Maailma loodusimed MADAGASKAR Madagaskari pealinn on Antananarivo, kus asub ka suurem lennuväli. India ookeanis paiknev Madagaskar moodustab poole Kalifornia poolsaare laiusest. Ilusamad ja bioloogiliselt tähtsamad piirkonnad on muudetud rahvusparkideks ja kaitsealadeks. Kunagi laiusid sellel 1600 km pikkusel saarel ulatuslikud vihmametsad. Viimase 40 aastaga on metsa küttepuudeks tehtud ja põllumajanduslikul eesmärgil üles haritud. Sellest hoolimata on Madagaskar bioloogiliselt hämmastavalt mitmekesine. Umbes 10000 taimeliiki ja peaaegu pooled maailma kameeleonitest elavad üksnes Madagaskaril. Näiteks mini-kääbuskameeleon on nii väike, et mahub vabalt istuma pöidla otsa. Madagaskari elanikud väldivad seda loomakest, uskudes, et ta on õnnetuse kuulutaja. Saare unikaalseteks liikideks on roomajatest kiirik-kilpkonn ja malagassi kilpkonn. Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m
Tõrva Gümnaasium Sandra Karu 8a klass Madagaskar Referaat Tõrva 2008 Saare asukohast ja kliimast Madagaskar on suuruselt maailma neljas saar ning asub India ookeanis, Aafrika ranniku lähedal. Ta on kontrastide ja üllatuste maa. Madagaskari idarannikul kasvab troopiline vihmamets, lõunaosas on aga kuum ja kuiv. Saare keskosa mägedes on kliima jahedam. Ainulaadsed loomad Madagaskaril on palju loomi ja taimi, kes elavad ainult sellel saarel, näiteks siili meenutavad tenrekid ja ahvisarnased leemurid. 2
Madagask ar Üldinfo » Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) » Pindala: 587 041 km2 » Rahvastiku tihedus: 33 in/km² » Pealinn: Antananarivo » Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR » Liiklus: parempoolne » Riigikeel: malagassi » Ametlikud keeled: inglise keel ja prantsuse keel » Ajavöönd: maailmaaeg +3 Asukoht Huvitavaid fakte » Seal on » Madakaskaril on kalliskivikaevand oma siidiuss usi (kare siid, parimast siidist tehakse surilinasid) » See on vanillisaar » Madagaskaril (3/4 maailma kasvavad vanillist) maailma kõige magusamad banaanid » Küla sepakodades toodetakse peamiselt labidad » Väga põnevad » Wasaha tähendab matmisrituaalid - tõlkes valge ümbermatmine mees » Kohalik kange jook on rumm ja koha...
Madagaskar · Piirkonna iseloomustus : Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2] -Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja
Madagaskar Madagaskari üldandmed · Pindala: 587 041 km² · Populatsioon: 22,92 mil (2013) · Pealinn: Antananarivo · Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Madagaskari teke · Oli kunagi osa Gondwanast · 135 mil a. tagasi: Madagaskari, Antarktika, India eraldumine Aafrika ja Lõuna- Ameerikast · 88 mil a. tagasi: Indiast eraldumine · Eraldumine jättis Madagaskari taimestiku ja loomastiku täielikku isolatsiooni Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m)
Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level Fourth level Third level
ratuur on 23-33 kraadi. Ei soovita minna detsembrist- märtsini, sel ajal on vihmaperiood, siis on õhutemperatuur 5-15 kraadi. 3. kauaks ma reisiks Ma reisiks Madagaskarile 30 päevaks, siis ma saaks tuttavaks sealsete kombetega saaksin tutvuda kõiksugu vaatamisväär- sustega. Saaksin näha ka rohkem loodust ja seda tundma õppida. 4. lend madagask Lend Madagaskarile toimub arile vahepeatusega Eesti-Rooma- Madagaskar kõik see läheb kokku ühe inimese peale 1224,34 eurot 5. ööbimine madagaskar Ma ööbiksin hotellis nimega Cartlon Madagascar. Hotell ilAntananarivo on 5 tärniline, see asub linnaosas, 30 päeva seal maksaks 5618€ 6. FAKTID MADAGASK 1.Seal on oma raha ariary. 2.Madagaskaril elab ligikaudu 1400 ARISTloomaliiki. 3.Madagaskaril on vaja viisat. 4.Enne Madagaskarile minekut on soovitatav teha vaktsiinid. 5.Seal on maailma suurim
Madagaskari iseloomustus 1. a) Selles riigis elab 2015. aasta juuli andmetel 23,812,681 inimest. b/c) Madagaskar on rahvaarvult maailmas 52. kohal. Peaaegu sama palju inimesi elab ka Cameroonis, Põhja-Koreas ja Taiwanis. d) Antud riik on võrreldes teiste riikidega pigem väikeriik. 2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000
