VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1, x2<< FAKTUUR - helikude; nt ühehäälne, mitmehäälne (mis omakorda on 'homofooniline' - meloodiahääl+saade ja 'polüfooniline' - mitmehäälsus), hõre (kõik pillirühmad ei mängi ko...
rahutu ning siis tasa nagu veepind. Olen Ernesaksa „Kutset“ samuti laulnud meeskooriga ning kuigi loo nimi toona ei jäänud meelde, tulid sõnad ja viis esimese paari taktiga enda seest üles. 5 „Noor kevade“ „Noor kevade“ on Ernesaksa kooriteos segakoorile, mis ilmus aastal 1938. Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest maailma kohtadest. Algul on traditsioonilist Eesti koorimuusikat, keskel vaheldub peene lääne ja kauboisarjade muusikaga, siis tuleb tagasi Eestisse, kus lõpetatakse ilusasti toonikas. „Noor kevade“ pole küll
Esimene pala, mida ta esitas oli Ferenc Liszti Kontsertetüüd ,,Metsakohin". Mõned minutid hiljem kuulates teost tundsin ära mulle tuntud helilooja ning temast räägitu tunnist.Nimelt see, kuidas helilooja lõi efekti päris metsakohinast.Teos oli üpriski kiire meloodiaga, lühike ja kõrges registris.Teose lõpu poole meloodia läks aina intensiivsemaks ja jättis mulje tormist, mis vallutas metsa.Teine pala oli Franz Schuberti Ekspromt nr 2 As-duur op.142. Seekord oli antud teose meloodia romantiline,pehme ning dünaamika poolest vaiksem.Pala keskel märkasin, et teose meloodia muutus pidulikuks ja dünaamika omakorda valjemaks mezzo pianost fortissimoni.Kolmas ja viimane teos Kadri Sumeralt oli teos nimega ,,Nukker toreador".Alguses oli teos kõrges registris, kuid see muutus väga tihti.Teose tempo oli aeglane kuid minu jaoks väga ootamatult muutus see väga kiireks, lausa intensiivseks.Ma kujutasin ette kuidas vaene nukker toreador elas oma kurbi
Kuidas vanasti lauldi Merilyn Ohtla Rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Rahvalaulu komponendid Tekst Meloodia Esituslaad Teksti iseloomustab... Algriim Nt (kulla kallid kannikesed) Parallelism nt (veere, veere päevakene) neljajalaline trohheus Nt (Söö-ge, lan-gud, joo-ge lan-gud) Meloodia lühike ja väikese ulatusega ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust Palju rühmaviise Esitus Eeslaulja ja koor Koor ühehäälne Lauljad olid põhiliselt naised Parimateks peeti suuremate kogemustega keskealisi või vanemaid naisi. Rahvalaulu zandrid Meeleolu ja elamusi vahendavad lüürilised laulud Sündmustest jutustatavad lüroeepilised laulud Regilaulu liigid Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) Töölaulu...
Klassitsism *Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 18.-19. sajand. *Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. *Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Uuteks zanriteks olid sümfoonia, klassikaline instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sonaat, koomiline ooper ja laulumäng. * Tuntumateks heliloojateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven.
