakku mulle pinget, tegin ka pilte, lisasin neid siia ka. ...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt.
1967. aastaks ilmus tema esimene raamat ,,Käopoja tänu''. Jõgisalu esimene lugu oli ,,Sipelgas ja tigu'', mis läks kohe ka aabitsasse. Siis hakkasid tulema kirjaniku sulest juba jutupauniku ning seejärel matkalood. Pärast koolmeistri kohast loobumist kirjutas Harri Jõgisalu raamatu ,,Kärp''. 2.2 Loomingu lühitutvustus 2.2.1 Lasteraamatud loodusest. *,,Käopoja tänu'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1967, toimetaja Helle Michelson. Raamat on mõeldud nooremale koolieale. Ühtekokku on "Käopoja tänus" kolmkümmend kolm lugu. Viit-kuut neist söandaks muinasjutuks lugeda, ülejäänuid - proosavalmideks; viimast siiski mõningati kõhklemisi - on nende hulgas ka palasid, mis vormipuhtad valmid nagu ei oleks. Jõgisalu on loodusest nähtu lihtsalt valmivallatult ja mõtte jaoks laia tagamaad jättes kirja pannud. Autor ei tõtta naeru ise ära naerma ja hoidub lohisevast moraalist, millest
Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööb...
Referaat Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütar-lastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja küla-rahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850,...
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming....................................................................................................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud...
toimetus- ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. ▪ Kui aga elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need raamatute lugemisele ja kirjavahetustele. ▪ 1958 leiti Lydia Koidula pere raamatukogu, kus osadele raamatutele oli Koidula oma käega kirjutanud "Lydia Jannsen" Koidula Kroonlinnas ▪ 1873. aastal abiellus Koidula Tartus sõjaväe- ja naistearsti eriala omanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle pakuti tööd Kroonlinnas ja koos suunduti sinna. ▪ Kroonlinnas sündisid Lydial esimesed lapsed. Olenemata kiirest elutempost kirjutas Koidula artikleid veel ja veel. ▪ 1880 aastal kirjutas Lydia Koidula oma viimase näidendi "Kosjaviinad" Koidula viimased aastad ▪ Kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi. ▪ Isa Jannsen jäi 1880 töövõimetuks, mis oli tol ajal häbiväärne. ▪ 1882 haigestus Koidula vähktõppe, millesse suri ka 2 aastat hiljem tema õde
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Friedebert Tuglase ,,Novelle" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kohustuslikuks kirjanduseks lugesin Friedebert Tuglase teose ,,Novelle". Kirjandusevõõras inimene nagu ma olen, ei teadnud ma varem tema teostest mitte midagi. Küsisin arvamust pereliikmetelt ning nende sõnul pidi raamat olema küllaltki keeruline lugeda ja mõista. Enamjaolt pidasid nende arvamused ka paika ning arvan, et raamat mulle ei meeldinud. Ei meeldinud sellepärast, et see oli tõesti keeruline lugeda ja see pani ridu vahele jätma. Eelistan tänapäevasemat kirjandust. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas, kes kandis kuni 1923. aastani nime Friedebert Mihkelson (või Michelson) sündis 1886. aastal Tartumaal (tänapäeval Põlvamaa) Ahjas Võnnu kihelkonnas. Ta oli tuntud eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija j...
Füüsikas nimetatakse seda ruumi piirkonda varjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Läbipaistva aine mõju valguse levimisele Valguse levimiskiiruse määramine Esmakordselt määras valguse kiiruse katseliselt taani astronoom Olaf Römer 1676. aastal ja sai selleks 220 000 km/s. 200 aastat hiljem määras ameerika teadlane Albert Michelson valguse kiiruse samuti katsete tulemusel ja sai selleks ligikaudu täpse tänaseks teadaoleva kiiruse, so 300 000 km/s Kiiruse valem on . Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumist kahe optilise keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Valguse murdumise iseloomustamiseks kasutatakse lisaks langeva kiire ja langemisnurga mõistele murdunud kiire ja murdumisnurga mõisteid. Valguskiirt, mis levib teise keskkonda nimetatakse murdunud kiireks.
(mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid) Vennastekogudus oli 18. saj. Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumiine, mis kutsus üles näitama võrdsust, vendlust ja koostööd inimeste vahel. 15. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Maarahvakalendreid, kuna need olid õpetliku ja praktilise sisuga Eestlaste jaoks. 16. August Wilhelm Hupel – Valgustusajastu kirjamees ( I eestikeelse ajakirja ‘’Lühike õpetus’’ väljaandja. Johan von Michelson – Esimene teadaolev Eestlasest kindral 17. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? Loodi valla- ja kihelkonnakohtud Õigus vallasvarale Pärandamisõigus Talupojad vabastati pärisorjusest 18. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? Eestimaal 1816a. ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu teoorjus. 19
vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei pidanud tervis vastu ,käsi jäi ülepingutustest haigeks, tuli ohverdada päevi haigusele. Samuti kohtas ta Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus. 1873.aatstal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas ning nad koos suundusid sinna. Kroonlinnas oli Koidulal vähe aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, kirjutades artikleid veel ja veel), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Vanim poeg Hans- Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal
rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise
tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba ka omaette juturaamatuid, kuid need olid pigem õpetlikud mitte ajaviitelised. 20. August Wilhelm Hupel - Põltsamaa pastor Johan von Michelson - 1783 sai täiskindraliks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima - Püha Andrease ordu kavaleriks. 21. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19. sai. algul Baltikumis ? * esimene talurahvaseadus nn. '' Iggaüks'' * hiljem asendati '' Iggaüks '' uue seadusega, millega loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise, anti talupoegadele õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi. Liivimaa seadus nägi selleks ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
