Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"magasivili" - 32 õppematerjali

magasivili –  viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne – kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid,  saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju 
thumbnail
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

arvetustöö I ,, Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18. - 19. sajandil " Tähtaeg on kalendaarses plaanis. Vastused leiate õpiku paragrahvidest 20 ­ 23. Ärge kirjutage õpiku teksti maha, vaid vastake küsimustele oma sõnadega. 1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3. Millised uuend...

Ajalugu
138 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) ­ põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vene ja Rootsi aeg

Sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema aga talurahva kui seisuse omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili , millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Balti ajalugu 19.sajand

Loe läbi järgnev katkend ajalooallikast ja vasta küsimustele.(6p) 2.juunil kell 8 hommikul oli hulgaliselt näha talupoegi, kes lähenesid Mahtra mõisale kahelt poolt. Saanud allohvitserilt sellest teada, käskis kapten soldateil kohe mõisa ette rivistuda, mis täideti viivitamatult. Seejärel käskis ta püssid laadida. Vahepeal kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobnud, ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./.../ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./.../Rahva kallaletungi tõttu segunesid talupojad soldatitega, kes hakkasid n...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ajaloo spikker mõistetega

Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõis...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis ­ suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...

Ajalugu
285 allalaadimist
thumbnail
4
doc

18-19saj vene aeg eestis

Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid) Üleminek raharendile Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad Kogukonna keskne asutus vallakohus Pärisorjuse kaotamise järel moodustati neist omavalitsused. Talupoegade ühised vastutused: Magasivili ja vaestehoolekanne Talurahva koormised Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi olemasolu korral...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 19. sajandil

Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus ­ vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili ­ talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti erikord

Pidid maad mõisnikelt rentima 1849 Liivimaa Talumaa piirid fikseeriti 1856 Eestimaa Ülemineku soodustus raharendile Talupoegadel võimalus omale talu osta Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
1
doc

1800. aastate sündmused Baltimaal

Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili , kust nad said rasketel aegadel viljalaenu võtta. Kogukondade juhtideks olid Eestimaal talitajad ja Liivimaal vöörmündrid. Kogukonna ülesanneteks oli näiteks vaestehoolekanne. Talurahvaseisus jagunes kaheks: Mõisarahvas ja pererahvas. Pererahvas jagunes omakorda sulasteks, vabadikeks ja talunikeks. Mõisarahvas oli kõik see kes elasid mõisas või olid sellega tihedalt seotud. Talurahva koormistest oli mõisa ees endiselt teokoormis, mis jagunes nädalatööks ja abitööks...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pärisorjus

sajandi jooksul? · Talupojad said piiratud liikumisvabaduse ja vabadeks riigikodanikeks - pärisorjus kadus · kartulikasvatus - tänu sellele kadus näljahäda. · talude välisilme muutus paremaks - aknad, katus jne. elamisolud seega paranesid. 11. Mõisted: · pärisorjus - inimene sünnib orjana(oma vanemate järgi). · teorent ja raharent - maks mida maksti mõisnikule. · pärisperemees - talu omanik, ei pea mõisale midagi maksma. · magasivili - valla vilja tagavara rasketeks päevadeks. · vabadik e. saunik e. pops - vaesed, kes elasid teises peresaunas.elasid teiste kulul....

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistis­muinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
4
doc

ärkamisaeg

Vallakohtud eksisteerisid Eestimaal kuni 1817. Aastani. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus. Nii magasivili kui ka ait oli talupoegade ühisomand, mille suhtes mõisnikel oli vaid järelvalveõigus. Vaestehoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Tavaliselt saadeti need külakorda, talust tallu, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti. Talurahva koormised 1868. Kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutianmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti ajalugu

30. Priiuse esimesed aastakümned (149-151) : Vallakohtud - loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820. aastatel hakati vallakohtuid nimetama kogukonnakohtuteks. Suur tähtsus eneseteadvustamise arengule. Magasivili ­ talupoegade ühine kogutud vili, kust sai häda korral laenu vötta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus. KÜLARAHVAS: ->pererahvas - neil oli keskne koht ja nende õlul lasus tegelikult mõisakoormisi täitva talu majandamine. Sulasrahvas - tegid mõisapõldudel teotööd.-> Vabadikud ehk popsid- elasid suurematel talude äärealadel ja omasid väikest maalappi ja eluaset. Nende tööjõudu kasutati taludes kibedamatel...

Ajalugu
389 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teosta...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...

Infoteadus- ja...
101 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid Eesti ajaloo kursusest

aletamine ­ algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vene aeg (konspekt)

Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...

Ajalugu
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun