tallamisõrnad luitemaastikud. Kaitsealad Saaremaal Saaremaa rannikulõikudest on paljud kaitse all (Vilsandi rahvuspark,Kaugatuma Lõo maastikukaitseala, Viieristi looduskaitseala, Järve luitestik, Laidevahe looduskaitseala jt), kuid ainuüksi kaitsmisest (eriti poollooduslike koosluste esinemisaladel) ei piisa. Vajalikud on siinseid pärandmaastikke kaitsta aitavad hooldustööd. Maastik on seda stabiilsem ja tervem, mida vaheldusrikkam see on. Vaja läheb ka eri tasandiga planeeringuid, mis aitavad arendada rannikualade eluolu ala looduslikest eeldustest lähtudes. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on Saaremaa floora liigirohke. Seda kinnitab tõsiasi, et kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb 80% ka Saaremaal. Saaremaa looduses on säilinud
BRASIILIA Leon Kann 11.B Maastik Maastik on minu arust tasane, veekogusid on vähe aga üks suurem jõgi on olemas seega arvan, et maapind pole väga kuiv. Väga palju põldusid ja mõningad metsad ümbruses. Põldudel on väga erinev kuju ja ümbruses on mõningad väiksemad linnad ja mõned külad. Suured teed on kaugel aga väikseid põlluvahelisi teid on väga palju. Minu arvates on nendes piirkondades põllumajandus ekstensiivne, sest seal on palju põllumaad kuid pole informatsiooni
Gabriel Guevrekian- kubistlikud aiad. Vee ja valguse aed 2. Sveits .Teine, vastupidine suund aiakunstis aiakunstis soojendas järjekordselt üles puutumatu looduse ja pastoraalse maastiku kontseptsiooni (Sveits, Le Corbusier) 3. Skandinaaviamaad. Inimlikust perspektiivist läheneti-lähtuti moodsa aja inimeste vajadustest Holger Plum Vasa park Soerensen- maastik kui kunst,idee,loodus,ajalooline *Inglismaal Christopher Tunnard (1910-79)- genius loci, funktsioonid&esteetika,viimaks paika materjal (parima võimaliku kvaliteediga) *USA- Thoma Church, Garrett Eckbo, James Rose stiil jõudis ka siia Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile
Aasia Riigid: Afganistan, Kabul, Armeenia, Aserbaidzaan, Bahrein, Bangladesh, Bhutan, Birma, Brunei, Egiptus, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Iisrael, Jeruusalemm, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jaapan, Lõuna-Korea, Malaisia, Mongoolia, Tai, Türgi, Venemaa. Loomad: Rengaali tiiger ta on üksik loom. Elab Lõuna-Aasias. Ta on kiskja. Komodvaran pikkuseks on 3m ja kaalub 200g. Elab Indoneesias. Ta on kiskja. Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, s...
EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllume...
Maali analüüs Maal „Maastik Ikarose kukkumisega“ on maalitud Pieter Brueghel'i poolt 1558. aastal. Kunstiteos on madalmaade kunstile vastavalt maalitud õlivärvidega lõuendile, mis on paigutatud puidule. Maali kuju on horisontaalne, mille suuruseks on 73,5x112 sentimeetrit. Maalil on meeleolu sünge ning töine, pole kujutatud midagi, mis vaatajat peaks rõõmustama. Esmapilgul jäävad silma kaks tööd tegevat talupoega, üks kündmas ning teine lambakarja keskel. Kaugemal on kujutatud merd ning selle ümbruses asuvaid asulaid. Detailsemalt vaadates jääb silma maali paremas nurgas asetsev valge kuuega inimene, kes arvatavasti on kalur. Temast veidi eemal on ujuv inimene, keda poleks ilmselt ilma maali nime teadmata osanud otsidagi. Värvikasutus on huvitav. Maapealse looduse kujutamisel on kasutatud tumedamaid värve ning mida taeva ja päikese poole, seda elavamaks lähevad värvid. Justkui sealt läheks edasi tei...