ainult et seekord on mõndade üleskäikude korral lisatud väikesed kaunistused helil (nt triool eeltaktis, mis juhatab nooti sisse). Teema kordamisel ei lõpe see aga samamoodi nagu oli ennem lõppenud. Pala läheb väikese ritenutoga natuke rahulikumaks ning kordab siis ühte juba ennem mängitud heliredeli käiku. Tsello läheb kolmkõlaga madalamasse registrisse kus ta ühte viisiteemat kaks korda mängib. Teoses lõpus toimu väga aeglane ning rahulik meloodia üleskäik tsello poolt. Tsello alustab kõige madalamast keelest ning läheb kolmkõladega ülesse pöidlapositsiooni. Lugu lõppebki ühe pika ning suhteliselt kõrge noodiga tsello poolt samal ajal, kui harf ühte madalamat akordi tõmbab. Teos oli väga ilus ning eriti meeldis mulle tsello ja harfi koostöö selles teoses. Sellel ajal, kui tsello juhtus mitte mängima, mängis harf alati põhimeloodiat, ning kui ta tsellot
Noodikirja areng 8.-13. saj. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan
kõrgustel ,mis oli vägagi huvitav võetes arvesse seda ,et enne kui tüdrukud laulma hakkasid kellelgi polnud aimugi mis lugu esitatakse. Teine selle sama esitaja laul ,,Someone like you" oli esitatud ühe vanema õpilase poolt. 16 aastane tüdruk mängis klaverit ja laulis kaasa. Meoodia on alguses kurb ja monotoonne, tempo aga suhteliselt kire. Meetrum on loo alguses ühtlane , helitugevus kasvav refäänile jõudes kuid uue salmi alguses dünaamika kahaneb ja meloodia muutub monotoonnseks tagasi. Esitaja hääl polnud eriti tugev, mis aitas meloodia täienisti läbi tunda. Peale esineist noorneiu ütles ,et õppis seda lugu kodus ise mängima ja lisas meloodiasse ka endapoolt noote mis sest ,et laulmisehäält on väga raske järgi teha. Järgmine õpilane esitas meloodiat mille nimetus on ,,almost home" .Rütm on ühtlne, meloodia sujuv ja nastlgiline, rahulik ja kuidas pealkiri ka ette ütleb (peaaegu kodus) paneb kodule ja vanadele aegadele mõtlema
· 1978 Oktoobrirevolutsiooni orden · 1988 Austuse orden · 17. jaanuaril 2008 andis Eesti Post Gustav Ernesksa 100 aasta sünnipäeva tähistamiseks välja postmargi. · 29.juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ning Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gustav Ernesaksa kuju. 8 G. Ernesaks kirjutas laulu ,,Mu isamaa on minu arm" meloodia Moskvas 1944. aasta kevadel. Pala esiettekanne toimus 21. juulil 1944 Leningradis Eesti NSV aastapäeva aktusel. Üldlaulupeol kõlas Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" esmakordselt 1947 segakooride ettekandes. Juba siis jõuti arusaamisele, et selle laulu kaudu avaldub jõuliselt kogu rahva protest nõukogude okupatsioonivõimu ja ideoloogia vastu. Nii kujunes laulust kiiresti eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, rahva kestmist ning riigi taasiseseisvumise lootusi väljendav muusikaline sümbol
kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist, meloodiapillid: vask-, puupuhk- ja löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver, kontrabass, löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja
Ja kui me viljapeksu ajal laulame, saab meie tegevus laulu rütmi. EELKOOLIIGA ON MÄÄRAVA TÄHTSUSEGA MUSIKAALSUSE ARENGUKS. Muusika on seotud emotsioonidega. Sellepärast on tähtis lastega lauldes omada õiget meeleolu, häälestudes sellele, et oma häälega tundeid edasi anda. Kui mind üks laul kütkestab ja ma teda meelsasti laulan, kandub see säde edasi ka lastesse. Minu rõõm ühest laulust äratab ka lastes vaimustuse. Kui meile üks meloodia meeldib, üks rütm meid haarab, laulame ja liigtame ennast meeleldi kaasa. Lastega on see sama moodi. Seda rõõmu laulmisest on vaja lastes hoida ja edendada. Kõik lapsed laulavad meelsasti - ka need, kes seda veel nii hästi ei oska kui seda tehakse innustunult. Laulmine on keha, hinge ja vaimu jaoks üks elementaarne põhivajadus, üks elementaarne väljendusvõimalus. Kui me laulame, siis me avame ennast täielikult. Seda me teeme siis, kui me ennast hästi ja vastuvõetuna tunneme
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline
alusepanijaks.tema peateos ,,Ars nova" sellejärgi sai ka ajastu nime! JOHANNES de MURIS tema ja VITRY panid aluse uuele rütmisüsteemile. Vanasti jagati vältusi kolmeks nüüd hakati neid jagama ka kaheks. 3 osaline perfektne 2 osaline imperfektne. Isorütmika pikemate korduvate rütmijärgnevuste kasutamine )huvitavaim kompositsioonivõte. GUILLAUME de MACHAUT ajastu väljapaistvaim helilooja. Lõi ise tekstid pani laulu tundelise meloodia kuulsaim teos ,,La messe de Nostre Dame" Ars subtilior e. Ajastu lõpp. Sõja aeg . Silmapaistvaid teoseid ei olnud. Ei anna võrrelda ars nova suurte isikutega TRECENTO - õukonna elegantne ilmalik seltskonnakunst vaimulik muusika oli tagaplaanil! Madrigal tähtsaim itaalia lauluvorm 14. Saj. Enamasti 2 häälne. Caccia peenem ja keerukam kui madrigal caccia tähendab jahti esimene ja teine hääl jahivad ennast ja üksteis alumine rahulik!