Meie töö eesmärgiks on uurida Madagaskari üldandmeid, koostada põnev reispakett ning tutvustada oma tööga teistele seda riiki. Meie reisipakett on mõeldud eelkõige looduse- ja puhkusenautijatele. Kuna Madagaskar on veel väheavastatud maa, siis väga palju informatsiooni oli inglise keeles või oli üldse raske leida. 1.1 Üldosa Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Suuruselt on maailma 4. saar. Juba 88 miljonit aastat on Madagaskar olnud muust maast eraldatud, mille tulemusena on säilinud seal paljud loomad - linnud ja taimestik, mida mujal maailmas näha ei ole. Paljud metsad on muudetud rahvusparkideks ja reservaatideks. Madagaskaril elavad leemurid, mille paljud liigid on UNESCO kaitse all. Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) Pindala: 587 041 km2 Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Pealinn: Antananarivo Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR Liiklus: parempoolne Riigikeel: malagassi
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
1 MGA = 0,006395 EEK (27.01.2009) 7.Religioon (kaks pilti) kohalikud usundid 52%, kristlasi 40%, muhameedlasi 6%, luterlasi 1% ja hinduismi 1% 8.Regioon (pilt) Madakasgar jaguneb 6 provintsiks mis on omakorda jaotatud 22 regiooniks. 1. Antananarivo provints 2. Antsiranana provints 3. Fianarantsoa provints 4. Mahajanga provints 5. Toamasina provints 6. Toliara provints 9.Riigi kujunemine/ ajalooline omapära (pilt) Arheoloogilised tõendid näitavad, et Madagaskar oli veel asustamata, kuni umbes 1500 või 2000 aastat tagasi, enne kui esimenesed indo-Malaialastest asukad saabusid purjekatega mis seilasid üle India ookeani. Nad tõid endaga kaasa traditsioonina riisi kasvatamise astangulistel põldudel, Kadu-Aasia toidud ja keelejuured mis viitavad poolsaartele. Asustamine kiirenes 9. sajandil, kui võimas Hindu-Sumatra impeerium Srivijaya omas palju võimu merekaubanduse üle India ookeanis. Eurooplaste saabumine ja kolonoseerimine (pilt)
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. ... Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Rahva arv on: 18 620 000, 2008. aasta statistika põhjal. Loodus Kõrgeim tipp madagaskari saarel on
Riigi pindala on 587 041ruut kilomeetrit Madagaskar on pindalalt Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. Madagaskari toidud põhinevad peamiselt suurest portsjonist riisist, palju kastmeid, liha, taimetoidud ja suurel määral vürtsikatest lisanditest. Rahvusroad on siis... Ro Ravitoto Ramazava Vary amid' anana Veise ja sealiha, marineeritud äädikas, vesi
Üldandmed Pindala 455 km² Rahvaarv 80 500 (2003) Rahvastiku tihedus - 176,9 in/km² Pealinn - Victoria Loodus 115 saart Suurim saar on Mahé Inner Islands Outer Islands Kliima Troopiline Keskmine temperatuur 26-28 °C Sademeid keskmiselt 2400 mm aastas Taimestik Palju endeemseid taimeliike Levinud on mitmesugused palmid, pandanid, sõnajalgpuud, orhideed ja viigipuud Väljasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasööjataim Loomastik Imetajaid 6 liiki Linde 239 liiki Roomajaid 38 liiki Kahepaikseid 12 liiki Majandus Maailma väiksem riik oma rahaga Turism, kalapüük, pangandus Toiduainetetööstus, laevaehitus ja mööblitööstus 458 maanteed Vasakpoolne liiklus Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Sei%C5%A1ellid http://en.wikipedia.org/wiki/Seychelles http://www.britannica.com/EBchecked/topic/537236/Sey chelles http://www.edgeofexistence.org/mammals/species_info.p hp?id=25 Pildid: http://www.google.com
docstxt/134791922674.txt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT MADAGASKAR Referaat Juhendaja : Ülle Toots Tallinn 2011 Kristina Soboleva Madagaskar Sisukord Sissejuhatus / üldandmed.......................................................................3 Riigi geograafiline asend .....................................