Eesti usuline maastik KT 1 Kordamisküsimused 2018 EV Põhiseadus. Igalühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. (Eestis riigikirikut ei ole) Igalühel on vabadus nii üksinda kui ka koosteistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (moraal). 2011 a Statistikaameti teave. TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, pat...
Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjär...
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
[email protected] 29. november 2016. Mida me tänapäeval Eestis usume (Saar-Poll ja EKN küsitlus 2015) Eestlastest peab end kristlasteks 25,8%, maausuliseks 5,7%, religioosselt või vaimselt otsijaks 6,5%, mittereligioosseks, keda need teemad ei huvita 23,8%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 27,5%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 7,5%, kellekski muuks 1,7%, raske öelda 1,6%. Mitte-eestlastest peab end kristlasteks 59,1%, maausuliseks 1,3%, religioosselt või vaimselt otsijaks 5,6%, mittereligioosseks, keda need teemad ei huvita 13,6%, vaimseks, kuid mitte religioosseks 13,9%, ateistiks, kes ei usu Jumala olemasolu 5,1%, kellekski muuks 0,1%, raske öelda 1,3%. Kristlikesse kogudustesse kuulub eestlastest 20 %, neist luterlasi 16% Kristlikesse kogudustesse kuulub mitte-eestlastest ca 25%. Jumala olemasolu usub 39% rahvastikust (eestlastest 28% ja mitte- eestlastest 62%). Ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlast...
Euroopa riigid Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia,...
Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvede...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...............................................................
Retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis 09.11.2014 kell 15.23 paiku, vaatasin Aleksander-Arnold Maastiku maalinäitust. Aleksander-Arnold Maastik sündis 1897 Tallinnas ning suri 1987 Tartus. 15-aastaselt hakkas osalema Peterburi Kunstnike Ühingu kaugõppekursustel, järgnesid kalligraafiakursused ja osalemine Nikolai Triigi juhendamisel Tallinna Kunst-tööstuskooli kunstikursustel. Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat ,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel.
---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord.....................
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
Maal, mida ma analüüsisin on Peter Paul Rubensi maalitud töö nimega ,,Maastik vikerkaarega". See maal tekitab tunde, et inimestel on seljataga raske päev, pärast mida nad puhkavad. Seal on mees, kes keskendub rohkem flöödi mängimisele kui puhkamisele ning ta tundub väga rõõmus. Tundub, et tegemist on õhtupoolikuga, vaadates taevast ja ei ole ka väga hämar. Pildi tagumises osas tundub olevat loss, mis loob maalile muinasjutuliku vaatenurga ning maastik seal taga on imeline. Maalil on kasutatud kõige enam pruuni värvi, eelkõige esiplaanil, kus on kujutatud maapinda. Ka enamik inimeste riideid on pruunid, see jätab pigem sooja mulje. Valgus on pigem pildi tagaplaanil, kus on kujutatud mägesid, imelist maastikku ja taevast, kus on vikerkaar. Maal mõjub ruumilisena. Esiplaanil on kujutatud raskest tööpäevast väsinud inimesi, muusikut, lambaid, koeri, üht suurt puud ja porist maapinda. Keskplaanile jääb maja,
Etioopia Tairi Kaarna & Mari Korb Etioopiast Etioopia on merepiirita riik Aafrika idaosas. Pindala: 1 133 380 km Rahvaarv:88 013 491(2011) Riigi pealinn: Addis Abeba Riigikord on föderatiivne vabariik Etioopia on maailma vanimaid riike ja ainus Aafrika riik, kes pole kunagi olnud Euroopa koloonia. Pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast, mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik
Puuviljataimed minu aias Harjumaa Saku vald Saustinõmme küla Ristiku tee 18 Kadri Rännel 01.11.2012 Tähis KULTUUR Sort Alus Istutusaeg Märkused Liik/perekond ÕUNAPUUD 1-1 Malus domestica ´Liivi Kuldrenett´ 2011k Sügissort. Vili keskmise suurusega, ümmargune, enamasti kollane, maitse hapumagus. Valmib sept-okt, säilib kuni jaanuarini. 1-2 Malus domestica ´Liivi Sibulõun´ 2011k Talvesort. Vili väike, laiümmargune. Viljaliha kollakasvalge, maitse magushapu. Säilib kevad...