20. sajandi muusikastiil Tintinnabul Tintinnabul (ladina keelest tõlgituna “kelluke”) on rahvusvaheliselt tuntima Eesti helilooja Arvo Pärdi loodud isikupärane muusikastiil ja kompositsioonitehnika. Stiili muudab eriliseks helilooja oskus sulandada oma teostes meloodia ja kolmkõlahääl üheks tervikuks. Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on sel...
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ..
eksida, tunded ei kunagi!".Romantism on tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid meeleolude ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu romantismiaegne muutub inimesekeskseks. Aktiivselt hakati, ka kasutama folkloori (suzeed arendati, muistendid, eeposed, rahvaviisid). Muusikas unistati ning samuti oldi ülitundlikud, armastati kuid samas ka põletati. Naeruvääristati tühiseid inimesi.Muusikas toimus voolav ning edasiviiv meloodia. Teemavalik oli väga ulatuslik ning teemad olid põhjalike töötlustega. Muusikas lausa tundus, et meloodia on lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt tõlgendada ja võimalikult täpselt edasi anda. Teoste ülesehitus muutub vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju.Populaarseks zanriks saavad soolo laulud, mis väljendasid ajastu meeleolusid, armastust, kannatusi ja ka õukonna intriige.Tekkisid ka uued zanrid ning nendeks olid
„Võõrana ma tulin ja võõrana lähen taas.“- nende värssidega algab „Talvine teekond“, üks tuntumaid romantismiajastu laulutsükkleid, millega Schubertil õnnestus inimese valu väljendada. 1. Head ööd Laulutsükli esimene pala on moll-helilaadis, mis teeb üldmulje kurvameelseks. Bass laulab saksa keeles kõiki laule. Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on madalas helistikus. Keskmises osas muutub meloodia veidi helgemaks ja hakkab toimuma sünge ja hea emotsiooniga meloodia vastandumine, mida märkasin ka mitmetes järgnevates palades. Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu. 2. Tuulelipp Pala on oluliselt kiirema tempoga, kui esimene. Klaverisaade on muutunud mänglevamakas ja ei anna edasi ainult tormiliselt kurba emotsiooni. Vokaal laulis
20aastane Dmitri Omelsak. See, et esinejad olid nii noored pakkus tõesti huvi. Kontsert oli jaotatud kaheks osaks, esimese osa mängis Aleksei Sokolov, teise Dmitri Omelsak. Esimene teos, mida me kuulasime oli Giovanni Zamboni sonaat nr. 8 Arpeggio ja Gigue. Algus oli väga aeglane ja sujuv, meeleolu oli rahulik. Motiiv kordus ja aeglustus vahepeal. Mõtted olid kusagil kaugel. Gigue oli pisut lõbusam, kui eelmine. Meenutas keskaegset muusikat, meloodia oli enam-vähem samasugune ning lõpu poole läks vaiksemaks. Sellele järgnes Luigi Legani Fantaasia op. 19. Algab aeglaselt, mõne aja pärast kostab tugev löök, siis jälle aeglustub. Meloodia muutub mänglevaks ning soravaks. Kiiremaks muutub ta teose keskel. Pealkiri Fantaasia tundib väga õige olevat, kuna seoses selle muusikaga meenusid ilusad hetked minevikust. Meloodia justkui lendab kõrgustesse aina kiiremaks muutudes
Muusika Essee Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Narva 03.06.2013 Vokaalsümfooniliste suurvormide areng 17. 19. sajandil Vokaalsümfooniline suurvorm on üheks muusika liigiks. Vokaalsümfoonilise suurvormi koosseisuks on koor, solistid ja orkester. Ajaga tekkisid muutused erinevates muusika zanrites. Muutus meloodia, helitugevus, harmoonija jne. 17-19.saj., see periood hõlmab kolme ajastut, milleks on barokiajastu, klassitsismi ajastu ja romantismiajastu. Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonilised suurvormid ning igaühel on näha muutusi kahe sajandi vältel. Kantaat Kantaat on üheks vokaalsümfoonia suurvormiks. See on mitmeosaline muusikateos
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla * Akord - kolme ja enama heli kooskõla * Intervall - kahe heli kooskõla * Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi Rütm * Muusika on kunst, mis kulgeb ajas
väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Kõige algelisem eneseväljendus viis: 1. Füüsiline 2. Keeleline 3. Kunstiline Vana-Kreeka kultuur ehk Antiikkultuur (3-4saj eKr.) Vana-kreeka kultuur kui "euroopa kultuuri häll" Märkssõnadeks: demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad.
Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus.
Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia • Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi • Intervall - kahe heli kooskõla
Meloodia - on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, mis tugineb kindlale helilaadile. Helilaadid (õhtumaade muusika tänapäeval?) - on kindla ülesehitusega seitsmest astmest koosnev helirida. Tänapäeval - Rütm helide organiseeriseerimine ajas. Harmoonia (Dissoneeriv, konsoneeriv) õpetus akordidest. Dissoneeriv ebakõlaline harmoonia. Konsoneeriv heakõlaga ja tertsilise ülesehitusega. Tempo heliteose esitamise kiirus. Dünaamika helitugevuse muutumine. Tämber häälekõla värv. Faktuur jaguneb: Ühehäälne ja Mitmehäälne. Mitmehäälne 1) homefooniline: Üks hääl on juhtiv viisi hääl ning teised on allutatud või saadavad. 2) polofooniline: kõik hääled on võrdse tähtsusega. Homofoon - Polüfoon Bach, Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast?, Nimeta vanimaid teadaolevaid muusikainstrumente. Looma helid, linnulaulud jpt. helid. Instrumendid: Harfid, lüürad, lautod, otseflööt, topeltsalme...
ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. Rütm muusika põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest . Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6.sajand eKr Klassikaline 5.sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused) Hellenistlik 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused) Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult
MUUSIKA MÕISTED Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Meloodia helide kaunikõlaline järjestus Tempo heliteose esitamise kiirus Dünaamika õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus
C-duur op 24 nr 2 b-moll op 24 nr 4 C-duur op 56 nr 2 Marko Martini esituses Nokturn cis-moll op posth Prelüüd d-moll op 28 nr 24 Teoste iseloomustus Nokturn H-duur op 62 nr 1 Algus on aeglane , aga väga meeldiv meloodia, õrn. Vahepeal jääb muusika täiesti tasa ja siis hakkab jälle vaikselt. Lõpupoole läheb korraks isegi natukene kiiremaks ja elavamaks. Barkarool Fis-duur op 60 Algus palju elavam kui Nokturnil, rõõmsameelne meloodia. Siis jääb meloodia ühele ja samale viisile , mis on väga häiriv. Pärast seda meloodia kiireneb. Lõppeb rahulikumalt kui algas. Polonees f-moll op 71 nr 3 Algus jätab hästi kurva tunde, madal meloodia. Aeglane ja rahulik ja siis äkitselt läheb üle
Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde. Isegi siis kui lugu on natuke raskesti mõistetav, mingil määral impressionistlik. Iga lugu on omapärase tämbriga ja selle tõttu ei ole nad üksluised. Tervele loomingule on ühine see, et kasutatakse ostinato-printsiipi.. Lugu ,,Ärkamise aeg" on hea ja lihtsa poeemilise meloodiaga kooriteos. Olen ise seda lugu laulnud ja see on mulle kõige kodusem eelnevalt kuulatud teostest. See on isamaa-teemaline, mis on Eespere loomingule omane. Koorilaulude puhul on
Gregoriuse koraal - katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: Kuula gregoriuse koraali ja iseloomusta seda järgmiste punktide alusel - ühe- häälne - Laulavad mehed - ladina-keelne - Teksti on vähe - Ühele silbile vastab mitu erinevat nooti - Taktimõõtu ei saa määrata - Meloodia ulatus on väike - Suured hüpped meloodias puudusid HOSANNA, FILIO DAVID SOL INVICTUS! (Hosianna, Taaveti poeg võitmatu kuulsus (Päike)!) Kuula ja kirjelda oma muljed. "Puer natus est nobis" õp lk 13 Minu jaoks oli ,,Puer natus est nobis" igav laul. Tema meloodia oli üksluine ja korduv. Laul tundus kurb . Meloodia tegi laulule rütmi. Laulja tämber oli ilus, puhas ja kõlakas, eriti kui olid kõrgemad kohad. "Veni, creator spiritus" õp lk 14 Laul tundus lõbusam
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus
1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" Reekviem Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883) Eluloost Sündis Leipzigis Saksa helilooja
Ferenz Lizst Esimene teos mida ma olen kuulnud on "Love dream". Seal helilooja mängib klaverit. Meloodia on muutlik nagu lained meres. Kuskil on emotsioonide torm tõusmas armunute vahel aga teises kohas on rahulikum,kus nad armsalt vestlevad. See teos ei ole ju nii sama Love dream nimega,meloodias saab näha kaks armunut inimest. Teine teos, mida ma olen kuulnud on"Lohutus". Teos on kirjutatud klaveri ja viiuli abil. Selle lauluga mu peas keerleb ainult üks mõtte.Kui ma kõnnin tänaval niiskes ilmas ja molten elust. See meloodia tuletab mulle meelde kõige paremaid momente lapse põlvest.
Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism. Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond. Nüansid, mida järgiti: *hoiduti äärmuslikest emotsioonidest *selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel piirid kaovad; hilisromantikutel palju tundeid) *harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad *teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika) Atonaalne kindla helistikuga muusika Polütonaalsus mitmehelilisus Polürütmia rütmide paljusus MK: ,,Kuningas Oidiphus" ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski.
meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi *silpnimetuste süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) *Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi * 13. Sajandil lõi Kölni Franco uue rütminotatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni. MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *ALGELISE MITMEHÄÄLSUSE LIIGID: *burdoon (väheliikuv saatehääl) *parafoonia (sama meloodia dubleerimine, mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt. *heterofoonia (sama meloodia variatsioonide üheaegne kõlamine) MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *organum (esimene mitmehäälne zanr; saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10 saj) *Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos pärinevad Notre Dame'i koolkonnast Prantsusmaal (12-13 saj) (Leoninus, Perotinus) *motett (13
2. Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24'ks tooniks. 3. Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni. Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus, võim, uhkus) 4. Araabia pillid: ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar, tsuringa, lauto, rabab Juudi muusika 1. Usund: judaism, pühakiri: toora (vana testamet) 2. Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga. 3. Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn 4. Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja rõõmsate sõnadega või vastupidi. 5. Juudi pillid: suupill, halil, ukulele, sofar, didgeridoo, kinnor Austraalia muusika 1. Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %
ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist
Rock: Mustade ja valgete mus. lähenemine teisel ms. Noorte arvu plahvatuslik kasv. Elektrikitarride masstootmine. Helitehnika kiireareng. Vinüülplaatide kasutusele võtmine. Rock´n:avalöök 1954.aastal salvestatud Bill Haley pala Rock Around the Clock. Lihtne meloodia, harmoonia, rütmikas, tänava slängi kasutamine, lavashow. Chuck Berry, Fats Domino, Elvis Presley. Elvis:1954 alustas. Oluline roll maned. Tom Parker, tegi maailmakuulsa. Eeliseks oli hea muusika tunnetus ja välimus. Hiilgeaeg 1958, sõjaväes. Comebackid ei läinud läbi. Suri 16. august 1977. Beatles: 1959 John Lennon Paul McCartney Georg Harrison 1962 liitus Ringo Star. 1961 Brian Epstain georg Martin. 1964 konsert USAs, Melbournis. 1965 tekkis mõõn narko
pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster kobrakond. Aleatoorika- kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika- võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel
//error: could not find space (122 bytes) for variable... const unsigned char gaudeamus[]={ 6,NF, 2,NC, 8,NC, 8,NF, 4,ND, 4,ND, 16,ND, 6,NE, 2,NF, 8,NG, 8,NE, 4,NF, 4,NA, 16,NF, 6,NF, 2,NC, 8,NC, 8,NF, 4,ND, 4,ND, 16,ND, 6,NE, 2,NF, 8,NG, 8,NE, 4,NF, 4,NA, 16,NF, 6,NE, 2,NF, 8,NG, 8,NG, 4,NA, 4,NF, 8,NG, 8,NG, 6,NE, 2,NF, 8,NG, 8,NG, 4,NA, 4,NF, 16,NG, 4,NF, 4,NE, 8,ND, 4,NAdis, 4,NG, 8,NF, 8,NE, 8,ND, 4,NF, 4,NE, 8,ND, 4,NAdis, 4,NG, 8,NA, 6,NG, 2,NF, 16,NF, 0,0}; #define meloodia gaudeamus int piiks; void Perioodiline_tegevus(void){ if (piiks){ // Kui väljund oli sisselülitatud siis lülitatakse välja piiks=0; TRISC |= Q_buzz; // heliväljund mitteaktiivseks n=5; }else { piiks=1; if (meloodia[m]){ n = meloodia[m]*8; }else n = 0; if (meloodia[m+1]!=PAUS){ // Noot TRISC &= ~Q_buzz; // heliväljund aktiivseks PR2 = nooditabel[meloodia[m+1]]; CCPR1L = PR2 / 2;