kohane laiuvad seal vihmametsad, mida saemehed kergesti ära kasutavad. 3.3 Arenenud või arengumaa? Madagaskar on arengumaa.Seda kinnitab ka riigi vanuseline struktuur mis näitab, et kuni 14 aastaseid on 43,5 % ja üle 65 aastaseid ainult 6 3%.See näitab, et nende keskmine eluiga on väike.Samuti näitab hõive riigis,et üle veerandi inimestest tegeleb põllumajandusega.Rannikul elavad inimesed on enamasti hariduseta. Kasutatud kirjandus 1. Madagaskar Geographic.org Countries of the World Kättesaadav http://www.theodora.com/wfbcurrent/madagascar/index.html 26.04.2010 2. Madagaskar Geohive. Kättesaadav http://www.geohive.com/cntry/madagascar.asp, 26.04.2010 3. Google Maps.Kättesaadav http://maps.google.com/24.04.2010 4. Madagaskar. Wikipedia. Kättesaadav http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar, 26.04.1010 7 8
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort
Madagaskar Elisabeth Kangro 8a Tallinna Reaalkool õpetaja Aile Poll 2015 Asend Kliima Veestik, taimestik, loomastik Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Madagaskari pindala on 592 800 km² ning suuruselt maailma 47. riik ja neljas saar.
vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani keskmäestikust idas on merepõhi kaetud peamiselt pruunika saviga, läänepoolne osa aga peamiselt globigeriinmudaga. Ookeani lõunaosas domineerib valdavalt ränivetikate kodadest moodustunud muda. India ookeani suurimad saared on Madagaskar ja Sri Lanka. India ja Vaikse ookeani piiriks olevatest saartest on suurimad Sumatra ja Jaava. Täies osas paiknevad India ookeani saartel Bahrein, Madagaskar, Maldiivid, Mauritius, Seisellid ja Sri Lanka.
2. Lauamängu reeglid: 1. Mängida võib 2-4 mängjat. 2. Lauamängu mängitakse ühe täringuga. 3. Mängu alustab see, kes veertab täringuga suurima numbri. 4. Mängjate järjekord põhineb täringuvisete tulemusel. 5. Sa saad nii palju edasi liikuda, kui täringuga veeretad. 6. Iga riik, mille peale on võimalik liikuda, sisaldab tegevust. 7. Peatudes riigil, tuleb täita selle riigi tegevus. 8. Riik, kus mäng algab on Austraalia. 9. Riik, kus mäng lõpeb on Madagaskar. 10. Jõudes finisisse, oled võitja, olenemata sellest, kui palju sa täringuga veeratasid. Lauamängu valmimine Laumängu valmimisele kulus 5 tundi. 1. Lõikasime välja sobiva papitüki. 2. Lasime juhendajal välja printida A3 suuruses maailmakaardi. 3. Kleepisime papitükile must-valge maailmakaardi. 4. Otsisime internetist sobivad riigid, mida kasutasime lauamängu tegemisel. 5. Värvisime välja valitud riigid erinevate värvidega. 6
RIIK PEALINN (AAFRIKA) MAROKO RABAT ALZEERIA ALZIIR TUNEESIA TUNIS LIIBÜA TRIPOLI EGIPTUS KAIRO LÕUNA- AAFRIKA VABARIIK (LAV) PRETORIA MADAGASKAR ANTANANARIVO (AUSTRAALIA JA OKEAANIA) AUSTRAALIA CANBERRA UUS-MEREMAA WELLINGTON (PÕHJA-AMEERIKA) USA (AMEERIKA) WASHINGTON KANADA OTTAWA MEHHIKO MEXIKO KUUBA LA HABANA JAMAICA KINGSTON (LÕUNA-AMEERIKA) VENETSUEELA CARACAS KOLUMBIA BOGOTA EKVATOOR QUITO PERUU LIMA TSIILI SANTIAGO ARGENDIINA ...