Saarland Das Saarland ist ein Bundesland im Südwesten der Bundesrepublik Deutschland. Es grenzt im Norden und Osten an das Land Rheinland-Pfalz, im Süden an Frankreich und im Westen an Luxemburg. Zusammen mit der französischen Region Lothringen (Lorraine), dem Großherzogtum Luxemburg, dem deutschen Bundesland Rheinland-Pfalz und der belgischen Region Wallonien bildet das Saarland die Großregion Saar-Lor-Lux. Die West-Ost-Freundschaftsgesellschaft im Saarland ist eine weltanschaulich, von politischen Parteien und staatlichen Institutionen unabhängige Vereinigung. Die Gesellschaft wurde im September 1955 gegründet und feierte 2005 ihr 50-jähriges Jubiläum. Der Verein wirkt in den Bereichen Wirtschaft, Ökologie, kultureller Austausch und humanitäre Projekte in und mit den ehemaligen Republiken der Sowjetunion. Er organisiert den Austausch von Informationen und Projekten mit Partnerorganisationen in di...
Praktiline töö nr. 1 Maastiku loodusteaduslikud käsitlused Viivi Luik on maastiku käsitlemisel kasutanud sõnu valgus, taevas ja vari. Maastik on nii meie ümber kui ka sees ning me hingame seda maastikku ning oleme vereringe kaudu maastikuga ühendatud. Samuti puutub inimene maastikuga kokku väljaspool elu- ja tööruumi seinu. Maastikku kuuluvad ka tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad ja kõrgepingeliinid. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001)
Serbia piirneb: Bulgaaria, Rumeenia,Kosovo,Montenegro,Bosnia Hetrsogovina, Horvaatia ja Ungariga. Serbia pealinnaks on Belgrad. Riiki sõites ootavad turiste mitu ilusat piirikontrollipunkti, kus küsitakse dokumente ning pagasite avamist. Seal töötavad väga viisakas töötajad, kes oskavad küsida vähemalt viies erinevas keeles küsimusi....meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. Maastik on kirju kord mäed, kord madalikud, kord meenutavad mingeid kõrbeid, siis jälle näed rohelisust. Kõik teed pole küll neljarealised, aga siiski on nende peal mugav ja turvaline sõita. Serblased kirjutavad teistsuguse tähestikuga, kui meie. Siiski on nad arvestanud ka teistega ning paljud sõnad ja teeviidad on ladina tähtedega. Üks euro oli 98 dinaari. Belgradi liiklust ei anna võrrelda mitte ühegi minule teadaoleva riigiga... Nii palju
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastiku loodusteadlikud käsitlused Essee Tartu 2016 Minu arvamus maastikust ühtib Viivi Luigega, kes on öelnud, et maastik on kõik, mis inimesest väljaspool elu- või tööruumi seinu ümbritseb. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). See on kõige lihtsam ja arusaadavam tõlgendus, mille sellest raamatust leidsin. Nimelt saab kogu maapinda, millel ei asu asulaid ega suuri veekogusid minu meelest nimetada maastikuks. Kui maastikus esinevad
Austria Austria üldandmed Austria pindala - 83 879 km² Austrias elab 8,5 mln elanikku (2015. aasta andmetel) Pealinn - Viin Rahvastikutihedus - 101,4 in/km² https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9
määrab ära maastike terviklikkuse ja kvalitatiivse omapära, iseregulatsiooni endagi. 2.Mis seob maastike komponente? Maastiku komponendid koosnevad omavahel seoses olevatest maastiku elementidest. Side maastike osade vahel toimub aine ja energia liikumisel ning info üleandmisega. Igas süsteemis uuritakse aine ja energia voogusid, uuritakse süsteeme ainelis-energeetilisel tasandil. 3. Kas maastik on tasakaalus süsteem? Loodusmaastik on keeruline, tasakaalust väljas olev maapinna dünaamiline süsteem, kus toimub lito-, hüdro- ja atmosfääri elementide koostöö ja üksteisesse tungimine. Organiseerumise maastikuliste tasemete hulka kuuluvad biosfäär tervikuna, maailmaookean jt. Maastik tasakaalust väljas olev süsteem. See on seotud pideva päikeseenergia juurdetuleku ja selle transformeerimisega geokeemiliste protsesside energiaks. Tasakaalutus on omane ka mehaanilistele