maailmale 7 noodist oleva helirea. AUM-püha silp ja heli algavad palved, on olend, kellest on sündinud kogu maailm. Oktav jaotatakse 22 (tonaalne süsteem) ühehäälne, ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Raaga-helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Klassikaline muusika- A-meloodia esitab sitar või laulja, meloodia kaunistatud ja nüansirikas. B- burdoon(ühe aegselt kõlav meloodia) esitab tanpura, C-rütm mida esitavad teblad. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. PILLID:sitar- 4-7 põhikeelt, ja nende all olev resonantskeeltega pill. Vina-keelpill, ilus kõla ja ka on Indias pillide kuninganna, puust korpus, valmistatud resonaator. Tanpura-särisev külaga burdoonpill. Tablad-üks on kõrgem ja teine madalama kõlaga trumm, kõlavärv sõltub kuhu sõrmega lüüakse
Peaaegu kogu ta looming on vaimulik. Teda tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal. Madalmaade muusikastiili alusepanija - Guillaume Dufay 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja - Johannes Ockeghem Kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja - Josquin Desprez Martin Luther - luteri koraal. Algatas 16. sajandil reformatsiooni, mille käigus tõi kiriku rahvale lähedamale. Luteri koraal on kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luteri koraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemisst viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. 36 koraali on Martin Luther loonud ise. Sansoon - prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Võis eristada kahte laulutüüpi: väga meloodilised ning teised kiiretempolised ja lõbusad, mõlemad enamasti armastuslaulud. Kuulsaim sansoonimeister Clément Janequin.
koosseis koosseisu, sinna kuulusid keelpillide eelkäijad, heliloojad kirjutasid rohkem mitmesugused puhkpillid ning basso continue instrumentaalkontserte. Arenes välja rühm, kuhu kuulusid lisaks tsembalole või orelile ka klassikalise sümfooniaorkestri ka mõni bassipill, esmajoones tsello või fagott. koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse. häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli
Jazz Jazz muusika on tekkinud aafrika rütmidel ja euroopa meloodia põimumisel. Jazz muusika põhitunnused on: 1.Improvisatsioon 2.Tämber-jazz muusika isikupära ja jäljendamatu tämber,mille järgi on ta alati äratuntav. 3.pillikoosseisud- 3-8 liikmeline ansambel kuni 17 liikmeline bigbänd. 4.Ekstaatilisus-tuleneb mustade temperamendist. Alati on olemas meloodia ja rütmigrupp.Meloodia gruppis on puhkpillid ja rütmigruppis on klaver,löökpillid ja bass.
3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid. Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6. Vokaalteos Reekviem(1994) sopran, tenor, segakoor, kammerorkester: klaver, triangel, keelpillid. Oluliseks väljendusvormiks meloodia, koor, lõpus dünaamika. 7. Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-IV(1984-1992) erinevatele koosseisudele, elektrikitarr, võimendatud klaver(Arhitektoonika V) Uuenduslik, oluline roll tämbril, dünaamikal, meloodial. 8
Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks.Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid,orkester ja orel.Ta koosneb
rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu tüüp organum, mille peahääl oli gregoriuse koraal. *Notre-Dame'i kirik Pariisis, temast kujunes Notre-Dame'i koolkond. Leonius- tegutses 12 saj 2 poolel tema organumid on kahehäälsed.
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