Zooloogide kinnitusel on neil loomadel välja kujunenud suhtlemisviis, mis seisneb üksteise karvade puhastamises. Madagaskaril elavad (peale inimeste) ainult strepsiriinsed primaadid, kellel seal puudub konkurents. Neid elutseb veel Kagu-Aasias ja Lõuna-Aasias ja Aafrika mandril. Viis sugukonda elab Madagaskaril, kaks mujal. Tänapäeval viib World Wide Found for Nature (WWF) läbi haridus- ja uurimisprogramme. Kuna Madagaskar sai erilise tähelepanu osaliseks, organiseerivad Maailmapank ja WWF raha arenguprogrammide tarvis, mis aitavad päästa haruldase looduse jäänuseid sel saarel. Tegelikult on Madagaskari saarel olemas terve kaitsealade võrk, ent paljud neist kaitsealadest pole ei märgistatud ega tarastatud. Kõiki poolahvilisi kaitsevad ka Washingtoni konventsiooni (CITES) sätted. Markel Raudsepp
Madagascar Madagascar is an island country in the Indian Ocean, of the coast of Southeast Africa. The nation comprises the island of Madagascar (the fourth-largest island in the world), as well as numerous smaller islands.At 592,800 square kilometres Madagascar is the world's 47th largest country and the fourth-largest island. Madagascar is home to an abundance of plants and animals found nowhere else on Earth. More than 80 percent of Madagascar's 14,883 plant species are found nowhere else in the world, including five plant families. The island is home to around 170 palm species, three times as many as on all of mainland Africa. Madagascar`s offical languages are Malangasy and French.It`s population was on 2012 22 million people.It`s president is Hery Rajaonarimampianina and prime minister Jean Ravelonarivo.Madagascar´s athem is called Ry Tanindraza nay malala ô(Oh, Beloved Land of our Ancestors). Materials u...
Leemur ESITLUS TALLINNA REAALKOOL KAAREL TAMURI 7C 2015/16 Leemurid Elavad Madagaskaril Madagaskari tunnusloomad Valdavalt elavad puude otsas Üldjuhul taimetoitlased Katta Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud 52 liiki on eriti ohustatud 19 liiki on ohualtid Metsade raiumine ja leemurite jahtimine Huvitavaid fakte Sõna „leemur“ tuleneb ladina keelest ja tähendab „vaim“ või „koolnu...
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
...................................................... 8 Kokkuvõte ........................................................................................................................... ...........................9 Kasutatud allikad ............................ ........................................................................................................10 2 Sissejuhatus Aafrika idarannikul India ookeanis asub saar Madagaskar, mis on Eestist kümme korda suurem. Madagaskar on tuntud oma võimsate vihmametsade ja ainulaadse looduse poolest. Oma looduse lopsakuse, viljakuse ja metsikusega pakub ta peavarju ka malagassidele, kes on Madagaskari põlisrahvas. Tuntud on Madgaskari ja malagasside pealinn Antananarivo, mis meenutab oma olemuselt tavalist Aafrika suurlinna, mis on täis kära, müra ja omajagu mustust. [1] Malagassi rahvas on kujunenud Aafrika ja Indoneesia päritolu inimeste liitumisel. Malagasse
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
Rummist rääkimine viib alateadlikult mõtted kohe Kariibi mere ja saarte troopilisele sulnidusele, puhkusele rannal ja magusatele segujookidele. Meenuvad muidugi ka jutud piraatidest, sõjast, kolonialismist ja orjakaubandusest. Suurem osa maailmas toodetavast rummist ongi pärit Kariibi mere ümbrusest ning Demerara jõe äärest Guyanast Lõuna-Ameerikas. Kuid kuulsamad rummitootjad lisaks Ladina-Ameerika maadele on veel Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Madagaskar, Mauritius, Filipiinid, aga ka Austria. Rummimajake Mauritiusel Rumm on kange, kuni 96% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mis on valmistatud suhkruroost saadud mahla fermenteerimisel ja destilleerimisel. Kasutatakse ka suhkruvalmistamise jääkidest saadud melassi. Valkjat või värvusetut destillaati hoitakse seejärel tammest või mõnest muust puust tehtud vaatides. Ajalugu Rummi ajaloo alguse võib mingis mõttes viia
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Acc...