Eestimaa tundmine Juuni 2011 Sissejuhatus Järgnevalt annan ülevaate Taavi Pae juhendusel aines "Eestimaa tundmine" toimunud ühepaevasest ekskursioonist Kagu- Eestisse. Ulevaate andmisel kasutan reisi käigus kirjutatud märkmeid. Tartust algab sõit Räpina teed pidi Setumaani välja. Maastik, mida läbime on Ugandi lavamaa (Kagu- Eesti lavamaa), mis paikneb Devoni liivakivi platool, kuhu jääaeg on jätnud igasugu setteid ning mis vahepeal on läbitud ürgorgudest. Jõuame Luunjasse, paremat kätt on näha Luunja mõisa. letame Emajoe le silla (mis alguses ehitati kuiva maa peale, pärast alles lasti vesi läbi ). Jouame Põllu kihelkonda. Siinsed põllud on kõik haritud (tänu Kagu- Eesti suhteliselt viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid.
Tervenema läks ta 1892. aastal Leipzigi vesiravilasse. Seal anti talle hinnang: ,,Te olete ju ürgjõuline natuur". Ravi lõppedes läks ta Berliini lähedale majapidamisosakonda tööle, kuid tuli peale õe haigestumist tagasi ja varsti suri ka õde, kellega suhted paranenud olid. Kohe järgnesid mured emaga, kellele tuli elukoht leida. Kuna Eestis oli tööleidmisega raske, läks ta Venemaale Novgorodi (sünnikoht luuletusele ,,kesk sügavat venemaa metsa".). Iidne maastik ja musikaalse hingega rahvas andis talle loomingulisi elamusi. Sel ajajärgul oli surnud ja maetud ka Anna ema. Noorusluule on maailmavaluline tundtegelikkuse vastuoludest ilu ja harmoonia poole. Protestis maailma kalkuse vastu. Näiteks sügissadu meenutab talle lakkamatuid inimpisaraid. Kevadel jõudis ta oma luuletuste perioodi kõige valdavama teema juurde armastusluule. Neis on tükike nõmme ja laant. ,,nõmmelilledest" on tema laulude eredaim näide, samuti ,,ei
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001)
Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Kõrbete kliima ja maastik Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Mõnes kohas võib mitu aastat järjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kõige vähem sademeid on Atacama kõrbes Tsiilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. "kuiva vihma", kui atmosfääris sademed tekivad, kuid enne maale jõudmist aurustuvad ära.
Antarctica Antarctica is Earth's southernmost continent, overlying the South Pole. It is situated in the southern hemisphere, almost entirely south of the Antarctic Circle, and is surrounded by the Southern Ocean. Antarctica area is 14,000,000 km² , icefree area is about 280,000 km² and icecovered is about 13,720,000 km² that means about 98% of Antarctica is covered by ice. Climate of Antarctica Antarctica is the coldest, driest and windiest continent, and has the highest average elevation of all the continents. The coldest natural temperature ever recorded on Earth was -89.2 °C at the Russian Vostok Station in Antarctica on 21 July 1983. Antarctica is also extremely dry, technically a desert, whit an average of only 166 mm of precipitation per year. Population of Antarctica The number of people conducting and supporting scientific research. The number of ...
Kristo Karp 8c Riigi iseloomustus Hispaania Hispaania asub Euraasia mandril, Euroopa maailma jaos täpsemalt edelas. Hispaania kordinaadid on 3443 N ja 9W-3E. Hispaania pikkus lõunast põhja on umbes 870km ja idast läände umbes 1050km. Hispaania kuju on nagu ilma esi jalgadeta konn. Harkis jalad on prantsusmaa pool ja nina Aafrika pool. Hispaanias elab umbes 46,5 miljonit inimest Eestis see eest umbes 1,3 miljonit, seega elab hispaanias üle 30X rohkem inimesi. Hispaania pindala on 504 782 km2 eesti pindala on aga 45 227 km2, seega on hispaania eestist ligi 11X suurem. Hispaanias elab ühel ruutkilomeetril umbes 92 inimest Eestis aga 30 inimest. Hispaania paikneb Pürenee poolsaarel, kus see on umbes 70% ümbritsetud veega. Hispaaniat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vahemeri. Hispaania...
ja maanteed ning ebasobivad elupaigad on rohukonnadele peamiseks takistuseks. Jaotumismustrid näitasid, et sobivad asualad võivad olla ka laialipillutatud ja isoleeritud koos katkestatult paiknevate metsaaladega. Tulemused näitasid ka, et liigi kõige suurem esinemistõenäosus asus uuritud alal keskel ida-läänesuunalises laiaulatuslikus koridorides, kuid üldist laialipillutatud levikut piirasid peamised teed ja äärelinnad. Arutelu Kuidas mõjutab maastik liigi paiknemist ja elupaikade sobivust? Uuringu autorid osutavad, et väikseid, kuid üksteisest lahus asuvaid, ent rohukonnadele eluks sobivaid elupaiku tuleks kaitsta nii linnastumise kui aktiivse põllumajandusalana kasutamise eest, kuna rohukonnad kasutavad neid väikeseid elupaiku suuremal maa-alal liikumise hüppelauana. Kuidas mõjutab maastiku ühenduvus elupaikade isolatsiooni või kobarelupaikade organiseeritust?
Realism ja maastikumaali seos Maastikumaal on üks nooremaid maaliliike maalikunsti ajaloos. Maastik oma algpäevil 15. sajandil oli pooleldi kaart, pooleldi maastikupilt, kuna selleaegsed kunstnikud maalisid nii nagu nad teadsid asjad olevat, saamata end vabastada teada olevate detailide kujutamisest. 16. sajandil hakkas niisugune kujutamisviis taanduma, kuid maastik jäi siiski ikka veel figuraalmaali, täpsemalt pühapildi taustaks. Alles 17. sajandi kuulsate hollandi maastikumaalijate loomingu kaudu sai maastikumaalist iseseisev maaliliik- väga kindla ülesehitusega, kuid aja nõuetele vastavalt ikkagi veel küllalt detailne. Maastiku puhul ei ole oluline detail, vaid üldmulje. Kuna kunstniku poolt maalimiseks valitud maastikuosa on vaid üks lõik lõpmatu suurest loodusetervikust, siis peab kunstnik ise selle lõigu iseseisvaks
Mõisted Maakunst kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunsti vormideks on näiteks pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Mitmed maakunsti viljelejad on saanud loomingulist inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Fotokunst- Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega.
5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on
Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikult kasutuses, on traditsioonilised tegevusalad olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Maavaradest aga leidub
" Leian, et olen lihtsalt väga püsimatu inimene kes vajab pidevat vaheldust ja uusi kogemusi. Inimesed on aga väga erinevad. Arvan, et Eestis sündinud inimene on õnnelik inimene. Ka mina tunnen end õnnelikuna. Meil ei ole pidevaid looduskatastroofe, ülerahvastatust, suurt nälga või mõnd muud sügavat probleemi, mis meid igal sammul võiks ohustada. Eestis on hea elada inimesel kellele meeldib siinne kliima, maastik ja elukeskkond. Siin on sobivad tingimused neile, kellele meeldib vaikus ja rahu. Kes naudib neid lõputuid rohelisi metsi ja ilusaid rannajooni ning kes kannatab ära ka need muutlikud ilmad. Siin on sobiv koht optimistlikul ja vabadust armastaval inimesel. Võrreldes mõne suurlinnaga on meie pisikesel maal tohutult palju hingamisruumi. Üheks suureks plussiks on see, et vaid väga väike protsent siinsetest inimestest on rahaliselt suures hädas
suund tehismaastik, kus inimtegevus mõju on väga suur. Süsteem on elementide ja nendevaheliste seoste terviklikku kogumit, uurimistasandi seisukohatl on element paik. (Kokovkin 2001) Sellest lähtuvalt on maastike uurimine ja piiritlemine on mitmekesine ja painduv. Erinevate huvidega inimestel on maastiku suhtes hinnatakse erinevaid omadusi, kuid nad asuvad samal territooriumil. Sellest järeldades on maastik nende inimeste ühine töökeskkond ehk nad on kõik omavahel seotud ja erinevate huvidega inimestel tuleks arvestada ka maastiku teiste komponentidega. (Marksoo 2001) Nagu eelnevalt öeldud erinevatel etnilistel gruppidel on erinevad elamis viisid ja maakasutus vajadused. Kohtades, kus põllumajandus suunaks on vilja kasvatus, on suureks osaks maastiku tüübiks põllumaa, kuid loomakasvatusele süvenenud farmide puhul on põhiliseks maastiku tüübiks rohumaad, kus loomi karjatakse
Norra. Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. ...