Barbara Broccoli Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. Michael G. Wilson Tootja ka paljudele eelmistele Bond'i filmidele. Sama kehtib ka järgmine aasta tulevale uuele filmile. -- Nagu ikka jätkati filmis James Bond'i tegelaskuju, seekord siis oli näitelaks Daniel Graig, kes sai tööga väga hästi hakkama. Seekordset osa filmiti ülemaailma järgmises kohtades: Miami, Ocean Club, Lago Di Comi (Itaalia), Veneetsia, Madagaskar jne. Filmile paneks hindeks 10/10 Piisavalt põnev, et mitte silmi pealt ära tõsta ja samas oli vürtsitatud heade kildudega. See oli tõesti üks film, mis vääris kinos vaatamist. Minu poolt väga positiivne hinnang.
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9. Colombia- Bogta 53. Nepal- Katmandu 10. Guyana- Georgetown 54. India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14. Peruu- Lima 58. Birma- Naypyidaw 15. Bra...
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48.)Valgevene 49.)Vatikan 50.)Venemaa Aasia 51.) Hiina 52.) Jaapan 53.) Louna Korea 54.) Pohja Korea 55.) Filipiinid 56.) Indoneesia 57.) Malaisia 58.) Paapua Uus Guinea 59.) Vietnam 60.) Kambodza 61.) Laos 62.) T...
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19....
Austraalia Canberra 27. Makedoonia Skopje 57. Uus-Meremaa Wellington 28. Albaania Tirana 58. USA Washington 29. Rumeenia Bukarest 59. Kanada Ottawa 30. Moldova Chisinau 60. Mehhiko Mexico 31. Bulgaaria Sofia 61. Brasiilia Brasilia 62. Venetsueela Caracas 93. Madagaskar 63. Kuuba Havanna 94. Kongo Demokraatlik Vabariik 64. Argentiina Buenos Aires 95. Iisrael 65. Monaco 96. Süüria 66. Andorra 97. Saudi-Araabia 67. Liectenstein 98. Jeemen 68. San Marino 99. Omaan 69. Vatikan 100. Kuveit 70. Bermuda 101. Afganistan 71. Bahama 102. Kasahstan 72. Haiti 103. Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74
India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Looduslikud andmed ● Läbipaistvus - ● Vee tase varieerub ● Palju erinevaid tõuse ja mõõnu – madal/keskmine/kõrge ● Jõed - Zambezi, Shatt al-Arab, Indus, Narmada, Ganges, Brahmaputra ● Veeringlus – Atlandi ookeani ja Punase mere kaudu ● Saari umbes 62 – Madagaskar, Maldiivid, Seishellid, Sri Lanka Põhi Max sügavus 7729 m Keskmine 3890 Teke ja muutumine ● Praegune kuju 36 miljonit aastat tagasi; tekkis vähem kui 80 miljonit aastat vana; hakkas tekkima 125 miljonit aastat tagasi ● Tekkimine algas Gondwana mandri lagunemisega ● Tulevikus muutub ookeani kliima kuivemaks Elustik ● Rikkalik elustik ● Pärlikarbid, vähilaadsd, limused
14 Rumeenia 96,96 15 Türgi 85,11 16 Ukraina 82,51 17 Hispaania 78,43 18 Gruusia 72,69 19 Egiptus 67,58 20 Leedu 54,98 21 Iirimaa 52,74 22 Mehhiko 52,15 23 Iraak 51,90 24 Lõuna-Aafrika Vabariik 35,60 25 Tansaania 35,29 26 Jeemen 32,09 27 Venezuela 26,31 28 Madagaskar 25,58 29 Brasiilia 20,32 30 Norra 14,42 31 Argentiina 13,42 32 Somaalia 11.38 33 Liibüa 2,84 34 Island 2,72 35 Austraalia 2,47 36 Mongoolia 1,67 4. Rahvastiku tiheduse kaart
Meie lauamängu reeglid: 1. Mängida võib 2-4 mängjat. 2. Lauamängu mängitakse ühe täringuga. 3. Mängu alustab see, kes veeretab täringuga suurima numbri. 4. Mängjate järjekord põhineb täringuvisete tulemusel. 5. Sa saad nii palju edasi liikuda, kui täringuga veeretad. 6. Iga riik, mille peale on võimalik liikuda, sisaldab tegevust. 7. Peatudes riigil, tuleb täita selle riigi tegevus. 8. Riik, kus mäng algab, on Austraalia. 9. Riik, kus mäng lõpeb, on Madagaskar. 10. Jõudes finisisse, oled võitja, olenemata sellest, kui palju sa täringuga veeretasid. 11. Korraga kehtib ainult ühe riigi tegevus, et saada uut tegevust, pead täringuga veeretama. 4 Lauamängu valmimine Töö eesmärgiks oli valmistada tagaajamismängu ideel põhinev lauamäng. Laumängu valmimisele kulus 8 tundi. Kuna seda liiki lauamäng tundus kõige kergem valmistada, valisin just
Leemurid Nimetus: katta Liikide arv: 1 Sugukond: Lemuridae Selts: Primates (esikloomad) Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba) Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg Levik: Lõuna-Madagaskar Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad, harvemini putukad, linnumunad Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias) Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi halb nimetus paljudele poolahvilistele, esikloomade primitiivsema alamseltsi esindajatele. Nad liiguvad videvikus või öösiti vaikselt ning kärmelt ja nende hääl kõlab kui sünge ulgumine. Kuid lähivaa...
Kameeleon ehk värvimuutev sisalik Kameeleonid on tõenäoliselt kõige populaarsemad sisalikud. Neid tuntakse just nende värvivahetusvõime tõttu, mis lubab neil niimoodi märkamatuks jääda: mõned muutuvad hallist roheliseks või vihastudes isegi punaseks. Kameeleonid on erilised ka erakordsete silmade poolest, mida nad võivad liigutada koos või mõlemat eraldi. Nende haakuv saba ja näpitsakujulised sõrmed lubavad neil hästi püsida varitsuspunktil, mille nad on valinud, et putukaid jahtida, millest nad toituvad ja mida nad püüavad välkkiire keeleliigutusega. Keel võib olla sama pikk kui keha ja saba kokku ning on liimine nagu tavaline kärbsepaber. Mõnd ritsikat nähes liigub kameeleon sellele piisavalt lähedale ja tema pikk keel viskub nagu vedru suust väja. Ta püüab putuka oma koonilise keeleotsaga kinni ja sööb ära. Toit Kameeleon sööb kiile, sääski, rohutirtse, jahuusse, kilke, kärbseid, prussakaid ja muid putu...
finisijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lunari kalendri esimest aastat. Rotile järgnesid härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga. Pildid psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hiina kalender Xi'an Madagaskar Rahvaarv: 19 400 000 Paikneb Aafrika idarannikul Peamised vaatamisväärsused: Marmokotro mägi, Mangoky jõgi ja Mahajamba jõgi. Loodus Madagaskari loodust iseloomustavad imekaunid liivarannad, vihmametsad, kuivad savannid, kõrgmäestikud ja kohati säilinud ürgmetsad. Pildid Marmokotro mägi Mangoky jõgi Eesti Rahvaarv: 1,4 miljonit Paikneb PõhjaEuroopas Peamised vaatamisväärsused: Palmse mõis, Peipsi järv, Toila Oru park, Tallinna vanalinn ja Valaste juga.
Maardusse rajati keemiakombinaat, mis tootis fosforiidist muuhulgas väetisi,reostas väga suurel määral keskkonda. Eriti kahjulikud olid tehase korstnatest linna kohale tulnud väävliaurud, mis isegi aknaklaase söövitasid. Uus elamurajoon rajati sellega arvestades veidi eemale, endistele Kallavere küla maadele, kus maju väga vähe oli. • Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi
1. What is a biome? A biome is a large area of distinctive plants and animals, which are adapted to that environment. The climate and geography determines which type of biome can exist there. 2. Using the map describe the distribution of the biome (tropical rainforest/tropical deciduous forest). Tropical rainforest South America, Africa (Madagaskar), Asia. Tropical deciduous forest South America, Asia, Australia 3. Compare the climates (tropical rainforest/tropical deciduous forest). Tropical rainforest is wetter than tropical deciduous forest. Both of these biomes have a warm climate all year long. Tropical deciduous forest has a well defined dry and a wet season. During the dry season, the trees in tropical deciduous forest lose their leaves. 4. Using the climate diagram describe the climate of the region (tropical rainforest/tropical deciduous forest). 5. Why are tropical rainforest soils no...