......................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Loomad,taimed.......................................................................................8 3. MAJANDUS................................................................................................10 3.1 Tööstus.................................................................................................11 3.2 Põllumajandus.......................................
Põhjavesi Uku Pattak ja Kristiina Stokeby Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuuna...
lehtlate ja hekiga. Ees-Aasiast üle võetud rooside jm lillede kasvatamise traditsioonid. 9.Hiina aiad. Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur. Aia loomisel lähtuti tavistlikust süüvimisest looduse olemusse ja konfutsianistlikus mõttes enesetäienduse võimalustest. Aed pidi pakkuma mägede rahu ja eraldatust. Kujunduspõhimõtted: Shanshui aed mäed ja vesi luuakse maastikupiltide seeriana. Igal aiaosal on nimi veemastik, mägine maastik jne. Kive valitakse aia kujundamisel värvi, vormi ja fraktuuri järgi. Elemendid: Vesi, veekogud, sillad, kivid, kaljud, paviljonid, haljastus. Pagood: Mitmekorruselised hulknurksed tellistest vm materjalidest tornid. Paviljonid: Kivialusega puuvailjon, mille sammastest ja taladest võrestik toetab kaarekujulist kivikatust. Puitosad kaetakse värvilise lakiga. Ting pargipaviljon. 10. Jaapani traditsioonilised aiad.
Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma
Arvustus E. A. Poe „Usheri Maja langus“ Lugu õhkab endast hirmu ja süngeid hetki. Autor on jätnud peategelase tundmatuks, ent suutnud panna lugeja sellisesse olukorda, kui viibiks tema kõrval. Tekib gooti stiilis õhkkond ümber ja põnevus, mis edasi juhtuda võib. Palju on kasutatud just nimelt gootikale traditsioonilisi elemente, nagu halb ilm ja tume maastik. Kogu tegevus algab sellest, kuidas jutustaja jõuab salapärase Usheri Majani. Andes edasi pika ja vägagi detailse kirjelduse majast, suudab ta manada lugeja silme ette pildi majast, mis õhkab õudust ja räsitud eluviisi. Seejärel kohtub jutustaja oma noorus-ea sõbraga, kes ta sinna kutsus, ent põhjust avaldamata. Hiljem saab ta oma kauaaegse sõbra käest teada sõbra õe surmast, mis on meeletult suurt mõju avaldanud temale. Nad matavad ta koos maha
eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
.................................................................................... 8 Mäetööstus................................................................................................................... 8 Töötlev tööstus.............................................................................................................8 Turism..........................................................................................................................9 Austria maastik.................................................................................................................. 10 Poliitiline süsteem..............................................................................................................11 Riigiõiguslikud alused............................................................................................... 11 Liidumaad.............................................................................................................
Eestis, 4) Lamminiit Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid. 5) Rannaniit Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed 6) Rannaroostikud Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog. 7) Nõmmed Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik, kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee. LISATUND Maastik Maastik Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest. Madal-Eesti: 1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared) 3) Võrtsjärve ja Peipsi madalik Kõrg-Eesti: 1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa, Türi Voorestik, Endla Nõgu)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