täpsustanud E. Reisenbuk) TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP Riikidest ainult Sierra Leone ÜLEMINEKU I ETAPP (DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS) Afganistan, Alzeeria, Angola, Bangladesh, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Kambodza, Kamerun, Cabo Verde, Kesk-Aafrika Vab., Tsaad, Kongo, Ekvat.-Guinea, Eritrea, Etioopia, Gambia, Ghana, Guatemaala, Guinea, Guinea-Bissau, Haiti, Honduuras, Iraak, Jordaania, Keenia, Laos, Leshoto, Libeeria, Madagaskar, Malawi, Mali, Mauretaania, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Paapua, Uus- Guinea, Paraguai, Ruanda, Saudi-Araabia, Senegal, Somaalia, Sudaan, Süüria, Melaneesia, Mikroneesia ÜLEMINEKU II ETAPP Albaania, Araabia Ühendemiraadid, Argentiina, Bahama, Bahrein, Brasiilia, Brunei, Tsiili, Columbia, Costa Rica, Põhja-Korea, Dominikaani Vab., Ida-Timor, Ecuador, Egiptus, Fidzi, India, Indoneesia, Iraan, Iisrael, Jamaika,
Varstu Keskkool JÄNESELISED Referaat Koostaja: Juhendaja: Varstu 2007 Välimus Jäneselised on taimtoidulised. See on selgesti näha juba põgusast pilgust jäneselise suule, sest ainsa loomarühmana on jänestel ülalõualuus topelt lõikehambad, s.t. kahe ülemise lõikehamba taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehme...
Kesk-Aafrika Vabariik 103. Tsiili Santiago 151. Kongo DV Kinshasa 104. Argentina Buenos Aires 152. Kongo Vabariik 105. Paraguay Asunción 153. Lesotho 106. Uruguay Montevideo 154. Libeeria 107. Brasiilia, Brasília 155. Liibüa Tripoli 108. Tsiili, Santiago 156. Lääne-Sahara 109. Peruu, Lima 157. Lõuna-Aafrika Vabariik Pretoria 110. Boliivia, La Baz 158. Madagaskar Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115. Nicaragua Managua 164. Mosambiik Maputo 116. Costa Rica San José 165. Namiibia 117. Panama Panamá 166. Nigeeria Abuja 118. Bahama Nassau 167
12. Külma sõja kriisid 1950-1953 Korea sõda - II maailmasõjas Jaapanil > jagati USA-le ja NSV Liidule - riik seega kaheks, korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis...
Jaapani entsefaliit Puukentsefaliit Marutõbi X Tuberkuloos X Poliomüeliit Eestis pakuvad reise Lõuna- Aafrika Vabariiki Resiekspert Horizon Travel Eksootikareisid Go Adventure Baltic Tours Wris reisibüroo Hotellid: Garden Court Sandton 3* Tulip Inn 2* MAURITIUS Pealinn: Port Louis Rahvaarv: 1 288 tuh. Riigikeel: inglise Naaberriigid: Madagaskar Rahaühik: Mauritiuse ruupia (MUR) Pindala: 2 040 km2 MAURITIUS Mauritius on saareriik India ookeanis. Mauritiuse saar asub 900 km Madagaskarist idas. hõlmab lisaks Mauritiuse saarele ka Rodriguese saare (560 km idas), Cargados Carajose saared (u 300 km põhjas) ja Agalega saared (1100 km põhjas). Kliima Mauritiusel on läbi aasta troopiline kliima. Temperatuur varieerub kogu saare ulatuses tõustes 25-
neil aastail head suhted Hiinaga ainult Albaania, kelle suhted Moskvaga samuti olid halvad. 1960. aastate teisest poolest sattusid NSV Liidu mõju alla mitmed Aafrika ja Aasia arengumaad. Toimusid riigipöörded, kus Moskva otsese või kaudse tegevuse (näit. Kuuba sõjaväeüksused Angolas) tulemusel said võimule Moskva-meelsed jõud. Sellised riigid olid Lõuna-Jeemen (1967), Kongo(1968), Somaalia (1969), Benin(1972), Etioopia (1974), Mosambiik, Rohuneemesaared, Angola, Madagaskar (1975) ja Afganistan (1979). Nende riikide puhul armastati rääkida kui sotsialistliku orientatsiooniga riikidest, sotsialismileeri neid siiski ei arvatud. Tegelikult olid need maailma vaesemad ja mahajäänumad riigid sotsialistliku sõprusühenduse kaudu allutatud Moskvale. 1975. a. liitus sotsialistlike riikidega ka Laos. BREZNEVI SURM JA TEMA JÄRGLASED. Breznev suri 1982. a. novembris. Tema koha päris KGB kauaaegne esimees J. Andropov (võimul 1982-1984), kes oli ka kehva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
